On ka teisi arvamusi sellest. Näiteks: kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaar- osakeste muutusi. Universum muutus ebastabiilseks ning paisus kiiresti. Miljondik sekundi pärast Suurt Pauku tekkisid esimesed meile teadaolevast ainest koosnevad elementaar- telliskivid. Veidi hiljem tekkisid esimesed aatomituumad heeliumi tuumad. Kokkuvõte Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi. Täpselt ei teatagi, mis toimus sellel ajas või mis selle tekitas, aga on mõned hüpoteesid sellest. Kasutatud kirjandus http://novaator.ee/ET/kosmos/mis_oli_enne_suurt_pauku/ 2.12.12 http://www.annaabi.com/suur-pauk-m31894.html 2.12.12 http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel400_389.html 2.12.12 http://forte.delfi
tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 2 4 Be+ He C + n 4 2 12 6 1 0 25 tuumareaktsioonid Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 26 Nihkereeglid kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta keemilises tabelis kaks kohta vasakule; kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta ühe koha võrra paremale; kui tuum kiirgab prootoni, nihkub ta ühe koha võrra vasakule; kui tuum kiirgab neutroni, jääb ta tabelis paigale. 27 Tuumareaktsioonide võrdlemine keemiliste reaktsioonidega
mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele, kuna kasvava organismi aktiivsus rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti . [2] Radioaktiivse kiirguse mõjul võib teatud aine muutuda radioaktiivseks, ja seega üsna tõenäoliselt võib see saada radioaktiivse mürgisuse põhjustajaks. Lisaks võivad kahjustada saada ka aine aatomituumad, mille tulemusel muutuvad nii aine füüsikalised kui ka keemilised omadused. Purunevad keemilised sidemed aines, mille tulemusel see muutub nõrgemaks, soodustades seega selle aine korrosiooni. Peale selle võivad muutuda ka aine mehaanilised, optilised kui ka elektroonilised omadused. Nii inimese kui ka konstruktsioonide ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud kahjustuste ulatus sõltub saadud radiatsiooni doosist. Kiirgusdoosi hindamiseks võeti kasutusse dosimeetrid. [1] 1. AJALUGU
rebenenud. Kõiki neid kolme osakest: neutronit, prootonit, ja elektroni võib leida ka väljaspool aatomituuma kiirgusena või muul kujul Radioaktiivsed kiirgused Erinevaid radioaktiivseid kiirgusi on 3, neile sarnaseid kiirgusi ada palju rohkem. Elektronkiirgus ehk beetakiirgus on üks radioaktiivsetest kiirgustest. Ka elekter traatides koosneb elektronidest, mis voolavad kiirusega u. 5 mm/sek. Kiirguda võivad ka elektronkatteta aatomituumad, nt. alfakiirguse osake (alfaosake) koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist, seega on ta heeliumituum. Alfakiirgus on ka üks radioaktiivsest kiirgusest. Üksikuna eksisteerivad sageli ka kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks). Kolmas radioaktiivse kiirguse liik on gammakiirgus, mis kujutab endast elektromagnetkiirgust. Elektromagnetkiirgused on raadiolained, mikrolained,
· Neutroni avastastamine Neutroni avastas 1932. aastal Chadwick. Ta avastas, et kui pommitada berülliumi aatomeid -osakestega, tekkib suure läbistamisvõimega kiirgus (väga radioaktiivne). Tegu polnud aga -kiirgusega, vaid mingi suure massiga osakesega. Osake mis ei oma laengut, kuid mille massiarv sarnane prootoni massile on neutron. · Tuumareaktsioon Tuumareaktsiooniks nimetatakse kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. · Radioaktiivsuse kolm liiku, kuidas tekivad Radioaktiivsus tekib kui tuuma stabiilsuse tingimised on mingil moel rikutud. Stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud. 2. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast e tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid.
· Mn 55 massiarv ( pr + ne); 25 laenguarv (pr arv) · Isotoop keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X keemilise elemendi sümbol; A massiarv; Z laenguarv) · He heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv pr, ne arvude summa Tuumajõud hoiab koos tuuma, seega kogu Maailma · Aatomituumad on väga püsivad süsteemid · Pr ja ne tuumas koos hoidvaid jõude nim Tuumajõududeks · Tuumajõud on väga tugevad, väikese mõjuraadiusega · Pr ja ne vahel mõjuvad jõud ei olene elektrlaengust · Kaks pr mõjutavad teineteist samamoodi nagu 2 ne või pr ja ne · Ne üldnimetus nukleon · Pr ja ne on nukleoni 2 eri olekut, esimene pos elektrilaenguga, teine laenguta · Tuumajõudude mõjuraadius ei ulatu nukleoni mõõtmetest kaugemale (kaugemale kui
reaktsiooni; hetkel sellist seadet ei eksisteeri, mis annaks rohkem energiat, kui esialgse reaktsiooni esilekutsumiseks üldse kulus Tuumareaktor - seade, millega tekitatakse kontrollitud tuumareaktsioon; levinud on uraani/plutooniumi tuuma lõhustumisel kõigepealt soojust ja seejärel elektrienergiat tootvad Tuumareaktsioon - kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed (isotoobid) Antiosake - elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga; antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne Makromaailm - käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi (alates suurusjärgust 10-8 meetrit) Mikromaailm - elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained (kõik väiksem kui 10-8 meetrit)
aatomituumadest. Radioaktiivse kiirguse liigid on 1) alfa-kiirgus – aatomituumadest lähtuvad heeliumi (He) aatomi tuumad, mida nimetatakse alfa-osadeks. 2) beeta-kiirgus - aatomituumadest lähtuvad kiired elektronid, mis tekivad neutronite muundumisel prootoniteks. 3) gamma-kiirgus – väga suure energiaga elektromagnetvälja kvandid. Alfa ja beeta kiirgusel tekivad uued keemilised elemendid või nende isotoobid. Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi aatomituumad, milledes on ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. 8) Mis on radioaktiivse keemilise elemendi poolestusaeg? – Radioaktiivse kiirguse käigus väheneb aines radioaktiivsete tuumade arv aja jooksul. Ajavahemikku, mille jooksul radioaktiivsete tuumade arv on vähenenud kaks korda, nimetatakse keemilise elemendi radioaktiivse isotoobi poolestusajaks. 9) Milles seisneb radioaktiivne dateerimine? – Radioaktiivne dateerimine
-lagunemine tekib juhul, kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma. Siis võtab tuum kaalust alla ehk heidab endast välja kahest prootonnist ja kahest neutronist koosneva osa-heeliumi tuuma. Massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra, alati kaasneb ka -kiirgus. 15. Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 16. Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon tekib siis, kui reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel. NT võivad tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. 17. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Paljunemistegur näitab kui mitu uut lõhustumist kutsuvad esile ühe tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
Fermionid Osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale. See statisitka kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme. Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Fermionide alla kuuluvad kvargid ja leptonid ja ka liitosakesed nagu barüonid, paaritu massiarvuga aatomituumad (nt triitium, heelium-3) ja nukleotiidid. Kõigi tuntud elementaarsete fermionide spinn on 1/2. Fermionid on mateeriale põhjapnevad ehituskivid. Standardmudelis on 12 fermioni: 6 kvarki ja 6 leptoni. Standardmudel klassifitseerib kõik teadaolevad elementaarosakesed. Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvargid alluvad tugevale interaktsioonile ning vastavaltkvarkmudelile on kvargid
kiirgusele, siis kasutatakse paksu fotoemulsioonikihti, kuhu osakeste lendamisel tekib jälg) TT näide "nõelatorge paksu võikihiga võileivas") 7. Looduslik radioaktiivsus: Becquerel avastas, et uraan kiirgab pidevalt mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile ning ioniseeris õhku. Osutub, et looduslikult kiirgavad kõik Mendelejevi tabeli elemendid, mille jk on suurem kui 83 8. Alfa-, Beeta-, Gammakiirgus Alfa: pos laenguga, suure massiga heeliumi aatomituumad. Liiguvad valguse kiiruse lähedal, läbitungimisvõime suht väike (paberit ei läbi) õhus neeldub väga kiiresti inimesele väga ohtlik, põhjustab nahavähki Beeta: neg laenguga, väikese massiga valgusekiiruse lähedal liikuvad elektronid. Läbitungimisvõime suurem (mõne mm plekki ei läbi) inimesele ohtlik kuna tekitab rakumutatsioone Gamma: elmaglainetus, mis järgneb lainepikkuselt röntgenkiirgusele. Väga suure läbitungimisvõimega (1m paksune betooni kiht)
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele, taimedele ja ...
kiirguseks. Curied leitsid ,et elektriväljas või magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus KOLMEKS ! Positiivsete laengute kaldumisel tekkis alfakiirgus , vastas suuda kaldus deltakiirgus ja otse gammakiirgus.Tehti kindlaks , et kõik elemendid , mille jürjekorra number on suurem kui 83 on radioaktiiivsed. Ning radiaktiivseid isotoope leidub praktiliselt kõikidel elementidel. Peale Ruthefordi Tuuma avastamist ,seostati radioaktiivsust just Tuumadega. Alfakiirguse moodustavad Heeliumi aatomituumad ( He tuumad , järjekorra nr 2, Aatomimass on 4 ) . Alfa lagunemise korral , lendavad tuumast välja osakesed , mille laengu arv on 2 ja masssi arv 4 ,see tähendab et tekkib uus keemiline element ,mis on perioodilisussüsteemis 2 kohta ees pool. Osakeste laine omaduste tõttu saab alfaosake lahkuda ka siiis , kui tema kineetiline energia on seose energiast väiksem seda nim. Tunneli efektiks. Alfaosakesed on väikese läbimis võimega ja nad ei suuda isegi läbida paberi lehte
Ajalooliselt on neist tähtsamad -, - ja - kiirgus, kusjuures nende elementide aatomid muutuvad ise uute keemiliste elementide aatomiteks. lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15) Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed. Aines sisalduvad radioaktiivsed tuumad lagunevad: ühesuguse tõenäosusega.(11) Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. (8)Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. 4 Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element Poloonium (Po, 84. element), kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid perioodilisuse tabelis on alates 84.-ndast radioaktiivsed (Astaat At, 85., Radoon Rn, 86., Frantsium Fr, 87., Raadium Ra, 88. jne). Seega asuvad radioaktiivsed elemendid Mendelejevi tabeli lõpus.(1)
elektroni laenguga •Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1 •Prootonite arv aatomis võrdub aatomituuma laenguga •Tuumalaeng määrab ära antud elemendi asukoha Mendelejevi tabelis • Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas. • Prootonid ja neutronid asetsevad aatomituumas kihtidena ja neid seovad omavahel väga tugevad tuumajõud. • Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel elektronide vahetus ja aatomituumad jäävad muutumatuks. Aatomituumade ehitust saab muuta ainult tuumareaktsioonides. • Radioaktiivsus – keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Elektronkihid • Aatomi ehituse lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber aatomituuma ringjoonelistel orbitaalidel e elektronkihtidel • Ühel ja samal elektronkihil olevate elektronide energia on enam-vähem ühesugune, mistõttu kasutatakse ka mõistet energiatase Elektronkihid
rõngas-ehk planetaarudu. Seda nimetatakse nii sellepärast, 8 et väikeses teleskoobis paistab udu rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga.(Robin Kerrod "Tähetark) Kokkuvõte Tähed on erlised just selle poolest, et neil on võimalus ise valgust kiirata. Need on püsivalt helendavad taevakehad. Nende püsivus helendada tuleneb sellest, et sees toimuvad tuumareaktsioonid, mille puhul kergemad aatomituumad liituvad raskemaks ja kaotavad tuumaenergiana mingi kindla osa massist. Päike on väga kõrge temperatuuriga täht, mille tegelik suurus on teiste tähtedega samasugune. Arvamus, et Päike on kõige suurem ja heledam täht, tuleneb sellest, et ta asub meile kõige lähemal. Tähtede värvus varieerub sinisest kuni punaseni. Kõik oleneb täiesti temperatuurist ning see määrab tähe värvi. Tähtedest moodustavad tähtkujud, mida astronoomid jälgivad. Neid on vaadeldud
Jua üle poole sajandi on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt- tuumaelektrijaamade osa planeedi ehk elektrienergiatoodangus on umbes 14%. Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Eurajoel Rauma lähedal. 3 Tuumareaktsioonid Tuumareaktsioonid Tuumarektsioon on kahe aatomituuma või elemetaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonil vabaneb energia grammakiirgusena. Kui vabanenud neutron tabab uraan -238 tuuma, neelab uraanituum neutroni kuid ei muutu ebastabiilseks, vaid kiirates 2 elektroni (neutoneid kiirgamata) muutub uueks aineks plutooniumiks. Uraan-235 ja uraan-238 erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Peale neutronite leidub tuumas prootoneid, mille arv on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis (uraanil on see 92)
poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb kiirusega. alles 700 miljoni aasta vabanevad. Keskmise pooleni esialgsest. See on aeg, jooksul. poolestusajaga tseesium-137 mis on vajalik, et pooled Radioaktiivsete ainete Lühike vöi pikk poolestusaeg aatom aga võib varitseda ebastabiilsed aatomituumad poolestusajad on väga ei kajasta kuigi täpselt ebastabiilses olekus kümneid ainetükis sellest närvilisest erinevad. Lühiealiste ainete radioaktiivse aine ohtlikkust. aastaid rännates mullast olekust vabaneksid. Kui aine poolestusaeg on sekundeid või Siiski on teistest ohtlikumad toiduainetesse ja tagasi ning poolestusaeg on näiteks 2 sekundi murdosi (!)
TUUMAREAKTORID Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 1992. aastal avaldas USA teadlane J. Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise tuumareaktsioonid võivad olla selliste hiidplaneetide nagu Jupiteri, Saturni ja Neptuuni energiaallikaks, sest need planeedid kiirgavad välja rohkem energiat kui Päikeselt saavad. Alates 1993. aastast on Herndon arendanud ideed Maa keskme läheduses asuva...
strange 1/3 300 t top +2/3 3 105 b bottom 1/3 104 Meid ümbritseva tavamateeria ehitamiseks läheb vaja vaid kolme elementaarosakest: u- ja d-kvarki ning elektroni. Kvargid kombineeruvad kolmekaupa, moodustades prootoneid ja neutroneid Prootonidest ja neutronitest koosnevad aatomituumad Tuumad koos elektronidega ühinevad aatomiteks, viimased molekulideks Aatomitest ja molekulidest koosnevad gaasid, vedelikud ja tahkised - silmaga nähtavad makromaailma komponendid.
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
Üha suurenev kuumus lagundab tolmuosakese, lõhub molekulid ja kihutab elektronid aatomitest välja. Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb. Umbes 4 miljoni kraadi juures algavad tuumareaktsioonid ja sest peale saab täht kogu oma energia nendest reaktsioonidest.(6) Termotuumareaktsioon algab siis, kui prototähe südamik on nii kuum, et vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks. Sellest hetkest on prototäht muutunud nooreks täheks. Prototähe staadium on ainult pisike murdosa tähe elueast. Küpsesse olekusse jõudnult püsivad tähed stabiilsena suurema osa elust.(1) 6 TÄHTEDE ELUKÄIK Kogu universumis tekib kogu aeg uusi tähti juurde ja sureb vanu. Tähed sünnivad üle terve maailmaruumi hajunud gaasi- ja tolmupilvedes. Päikese-suurused tähed säravad taevas umbes 10 miljardit aastat
Pindaktiivsed ained. Mullid kuivavad õhukeseks, sisemine ja välimine külg saavad kokku Tuumareaktsioonid ❏ Kulla valmistamine (eesmärk). Pb, Sn, Fe -> Au ❏ Tuumareaktsioonide käigus valmistataksegi uusi elemente ❏ H -> He - kergete tuumade ühinemine, tähtedes toimuv tuumareaktsioon ❏ Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. ❏ Tuumareaktsioone on kahte liiki: kergete tuumade ühinemine, raskete tuumade lõhustumine (lagunevad), nt tuumajaamades uraan laguneb, eraldub He aatomi tuum. Tekib Th - toorium. Üks suur tuum laguneb väiksemateks tuumadeks ❏ Raud on kõige keskmine element, kõige suurem eriseoseenergia ❏ Eriseoseenergia - kogu tuuma seoseenergia jagamine nukleonide arvuga
Neutrontäht-peamiselt neutronitest koosnev täht, päikesest suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium, neurotähtedeks muutuvad tähed, mille mass jääb vahemikku 5- 15 Päikese massi, suuremad muutuvad mustadeks aukudeks, väiksemad valgeteks kääbusteks. · Gravitatsiooniliselt alahoitud termotuumareaktsioon toimub tähtede sisemuses, kus vesinik põleb heeliumiks. Tähe mass peab olema piisavalt suur, et gravitatsioonijõuga suruda kerged aatomituumad teineteisele piisavalt lähedale, et toimuks tuumaühinemine. Sellist tüüpi termotuumareaktsioon toimub ka päikese sees ning sealt on praktiliselt kogu päikesesüsteemis tekkiva energia allikas.Tähtede termotuumareaktsioonid toimuvad aeglaselt tänu sellele, et tähtede sisemuses puudub piisavas koguses deuteeriumi. Selleks, et tekiks deuteerium, peavad kaks vesiniku tuuma omavahel ühinema, et ühe vesiniku tuuma prooton saaks laguneda
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................
Ent paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. Taustkiirguse vabanemine Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid (rekombinatsioon). Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Edasise paisumise käigus vabanenud taustkiirguse (kosmiline mikrolaine-taustkiirgus) lainepikkus ruumi laienemise tõttu suurenes. Seda on näha selle spektri punanihkest. See taustkiirgus on mõõdetav. Ta vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K.
Element liigub perioodilisustabelis 1 võrra edasi. Gammakiirgus Tekib, kui prootonite või neutronite mõnel kihil on tekkinud vaba koht. Sinna liigub kõrgemalt kihilt vastav osake ja vabaneb energia ehk gammakvant. Kiirgus on suurima läbimisvõimega. Max mitme meetri paksune betoonsein. 38. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 39. Kirjelda tuumade lõhustumist Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit. Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine. 40. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled antud isotoobi tuumad lagunevad. 41
Looduslikud materjalid: kivi, puit, savi, Materjalide struktuur- materjalide sisekomponentide nahk jm. paigutus. Erinevad struktuuri tasandid: Uued materjalid: metallid, plastid, klaasid, 1) aatomitase- elektronid ja aatomituumad ja nende vahelised interaktsioonid, struktuur – aatomite või kiud (fiibrid) jne. molekulide omavaheline paigutus; 2) mikroskoopiline- aglomeraadid st suured aatomite või molekulide rühmad;
paisumisega seotud temperatuuri alanemisel see aina vähenes. Aine energiatihedus kahanes seisumassi tõttu tunduvalt aeglasemalt. Umbes 200 000 aasta pärast ületas aine osatähtsus Universumi koguenergias kiirguse oma. 1.10 Taustkiirguse vabanemine Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid (rekombinatsioon). Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. Edasise paisumise käigus vabanenud taustkiirguse (kosmiline mikrolaine- taustkiirgus) lainepikkus ruumi laienemise tõttu suurenes. Seda on näha selle spektri punanihkest. See taustkiirgus on mõõdetav. Ta vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K. 1
Element liigub perioodilisustabelis 1 võrra edasi. Gammakiirgus Tekib, kui prootonite või neutronite mõnel kihil on tekkinud vaba koht. Sinna liigub kõrgemalt kihilt vastav osake ja vabaneb energia ehk gammakvant. Kiirgus on suurima läbimisvõimega. Max mitme meetri paksune betoonsein. 38. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 39. Kirjelda tuumade lõhustumist Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit. Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine. 40. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul pooled antud isotoobi tuumad lagunevad. 41. Kriitiline mass ja kui suur on see U jaoks
Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem · E = mc2. TUUMAENERGIA · Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. · Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonides, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses.
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Arvatakse, et sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest. Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)....
http://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop Aatomituuma kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Aatomituum 8. teema radioaktiivsus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suure energiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio+activus - kiirgustoime). Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest. Magnet- või elektriväljas jaguneb kiirgus kolmeks (vaata all olevat joonist): 1. -kiirgus (alfa) 2. -kiirgus (beeta) 3. -kiirgus (gamma)
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arv...
Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühe tähe elulugu.........................................................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine..................................................
Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri
neutronitel, aatomitel. ? Laineomadused on koikidel kehadel, ka makrokehadel. ? Osakeselaine dualism ehk kahesus on looduse uldine omadus. Aatomituuma ehitus: ? Tuum on kerataoline suure tihedusega objekt aatomi keskmes. ? Koosneb nukleonidest: ? prootonid, laenguga +e, ? neutronid, neutraalsed. ? Nukleone hoiavad koos tuumajoud: tugev vastasmoju. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma voi aatomituuma ja elementaarosakese kokkupor ge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/voi elementaarosakesed. ? Tuumalohustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks ? Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. ? Tuumasuntees on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma uhinevad uheks raskemaks tuumaks. Inimesele on koige ohtlikumad keskmiste poolestus aegadega elemendid. ? Luhikese poolestusajaga (moni sekund) tuumad jouavad laguneda enne inimorganismiga kokkupuutumist.
kaks korda. Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks. Massidefekt on kindla isotoobi aatomituuma seisumassi ja selle isotoobi koosseisu kuuluvate vabade nukelonide seisumasside summa vahe. 7 Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Päike on keskmise suurusega täht. Päikse pinnatemperatuur on 6000 kraadi. Päikse temepratuur tuumas on umbes 15 miljonit kraadi. Planeedid alates Päiksest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Asteroidid on kivimilised objektid, mis paiknevad Asteroidivöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui ta Päiksele lähedale satub, siis tekib
b. beetakiired kiirte elektronide voog c. gammakiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma- kiired ioniseerimisvõime järgi alfa - suur ioniseerimisvõime 12. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma kiired läbitungimisvõime järgi gamma esimen 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem, kui tuuma mass 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c
radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks Poolestusaeg keemilisel lagunemisel Keemilistes reaktsioonides ei ole keemilise lagunemise kiirust iseloomustav poolestusaeg konstantne, sest keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad temperatuur, ainete puhtus ja peenestatus, katalüsaatorite juuresolu jm asjaolud. 10.Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Teoreetiliselt võib tuumareaktsiooni põhjustada ka kolme osakese kokkupõrge, kuid sellise sündmuse toimumine on ülimalt ebatõenäoline. Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel määral energiat (muudavad ainult oma liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist
Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t
Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...........................................................
(Tööpõhimõte: proov ioniseeritakse, mõned molekulid lagunevad laetud osakesteks, nende massi ja laengu suhe tuvastatakse aja järgi mis kulub detektorini jõudmiseks ning tekitatakse graafik, kus on näha erineva mass/laeng suhtega osakeste kontsentratsioon) NMR e tuumamagnetresonantsspektroskoopia – tehnika valgumolekuli struktuuri määramiseks, põhineb tuumamagnetresonantsil (teatud aatomituumad neelavad magnetväljas elektromagnetkiirgust ja emiteerivad seda uuesti kindla sagedusega), lähestikku asuvad aatomid mõjutavad üksteist ja nende paigutus on võimalik kindlaks määrata Röntgenstruktuuri analüüs (röntgenkristallograafia) – meetod kristalli struktuuri määramiseks; aatomid põhjustavad röntgenkiirte difraktsiooni kindlates suundades ja tekkinud pildi järgi saab määrata elektronide paigutuse kristallis
c. väike läbitungimisvõime alpha 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem kui tuuma mass Nukleonide masside summa on suurem kui tuuma mass, seda tuntakse massidefektina. Tuuma moodustumisel osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuuma koos 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimiesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutroneid 16. Termotuumareaktsioonil toimub kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati X-kiirteks? Röntgenkiired Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik
Tuumaühinemine (ehk tuumafusioon) on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Sõltuvalt tekkiva tuuma seoseenergiast võib selle reaktsiooni tulemusena energiat vabaneda (uue tuuma seoseenergia on väiksem kui ühinevate tuumade seoseenergia) või neelduda (uue tuuma seoseenergia on suurem kui ühinevatel tuumadel). Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonid võivad olla eksotermilised (soojuse eraldumisega) või endotermilised (soojus neeldub). Tuumareaktsioon: 1. kergete tuumade ühinemine (tuumasüntees) 2. raskete tuumade lagunemine. Tuumalõhustumine on protsess, milles raske ebastabiilne tuum lõhustub kaheks (või rohkemaks) kergemaks, enam-vähem võrdse suurusega tuumaks. Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat.
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [] Illustratsioon 1 Tüüpiline radioaktiivsuse sümbol (http://www.wpclipart.com/signs_symbol/yellow/radioactive_sign_01.png.html ) IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgus gammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet.
0000001% Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses) Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
