D-glükoonhappe. Nagu juuresolevalt pildilt näha, kujutab GOx endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk (kaks subühikut, pildil erineva sinise tooniga). Roosaga on näidatud FAD-i molekulid. Ensüümivalku stabiliseerivad polüsahhariidi ahelad (tähistatud rohelisega). FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. 86 Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi (EC 1.11.1.7), mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2- oksüdoreduktaas
golfipallist ca ühe kilomeetri kaugusel, L-kiht 4 kilomeetri kaugusel ja L-kiht umbes 9 kilomeetrit eemal. Vaadakem eelmise lause lõpus asuvat punkti. Selle läbimõõt on umbes pool millimeetrit. Kui kujutleme, et see punkt on aatomituum, siis esimese kihi elektronid tiirleksid kusagil 50 meetri kaugusel. Aatomi tegelikku väiksust on raske ette kujutada, et täita ühe sentimeetri pikkust lõiku, tuleks tihedalt üksteise kõrvale paigutada 200 000 000 aatomit. Isotoobid Erinevate massidega ühe ja sama elemendi aatomeid nimetatakse isotoopideks. Kuna igal ühe ja sama elemendi aatomil on võrdne arv prootoneid, siis sellest järeldub, et neutronite arv peab erinevatel isotoopidel olema erinev. Teisisõnu,
Osad teoreetikud usuvad, et füüsikaseadused on igas universumis samad, mõned jälle pole selles nii kindlad. Kolmas osa väidab hoopis seda, et esineb mõlemaid variante. Nüüdseks juba tuntud ning kümnendeid uuritud kvantmehaanika annab võimaluse arendada välja üks multiuniversumi teooriatest. Uurides lähemalt kvantmehaanika ,,reaalsust", olles seda õppinud ning lahti mõtestamisega vaeva näinud, ei suuda teadlased tänapäevalgi veel selgitada fakti, miks kaks samasugust aatomit samades tingimustest erinevalt käituvad või mille pärast saab reaalsuseks vaid üks võimalus paljudest teistest. Üks kõige säravamaid ideid, mis nende probleemide lahendamiseks pakuti, oli ühtlasi ka üks esimesi. Pakuti paralleel universumeid. Matemaatilised arusaamad kvantfüüsikast vähemalt osa neist väidavad, et kõik võimalikud võimalused juhtuvad. Võttes seda teooriat tõena, siis järeldub sellest
Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini - biol.aktiivne -10%- /3 joodi aatomit mol. koosseisus/ ja türoksiini - tetrajoodtüroniin 90% -/4.../ ,need deponeeritakse folliikulitesseotuna türoglobuliiniga(Hvaru suur). Türoksiin töödeldakse maksas ja neerudes ümber trijoodtüroniiniks (valdav osa 80% sünteesitakse väljaspool kilpnääret). Türeoidhormoonid toimivad pea kõigi kudede suhtes (mõnes soodust. kasvuprotsesse,teistes stimulerivad ainevahetust- suurendavad oksüdatsiooni-protsesside intensiivsust). Luud, hambad, juuksed, närvikude vajavad neid. Türeoidh
Molekuli kineetiline energia koosneb nii kulg-, pöördkui võnkliikumise energiast. Kulgliikumine voib toimuda kolmes uksteisest soltumatus suunas, teisiti oeldes molekulil on kolm külgliikumise vabadusastet. Poordliikumine voib samuti toimuda kolme erineva telje umber, seega on molekulil ka kolm poordliikumise vabadusastet. Tosi, uheaatomilise molekuli poorlemine votab nii vahe energiat, et selle voib arvestamata jatta. Kaheaatomilise molekuli poorlemine umber molemat aatomit labiva telje votab samuti vaga vahe energiat. Seega on 2-aatomilisel molekulil reaalselt vaid 2 pöörlemise vabadusastet. Kaheaatomilise gaasi korral , mis pole kõrgel temperatuuril on vabadusastmete arv 5 ( 3 külgliikumise ja 2 pöördliikumise vabadusastet) i= vabadusastmete arv. Clapeyon-Mendelejevi valemi järgi saab rõhku ja kõrgust teades temperatuuri arvutada. pV=RT Homogeenses atmosfääris kahaneks temperatuur kõrgusega ühtlaselt .:
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidum...
• Kehi ei saa lõputult väiksemateks osadeks jagada nii, et saadud osadel säiliksid kõik jagatava terviku omadused. • Kehtib atomistlik printsiip, mis väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. • Atomistliku printsiibi kehtivus aine kohta tõestati katseliselt juba 19. sajandil. Nimelt avastati siis lihtainete aatomid kui vähimad kindlate keemiliste omaduste kandjad. 20. sajandi alguses õnnestus Ernest Rutherfordil aatomit siiski osadeks jagada. Ta näitas katseliselt, et aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Peagi selgus, et tuum koosneb omakorda prootonitest ja neutronitest. • Elektroni, prootonit ja neutronit peeti ligi 50 aasta jooksul füüsika jaoks vähimateks aine jagamatuteks osakesteks. Seetõttu hakati neid nimetama elementaarosakesteks. Samas avastati aga veel kümneid erinevaid elementaarosakesi, mis sundis kahtlema prootoni ja neutroni elementaarsuses. 20. sajandi
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
mõõtmelises ruumis, siis on võimalikke vabadusastmeid i=3 - st 3 võimalikku (kulg)liikumissihti. Kui tegemist on 2-aatomilise molekuliga, siis lisaks kulgliikumise kolmele vabadusastmele tuleb arvestada molekuli võimaliku pöörlemisega. Kaheaatomiline molekul saab pöörelda kahes erinevas pöörlemistasandis, seega on pöördliikumise vabadusastmeid 2 ning vabadusastmeid kokku (kulgliikumine + pöördliikumine) on i=5. Kui molekulis on kolm või rohkem aatomit, siis on võimalikke pöördliikumise tasandeid (ning pöördliikumise vabadusastmeid) kolm ning vabadusastmeid kokku i=6. Seega, üldjuhul avaldub ideaalse gaasi osakese keskmine kineetiline energia temperatuuri abil seosega i = kT , (2.15) 2 kus i on molekuli vabadusastmete arv. Samuti muutub siis ka gaasi siseenergia avaldis: i U = z RT
elektronid aatomituumale, seda suurem on aatomi ionisatsioonienergia… seega mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. Valemi kujul oleks ionisatsioonienergiat võimalik kirjeldada X + energia → X+ + e−, kus X on ioniseerumisvõimeline aatom või molekul, X+ on eemaldatud elektroniga aatom ning e− on eemaldatud elektron. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused.
Spektrid on tavaliselt laiad. Aga on ka erandeid, nt joonisel näidatud GFP valgumolekul, mille neeldumisspekter asub nähtavas spektripiirkonnas Molekuli suurus on 10-8- 10-7cm ehk 10-10- 10-11m.Tunneliefekt: e võib teatud tõenäosusega läbida madala ja kitsa potents.barjääri. Orbitaalide kattumisel ( lainefunktsioonid) ja liituvad ehk interfereeruvad. Selle liitumise tulemusena moodustuvad molekulaarsed orbitaalid (MO) hõlmavad kogu molekul, mitte ainult konkreetset aatomit. Miks heelium molekule ei moodusta? Kõik elektronid on paardunud spinnidega, intergaas. Õhu absoluutne niiskus a – veeauru mass grammides ühes kuupmeetris niiskes õhus (g/m3).arvutatakse absoluutne niiskus empiirilise (eksperimentaalse) valemi järgi veeaururõhu ja t* kaudu:a = 217 e/T,kus a – absoluutne niiskus (g/m3), e – aururõhk millibaarides (mb), T – absoluutne t* K, arv 217 on ühikutest sõltuv koefitsient. Relatiivseks
kloroderivaadid. Ränifluoriididest on tuntumad SiF4 (tetrafluorosilaan) ja Si2F6 (heksafluorodisilaan) - mõlemad värvitud gaasid. Alates Si3F8-st (oktafluorotrisilaan) on silaanid vedelikud. Ränikloriididest on levinuim SiCl4 (tetraklorosilaan), värvitu, õhus suitsev vedelik. Räni halogeenderivaate on väga palju. Ühes ränihalogeniidi molekulis võib olla ka mitu erineva Hal (või ka H) aatomit: näit. ränikloriidid (klorosilaanid) defineeritakse sageli ühenditena üldvalemiga SiXnCl4-n, kus X on H, Br, I, F; n = 0, 1, 2, 3. Ränihapped on vees vähelahustuvad ühendid tuntumad neist on 4 lihtsamat (lahustuvus 10-3 … 10-4 mol/l): H4SiO4 (H2SiO3)n H2SiO5 H6Si2O7 orto- meta- di- püro- Ränihappeid saadakse amorfse SiO2 lahustamisel vees
reageerimisel tugevama happega FeS+H2SO4=FeSO4+H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahust veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Happe molekul koosneb ühest või mitmest vastavast aatomist ja happe jäägist, happe molekulis on võimalik asend vesinikku met-ga. Sõltuvalt mitu vesiniku aatomit on ühes happe molekulis, met-ga asendatavad jaot-se met a)1-aluseline: HCl, HBr, HNO3; b)2-aluseline: H2SO4, HOOC-COOH, H2S; c)3- aluseline: H2PO4; d)4-aluseline: H4SiO. Hapete ja aluste tugevuse konts: Tugevad happed on oksüdeeruva toimega, nende pH2, tugevate aluste pH12. Tugevad happed on HNO3, H2SO4; nõrk hape H3PO4; tugevad alused NaOH, KOH; nõrk alus Ca(OH)2. Tugevaks nim aluseid ja happeid, milles suurem osa osakesi on dissots
Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. (Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama.) 2.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga
Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. (Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama.) 2.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga
Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütidi kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua- aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks.
vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Vere vormelementide arvu määratakse kambrimeetodil visuaalse loendamisega mikroskoobi abil. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütide kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. c)konsentratsioon veres- imetajatel enamasti 130-150 g/l ( mehe veres keskmiselt 158g/l, naise veres 140g/l hemoglobiini), lakteerival lehmal 110-120g/l, loomadel 80-150g/l piires, lindudel 65-90g/l. Hemoglobiinisisalduse vähenemist normist madalamale nim.- aneemiaks.
veega (N: H2 + Cl2 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (N: FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S. Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustest veega (N: Na 2O + H2O 2NaOH). Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega (N: CuSO 4 + 2NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4). Happe molekul koosneb ühest või mitmest vastavast aatomist ja happe jäägist, happe molekulis on võimalik asendada vesinik metalliga. Sõltuvalt mitu vesiniku aatomit on ühes happe molekulis, metalliga asendatavad jaotatakse: a) 1-aluseline: HCl, HBr, HNO3; b) 2-aluseline: H2SO4, HOOC-COOH, H2S; c) 3- aluseline: H2PO4; d) 4-aluseline: H4SiO. Hapete ja aluste tugevuse määrab happe ja aluse molekulide dissotsiatsiooni määr. Hapete ja aluste tugevusest sõltub üldiselt ka hapete ja aluste reaktsioonivõime. NB! Mitmetel juhtudel mõjutab hapete ja aluste reaktsioonivõimet (suurendab) aniooni ja katiooni omadused.
Biokeemia Biokeemia - uurib Orgaaniliste ühendite sisaldust ja funktsioone organismides : Süsivesikud : a)ühendid on vaadeldavad kui süsiniku ja vee liitühendid. b) rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus süsivesikud - mõiste võttis kasutusele C. Schmitt 1844. Süsivesik on üldisem mõiste võrreldes suhkruga. Süsivesikute jaotus : a)Monosahhariidid - üksikmolekulid, 3-7 süsiniku aatomit. HEKSOOSID(6 C-sed suhkrud) : Glükoos, fruktoos. PENTOOSID (5 C-sed suhkrud) : riboos, ksüloos. b)Oligosahhariidid - 2-10 monoosijäägist. DISAHHARIIDID (2 C-sed suhkrud) : Sahharoos (glükoos+fruktoos) Laktoos Maltoos (linnasesuhkur, glükoos+glükoos). + Sahharoos on taimne suhkur. suhkruroos on <25%. + Laktoos on loomne suhkur (piimas 4-5%) + Maltoos on taimne suhkur, mis moodustub tärklise osalisel lagunemisel. c)Polüsahhariidid.
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
inimorganismis on palmitiinhape ehk palmithape ja steariinhape ehk stearhape). Monoküllastamata rasvhappes on üks kaksikside. Tuntum esindaja on oleiinhape ehkolehape. Rohkemat kui ühte kaksiksidet sisaldav rasvhape on polüküllastamata (polyunsaturated fatty acid ehk PUFA). Viimaste puhul räägitakse oomega-3 (v -3 ehk n-3) ja oomega-6 (v -6 ehk n-6) rasvhapetest. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest (oomega, v ) süsinikust. Selline jaotus pole tehniline, vaid sisuline, sest erinevatel oomega-rasvhapete variantidel on inimorganismis mõnevõrra erinevad ülesanded. Esmatähtsad polüküllastamata rasvhapped meie seisukohalt on linool- ja alfa-linoleenhape. Neid peab inimorganism kindlasti toiduga saama, sest ta ei suuda neid ise sünteesida. Sellest ka nende nimetus - asendamatud rasvhapped
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
tunneb ära C4-homoseriin-laktooni. Autoinduktor 2 (AI-2) süsteem, LuxS avastati esmalt Vibrio harveyi'l kui bioluminestsensi reguleeriv süsteem, mis on reguleeritud LuxS-ga. See hulgatunnetuse tüüpsüsteem on leitud umbes pooltel kõigist sekveneeritud genoomiga bakteritest. AI-2 on levinud nii G(-) kui ka G(+) bakteritel. AI-2 kasutab keerukamat signaaliäratundmisvõrgustikku kui AI-1, ning autoinduktor on keerukas tsükliline molekul, mis sisaldab boori aatomit (halogeenitud furanoon). Vibrio liikidel on retseptor membraaniseoseline, kahe domeeniga sensorkinaas, ning LuxQ on vastuse regulaator. Enterobakteritel on retseptor periplasmas, seondub signaalmolekuliga, ATP-sõltuv ABC-transportsüsteem fosforüleerib signaalmolekuli ning transpordib tsütoplasmasse. Tsütoplasmas tunneb fosforüleeritud signaalmolekuli ära transkirptsiooniregulaator, mis aktiveerib geenid, kui signaalmolekul on regulaatoriga seotud. Salmonella's on
( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel
Ensüümi inaktivatsioon. Inaktivaatoritena toimivad inhibiitorid, mis seostuvad katalüütiliselt oluliste funktsionaalrühamdega mittespetsiifilised. Spetsiifilised inhibiitorid aktiivtsentrisse suunatud pöördumatu inhibiitor, lisaks on ka ,,enesetapuinhibiitor". Katalüsaatorimürgid. Mittespetsiifilised pöördumatud inhibiitorid: metallidega komplekseeruvad ühendid, mis on inhibitoorsed nendele ensüümidele, mis sisaldavad katalüütiselt olulist metalli aatomit (CN -, S2-, N3- - tsüaniid, sulfiid, asiid). Tsüaniid ja asiid seonduvad vase kompelksidega, peatavad hingamisahela, kompleksseeruvad 1:1-le ensüümiga, mürki seetõttu väga vähe vaja. Inhibitsioon käib hingamisahela blokeerimise kaudu. Raskmetallid Ag+, Hg+. Moodustavad tugevaid soolasid karboksüül- või tioolrühamdega COO-, -S- Kelaatorid see toimib läbi olulise metalliiooni ärastamise. Ntx EDTA (etüleendiamiintetraatsetaat) on
( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
ning siis, kui neid olemas ei ole. Nii on Unisoofias olemas kaks aja ja ruumi käsitlust on olemas kaks juhtu. 3.2 Ruumitaju 3.2.1 Universumi mõõdud Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine. Aatomite läbimõõt on umbes 10-10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse ,,aatomite keti". Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10-15 meetrit. Elektronid on ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on natuke nendest väiksemad umbes 10-16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama miljardeid
ning siis, kui neid olemas ei ole. Nii on Unisoofias olemas kaks aja ja ruumi käsitlust on olemas kaks juhtu. 3.2 Ruumitaju 3.2.1 Universumi mõõdud Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine. Aatomite läbimõõt on umbes 10-10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse ,,aatomite keti". Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10-15 meetrit. Elektronid on ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on natuke nendest väiksemad umbes 10-16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama miljardeid
ning siis, kui neid olemas ei ole. Nii on Unisoofias olemas kaks aja ja ruumi käsitlust – on olemas kaks juhtu. 3.2 Ruumitaju 3.2.1 Universumi mõõdud Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine. Aatomite läbimõõt on umbes 10-10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse „aatomite keti“. Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10-15 meetrit. Elektronid on ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on natuke nendest väiksemad – umbes 10-16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama miljardeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
