Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.elemendid Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Avastas: H.Becquerel (1896). Radioakt. lagunemine ei sõltu otseselt välistingimustest Poolestusaeg - sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest ja määratud lagunemise konstandiga ,mis eri tuumade puhul drastiliselt varieeruvad Esimene tehis-tuumareaktsioon (Rutherford,1919) Tuumareaktorid toodavad paljusid radioisotoope - kasutamine loodusteadustes ja meditsiinis: (keemil. Reaktsioonimehh.- de uurimisel, organismi füsioloogia, meditsiinis, tööstuses)
Kõrgemad doosid, mis ei põhjusta veel mikroobide hävimist, kutsuvad esile häireid mikroobide elutegevuses kuni pärilikkuse muutusteni, mutantide tekkeni. Edasisel kiirgusdooside suurenemisel mikroobid hävivad. Mikroobide kiirgustundlikkus on erinev. Praktikas kasutatakse UV-kiirgust näiteks külmkambrite, ravi- ja tööstusruumide õhu ning joogivee desinfitseerimisel. 4) Radiaktiivne kiirgus: Radioaktiivsete elementide aatomituumade lõhustumisega kaasneb -, - ja -kiirgus, mille kvantide energia on väga kõrge ning keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt aktiivne. Radioaktiivne kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni, millega kaasneb molekulaarstruktuuride lõhustumine. Väikesed kiirgusdoosid aktiviseerivad mikroorganismide elutegevust, dooside suurenedes tekib pärilikke muutusi ja edasi juba pataloogilisi muutusi, mis viivad raku hävimiseni
aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. Kui lõhustuva aine mass on väiksem kui kriitiline mass, siis osa neutroneid väljub lõhustuvast ainest ilma, et kohtaks ühtegi uut tuuma ahelreaktsioon ei kujune plahvatuseks. Kui aga lõhustuva aine mass on suurem kui kriitiline mass, siis iga eralduv neutron kohtab uut tuuma ja protsess kujuneb plahvatuseks. 15 aatomipomm, Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus.
Poolestusaeg Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. Tuumareaktsioonid - Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.
Valgusvajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Infrapunased kiiredon suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirguspäikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgustekib radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar- struktuurid lõhustuvad. 17. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Mikroobid arenevad ainult sellises keskkonnas, kus leidub vaba vett.Kasvuks vajaliku vee sisalduse järgi jaotatakse mikroobe järgnevalt: hüdrofüüdidarmastavad vett;
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3...
Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemili- seks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Enam levinenud on sellised soojuselektrijaamad, kus generaatorit käitab auruturbiin. Need jaamad omakorda on kas kondensatsiooni- või soojus- ja elektrijaamad. Ka aatomielektrijaamad on auruturbiinidega soojuselektrijaamad, kuid tavalise kütuse asemel kasutatakse neis tuumakütust ja auru moodustamiseks vajalik soojus- energia saadakse aatomituumade lõhustamisel. Auruturbiinidega kondensatsioonielektrijaamad rajatakse kütteaine (kivisüsi, turvas, põlevkivi jm.) asukohtadesse, kust energia suunatakse tööstuspiirkondadesse ülekandeliinide abil. Selliste jaamade kasutegur pole kõrge, sest turbiine läbinud auru soojust ei kasutata täielikult ära. 3 Kondensaatorites aur jahutatakse, saadud vesi suunatakse tagasi katlasse, kus ta jälle auruks muutub ja käitab turbiine.
printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde. 1932. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna. Enrico Fermi (29. september 1901 28. november 1954) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja. Enrico Fermi sündis Roomas ja õppis 19181922 Pisa ülikoolis. Ta täiendas ennast Göttingenis ja Leidenis, kus ta tutvus ka Albert Einsteiniga. Ta tegi katseid aeglaste neutronitega ja avastas, et aatomituumade neutronitega pommitamisel on võimalik saada uusi radioaktiivseid isotoope. Aastal 1938 sai ta Nobeli füüsikaauhinna. Ta töötas Columbia ülikoolis ja hiljem Chicagos ning osales Manhattani projektis. 1942. aasta 2. detsembril õnnestus tal esimene juhitav aheltuumareaktsioon. Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18
mõju lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. Oma olemuselt on elastsusjõud elektromagnetiline jõud. Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke- kui ka tõmbejõud. Rahulikus olekus on need jõud kehas tasakaalus. Deformeerimise käigus see tasakaal rikutakse ja üks jõududest hakkab toimima elastsusjõuna. Hooke’i seadus: „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Valem: Fe k (l l o ) kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel
Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). 49. Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline
elektrijaamadena · Kasutegur kuni 50%, koostootmisel kuni 90% · Võimsus kuni 40 MW · Kiiresti käivitatavad, hea reguleerimisega · Täisautomaatsed 22.Millised on tuumajaama peamised agregaadid? Nimeta meile mõni lähedal asuv tuumajaam. Millised on kaks enamlevinud tuumajaama tüüpi ning mis on nende erinevus? Tuumaelektrijaamad on soojuselektrijaamade eriliik, kus soojuse tekitamiseks kasutatakse aatomituumade lõhustumist reaktoris. · Survevesireaktoriga TEJ (Loviisa TEJ) · Keevvesireaktoriga TEJ (Olkiluotu TEJ) 23. Millised on hüdroelektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis hüdroelektriaajamade koguvõimsus? Nimeta erinevaid hüdrojaamade tüüpe. · Veehoidla, Tamm, Turbiin, Generaator,Jaama hoone Liigid: · Paisuelektrijaamad hoone paisu peal või lähedal ning kõrguste vahe
osa.E=mc²(energia ja massi ekvivalentsuse seadus-Einstein)Mia suurem on atud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum.Elementaarosake-on struktuuriga või struktuurita mikroosake, mis võtab kõigist nüüdisajal tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna.Kvarkmudel-EO käsitlus, mille kohaselt hadronid(struktuuriga osakesed) koosnevad kvarkidest Radioaktiivsus keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. H.Becquerel (1896) alfakiirgus - kiirgub alfaosake(prootonite arv väheneb 2võrra)(He-tuumad) beetakiirgus eraldub elektron(prootonite arv väheneb 1 võrra) (elektronid)gammakiirgus lühilaineline elektromagnetkiirgus .Radioaktiivlagunemine allub eksponentseadusele. Poolestusaeg- keskmine aeg, mis kulub aatomite arvu kahekordseks vähenemiseks-see on sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest; -lagunemine-isel.
Lewise struktuurvalem - on aine valem, milles valentselelektronid on kujutatud täppidena ümber sümboli. Keemilist sidet (elektronpaari) võib kujutada ka kriipsuga (-). 49. Valentskihi elektronpaaride tõukumise mudel - *iga aatomi väliskihis asuvad elektronpaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid max; *keemilised sidemed mood piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; *molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronpaaride oma. *Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline
vähenedes.Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest, vesiniku muundumisel heeliumiks vabaneb 0,7% massist energiana.Aeg ajalt ilmuvad Päikese pinnale tumedad plekid ehk laigud.Need on pisut madalama temperatuuriga augud fotosfääris.Laikude ümber hõljuvad fotosfääri kohal kuuma gaasi pilved faklid.Gaasi kiirus neis kuni 600km/s.Päikesest väljub kõikides suundades pidev, silmaga nähtamatu osakeste voog päikesetuul.Kokkuvõtteks võib öelda, et Päike toodab energiat aatomituumade ühinemise reaktisoonidest tänu tohutule kuumusele Päikese keskmes ehk tuumas.Päikese tuumast väljaspoole levib energia läbi kiirgustsooni.Järgneb konvektiivne tsoon, kus tõusvad kuumad gaasivoolud toovad energia Päikese pinnale, kust see valguse, soojuse ja teiste kiirgustena kosmosesse hajub.Vahel paiskuvad Päikesest välja suured gaasiilved või kaared.Viimaseid nimetatakse protuberantsideks. 14.Tähtede liigitus ja temperatuurid. Tähed ei sära igavesti
omadused on esialgse aatomi omadest erinevad. -kiirgus kujutab endast He tuumade voogu -kiirgus kujutab endast elektronide voogu. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, kõige suurema läbitungimisvõimega. Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. 22 Tähistaevas Taevasfääriks nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis olevad objektid ja nähtused. Tähed on taevakehad, mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate termotuumareaktsioonide arvel. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede
Mikromaailma potentsiaalibarjäärideks võivad olla elektriväljad, kui nende tugevus jaotus ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist, näiteks positiivne tuum elektronidele. 19. Selgita, mis on tunneliefekt? Tunneliefekt on mikroosakeste lainelisusest tekkinud kummaline efekt, mille korral lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte.
toim eregioon - majanduslikult koos toimiv piir tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kok kond, tavaliselt keskuslinn või linnastu (linna- kulepitud hindade alusel. 86 regioon) oma tagamaaga. Toimeregioon on turundus e. marketing - tegevus, mille eesmärk laiem kui linnaregioon, sinna juurde arvestatak on toodete realiseerimine. 15,110 se ka laiem rekreatiivne tagamaa. 56 tuum a- e. aatomienergia - aatomituumade sisemi tolliliit - riikide koostöövorm, kus liikmesmaade ne seoseenergia, mis vabaneb raskete aatomituu vahel kaubandustõkked puuduvad ning liidu- made (uraani, plutooniumi) lõhustumisel või ker väliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud gete tuumade ühinemisel (termotuumareakt- ühtsed reeglid. 36 sioon). Viimast ei oska inimkond veel kasutada. 77
on lubatud enrgianivood (nivoode vahe ~ 1 MeV). Seoseenergiale ekvivalentset massi (seisumass), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt Z prootoni ja N neutroni puhul: ΔM=ZmP+NmN-M Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. Tuumaühinemine (ehk tuumafusioon) on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Sõltuvalt tekkiva tuuma seoseenergiast võib selle reaktsiooni tulemusena energiat vabaneda (uue tuuma seoseenergia on väiksem kui ühinevate tuumade seoseenergia) või neelduda (uue tuuma seoseenergia on suurem kui ühinevatel tuumadel). Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonid
Esimesel juhul aatomid ühinevad ja eraldub energiat. Aatomite molekuliks ühinemise eelduseks on, et tekkinud molekuli energia peab olema väiksem ühinemises osalevate aatomite summaarsest energiast. Aatomite süsteemi (molekuli, kristalli) koguenergia koosneb potentsiaalsest energiast Wp ja kineetilisest energiast Wk: . Potentsiaalne energia W Wp Wk Wp - aatomituumade ja elektronide vahelise elektrilise ning magnetilise mõju energia. Magnetiline mõju on väike ja sellega keemilise sideme arvutamisel ei arvestata. Elektronidega täielikult täidetud kihtides elektronide potentsiaalne ja kineetiline energia on praktiliselt muutumatud ja vastava energiaga pole samuti vaja arvestada. Tuumade kineetiline energia on soojusliikumise energia .Keemilise sideme energia määravad elektronkatte ülemises,
png.html ) IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgus gammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [] LIIGID Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. [] Alfakiirgus ()
Mitteioniseeriv kiirgus on kahjulik organismide proportsionaalsele soojapidavusele 11.Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. 12. Mis on radioktiivsus? Radioaktiivsus, see on teatud aatomituumade omadus spontaanselt (iseeneslikult) laguneda, mille tulemusena vabaneb energia ja üldjuhul tekivad uued tuumad. 1. ematuum ja tütartuum (ema-radionukliid ja tütarradionukliid) RADIOAKTIIVSUS ON AINE FÜÜSIKALINE OMADUS! 13. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 14. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 15. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?
Ioonid tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Anioon negatiivse laenguga osake. Kui elektronkiht liidab elektrone. Katioon positiivse laenguga osake. Kui elektronkiht loovutab elektrone. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli mass. Aatomnumber prootonite arv aatomi tuumas. Aatomi massiarv prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik lagunemine. Orbitaal ehk elektronkiht elektroni kaugus tuumast. Ühel ja samal orbitaalil asuvad elektronid moodustavad elektronpaari. Elektronkihtidel on erinev arv elektrone. 1. kihis kuni 2 elektroni ; 2. kihis kuni 8 elektroni; 3. kihis kuni 18 elektroni. Elektronkihid täituvad kindla reegli alusel madalama energiaga tasemelt kõrgema energiaga tasemele. Välimises kihis olevad elektronid on kõige nõrgemalt tuumaga
9 pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese poolt väljastatav energia (3.86e33 ergi/sekundis või 386 biljon megavatti) toodetakse aatomituumade sünteesi ehk tuumareaktsiooni käigus. Igas sekundis muundatakse umbes 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks (=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re-emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse
süsinikku. Süsiniku osakesed ei jõua leegis kiiresti ära põleda, mille tagajärjel hööguvad söeosakesed muudavadki leegi valgustavamaks. 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) Kui alkaanidele on rohkem iseloomulikud asendusreaktsioonid, siis alkeenidele on iseloomulikulikumad liitumisreaktsioonid. Kaksiksidet moodustuvate sideme elektronpaar asub mõlemal pool sideme tasapinda ja on suhteliselt vabam kui sidet moodustav elektronipaar aatomituumade vahel. Seepärast on ta ruumiliselt ligipääsetavam ja ka rohkem rünnatavam. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar, nimetatakse nukleofiilideks (elektronide doonor ehk loovutaja). Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata
Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass. Molekulimass - aine molekuli mass. Nad on ühikuta suurused, kokkuleppeliselt väljendatakse neid süsinikuühikutes. Keemilise elemendi järjenumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis. Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Aatomi ehituse lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber aatomituuma ringjoonelistel elektronkihtidel (2, 8, 18 elektroni) Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena. Elektronegatiivsus. Keemiline side. Keemilise sideme tüübid. Mittepolaarne ja polaarne kovalentne side. Iooniline side
Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Infrapunased kiired–on suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirgus–päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Kõige bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250—260 nm. Radioaktiivne kiirgus–tekib radioaktiivsete ele-mentide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb α-, β-ja γ-kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ja molekulaar-struktuurid lõhustuvad. Kiirgusele eriti vastupidavad on Coli laadsed, siis proteuse perekonda kuuluvad ja salmonella. Eriti vastupidavad on bakterite spoorid. Neid kasutatakse meditsiinis, põllumajanduses ja tööstuses. Radiolained- elektromagneetilised lained. Elektromagnetilises väljas muutub see elekter aga soojuseks.
elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt
energianivoode muutumise. Nüüdisajal tuntakse 111 keemilist elementi: Aatomite raadiused Kuna lainefunktsioon läheneb nullile pikkamööda, ei ole üksiku aatomi mõõtmeid võimalik üheselt määratleda. Sageli kasutatakse mitmeaatomilistest süsteemidest arvutatud aatomite mõõtmeid. Van der Waals'i raadius - pool naaberaatomite tuumade minimaalsest vahekaugustest. Kasutatakse väärisgaaside puhul. Metalli aatomraadius - pool aatomituumade vahekaugusest metallis. Kovalentne raadius - pool omavahel keemilise sidemega seotud aatomite vahelisest kaugusest (reeglina molekulis, mis koosneb kahest sama elemendi aatomist). Iooniraadius- kuna katiooni ja aniooni raadiused on erinevad, ei või iooni raadiuse leidmiseks ioonidevahelist kaugust pooleks jagada. Kui ühe iooni raadius r1 ja ioonide tsentrite vahekaugus (r1+r2) on teada, siis saab arvutada ka teise iooni raadiuse r2.
· Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine,
vähendamine (saaduste eemaldamine süsteemist). 48. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Aktivatsioonienergiat alandavad tunduvalt ensüümid (täpsemalt nende aktiveeritud kompleksid substraadiga - ES*) ning seetõttu toimuvad näiteks metaboolsed protsessid kiiremini. 49.Radioaktiivsus, aatomituumade spontaane lagunemine, radioaktiivse kiirguse liigid. Radioaktiivsus on iseeneslik ebastabiilse isotoobi muutumine teiseks elemendiks millega kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5. · Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine
lahusega, mis võib olla tuleohtlik või toksiline · Vedelik ; Värvus · Viskoosus ; Tihedus · Keemis temp. ; Koostis · Lisainfo Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivald selle elemendi keemilised omadused. Koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron Negatiivse laenguga aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul Elektriliselt neutraalne, st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguse aatomituumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastatstikmõjud ümbrusega Ioon elektriliselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilset väliselektronkihti. Katoodid ja Anoodid. Molekul On aine hulge SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente, kui on aatomeid. Faas - On heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest
Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Püsimagneti ümber on alati magnetväli. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Radioaktiivne kiirgus tekib aatomituumade lagunemisel. Seda jaotatakse kolmeks liigiks: , ja kiirguseks. Neist ainult kiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Radioaktiivsuseks nimetatakse isotoopide omadust muutuda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda
1935 Charles Richter töötab välja logaritmilise skaala maavärinate tugevuse mõõtmiseks. 1936 Eugene Paul Wigner töötab välja neutronide neeldumise teooria. 1937 Neddermeyer, Anderson, Street ja Stevenson avastavad kosmilist kiirgust mõõtes Wilsoni kambri abil müüoni. 1938 Hahn ja Strassman avastavad uraani pooldumise. 1938 Meitner ja Frisch teevad kindlaks, et Hahn-Strassman-Meitner eksperimentides toimub aatomituumade lõhustumine. 1938 Vladimir Zworykin valmistab esimese praktikas kasutatava televisioonikaamera. 1938 Hans Bethe töötab välja päikesel toimuvate tuumareaktsioonide mehanismi. 1939 Einstein kirjutab USA presidendile, et tuumarelva loomine on võimalik. 1939 Elasser väidab, et Maa magnetväli on tingitud ringvooludest vedelas südamikus. 1940 Edwin McMillan avastab neptuuniumi. 1940 Glenn Seaborg eraldab plutooniumi.
Tehnika haru, mis tegeleb tuumaenergia rakendamisega, on tuumatehnika. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 14 Aatomipommi ja termotuumarelva ehituse põhimõtted selle seos aatomi ehitusega. uumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus
universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks. 41. Kui vana on universum? 100000-30000 aastat? 42. Kirjeldage Suurele Paugule (Big Bang) järgnenud sündmusi. Suurele Paugule ajahetkel 0 järgnes järgmine ajaline stsenaarium, mille vältel toimus füüsikaseaduste evolutsioon ja kergemate elementide nagu vesiniku ja heeliumi tuumade süntees (nukleosüntees). 43. Mida tähendab kosmilise evolutsiooni printsiip? Füüsikaseaduste evolutsioon, kvarkide, aatomituumade ja aatomite tekkimine, tähtede tekkimine ja evolutsioon, galaktikate tekkimine ja evolutsioon, Päikesesüsteemi ja Maa tekkimine, keemiline evolutsioon, biogenees, antropogenees, mis jätkub sotsiogeneesiga. 44. Mida tähendab kosmiline antroopsusprintsiip ja kes selle formuleeris? Brandon Carter. Universum peab olema selline, et mingil etapil oleks võimalik vaatlejate eksisteerimine. 45. Kes juhtis Inimese Genoomi Projekti ja mis on ta populaarse raamatu pealkiri? Soren Voltrup
nukleonideks. NB! Tuuma mass ei ole võrdne üksikute vabade nukleonide masside summaga. Seda erinevust (st nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet) nimetati algul massidefektiks m. Hiljem, kui Einstein avastas energia ja massi ekvivalentsuse (samaväärsuse) valemina E = m c 2 ja E = m c 2 , sai selgeks, et mingit defekti ei ole, vaid see masside erinevus ehk energiate erinevus ongi seoseenergia. Tuumareaktsioon on aatomituumade muutumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsioonides kehtivad: 1. energia jäävuse seadus 2. impulsi jäävuse seadus 3. massiarvu jäävuse seadus (ülemised indeksid) 4. laenguarvu jäävuse seadus (alumised indeksid) Tuumareaktsioone kirjeldatakse võrranditega nagu keemiaski. Seal võib samuti energia eralduda või neelduda, aga tuumareaktsioonides miljoneid kordi rohkem kui keemilistes reaktsioonides. 6. kursus KOSMOLOOGIA.
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele bakteritele. Infrapunased kiired on suure lainepikkusega kiired. Energia muutub ainetes soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. Ultraviolettkiirgus päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus. Bakteritsiidse toimega on kiired lainepikkusel 250--260 nm. Radioaktiivne kiirgus tekib radioaktiivsete elementide aatomituumade lõhustumisel, millega kaasneb -, -ja -kiirguse teke. See kiirgus kutsub esile aatomite ja molekulide ionisatsiooni ning molekulaarstruktuurid lõhustuvad. Ultraheli mehhaanilised võnked sagedusega üle 20 000 võnke sekundis (20 kHz). Mikroobe hävitav toime seisneb kavitatsiooni efektis. 17. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Keskonna vee sisaldus. Vee sisaldusel on suur mõju mikroobide elutegevusele
nukleonideks. NB! Tuuma mass ei ole võrdne üksikute vabade nukleonide masside summaga. Seda erinevust (st nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet) nimetati algul massidefektiks m. Hiljem, kui Einstein avastas energia ja massi ekvivalentsuse (samaväärsuse) valemina E = m c 2 ja E = m c 2 , sai selgeks, et mingit defekti ei ole, vaid see masside erinevus ehk energiate erinevus ongi seoseenergia. Tuumareaktsioon on aatomituumade muutumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsioonides kehtivad: 1. energia jäävuse seadus 2. impulsi jäävuse seadus 3. massiarvu jäävuse seadus (ülemised indeksid) 4. laenguarvu jäävuse seadus (alumised indeksid) Tuumareaktsioone kirjeldatakse võrranditega nagu keemiaski. Seal võib samuti energia eralduda või neelduda, aga tuumareaktsioonides miljoneid kordi rohkem kui keemilistes reaktsioonides. 6. kursus KOSMOLOOGIA.
Galaktikate tekkimine ja nende evolutsioon algas miljardeid aastaid hiljem, meie linnutee tekkimist seostatakse ajaga 5 miljardit aastat pärast suurt Pauku. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit aastat hiljem (need andmed on mõneti vananenud, kuna tookord arvati universumi vanuseks 15 miljardit aastat, praegu aga, nagu eespool märgitud, 13,7 miljardit aastat) 43. Mida tähendab kosmilise evolutsiooni printsiip? Füüsikaseaduste evolutsioon, kvarkide, aatomituumade ja aatomite tekkimine, tähtede tekkimine ja evolutsioon, galaktikate tekkimine ja evolutsioon, Päikesesüsteemi ja Maa tekkimine, keemiline evolutsioon, biogenees, antropogenees, mis jätkub sotsiogeneesiga. 44. Mida tähendab kosmiline antroopsusprintsiip ja kes selle formuleeris? 1. Pool-metafüüsiline antroopsusprintsiibi kohaselt võtab universum mõistlikku elu võimaldavad looduse fundamentaalkonstantid omaks vaid siis sel juhul kui leidub keegi, kes selle omadusi suudab tunnetada.
Radoon on inertne gaas ja see omadus on üldse väg oluline maalähedase kihi ioniseerimisel. Isotoop - Erineb põhiaatomist neutronite arvu poolest tuumas ja seega ka massiarvu poolest. Elektrostaatilise tõukumise tõttu mõjub tuumas asuvate prootonite vahel tõukejoud. Tuuma stabiilsuse tagavad (tuuma hoiavad koos) neutronid. Kuni laenguarvuni Z = 25. Ebapüsivate aatomituumadega elemendid lagunevad, tuumade lagunemist nimetatakse Tegijapoiss 2010 radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid osakesi ja eraldub energiat. Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1) aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste kiirgaja õhus
tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades (TEJ). Tuumaenergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Aatomisse kuuluvad elektronid ja positiivsed tuumad. Tuumad jagunevad prootoniteks ja neutroniteks. Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldamine või lagunemine; tuumade muutumine teisteks tuumadeks. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega. Osa tuumi võivad neutroni neeldumisel jaguneda kaheks uueks tuumaks. Tuumaenergia tootmine reaktoris põhineb uraani 235 isotoobi lagundamisele. Ühe tuuma lagundamine annab keskmiselt 210 MeW (1 eW=1,6x1019J). Tuumareaktoreis kasutatakse uraani tuumküusena ja plutooniumi selle saamiseks. Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed
andmestikuga. Põhjavesi maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm. tühikuis olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil. P. moodustub sademete- ja pinnaveest. Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitada kui kliimaksit. Vastand on järgkooslus. Raba kõrgsoo, soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Radioaktiivsus keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik teise elemendi isotoobiks muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade voog raduoaktiivne kiirgus. Ökoloogiline probleem on organismide kaitsmine tuumaplahvatustega ja tuumaenergeetikaga kaasneva radioaktiivse kiirguse eest. Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. R. on arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Rahvuspark 1. erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide,
märgib viisi, kuidas kiirgus on tekitatud. Rö-kiirgus tekitatakse tuumaväliselt, -kiirgus vabaneb tuumasisesi. Rö-kiirgus tekitatakse röntgenitorus, kus suure energiani kiirendatud elektronide liikumine pidurdub järsult enamasti volframist valmistatud märklaual -anoodil. Osa kiirendatud elektronide kineetilisest energiast muutub röntgenikiirguseks. -kiirgust emiteerivad radioaktiivsed isotoobid. See on ebastabiilsete aatomituumade lagunemisel vabanev üleliigne energia. Maakeral looduslikku röntgenikiirgust ei esine, kuid suur osa looduslikust foonkiirgusest pärineb pinnasekivimites sisalduvate radiaktiivsete elementide lagunemisprotsessidel eralduvast -kiirgusest. Röntgenikiiri võiks käsitleda kahest erinevast vaatepunktist - nii elektromagnetilise lainetusena kui ka energiapartiklite voona. Röntgenikiirgus on elektromagnetiline lainetus, teineteise suhtes risti paiknevad
Ungari 4 1 880 0 0 Slovakkia 4 1 760 2 840 Rumeenia 2 1 310 0 0 Kogu maailm 440 375 805 59 60 065 Looduslik uraan koosneb põhiliselt kahest isotoobist U-235 ja U-238. U-235 on ainult 0,714 %. Tuumareaktoris kasutatakse põhiliselt U-235 aatomituumade lagunemise energiat. Tavaliselt kasutatakse 3% rikastusega uraani. Tuumarektorid liigitatakse kasutatava kiirete neutronite aeglustaja ja soojuskandja tüübi järgi. Kõigis tuumareaktorites kantakse vabanenud soojus ära soojuskandjaga, mida kasutatakse auru saamiseks aurugeneraatoris. Elektrienergiat toodetakse aurujõuseadmes. Kõige levinum soojuskandja on vesi, kuid kasutatakse ka süsihappegaasi, heeliumi ja vedelat naatriumi. Keevaveereaktor (BWR) soojuskandjaks ja aeglustiks on vesi
võib neid käsitleda ka kui energiaväljana. Kuid seejuures peab arvestama seda, et energia- väljad ise ei ole tingitud aegruumi kõverusest ( nagu seda oli näiteks gravitatsioonivälja puhul ), vaid need suudavad mõjutada aegruumi struktuuri. Järelikult kui keha on ,,piisavalt" laetud, on see võimaline aegruumi kõverduma. Kuid on teada ka seda, et mikroskoopilised väljatugevused ( nende potentsiaalid ), mis jäävad umbes aatomite või aatomituumade mõõtkavasse, on miljardeid ja miljardeid kordi tugevamad kui makroskoopilised väljad üldse kunagi saavad olla. Seepärast võivad elektromagnetilised potentsiaalid olla mikroskoopilises mõõtkavas väga suured ja seega ei pea keha laeng olema nii suur, et see oleks tehniliselt teostamatu. Suure laengu korral aegruum kõverdub. Kuid seda, et kui kaugele või millises suunas toimub ajas rännak sõltub juba selle aegruumi 6
elektroentsefalograafia (EEG) nime. Kui aju elektriline aktiivsus kajastatakse graafiliselt aju eri piirkondade aktiivsusena, on tegemist EEG uuema rakenduse ehk aju elektrilise aktiivsuse kaardista- misega (BEAM). Mitmed meetodid seisnevad elusa aju skaneerimises temast detailsete piltide saamiseks. Komputeriseeritud aksiaaltomograafia (CAT) põhineb pöörataval röntgenikiirel. Tuumamagnetresonantstomograaafia (NMT) näitab aju aktiivsust aatomituumade magnetiliste omaduste kaudu. Positronemissioontomograafia (PET) kasutab aju kudede poolt radioaktiivse suhkru omastamise intensiivsuse (aju aktiivsuse) mõõtmist eralduvate positronide loendamise kaudu. Aju piirkondliku verevoolu kaardistamine (rCBF) annab ettekujutuse aju teatud osa aktiivsusest teda läbivat vere hulka mõõtes. PEAAJU STRUKTUURID Ajutüvi Ajutüvi (truncus encephali) paikneb seljaaju (medulla spinalis) ja otsaju (telencephalon) vahel
Nimelt – kui elektriväli keskkonnas on alati nõrgem elektriväljast vaakumis, siis magnetväli keskkonnas võib teatavate ainete korral olla nõrgem kui magnetväli vaakumis, kuid teatavate ainete korral ka tugevam sellest. Magnetvälja nõrgenemine või tugevnemine aines sõltub sellest, kas selle aine molekulid ise tekitavad nullist erineva magnetvälja või mitte. Magnetväli tekitatakse voolude ehk liikuvate laengute poolt, kuid aatomites ja molekulides kujutavad ümber aatomituumade tiirlevad elektronid samuti ringvoolusid. Samamoodi tekitab magnetvälja iga elektron, prooton või neutron oma spini tõttu. Mõnede ainete molekulides need elektronide orbitaalliikumisest ja elementaarosakeste spinidest tingitud magnetväljad on orienteeritud üksteisele vastu, neutraliseerivad üksteist ja molekulisisene summaarne magnetväli on null, mõnede ainete molekulides ei tarvitse see nii olla. Seda arvestades jagatakse ained kolme eri klassi.
rivi kaitseväelise korra ja organi- kaitse, majandusliku kaitse, sotsiaalse seerituse alus, kaitseväelaste ja allük- kaitse ja psühholoogilise kaitse suste (väeosade) määrustikupärane paigutus nende ühistegutsemiseks tuumarelv nüüdisaja kõige võim- jalgsi või sõidukitel sam massihävitusrelv. Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustu- salv relva osa padrunite mahutami- misel või liitumisel eralduvat energiat seks ja etteandmiseks laskmise ajal valmidusreserv reservväelased, kes siss ehk partisan vastase võimu ja on viimase aasta jooksul läbinud aja- kontrolli all oleval maa-alal vastupanu teenistuse ning on määratud kaitseväe
Selle tegelik kuju on üldrelatiivsusteoorias aga = 2Rs / R. Kuid sellest hoolimata on suurusjärk ikkagi umbes Rs / R. Vaatame aga järgmist joonist: Joonis 26 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas. Valguse kiir möödub tähest raadiusega R ja selle tulemusena see paindub. Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 M. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 M oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
