Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aatommassi" - 82 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Vesinik ja Hapnik | Elementide levik looduses

Tavaline vesinik e. prootium ( 1 1 H) ­ aatomituumaks on prooton. H aatommass = prootoni massiga (~1 amü) 2 Raske vesinik e. deuteerium ­ looduses vähesel määral (tähis 1 H ehk D). Aatomi tuumaks on 1 prooton ja 1 neutron (aatommass ~ 2) Üliraske vesinik e. triitium ( 31 H ehk T) ­ aatomi tuumad koosnevad 1p -st ja 2n ­ist. Aatommass ületab tavalise H aatommassi ~ 3 korda. Radioaktiivne, looduses esineb väga vähe. Hapniku allotroopsed teisendid Allotroopia ­ keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroobina). O ­ atomaarne e. monohapnik O 2 ­ dihapnik e. tavaline hapnik O 3 ­ trihapnik e. osoon...

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika seadused

Tekib uus aine mis on samuti ebapüsiv ja muundub temale iseloomuliku radioaktiivse kiirguse kiirgamisel. Kusjuures sellega kaasneb suure energia kiirgamine. 58.Radioaktiivse lagundamise seadus: iga rad.akt.aine elemendi jaoks on olemas kindel ajavahemik, mille jooksul tema aktiivsus väheneb 2korda, st radioakt.aine.aatomite arv väheneb 2x N=No2(- t/T) 59.Alfa lagunemise reegel: alfa lag.väheneb tuuma laeng 2võrra ja mass väheneb 4 aatommassi ühikuvõrra. Tulemusena nihkub element perioodilises süsteemis 2koha võrra ettepoole 60.Beetalag.:beetalag.paisatakse välja elektron, mille tulemusel tuumalaeng suureneb 1võrra ja mass jääb muutumatuks. Seega saame perioodilises süsteemis järgmise elemendi....

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

KEEMIA AJALUGU ENNE 20. SAJANDIT

Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa, nüüdisaja keemia rajaja. Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18. SAJANDI TEINE POOL Hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi mõiste. Avastati perioodilisusseadus. Koostati perioodilisussüsteem. FÜÜSIKALINE KEEMIA Uurib keemiliste nähtuste ja ainete struktuuride füüsikalisi omadusi. Keemiline termodünaamika, kolloidkeemia ja elektrokeemia. Mihhail Lomonossov AMEDEO AVOGADRO Itaalia füüsik ja keemik. Eri gaaside võrdses ruumalas sisaldub võrdsel temperatuuril ja rõhul võrdne arv aineosakesi. Avogadro arv. WILHELM OSTWALD Baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof....

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi . 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne?...

Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu: Töö, kunst ja teadus

avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Leiutajad

avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8. Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

TEADUSE ARENG JA MUUTUSED OLMES

Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need aatommassi suurenemise alusel. *Louis Pasteur (1822-1895) oli prantsuse bioloog ja keemik, kes avastas Siberi katku vaktsiini *Sigmund Freud (1856-1939) näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist. *1876 a leiutas Graham Bell (USA teadlane) telefoni. *1877 konstrueeris Thomas Alva Edison (USA leidur) maailma esimese helisalvestusseadme ­ fonograafi. 10 aastat hiljem leiutas ta gramafoni. 1879 leiutas Edison töökindla elektrilambi. Ta täiustas ka telefoni, telegraafi ja kirjutusmasinat....

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

radioaktiivsuse, tuumareaktsioonide tulemusel). Tuuma tähis - X X ­ keemilise elemendi tähis A ­ massiarv (prootonite ja neutronite summa) Z ­ prootonite arv Näiteks: O - hapniku aatomituumas on 8 prootonit, 8 neutronit, massiarv on 16. 1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Aatommassi ümmardatud arv. Isotoop Ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Näiteks U ja U. Ühe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- või lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Raku- ja molekulaarbioloogia

Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed ­ prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed ­ neutronid. Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed ­ elektronid laenguga -1. Kuna + ja ­ laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi . Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12. Mendelejevi tabelis: Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Orbiitidel on kindel kuju (s ja p orbiidid). Igal orbiidil võib olla kuni 2 elektroni. Orbiidid on koondunud elektronkihtideks, sõltuvalt sellest, kui kaugel nad tuumast on...

Molekulaarbioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega ­ M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4...

Rekursiooni- ja...
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika Arvestus

Statsionaarses olekus aatom ei kiirga Aatomi üleminek ühest stasionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. Väiksema võimaliku energiaga olekut nim. Aatomi põhiolekuks. Teised olekud on ergastatud olekud. 11. Tuuma ehitus 12. Mis on massiarv ,kuidas teda leida perioodilisus tabeli järgi? A ­ massiarv . A= Z+N (prootonite arv + neutronite arv) Massiarvu saadakse aatommassi ümardamisel täisarvuni. 13. Kuidas leida prootonite arvu, neutronite arvu ja elektronide arvu neutraalses aatomis? Prootonite arv on sama, mis järjekorra number ja tuuma laeng. Neutronite arv võrdub massiarv ­ prootonite arv või järjekorranumber. 14. Missugused jõud hoiavad koos 1) tuuma ja elektronkatet? 2) Tuumaosakesi? 15.Iseloomusta tuumajõudusid. 1) Mõjuvad nii prootonite kui neutronite vahel 2) Nad on väga tugevad 3) nad on väikese mõjuraadiusega 16. Mis on seoseenegia?...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

(pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund ­ kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv ­ elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv....

Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

(väikseim energiakasutus) Keemiline side ­ on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS Aatommass Ar ­ aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr ­ molekuli mass aatommassi ühikutes. Isotoop ­ sama keemiline element, erineva neutroni arvuga. IOON JA IOONILINE SIDE Ioon ­ laetud aatom Katioon ­ positiivselt laetud ioon. Aatom on loovutanud väliskihilt elektrone et saavutada püsiv väliselektronkiht. Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng. Anioon ­ negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht...

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Keemia põhiteadmised

(pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund ­ kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv ­ elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv....

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee molaarmassiks µH 2O = 2 µ H + µO = ( 2 0,001 + 0,016 ) kg/mol = 0,018 kg/mol. Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol. Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis edasisteks arvutusteks on otstarbekas teisendada kilogrammideks mooli kohta. Näidisülesanne 2. Kui suur on ühe veemolekuli mass? Lahendus. Antud: Ühe molekuli massi leidmiseks kasutame vastava aine µ H 2 O = 0,018 kg/mol molaarmassi, mis on lihtsalt leitav ja asjaolu, et ühes moolis aines N A = 6,02 10 23 1/mol on alati kindel kogus molekule. Kuna ühes moolis olev molekulide...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses". Peamised seaduspärasused: · Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused. · Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline elektronkiht...

Keemia
60 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

8. klassi keemia KT

Keemia KT KT kordamisküsimuste vastused 1) Aatom on neutraalne aineosake. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 2) Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi . 3) Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 4) Prootonil on positiivne laeng ja neutronil laeng puudub. Mõlemad asuvad aatomi tuumas. Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber. 5) Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid. Väliseks...

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mullateaduste kokkuvõte

Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed. Lk 63 (pruun). 17.Asendumisneeldumine-mulla võime vahetada mulla tahkes faasis neeldunud ioone lahuse ioonide vastu,see võime on ekvivalentne (samaväärne).Seaduspärasused:asendusreaktsioon pöörduv,neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades,väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub väljatõrjuva lahuse kontsentratsioonist,neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. 18.Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastusaste kõrge 19.ph def.-mullahappesuseks nim. vesinikioonide dissotseerumist mullast.Mõõdukalt happeline pH -4,6-5,5. 20.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks,...

Mullateadus
23 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus...

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun