Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aatomite" - 501 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Keemiline side

abiks.pri.ee Mõisted Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts) Endoterm reakts ­ reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt lagunemisreaktsioonid) Iooniline side ­ vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9 Keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline side ­ mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides 0

Keemia
120 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused ­ kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2...

Keemia
129 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metallid - seotud mõisted

põletatud lubi, Ca(OH)2kustutatud lubi, CaCO2lubjakivi(paas),kriit,marmor, CaCO3*MgCO3dolomiit, Ca(PO4)2fosforiit, CaSO4*2H2Okips, CuSO4*5H2Ovaskvitriol, Fe3O4magnetiit Sulamid Sulam on kahe (või enama) met. ja mittemet. kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: 1)Ühtlase sulamid ehk tahked lahused ­ läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallivõre 2)ebaühtlased sulamid ­ erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu Sulamite omadusi: 1)tavaliselt madalam sulamistemp kui koostisosadel 2)tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), eriterased(Fe+legeerivad lisandid), messing ehk valgevask(Cu+Zn), pronks(Cu+Sn), duralumiinium(Al+veidi Mg, Mn, Cu), amalgaamid(Hgsulamid)...

Keemia
154 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektrivälja ja aine vastastikmõju

Milles seisneb elektrivälja ja aine vastastikmõju? Aines kutsub elektriväli laetud osakeste ümberpaiknemise vastavalt nende laengule (positiivsed laengud elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunaliselt). 2. Milliseid aineid nimetatakse juhtideks, milliseid dielektrikuteks? Juht ­ aine milles vabade laengukandjate arv ei erine oluliselt aatomite ( v molekulide) üldarvust ... lühidalt: aine mis omab vabu laengukandjaid. Juhtides saab nende osakeste liikuma panemisel teel tekitada elektri voolu. elektrolüüdid - osakesteks on ioonid (soolad, happed ja leelised ) metallid ­ vabadeks laengukandjateks on elektronid Dielektrikud ­ vabu laengu kandjaid ei ole (isolaatorid) 3. Kuidas mõjutab väline elektriväli juhis olevaid laengukandjaid? Mis toimub selle tagajärjel?...

Füüsika
239 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaanika ja interferents

Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus ­ Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest ­ Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...

Füüsika
162 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Gaaside erisoojuste suhe

Vabadusastmete arvu all mõistetakse sõltumatute suuruste arvu, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut. 3. i kT i n n 2n kulg pöörl võnk 2 4. Universaalne gaasikonstant võrdub ühe mooli ideaalse gaasi paisumistööga isobaarilises protsessis , kus gaas soojeneb 1 K võrra. 5. i i2 CV R , CP R 2 2 6. Eelmine valem, i = 5 7. Aatomite arvust molekulis. 8. Adiabaatiline protsess ­ ei toimu soojusvahetust ümbritseva kk-ga. Näiteks heli levimine gaasis. 9. Clapeyroni võrrand kehtib ideaalse gaasi korral. 10. Ideaalne on gaas, mille korral kehtib Clapeyroni võrrand. 11. 78 Pa 12. Osakeste keskmist kineetilist energiat. 13. Termodünaamiline tasakaal on termodünaamilise süsteemi lõppolek muutumatute välis- tingimuste korral. 14. Ei saa rääkida temperatuurist. 15...

Füüsika
357 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Kehade mitmesuguseid om. ja aine oleku muutumisis uurib ka termodünaamika, kuid erine-valt eelmisest tegeleb see kehade ja loodusnähtuste makroskoopi-liste om.-ga ega tunne huvi nende mikroskoopilise ehituse vastu. Võtmata vaatluse alla molekule ja aatomeid, tungimata mikroprotse-sside olemusse, võimaldab termodünaamika ometi otsustada nähtuste kulgemise üle. §61. Molekulide mass ja mõõtmed. Aatomite ja molekulide masside isel. kasut. aatommasse ja molekulmasse. Keemilise elem. aatommassiks A nim. selle elem. aatomi massi suhet aatommassi-ühikuga, milleks on võetud 1/12 12C aatomi massist. Aine molekul-massiks M nim. selle aine molekuli massi suhet aatommassi ühikusse. Nõnda määratud aatomite ja molekulide masside skaalat nim. 12C=12 skaalaks. Selle järgi on 12C aatommass täpselt 12, 16O aatommass aga 15,9949 ning kõige kergema elem. vesiniku aatom-mass 1,008. Nagu järeldub def...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Orgaanilised ained - spikker

Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest , nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. Summaarne valem ­ näitab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millised aatomite rühmad on oma vahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs ­ nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ­ ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud...

Keemia
272 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek ­ aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha ­ tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur ­ kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv ­ võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised....

Füüsika
248 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W ­ watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

Arvutada 395 grammi ammooniumvesinikkarbonaadi kuumutamisel eralduva 149. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku saadakse 200 grammi 36,5%-lise soolhappe süsinikdioksiidi ja ammoniaagi ruumala. reageerimisel 150 grammi tsingiga, kui vesiniku kadu on 5%? 186. Arvutada vesiniku aatomite moolide arv 100 grammis 10%-lises naatriumhüdroksiidi 150. 200 grammi lubjakivi põletamisel tekkis 33,6 kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi. Mitu vesilahuses. protsenti lisandeid oli lubjakivis? 187. 46 kilogrammi dolomiiti (CaCO3MgCO3) kuumutati süsinikdioksiidi eraldumise 151. 160 tonnist püriidist, mis sisaldas 45% väävlit, saadi 184 tonni väävelhapet. Leida lõppemiseni. Mitme kilogrammi võrra vähenes dolomiidi mass...

Keemia
314 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatomifüüsika mõistete spikker

Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga.statsionaarne olek e ajas muutumatu olek, mil aatom ei kiirga, ning teisest küljest aatom kiirgab (neelab) teatud koguse energiat ainult üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise. Bohri postulaadid: Stats. Oleku- aatom võib viibida...

Füüsika
344 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemiline reaktsioon

280 Vastus: 280 vesiniku mass on normaaltingimustes 25 k g Mitu molekuli on 6,72 liitris gaasis? 6,72 l = 6,72 Vastus: 6,72 liitris gaasis on 1,806*1 Milliste osakeste vahel moodustub kovalentne side ? See side moodustub aatomite vahel kas ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon on keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine , mille tulemusena tekivad vastavalt lähteainetest saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme moodustumine? Eksotermilise soojusefektiga ehk soojus eraldub ja Kas see reaktsioon on ekso või endotermiline ? Reaktsioon on endotermiline...

Keemia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat)....

Füüsika
292 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rubiinlaser

Kuid seejuures ei toimu valguse kiirgamist. Osa energiat aatom annab ära, kuid mitte footoni kujul. Teine nivoo on kolmandale väga lähedal ja temale laskudes tekkiva väikese energiaülejäägi annab meie aatom ära ümbritsevatele kristalliaatomitele, tõstes nende temperatuuri. Taoline soojendamine on energiakadu, kuid laseri tööks vajalik. Optilise pumpamise eesmärgiks on võimalikult paljude aatomite üleviimine teisele nivoole. Teist nivood õnnestub üle asustada seepärast, et kroomiaatomite üleminekud nende kolme nivoo vahel toimuvad erineva kiirgusega. Osa kolmandale nivoole sattunud aatomeid veereb spontaanselt tagasi esimesele nivoole. Selleks on vaja üks sajatuhandik sekundit. Kuid veel vähem aega on kroomiaatomile vaja kolmandalt nivoolt teisele ülehüppamiseks ­ viis sajamiljondikku sekundit. Kuid ka teiselt nivoolt võivad ja lähevad aatomid spontaanselt esimesele üle...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrivool mitmesugustes keskkondades

Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis Vaakum on ruum, milles aatomite ja mol kontsentratsioon on nii väike, et aine osakesed liiguvad üksteisega kokku põrkumata. Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator. Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laetud osakesi. Elektrone saab sinna viia elektronide termoemissiooni teel. Nim. elektronide eraldumist kõrge temperatuurini kuumutatud metalli pinnalt. Viies kaks metall plaati ruumi, ühe neist ühendame vooluallika pos. poolusega, teise negatiivsega. Anoodi ja katoodi vahel tekitatakse pinge...

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Happed

1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF ­ vesinikfluoriidhape, F - HCL ­ vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr ­ vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI ­ jodiidhape,I - jodiidioon HNO2­ lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 ­ lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S ­ divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 ­ väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 ­ väävelhape,SO42 - sulfaatioon...

Keemia
435 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Korrosioon

· Ebaühtlane sulam: Selle koostisosad ei ole üksteised ühtlaselt jaotunud, koosnevad erineva stuktuuri ja koostisega väikestest kristallikestest. · Sulami saamine: 1) Sulatatakse metall + 1 mittemetall 2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus, kuumuskindlad · Tahke lahus: 1) ühe metalli aatom asendab kristallis teise metalli aatomeid (nikkel+vask) 2) ühe metalli aatom asetseb teiste aatomite vahel · Raua roostetamine: 4Fe + 3O -> 2FeO · Sulamid: Cu+Sn -> pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu+Ni+Fe+Mn -> melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu+Ni+Zn -> uushõbe e. alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu+Zn -> valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)...

Keemia
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun