Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita) litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord), hüdrosfääri ja atmosfääri. Summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elukohtadest. Aatom keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Keemiline element esineb liht ja liitainete molekulides aatomitena. Molekul aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Elektron negatiivse laenguga osake aatomituumas. Prooton positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron ilma laenguta aatomituuma koostisosake Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli mass. Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Oksüdatsiooniaste aatomi formaalne laeng ühendis. Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub. Aatomi massiarv prootonite ja neutronite summa aatomituumas.
Neutron laguneb arvesse prooton kaudu nõrk vastastikmõju. Kaks on liikmed isospin vammus (I = 1 / 2). 4.laenguarv, Tuuma laenguarv on prootonite arv keemilise elemendi tuumas. ... Neil isotoopidel on küll fikseeritud järjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). 5.massiarv, Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas 6 keemiline element, Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. Kolmanda definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. (Need kolm definitsiooni leiduvad ka IUPAC-i "Keemilise terminoloogia käsiraamatus"[1]: "1. Aatomite liik; kõik aatomid sama prootonite arvuga aatomituumas. 2. Puhas keemiline aine,
Mida massiarv A? Z prootonite arv tuumas, A tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatominumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 6. Millised jõud hoiavad nukleone aatomituumades? Kirjelda nende jõudude omadusi. Nukleone hoiab aatomituumas tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. 7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja
Mida massiarv A? Z prootonite arv tuumas, A tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatominumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 6. Millised jõud hoiavad nukleone aatomituumades? Kirjelda nende jõudude omadusi. Nukleone hoiab aatomituumas tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. 7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus?
teineteisega ja levimissuunaga. Levimiskiirus vaakumis on võrdne valguskiirusega. Elektromagnetlainete skaala Lainenim., Madalasageduslikud raadiolained optiline röntgenikiirgus gammakiirgus pikkus el. mag. lained kiirgus laine tekivad tekitajateks tekitajaks on tekib kiiresti tekitajateks on tekkimine, vahelduvvoolu gen. elektrogen., aatomite ja liikuvate aatomituumas allikad töötamisel, kiirguvad molekulide elektronide toimuvad kiirgavad antenist, elektronkattes pidurdamisel protsessid elektrijuhtmetest, kosmos, toimuvad el.mag. väljas kosmosest sädemed, välgud protsessid ja aatomi sisekatete
VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6) Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega. 3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid. Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Isotoobid: prootium 1p,1e (aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga) deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2) triitium 1p,2n,1e (radioaktiivne, looduses vähe, aatommass u 3) Omadused: • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1
ja molekulide mastaabis need jõud domineerivad. Elektromagnetjõud on otsustava tähendusega keemiliste ja bioloogiliste nähtuste seletamisel . 3. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju). See põhjustab radioaktiivsust ja mängib rolli elementide moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. Igapäevases elus me selle jõuga otseselt kokku ei puutu. 4. Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju). See jõud hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid, mis on oluline sellepärast, et need koosnevad omakorda veel pisematest osakestest, kvarkidest. Tugev tuumajõud on päikeseenergia ja tuumaenergia allikas, kuid nagu nõrga tuumajõu korral, ei ole meil sellega igapäevaelus kokkupuudet. MASSIDEFEKT (M) on tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa ja tuuma massi vahe: M = Zmp + Nmn Mt, kus Mt tuuma seisumass
M-massiarv Z- tuumalaeng (- kiirgus on kõige nõrgem). 2. -lagunemine. Neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron. Tuumalaeng suureneb 1 võrra, massiarv jääb samaks ja element liigub ühe ruutu võrra tahapoole. l- elektron kui - osake on suure läbitungimisvõimega ( Klaasist, betoonist ei tule läbi.) 3. - lagunemine Prootonid ja neutronid paigutuvad aatomituumas ringi, mille tulemusel vabaneb energia. Elemendi tuumalaeng ja massiarv jäävad samaks. Ümberpaigutus lähtub sellest, et kõik tahaks tuuma keskpunkti minna. -kiirgus on väga tugev ja suudab läbi tungida väga paljudest materjalidest. ( Kinni peatab kiirguse ainult plii või siis meetripaksune betoonsein). 10. TUUMAREAKTORI JA POMMI VÕRDLUS. Tuumareaktor Sarnasus
tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tuum laguneb, kiirgus on väikese läbimisvõimega
Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatakse kahte väljendusviisi: nn. lühikest ja poolpikka tabelit. NSV Liidus ja Ida-Euroopa maades kasutatakse lühikest tabelit, mida oli soovitanud D. Mendelejev, Lääne-Euroopas ja USA-s on kasutusel põhiliselt poolpikk tabel. Kuni perioodilisuse seaduse avastamiseni D. I. Mendelejevi poolt oli tehtud mitmeid katseid omavahel sarnaste keemiliste elementide jaotamiseks gruppideks. Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia p...
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
võrreldes kaks kohta eespool. Beetalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelemendiga võrreldes ühe koha võrra tagapool. Beetalagunemisel muundub üks neutron prootoniks ja sünnib elektron ning antielektronneutriino. Igat radioaktiivset elementi iseloomustab ajavahemik, mille jooksul laguneb pool selle elemendi tuumast. III. Mõisted Aatommassiühik- tuumafüüsikas kasutatav süstemaatiline mõõtühik. Isotoop- keemilise elemendi teisik, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Tuuma seoseenergia- nukleonide vastastikmõjuenergia vastandväärtus. Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Eriseoseenergia- tuuma seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt- tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Radioaktiivsus- aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseke aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad.
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka
Au puhastatakse konts väävelhappega. [5] Möödunud sajandi keskel alkeemikute unistus täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid aatomiteaktsioonis elavhõbedast (valem 6). Selleks kiiritati Hg aatomi tuumi neutronitega. [1] 198 80 Hg +n 198 79 Au+ p (6) Ühte elementi pole võimalik keemiliselt teiseks elemendiks muundada. Selleks tuleb tuumareaktsiooniga muuta protonite arvu aatomituumas. Kulla tootmine elavhõbedast on palju kallim kui kulla tootmine maagist. Umbes veerandi saja eest õnnestus kanada keemikutel sünteesida elavhõbedast ebatavaline ühend elavhõbeheksafluoroarsenaat, mis kujutab endast kuldse värvusega kristalle ning on väliselt kullaga sarnane. [1] 5 3.1. Kasutusalad Kulla maailmatoodang on nüüdisajal piirides 2280-3000 tonni. [6] Kuld on valuutametall ja
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga.
Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus, elastne põrge, klassikalist füüsikat ei selgita. Comptoni efektis: muutub impulss nii footonil kui elektronil W.Heisenberg (1927): määramatuse printsiip px . x h Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis), kirjeldamine on tõenäosuslik. 3. Keemilise elemendi mõiste Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. 4. Organismi koostis Vesi moodustab 60% inimorganismi massist. Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses). Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. sImorganismile möödapääsmatult vajalikuks peetakse 15 mikroelementi.
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12
soojenemmine). Füüsikalised suurused- füüsikalised nähtused ja objektid erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest. * nimelised omadused-sugu, maitse , silmade värv * järjestavad omadused- haiguse astmed, juuksevörvise skaala * kvantitatiivsed omadused- keha mass, liikumiskiirud, ruumala * kvantitatiivsed diskreetsed omadused- prootonite arv aatomituumas. 15.Selgita skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning too nende kohta näiteid Füüsikalise suurused jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga nim. skalaarseteks suurusteks. ( on arvuline väärtus, pole suunda). Näiteks: aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavad füüsikalised suurusi nim. vektoriaalseteks suurusteks. ( suunatud sirglõik)
mükotroofsed orhideed koralljuur ja pisikäpp). Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas: 27.1. Kemoorganotroofid (saporotroofid e. biotroofid), kes saavad energiat valmis orgaanilisest ainest või; 27.2. Fotoorganotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. 28. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatominumbriga) aatomite klass. Keemiline element on sama aatominumbriga aatomite kogum. Keemiline element on aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatominumbriga aatomid. Keemilist elementi ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. 29. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse sturktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi
Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Biomeolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on aintud aine keemilised omadused. Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Elektron - neg laenguga osake aatomituumas. Prooton - positiivse laenguga. Neutron - laenguta osake. Ioonid - pluss- või miinuslaenguga osakesed, mis tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass. Molekulimass - aine molekuli mass. Nad on ühikuta suurused, kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikuühikutes. Keemilise elemendi järjenumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega
kasutatakse indikaatoriga. LEELIS- vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) LIHTAINE- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. LIITAINE- (keemiline ühend) aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. LIITVÄETIS- mitut vajalikku toiteelementi sisaldav mineraalväetis. 6 MASSIARV- tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A. MAHUPROTSENT(%)- lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuosas lahuses. MASSIPROTSENT(W%)- lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses. MATERJAL- mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks näit. puit, klass, teras. METALLIDE PINGERIDA- keemilise aktiivsuse ja elektrokeemiliste omaduse põhjal järjestatud metallide rida. METALLILINE SIDE- metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides.
Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. Isotoope määratletakse elemendi nimega, millele järgneb sidekriips ja nukleonide (prootonite pluss neutronite) arvuga aatomituumas (näiteks raud-57, uraan-238, heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He). Radioaktiivsus Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Poolestusaeg Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise
Näiteks: 2Mg(t) + O (g) = 2MgO(t) 2 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetodi alla kuulub: · Andmete kogumine · Seoste otsimine pole andmekogumites · Hüpoteesi(de) formuleerimine ja eksperimentaalne kontrollimine · Teooria formuleerimine (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed teooriad, ennustused teooria põhjal, mudelid) 7. Keemilise elemendi definitsioon Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Kindla tuumalaenguga aatomi liik 8. Enamlevinud elemendid merevees, maakoores ja inimkehas. Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05% Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na Inimeses: O,C,N,F,Ca 9. Massi ja energia jäävuse seadused. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.
Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=510eV). 21 Tuumafüüsika Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronitest (nukleonidest). Tuumas mõjuvad tuumajõud. Suurusjärk 10-15m. Aatomi tuum on positiivse laenguga q= Z*e Isotoop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass. Radioaktiivsus aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teisteks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadest erinevad. -kiirgus kujutab endast He tuumade voogu -kiirgus kujutab endast elektronide voogu. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, kõige suurema läbitungimisvõimega.
raadiolained 11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 12.Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi. 10 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente(süsinik, lämmastik, hapnik) 2.Mis on isotoopide tekke aluseks? Aluseks on ühesuguste prootonite arvu korral erinev nutronite arv aatomituumas 3.Iseloomustage kovalentset sidet? Suhteliselt tugev aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamsisel sidet moodustavate aatomite vahel. See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? Kovalentse sideme tekke aluseks on valentselektronide jagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. 5.Mis on kristalliline materjal?
lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Isotroopsus ehk isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast
määrab ära tuumalaeng. Isotoobid keemilise elemendi teisendid. Erinevad neutronite arvu poolest. Ioonid tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Anioon negatiivse laenguga osake. Kui elektronkiht liidab elektrone. Katioon positiivse laenguga osake. Kui elektronkiht loovutab elektrone. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli mass. Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas. Aatomi massiarv prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik lagunemine. Orbitaal ehk elektronkiht elektroni kaugus tuumast. Ühel ja samal orbitaalil asuvad elektronid moodustavad elektronpaari. Elektronkihtidel on erinev arv elektrone. 1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele
kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Juba Suure Paugu ajal tekkisid kerged elemendid vesinik (75%) ja heelium (umbes 25%) ning väikeses koguses liitiumi ja berülliumi. Keskmise raskusega elemendid tekivad Universumis tähtedes toimuvate
11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? Kolm (tahke, vedel, gaas)- ühekomponendilises süsteemis, vabadusastmetearv on null 10 pilet 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente (süsinik, lämmastik,hapnik) 2.Mis on isotoopide tekke aluseks?on ühesuguste prootonite arvu korral erinev neutronite arv aatomituumas. 3.Iseloomustage kovalentset sidet?Suhteliselt tugev aatomite vaheline side,mis tekib elektronpilvedejagamisel sidet moodustavale aatomite vahel.See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? on valentselektronidejagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. 5.Mis on kristalliline materjal?Materjal kus võrepunktide kogumik mingi
mõjust.Poolestusaega tähistatakse τ 1/2. Tõenäosust, et aatom laguneb kindla ajaühiku jooksul, nimetatakse radioaktiivse lagunemise konstandiks ja tähistatakse λ. c Aatomituumi koos hoidvaid jõude nim tuumajõududeks. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju). See põhjustab radioaktiivsust ja mängib rolli elementide moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. (annab tuumadele stabiilsuse) Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju) hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid ja nende osiseid. Tugeva tuumajõu roll on oluline ka sellepärast, et need tagavad just osakeste endi olemasolu, tagavad nn. kvargivangituse – see tähendab selle, et kvargid esinevad vaid “kolmekesi koos”. Tugev tuumajõud on päikeseenergia. d Päikeselt saabuv energiavoog on termotuumaenergeetilise päritoluga, Maal toimub ainult
Meetodi kõige suuremaks veaks ja puuduseks on see, et seda saab kasutada ainult raua põhiste metallide kontrollimisel, sest muud metallid ei magnetiseeru. Radiograafia (RT e. röntgenkontroll) - radiograafias kasutatakse kahte kiirguse liiki röntgen (tehislik) ja gamma (looduslik) kiirgust. Põhiline vahe on selles, et röntgen kiirhus tekitatakse elektriliste abivahenditega, aga gamma kiirgust ei saa elektriimpulsside abil reguleerida (kiirgab pidevalt kuni aatomituumas on mida lagundada). Röntgenkontrolli eelised: Katse tulemusena saadakse püsiv dokument (pilt), mida saab ka hiljem uuest üle kontrollida. Kontrollobjekti materjalil ja pinna ettevalmistusel on vähene mõju saadavatele tulemustele. Annab ettekujutuse katseobjekti sisemistest defektidest ja struktuurist. Röntgenkontrolli puudused: Defekti paiknemise sügavust ei saa määrata ilma erivahenditeta
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid.
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2,
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
