karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm. üldvalem on: HO – R – COOH. 2. optiline isomeeria : millised on süsivesikud, süsivesinikud, suhkrud. Isomeriia - Kui kaks või enam ühendit omab sama kvantitatiivset koostist, erinedes üksteisest keemilistelt või füüsikalistelt omadustelt Stereoisomeeria e. optiline isomeeria - Stereoisomeerid e. ruumilised isomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis Isomeeria- mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused, vastavaid aineid nimetatakse isomeerideks. Radikaalid- paardumata elektronidega osakesed, püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates. Optiline aktiivsus. Isomeerid on ühesuguse molekulaarvalemiga kuid erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega orgaanilised ühendid
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral ,
eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ..
eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ..
liikumisest tingitud efekt. Mg:+12|2)8)2) 1s22s22p63s2 p-element III A VIII A rühm s-element I A ja II A rühm d-element (B- rühma metallid) keemiline side Aatomite vaheline seos keemilistes ühendustes Keemiline side on tingitud ühiste elektronpaaride moodustumisest või ühe elektronpaari moodustumisest või seotud elektronide liitmise ja loovutamisega Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Liigitus: Kovalentne side aatomite vaheline side. Tekib siis kui EN ei erine suuresti. Delta EN=-1,9 Iooniline side erinimeliste ioonide vaheline side
Haiguste ravis rakendatakse suhteliselt pikema poolestusajaga isotoope, mis kiirgavad kõrge energiaga gammakvante (kvant tähendab jagamatut mikrohulka) ja/või korpuskulaarkiirgust: 32-P (fosfor), 60Co (koobalt), 68-Ga (gallium), 89-Sr (strontsium), 90-Y (ütrium), 153-Sm (samaarium), 186-Re (reenium) jt. Radioaktiivseid aatomeid kasutatakse meditsiinis kas suletud kiirgusallikatena (on välistatud nende sattumine ainevahetusprotsessidesse) või lahtiste kiirgusallikatena (eesmärgiks on aatomite lülitumine ainevahetusprotsessidesse iseseisvalt või vastava märkaine abil). Pahaloomuliste kasvajate kiiritusraviks varases staadiumis, kui haigus on veel lokaliseeritud üksikuis kehapiirkondades, kasutatakse sageli radioaktiivset kiirgust. Noored vähirakud on kiirguse kahjustavale toimele palju tundlikumad kui keha terved rakud. See võimaldab kasvaja tuumakiirguse abil hävitada Tehislik kiirgus – inimtegevuse tulemusena tekkinud (eesmärgipäraselt või kaassaadusena)
Metallide füüsikalised omadused Sarnased omadused: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on plastilised, hõbehalli värvi (va. kuld, vask). Erinevad omadused: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium), magnetiseerivus. Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Metallide elektrijuhtivus Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijuhtivus halveneb, temperatuuri langemisel paraneb. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid
Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Isotoop ühe ja- sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Elektronskeem koosneb keemilise elemendi sümbolist, mille kärel märgitakse elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaupa. Periood moodustavad tabelis samas reas kõrvuti asuvad elemendid. Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid
Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku allotroobid on teemat, grafiit, karbüünid ja fullereenid. Süsivesinikud on ühendid, mille molekulid koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4
· Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte a-osakestega. Katse käigus avastati, et osad a-osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. · Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril · Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust · Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: a) Kiiritada aatomeid valgusega b) Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega c) Ainet kuumutades · Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa · Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.
Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id) · Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (tugev metall ja mittemetall) TOIMUB ELEKTRONIDE ÜLEMINEK JA TEKIVAD IOONID · Mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis on ioonsidemete alus · Kui tegemist on nõrga metalli ja/või nõrga mittemetalliga, siis elektronide üleminekut ei toimu Metalne metallid · Metallide aatoimid paiknevad üksteisele nii lähedal, et väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad
vastupidi aatomi raadiused ning peab suutma seda ka põhjendada. 28) Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide metalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide mittemetalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. ÜLESANDED 1) Osata koostada aatomite elektronskeeme, elektronvõrrandeid, iooni elektronskeeme ja aatomi elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
KORDAMISKÜSIMUSED. AATOMIFÜÜSIKA. 1. Mis on aatomifüüsika, millal loodi? Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. 2. Milliste füüsikute nimedega on seotud aatomifüüsika? Aatomfüüsika on seotud nimedega Paul, Schrödinger,Nils Borh, De Broglie, Werner Heisenberg. 3.Mis on aatom? Millest koosneb aatom? Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal?
rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne. Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske elektrone välja tõrjuda. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, Neoon ja Argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb
Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aatomitelt teistele. Moodustunud ioonide vahel tekivad ioonilised sidemed. Püsiva elektronkihi võivad elementide aatomid saavutada ka ühise elektonipaaride
postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Louis de Broglie 1924. aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. =h:mv De Broglie lähtus ideest, et kui valgus kvant käitub teatud juhtudel kui osake, siis teatud tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena.
on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13.Areen- aromaatsete ühendite üldnimetus 14.Fenool- hüdroksü- või polühüdroksüareenid 15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma –CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses –aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel
iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on suurem, selle peal on delta miinus) Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles. Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. Na· + ·Cl Na+ + Cl- Orgaanilistes ühendites esineb ioonilise iseloomuga side alkoholaatides ja karboksülaatides. CH3COO-Na+ ; CH3CH2O-Na+ Vesinikside vesinikside moodustub elektronegatiivse aatomiga (N;F;O) seotud vesinikuaatomi (+) ja mõne teise üldiselt elektronegatiivse aatomi () vaba elektronpaari vahel. Võib olla nii intermolekulaarne kui intramolekulaarne. 2. Lewise struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine
http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts)
Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
hendid on nafta maagaas ja kivissi. Elusorganismides leiduvad ssinikuhendid on ssivesikud, rasvad,valgud. Puhast ssinikku leidub looduses teemandi,grafiidina. Suur osa ssinikku on looduses karbonaatidena nt kaltsiumkarbonaat caco3.Looduslikus vees esinev ssihappe sool on kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2.Atmosfris on peamine ssiniku hend ssinikdioksiid. Allotroopia on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti kasutusalad-vriskivid,kivimipuurid,klaasinoad. Grafiit-pehme,hea elektrijuht,hallikasmust,lbipaistmatu,rasksulav. Tehakse nusid ja pliiatsisdamikke. Ssi on peeneteraline grafiit
*ioniseerib õhku *inimesele nii kahjulik pole kiirguse omadused: *neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis *läbitungimisvõime kõige suurem *magnet ja elektriväljas kõrvale ei kaldu *inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid.
Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaengu ehk ioniseeruvad gaasist saab plasma. *Temperatuuri abil on võimalik viia ühest agregaatolekust teise. 5.Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel. Ühe aine muundumine teiseks/teisteks (valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid)). Füüsikalised-keemilised omadused muutuvad. Aatomite ja molekulide tasemel - osakesed põrkuvad ning struktuur muutub. Keemilise reaktsiooni tagajärjel ei muutu aine (koosneb aatomitest) järjekorranumber. 14.Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest.
olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O H<0 H>0 II. Keemilise sideme süsteemsus Keemiline side on mõju aatomite või ioonide vahel molekulis või kristallis. Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side
kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100 kJ/mol) võrrelduna teineteisest lõpmata kaugel paiknevate aatomitega · Aatomeid teineteise lähedal hoidvad jõud on oma olemuselt elektrostaatilised · Keemilise sideme moodustumise järel paikneb kokkuvõttes rohkem elektrone rohkem tuumade lähedal Molekul Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused Molekuli iseloomustavad omadused: · atomaarne koostis molekulaarvalem · aatomite sidestatus struktuurvalem · ruumiline struktuur · füüsikalised ja keemilised omadused Molekulaarvalem ja struktuurvalem Dimetüül eeter ja etanool omavad sama molekulaarvalemit: C2H6O Erinevad aatomite sidestatuse poolest erinevad struktuurvalemid Struktuurvalemeid võib esitada ka lihtsustatud kujul Keemilise sideme omadused ·Sideme energia ·Sideme pikkus Morse kõver näitab potentsiaalse energia
röntgenkiirgus, gammakiirgus. 5. M: Vahelduvvool, mille lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. R: Kaasnevad vahelduvvooluga, võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. O: Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. 6. R: tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. G: tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Lilla, sinine, roheline, kollane, oranž, punane. 7. Fermi printsiip: valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 8. Valgusallikas: muudab teisi energialiike valguseks. 9. Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. Hälve on võnkuva
Mõisted Aatom aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone
pöörlemistasandis vaadeldes võnkumine. 2. Võnkuvad laengud kiirgavad aga energiat (samuti tekitab vees lainetuse võnkuv keha). 3. Nii peaks elektroni liikumise energia lõpuks kuluma ja elektron peaks kukkuma tuuma. 4. Arvestuste järgi peaks elektroni energia otsa saama 10-9 sekundiga. Vt. Joonist järgmisel slaidil. 22.11.12 9 Planetaarmudeli vastuolud 2 22.11.12 10 Aatomite püsikindlus 1. Tegelikkuses on aatomid väga püsiva struktuuriga moodustised. Isegi elektronide eemaldamine ei kahjusta aatomit. 2. Esimesel võimalusel hangib ta ettejuhtuvad elektronid ja taastub esialgses kvaliteedis. 3. Kaasaegse teaduse andmetel on meie universumi ainete liigitus väga rangelt paigas. 4. Saab olla vaid üks järeldus: mikro-maailmas kehtivad seaduspärasused, mis ei sobi makro-maailma. 5. Olulist informatsiooni kannab endas valgus
Füüsika 123 1. Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahel? - Molekulide ja rakumõõtmete vahele. Suhteline, oleneb mida tahetakse uurida 2. Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta? - Keskel on positiivselt laetud tuum. Ümber tiirlevad negatiivselt laetud elektronid. Tuuma läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm 3. Mis kinnitab aatomite püsivust? - Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? - Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit?
3) Kes olid: e) Karma -,Budismis on karmaseadus e kõik teod saavad tasutud a) Siddhartha - Buddha kodanikunimi, 3) Mehed ja teosed b) Leukippos - atomismi rajaja, aatomiõpetus, maailm koosneb väikestest a) Nietzche - sealpool head ja kurja jagamatutest osadest – aatomitest. Aatomite vahel on tühjus , mille tõttu on b) Kierkegaard - kartus ja värin aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + +
1. aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas
Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) ; Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria, keemiline termodünaamika ; Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur ; Füüsikalised uurimismeetodid ; Keemiatööstus KEEMIA - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid - ainete sellist laadi muund, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides. Rutherfordi planetaarne aatomimudel selgitas -osakeste hajumisnähtusi kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust Need pobleemid ületas Niels Bohr+3postulaati elektron -1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.elemendid
· Sünteesi vaheproduktid on kovalentselt seotud atsüülikandva valguga (ACP, ACP-SH ehk P-SH), lagunemise vaheproduktid - KoensüümA-ga (KoASH). · Süneesi katalüüsivad ensüümid on koondatud multiensüümkompleksiks (nn.rasvhapete süntaas), lagunemist katalüüsivad ensüümid pole assotsieerunud. · Kahesüsinikuliste ühikute aktiveeritud doonoriks sünteesil on malonüül-ACP. Kuna CO 2 vabaneb, siis ahel pikeneb CH3 CO SKoA-lt pärinevate C aatomite arvel. · Sünteesil on redutseerija rollis NADPH+H+,oksüdatsioonil osalevad NAD+ ja FAD (kui H aktseptorid). · Rasvhapete süntaasi toimel lõpeb protsess PALMITAADI tekkimisega; edasist sünteesi katalüüsivad teised ensüümid. Oksüdatsioonile alluvad igasuguse C-ahela pikkusega rasvhapped RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEÜHENDID Paaris C-aatomite arvuga rasvhapped Süntees lähtub atsetüül-KoA-st CH3 CO~SKoA - ja
-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm
-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine. Anioon on negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm.Katioon on positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem
võib olla kahtpidi orienteeritud. 6. Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. 7. Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud tõmme. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid- energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. 9. Keelutsooniks nimetatakse delta E täidetud ja tühja tsooni vahele jäävat pilu. 10. Dielektrikud on ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. 11. Doonor on elektrone loovutav lisand
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse,
ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
Tahkised Evelyn Ohtla VPG 10.B Tahkised Tahkised ehk tahked kehad on ained, mis omavad kindlat kuju. Tahkise staatika Vedeliku tahkumine tähendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedavõrd, et aatomite asukohad üksteise suhtes fikseeruvad. Kuigi tahkistes osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva Tahkise dünaamika Newtoni 2. seadus: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. Inimkeeli: Keha liigub täpselt nii palju kui palju talle on rakendatud jõudu, ning keha liigub samas suunas kuhu mõjub jõud. Tahkiste kinemaatika
Spektrijooned ja energiatasemed Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant. Kui aatom kiirgab kindla energiaga footoni, siis vastavalt energia jäävuse seadusele peab ta kaotama samasuure energiahulga
suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb molekulidevaheline side Allotroobid on lihtaine teisendid, mis erinevad 1teisest struktuuri või aatomite arvude poolest molekulis Isomeerid on liitaine teisendid, mis erinevad stuktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad 1teisest neutronide arvu poolest aatomtuumas Ioonid on laenguga aatomid või aatomite rühmitused Radikaalid on paardumata elektroni sisaldavad osakesed Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri ahelas Elementaarlüli on polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer on polümeeri lähteaine Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsiooni alaliik, mis toimub kordsete sidemete arvel
*Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust. Sideme tüübid: Kovalentne kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks ühine orbitaal: Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Iooniline: Olekus, kus naatriumi elektroni arvel täidetakse klooriaatomi 3p-alakiht,on energia minimaalne. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. Enamik keemilisi sidemeid on niisugused, milles elektronpaar on küll ühine, kuid ei jaotu tuumade vahel ühtlaselt. Selline side on polaarne. Sideme polaarsust hinnatakse aatomite elekronegatiivsuste järgi.Elektronegatiivsus on võime siduda endaga
Student Response Value Answer A. 6 0% B. 10 0% C. 8 0% D. 12 100% Score: 10/10 3. Tahkkesendatud kuupvõres (K12) võreelemendi kohta tulev aatomite arv (võre baas)? Correct Student Response Value Answer A. 4 100% B. 3 0% C. 2 0% D. 1 0%
N2O5 lämmastikhape HNO3 nitraat liitiumhüdroksiid - LiOH lämmastikushape HNO2 nitrit fosforhape H3PO4 fosfaat Ränihape H4SiO4 silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid vesinikbromiidhape HBr Bromiid Vesinikjodiidhape HJ jodiid vesinikfluoriidhape HF fluoriid Laused: 1. Mis on Alkaanid ? Alkaanid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel üksiksidet. 2. Mis on Alkeenid? Alkeenid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksiksidet. 3. Mis on alküünid? Alküünid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kolmiksidet. 4. Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline ühendm mis sisaldavad hüdroksiid rühma OH. 5. Mis on eeter? Eetriks nimetatakse ühendeid milles kaks süsivesinik rühma on omavahel seotud hapniku aatomiga R-O-R 5. Mis on karboksüülhape?
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll arvestatud: esitatud: 1 Teoreetilised alused Tänapäeval on aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs üheks põhiliseks metallide mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks, vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada. Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti leek või grafiitahjus saadav kuumade gaaside pilv. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen. Leegis on kõrge temperatuur (2000 3000 °C) ning pihustunud analüüsitav lahus aurustub ja automiseerub, kusjuures aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele.
Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
