perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. Kondenseeritud faasides ei esine H+-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide või aatomitega
element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest . Maailma suurimad tina kaevanduse riigid on Hiina , Malaisia ,Peruu, Indoneesia jne. Tina kasutatakse peamiselt koos teiste metallidega sulamites . Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud
Lämmastik ja fosfor Kristi Kurvits ja Marten Lillemäe Tartu Kommertsgümnaasium 10a Lämmastik Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2 N2+ 2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + ...
Räni · Sümbol: Si (silicium) · Järjenumber perioodilisussüsteemis: 14 · Elektronskeem: +14/ 2)8)4) · Aatommass on 28,086 · Oksüdatsiooniaste ühendites +4 · Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus: 2330 kg/m³ · Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore massist · Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest · Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiid koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa.
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel p...
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Tema järjekorranumber on 13 ja aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on C ja keemistemperatuur C. 1827. aastal sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845. Aastal edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid
Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tu...
KLOOR - CL MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM ÜLDISELOOMUSTUS · VIIA rühma element, 3. periood · Järjenumber 17, aatommass 35,453 · Prootonite ja elektronide arv 17, neutroneid 18 · O.a. ühendites I kuni VII · Aktiivne mittemetall ja keemilstelt omadustelt halogeen · Lihtainena koosneb 2 aatomilistest molekulidest (Cl2), kus on mittepolaarne kovalentne side · Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7) OMADUSED · Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. · Õhust raskem (2,5 korda) · Sulamistemp. -100,98°C · Keemistemp. 34,6°C
Hõbe Merilyn Tohv TI-11 Aatomehitus Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. Prootoneid ja elektrone 47, neutroneid 61. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³ Sulamistemperatuur: 961.78 °C Keemistemperatuur...
lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat. FÜÜSIKALISED OMADUSED Järjenumber on 80, aatommass 200,59 Kuulub koos tsingi ja kaadmiumiga perioodilisussüsteemi II rühma kõrvalalarühma (B rühma) Tahkumistemperatuur -38,8°C, keemistemperatuur 356°C Suur pindpinevus 0,4865 N/m Ainus argielust tuntud metall, mis on toatemperatuuril vedel Kõige raskem metall tihedus normaaltingimustel 13500 kg/m³ Lihtainena hõbevalge läikiv metall Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike Kergesti sulav
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal o...
Raud(Ferrum) - keemiline element kui metall. Järjenumber- 26. rühm- VIII B periood- 4. aatommass- 55,85 Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. On alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu ja tuhandeid aastaid, enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Teadlaste hulgas on domineeriv seisukoht, et rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Omadused Hõbevalge metall,tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K ( 1538°C) Raud on plastiline, mistõttu teda on võimalik sepistada ning valtsida. Hea soojus- ja elektrijuht. Magnetiseeritav, raua kristallvõre muutub erinevatel tepmeratuuride...
1. MATERJALIÕPETUS Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomstruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele).
Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? 86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90
Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussusteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2060°C. Füüsikalised omadused · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Tähtsamad ühendid või sulandid
Vask Merle Saare TEP 14 2014.a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask ...
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y.
Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga.
HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele · Hõbedat seostatakse juba antiikajast kuuga · Teatud ajal oli hõbe kullast kallim Hõbeda ajalugu · Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum · 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale
Kroom Üldomadused § Kroom (lad. Chromium), Cr § Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element § Järjenumber 24 § Aatommass 51,996 § Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1890 oC Keemistemperatuur 2482 oC § 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y.
Välistingimuste (temp. ja rõhu) muutudes muutb tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier'i printsiibile (tingimuste muutumine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele). 36.Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina. Prooton Neutron Elektron Aatommass Vesinik 1 1 1 1 Süsinik 6 6 6 12 Lämmastik 7 7 7 14 Fosfor 9 9 9 18 37.Rutherford'i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu. Laengute jaotumise uurimiseks on kõige lihtsam suunata ainesse laetud osakeste kimp ja jälgida nende trajektoori muutumist
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I.
kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Sn paikneb tabelis pärast Indiumit ja enne Antimoni ning paikneb viiendas perioodis ja neljandas A rühmas. 4 Füüsikalised omadused · Aatommass: 118,71 · Sulamistemperatuur: 231,97 °C · Keemistemperatuur: 2602 °C · Tihedus: 5,77 g/cm3 (), 7,26 g/cm3 () · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 · Oksiidi tüüp: amfoteerne · Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4
osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W- Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppisaparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Oksüdatsiooniaste: -II kuni VIII. Sulamistemperatuur: 3045 °C. Keemistemperatuur: 5027 °C. Tihedus: 22,59 g/cm³ Kõvadus Mohsi järgi: 7,0. Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Os on väga rasksulav (3045 °C, rasksulavuselt on Os metallide hulgas 3
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC. Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7. Osmi...
I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30) Vesiniku üldiseloomustus Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautsuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%.
Wohler sai uut metalli nööpnõela pea suuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähteaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen), siis hakati ka metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussusteemi III ruhma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2060°C. LEIDMINE LOODUSES Alumiinium on metallilistest elementidest looduses koige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget
BROOM Siim Starke 10R TKG Üldine info · Keemiline sümbol - Br · VII rühma element · Mittemetall · Järjenumber 35 · Aatommass 79,904 · Elektronvalem: Br +35|1s2, 2s2, 2p6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p5 · Elektronskeem : Br +35 |2)8)18)7 · Esineb kahe stabiilse isotoobina (79Br ja 81Br) Füüsikalised omadused · Punakas pruun vedelik · Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen
1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) (lakkamatu ja korrapäratu liikumine) Kõik ained on omavahel vastastikmõkus. Ideaalgaas gaas, mille molekulidevaheline vastastikmõju puudub (vastastikmõju on nii nõrk, et me ei arvesta sellega) 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Molaarmass on aine ühe moli mass. MX kg/mol Avogadro arv on ühes molis sisalduv aatomite arv. N A=6,02 x 10231/mol 1 mool on selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga
Räni on keemiline element järjenumbriga 14, mittemetall. Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Lihtainena on ta kerge tumehall metalse läikega kristalne aine. · Füs om: Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus : 2330 kg/m³ Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga,( silaanid,) on tugevad redutseerijad. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiidi koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. Räni saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Poo...
Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli
Vask Vask Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29. Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3. Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1). Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast...
1) elemendi sümbol on N. Järje ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N2 . Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. 2) Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas
Tüüpilised mittemetallilised elemendid Väliskihil 5 elektroni Moodustavad ühendeid o.a III kuni V Saavad nii liita kui loovutada elektrone Elektronegatiivsemate elementidega (hapnikuga) on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement Kuulub valkude ja nukleiinhapete koostisesse Ammooniumnitriti lagndamisel NH4NO2 = N2 + 2H2O Keemilised omadused Toatemp mõne metalliga( Li , U) Kuumutamisel reageerib paljude metallidega,
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku
Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH...
See tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine kiirus, keskmine energia. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. Termodünaamiline uurimismeetod tähendab,et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile 83. Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass Molekulmass 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass kilogrammides 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi(molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks mida saab mõõta. (p,V,T ja ka tihedus .
süttib õhus põlema juba toatemperatuuril. · Reageerimine veega. Veega kulgeb reaktsioon toatemperatuuril väga aeglaselt. Punasel hõõgel reageerib Fe veeauruga: 3Fe + 4H2O -> Fe3O4 + 4H2 · Reageerimine hapetega. Lahjendatud HCl või H2SO4 reageerimisel rauaga eraldub H2 ja lahusesse moodustub vastav raud(II)sool (FeCl2, FeSO4) Fe + 2HCl -> FeCl2 + H2 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 55,847 · Sulamistemperatuur: 1535 °C · Keemistemperatuur: 2861 °C · Tihedus: 7,86 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4,5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.83 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: FeF2, FeF2 · 4H2O, FeF3, FeF3 · 3H2O Kloriidid: FeCl2, FeCl2 · 2H2O, FeCl2 · 4H2O, FeCl3, FeCl3 · 6H2O Bromiidid: FeBr2, FeBr3
Raua Kasutamine ● Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. ● Ehitused, Tehases ja Igapäeva elus ( nuga, kahvel, lusikas jne. ) Kuld ● Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Perioodilisussüsteem ● Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665 Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Kullast on kerge valmistada sulameid teiste metallidega. Kõige sagedamini kasutatakse kulla sulameis hõbedat ja vaske. ● Kulla sära ei tuhmu ning tänu korrosioonikindlusele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks
inoonidega. = elektrolüüs. Nikeldamine, kroomimine, vasetamine,kulla ja hõbeda kihiga ehete katmine. Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn Elektrivool gaasides Mehhanism sarnaneb elektrolüütide omaga. Toatemp. halvad juhid. Kuumutamine, radioaktiivsete- ja röntgenikiirguse mõjul võivad õhu ja teiste gaaside juhtivust suurendada. Õhu kuumutamisel tekivad laengud. Kuumenemisel või muude eelmainitud tegurite toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub - aatomid lagunevad positiivseteks ioonideks ja elektronideks. Seda lahendust nim
Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid. Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp. tina ja tsink ning mõnevõrra kõrgemal alumiinium. Raud kuulub kõrge sulamistemp. metallide hulka(1538*C). Kõrgeim sulamistemp. on volframil. Metalli tihedus ón seda väiksem, mida väiksem on selle aatommass ja suurem aatomiraadius. Metalle ja metalli sulameid, mille tihedus on väiksem kui 5g/cm3, nim. tehnikas kergmetallideks. (leelismetallid, magneesium, alumiinium, titaan) Enamik tuntud argielu metalle on nn. Raskemetallid: näiteks raua tihedus on7,9g/cm3 . Raskeimad metallid on kuld ja plaatina. Metallid erinevad üksteisest ka kõvaduse poolest. Leelis metallid on pehmed ja noaga kergesti lõigatavad. Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine
Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalproduktina. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3, mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse isotoobina 107Ag ja 109Ag. Need on levinud peaaegu võrdselt, mis on keemiliste elementide puhul väga haruldane. Hõbeda suhteline aatommass on 107,8682(2)amü. Tuvastatud on 28 radioaktiivset isotoopi, nendest kõige stabiilsem on 105Ag poolestusajaga Kuidas hõbedat kasutatakse Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle väärismetalliomadustel, sealhulgas raha, dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda soolasid on kasutatud juba keskajast saati, et värvida klaasi kollastesse või oranzidesse toonidesse. Hõbemündid (elektroni kujul) võeti kasutusele Lüüdias juba 700 eKr
Segades, temperatuuri tõstmisega, tahke aine peenestamisega, 19. Koosta võrrandid. Leia redutseerija ja oksüdeerija. (Kas reaktsioon toimub, tasakaalusta) 0 0 IV -II C + O2 → C O2 0 IV 0 C→C o-a kasvas, C oksüdeerus, on redutseerija 0 -II 0 O→O o-a vähenes, O redutseerus, on oksüdeerija 20. Protsendi ülesanded. Arvuta raua protsendiline sisaldus Fe2O3 ühendis Fe2O3 Mr(Fe2O3)=112+48=160 Aatommass ümardatult Fe: P=112∙100:160=70% O: P=48∙100:160=30% Vastus: Selles aines on 70% rauda
KT KEEMIA aatomi ehitus, perioodilisussüsteem, elektron- ja ioonskeem, oksüdatsiooniaste, tiheduse ülesanded AATOM Aatom on aine kõige väiksem osake. Elektronkate = negatiivse laenguga Tuum = positiivse laenguga Prooton = positiivne Neutron = neutraalne Elektron = negatiivne 1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8 Aatom on laenguta. Massiarv = A tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimase...
Sisejuhatus Mis on Lämmastik?.................................................................................................. 2 Aatomi ja molekuli ehitus........................................................................................ 2 Lämmastiku kasutamine......................................................................................... 2 Lämmastik looduses................................................................................................ 3 Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine......................................................3 Keemilised omadused.............................................................................................. 4 Reageerib lämmastik.............................................................................................. 4 Tähtsamad lämmastiku ühendid..............................................................................4 Viited.............
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Valmistamine 3 2. Omadused 4 2. 1 Füüsikalised omadused 4 2. 2 Keemilised omadused 4 3. Kasutusalad 5 Kasutatud kirjandus 6 1 Sissejuhatus Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ning sulamistemeratuur 1668°C. Titaan on maailmas väga tähtis metall, sest seda kasutatakse väga paljudes valdkondades oma füüsikaliste- ning keemiliste omaduste pärast. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis, Venemaal. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite üldarvust on
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatomma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
