Dielektrik tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=510eV). Tuumafüüsika Aatomi tuum koosneb nukleonidest prootonidest ja neutronidest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prooton positiivse laenguga (+e) osake, mass = u. Neutron neutraalne osake, mass = u, aatommassi ühik u=1,66*10-27 kg. Prootonite arv määrab elektronide arvu neutraalses aatomis. Prooton positiivse laenguga osake. Neutron neutraalne osake. Massiarv aatommassi ühik u=1,66*10-27kg Isotoop on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Radioaktiivsus on mõningate isotoopide omadus iseeneselikult (spontaanselt) laguneda, muutudes teisteks isotoopidesk või keemilisteks elementideks. Radioaktiivsel lagunemisel muutub
"Davy lamp", 1815).- Avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. Jöns Jacob BERZELIUS (1779 - 1848) Rootsi keemik ja mineraloog, XIX saj. keemiateaduse erudeeritumaid ja autoriteetsemaid esindajaid. Rootsi Kuningliku TA liige (president 1810- 18). Tegeles oma aja üldkeemia kõigi probleemidega. Kontrollis ja tõestas (1810-1816) nii koostise püsivuse kui kordsete suhete seadust anorg. oksiidide ja orgaanil. ühendite suhtes:- Määras (1807-18) 45 keemilise elemendi aatommassi. Võttis esimesena kasutusele (1814) keemil. elementide sümboolika (väheste eranditega säilinud tänapäevani) ja ühendite valemid (1817-1830). Tegeles orgaanil. ühendite elementkoostise süstemaatil. määramisega, uuris mineraale. Avastas elemendid Ce, Se, Th. Võttis kasutusele terminid: allotroopia, isomeeria, katalüüs. AATOMI EHITUS XIX saj. lõpus esimesed kindlad andmed:aatom on liitosake: (välis-) fotoefekt (H.Hertz, 1887-1888) röntgenikiired (C.Röntgen, 1895) radioaktiivsus
elementaarosakesed. ❏ Tuumareaktsioone on kahte liiki: kergete tuumade ühinemine, raskete tuumade lõhustumine (lagunevad), nt tuumajaamades uraan laguneb, eraldub He aatomi tuum. Tekib Th - toorium. Üks suur tuum laguneb väiksemateks tuumadeks ❏ Raud on kõige keskmine element, kõige suurem eriseoseenergia ❏ Eriseoseenergia - kogu tuuma seoseenergia jagamine nukleonide arvuga ❏ Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest (neutronite erinev arv tuumas). Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid. Tuuma laenguarv Z ja massiarv A. Alumine arv on järjenumber ja ülemine on ümardatult massinr. ❏ Lagunemine. Alfa lagunemine alfakiirguseks. Alfakiirgust tekitab nt suitsuandur; üks aatom paiskab välja teise aatomi tuuma, seejuures muutub ta ka ise teiseks elemendiks
Molekulid (osad: aatomid) Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Molekul: Reeglina mitmest aatomist koosnev aineosake. Soojusfüüsikas kasutatakse terminit kõigi gaasi osakeste kohta s.h. monoaatomilised. Metallid ei koosne molekulidest! Aatom: Keemilise elemendi väikseim osake ᴓ 10-10 m Tuuma ᴓ 10-14 m Mass:10−27 – 10−25kg Aatom- ja molekulmass (M) Aatomi ja molekuli massi mõõdetakse aatommassi ühikutes (ühik: u) Aatommassi ühik (u) on defineeritud läbi süsinik-12 isotoobi massi, mis on täpselt 12 u 1 u = 1.660565 ·10−27 kg Aatomi massi moodustab peamiselt tuumas olevate prootonite ja neutronite mass, mis on enamvähem võrdsed. Mendelejevi tabel: Elemendid on jaotatud vastavalt aatomnumbrile, mis näitab prootonite arvu tuumas. Märgitud võib-olla aatommass. Molekulmassi saamiseks on vaja liita kõik molekulis olevate aatommassid.
näitel. Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed neutronid. Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed elektronid laenguga -1. Kuna + ja laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi. Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12. Mendelejevi tabelis: Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on
Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia Tänapäevase keemia kujunemine: Keemia hakkas aerenema üle euroopa, käidi õppimas seniste tuntud keemikute juures. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentmassi erievus (tänu valentside teooriale saadi aru keemilise sideme olemusest. Loodi eismesi struktuurvalemeid, defineeriti org keemia kui süsinikuühendite keemia. I rahvusvahelin keemikute kongress 1860- aatommassid, molekulide- aatomit mõistete erinevus- ainete valemid ja nomenklatuur. Koostati perioodilissüsteem. Tänu spektroskoobi leiutamisele avastati väärisgaasid. Alused füüsikalisele keemiale (termodünaamika), lahusteteooriad,
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...
toimuv neeldumine 4. mehhaaniline n.v - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine: mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks:
o väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist o neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada
nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud SI ühikutest sõltumatult defineeritud ühikud on toodud tabelis 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused ei ole SI ühikutes täpselt teada. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud (Tabel 6) Suurus Nimetus Tähis Määratlus Mass Aatommassi u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist: ühik 1 u 1,660 540·10--27 kg Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V: 1 eV 1,602 177·10--19 J 1
Seepärast satuvad erineva massiga ioonid fotoplaadi erinevatesse kohtadesse . Määranud ringjoone raadiuse, saame arvutada iooni massi.. Nüüdisajaks on massspektromeetri suhteline piirviga 10 - 5 %. Tuumi, mis sisaldavad sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid ehk tuumi, milledes prootonite ja neutronite arvud ei lange kokku, nimetatakse isotoopideks. Seejuures on nende nn. erisortide aatommassid juba täisarvulised, vesiniku aatommassi täisarvkordsed. Isotoopide füüsikalis-keemilised omadused on peaaegu identsed, sest nende elektronkatted on kõigil isotoopidel ühesugused. Enamik looduslikke keemilisi elemente on isotoopide segud, millest tulenevad elementide mittetäisarvulised aatommassid. Keemilise elemendi ühed isotoobid võivad olla stabiilsed, teised radioaktiivsed . 2
Prootonite arvu muutudes tekib uus element (näit. radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). Tuuma tähis - X X keemilise elemendi tähis A massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z prootonite arv Näiteks: O - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Aatommassi ümmardatud arv. Isotoop Ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Näiteks U ja U. Ühe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- või lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud
Teaduslik meetodi alla kuulub: ● Andmete kogumine ● Seoste otsimine pole andmekogumites ● Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine ● Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Perioodilisustabelisse on elemendid järjestatud tuumalanengu alusel (algselt aatommassi alusel). Kui Mendelejev esimese perioodilisustabeli lõi, reastas ta elemendid tabelisse nende aatommassi kasvu järjekorras ritta ja reastas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et “elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Teisiti öeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis)
(pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.
(pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.
Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk- Eestis. Plii: Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda. On andmeid, et see on 207,2 g/mol[2]. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Füüsikalised omadused: Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Tihedus normaaltingimustel on 11,34 g/cm³, kõvadus Mohsi järgi 1,5. Sulamistemperatuur 327,46 °C ning keemistemperatuur 1751 °C. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu.
µO = 16 g/mol = 0,016 kg/mol . Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee molaarmassiks µH 2O = 2 µ H + µO = ( 2 0,001 + 0,016 ) kg/mol = 0,018 kg/mol. Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol. Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis edasisteks arvutusteks on otstarbekas teisendada kilogrammideks mooli kohta. Näidisülesanne 2. Kui suur on ühe veemolekuli mass? Lahendus. Antud: Ühe molekuli massi leidmiseks kasutame vastava aine µ H 2 O = 0,018 kg/mol molaarmassi, mis on lihtsalt leitav ja asjaolu, et ühes moolis aines N A = 6,02 10 23 1/mol on alati kindel kogus molekule. Kuna ühes moolis olev molekulide
e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.
Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier tuli aga järeldusele et metalli roostetamisel toimub küll metalli ühinemine hapnikuga, kuid ei toimu mingit flogistonit.
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
pöördvõrdeline ruumalaga, st jääval temp on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis konstantne. Gay-Lussaci seadus jääval rõhul suureneb antud gaasimassi ruumala kuumutamisel 1°C võrra 1/273 võrra sellest ruumalast, mis on gaasil 0°C juures. Ideaalseks gaasiks nim gaasi, mis allub täpselt gaasi olekuvõrrandile . Isoprotsess ideaalse gaasiga toimuv protsess. Molaarmassiks M nim 1 mooli massi. Molekulmass MR on molaarmass aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse kuuluvate aatomite masside summaga. Mool võrdub ainehulgaga, milles osakeste arv võrdub 12g süsiniku aatomite aruvuga. 6 Termodünaamika alused Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav suurus. Mida suurem on entroopia väärtus, seda madalam on energia kvaliteet.
Võtmata vaatluse alla molekule ja aatomeid, tungimata mikroprotse-sside olemusse, võimaldab termodünaamika ometi otsustada nähtuste kulgemise üle. §61. Molekulide mass ja mõõtmed. Aatomite ja molekulide masside isel. kasut. aatommasse ja molekulmasse. Keemilise elem. aatommassiks A nim. selle elem. aatomi massi suhet aatommassi-ühikuga, milleks on võetud 1/12 12C aatomi massist. Aine molekul-massiks M nim. selle aine molekuli massi suhet aatommassi ühikusse. Nõnda määratud aatomite ja molekulide masside skaalat nim. 12C=12 skaalaks. Selle järgi on 12C aatommass täpselt 12, 16O aatommass aga 15,9949 ning kõige kergema elem. vesiniku aatom-mass 1,008. Nagu järeldub def.-st, on aatom- ja molekulmassid di-mensioonita suurused. Sellist elem. hulka, mille kg-des avaldatud mass on arvuliselt võrdne tema aatommassiga, nim. kg-aatommass Niisugust aine hulka, mille mass kg-des on arvuliselt võrdne mole-kulmassiga nim. kg-molekuliks ehk
Harilikult tõlgendatakse teooriat mudelina. 7. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Perioodilisustabelist saame teada elemendi elektronide arvu elektronkihtidel, aatommassi suurust ning mis metall see aine on. Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused.Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline elektronkiht aatomituumast ja nende külgetõmme väheneb.Liikudes rühmas alt üles suurenevad mittemetallide keemilised aktiivsused
Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses". Peamised seaduspärasused: · Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused. · Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline elektronkiht
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
1. Aatom- ja molekulmass Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustumisel tuumast ja elektronidest), määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Sama elemendi eri isotoopide aatomite massid erinevad ligikaudu neutroni massi võrra. Aatomite massid on väga väikesed. Vältimaks arvutamist väikeste arvudega kasutatakse suhtelisi aatommasse. Suhtelise aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsinik-12 aatomi (12C) mass, mida nimetatakse aatommassiühikuks (amü). Prootoni ja neutroni massid on ligikaudu võrdsed amü-ga. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes, arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
Lussaci, Boyle-Mariotte'i seadus jt). Lähtekohad aine olekute muutuste uurimisele on erinevad, lõppjäreldused langevad kokku – need kaks teooriat täiendavad teineteist. 4 I Molekulaarfüüsika ja termodünaamika 1.1.Molekulide mass ja mõõtmed 1 12 Keemilise elemendi aatommass A näitab aatomi massi suhet C aatomi massi. Aatommassi 12 ühik on 1 u. 1 1 u= m 12C =1,66⋅10−27 kg. (1.1) 12 1 12 Molekulmass M on aine molekuli massi suhe C aatomi massi. Kuivõrd tegemist on ühe 12
Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1
Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
