1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st. aatomite paiknemine. Kui soovitakse ühtlast kristallvõret, siis ei tohi lubada aines lisandeid, sest lisandid tekitavad oma kristallvõret ja struktuur muutub. Kristallilisest ehitusest tulenevalt võime oletada aine elektronid võivad olla seotud kristall võrega. Täpselt võib see olla seotud sellega, et pooljuhtidega on kovalentsed sidemed.
ja doonor-akseptor sideme vahepealne. Hside on elektrostaatiline atm-d, mis on ükst-ga seot tug koval. sidemega (N: Si, C). Ümbr.st keskkonnast en. neeldumisel läheb aatom põhiseisundist tõmbumine H-ku sis-va pol-se mok-i ja teise mok-i vaba ekt-paari Aatomkris-del on kõrge sul.temp ja nad juhivad elektrit halvasti. kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse. vahel. Pol-d sidemed täh-d seda, et igal H-ku aatomil on väike Mokvõre on tüüpil orgaanilistele ühendite ja mood-tub paljude Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgit. Keem-te sümbolite posit osalaeng, mis selle tõttu tõmb aatomi vaba ekt-paari poole. gaaside tahkumisel. Krist-d on pehmed ja sul.temp-ga. Ioonvõrega ette (23/11 Na). Siin näeme, et Na tuumalaengus on 11 prootonit- H-sidet mood-b tug-lt ekt-neg-te elem-de (H, O, N, S, Cl) atm- krist-de sõlmp
Elektronid jagatakse aatomite vahel selliselt et moodustuks väärisgaasidele iseloomulik konfiguratsioon, väliskihis 8 elektroni - oktett 1. Valentssidemete meetodi põhiseisukohad Aluseks väide: side aatomite vahel molekulis tekib elektronpaaride moodustumise tõttu Side tekib kahe erineva spinniga elektroni vahel, seda moodustavad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale Aatomil on võimalikud kaks sideme moodustamise mehhanismi: 1) Side tekib kahe ühe elektronilise aatomorbitaali kattumisel H + H HH 2) Side tekib ühe aatomi kahe-elektronilise aatomorbitaali ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel H+ + H- HH 1. Keemilise sideme energia Keemilise sideme energia - molekuli moodustumisel aatomitest vabanev energia Aatomitevahelise sideme lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. sideme energia, ühik kJ/mol
orbitaalide (ergastatudseisundite)energiad võrdsed. Elementide elektronkonfiguratsioonid · Orbitaalienergia diagramm: Elektronkonfiguratsioonid Aatomi kui terviku energia sõltub elektronide paiknemisest orbitaalidel. Kui elektronid paiknevad selliselt, et aatomi energia on võimalikest madalaim, nimetatakse sellist seisundit selle aatomi põhiseisundiks (ka põhiolekuks). Kõiki üleääanud elektronide paigutusi nimetatakse ergastatud seisunditeks. Põhiseisundeid on igal aatomil üks, ergastatud seisundeid aga kuitahes palju. Kui teisiti pole öeldud, mõeldakse aatomi elektronkonfiguratsiooni all enamasti põhiseisundis oleva aatomi elektronide paiknemise kirjeldust. Põhiseisundis paiknevad elektronid orbitaalidel selliselt, et aatomi kui terviku energia oleks minimaalne. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Perioodilisusseadus C. Mendelejev ja L. Meyer (1869): Keemiliste elementide ning nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on
Metallilisel sidemel puudub ruumilisus ja ta on suhtelislt tugev keemiline side. Tüüpilised metallilise sidemega elemendid on leelismetallid. PILT: 3.6 Vesinikside keemilise sideme oluline liik on vesinikside, mis oma iseloomult on elektrostaatilise ja doonor-akseptor sideme vahapealne. Vesiniksidemel on elektrostaatiline tõmbumine vesinikku sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt elektronegatiivsete elementide (F, O, N, S jt) aatomitega seotud vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur
tähendab mingil määral tema tuleku muutumist. 76. Radiatsiooni seadus. See on Jumaliku Aktiivsuse kõige praktilisem kasulik väljund.. Radiatsiooni või ka kõikide ainete väljavoolava tingimuse kui evolutsiooni spetsiifilise aspekti mõistmine laseb meil läheneda Reaalsusele. See tähendab, et kui miski on saavutanud sellise vibratsiooni astme, mis lõhub vormi, mis on olnud nagu vanglaks talle ja laseb tal voolata oleluse essentsi. Vabanemine tähendab teadvuse võimet igal aatomil liikuda ühest energeetilisest sfäärist teise sfääri, kus on kõrgem vibratsioon ja laiem võimalus oma teadvuse realiseerimiseks. 77. Taassünni seadus. Iga elu on iidsete võlakohustuste endale võtmine, vanadest suhetest paranemine, võimalus vanu võlgnevusi likvideerida, võimalus ennast ennistada ja edasi minnna. Iga elu on võimalus sügaval olevate iseloomuomaduste äratamiseks, vanade sõprade ja vaenlaste äratundmine, üles kerkiva ülekohtu
Asendatud 2 H aatomit CH3-NH-CH2CH3 :NH3 ammoniaak Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin Kui aminorühm on pika ahela keskel, kasutatakse eesliidet amino- :NH2 3-aminoheksaan Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata. Selle abil saab ta siduda endaga osakesi, milles on vabu orbitaale. Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ à [NH4]+ tekib ammooniumioon
29 ... Aatomid saavad võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on võnkumiste keskmine amplituud. Tänu aatomite vahel mõjuvatele van der Waalsi jõududele (vt 1.6.) suureneb temperatuuri kasvul ka aatomite vaheline keskmine kaugus, mis viib keha paisumiseni. Kristallide soojusmahtuvus. 1 Kristallis on aatomil kolm vabadusastet. Iga vabadusastme kohta tuleb kineetilist energiat kT 2 1 (nii nagu ka gaaside korral), ka potentsiaalset energiat on iga vabadusastme kohta kT . Seega 2
. Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin :NH3 ammoniaak Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata. Selle abil saab ta siduda endaga osakesi, milles on vabu orbitaale. Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon
madalam). Esimesel juhul tekivad kristallis vabad elektronid, millele vastab elektronjuhtivusega e. n-pooljuht. Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". Elektriväljas selline "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega e. p- pooljuht. n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. Pooljuhtide elektriliste omaduste mitmekesisus ning terav sõltuvus välistingimustest teeb neist ideaalse materjali elektrooniliste seadmete konstrueerimisel. · Gaaslahenduse liigid: olemus ja seletus. Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks
madalam). Esimesel juhul tekivad kristallis vabad elektronid, millele vastab elektronjuhtivusega e. n-pooljuht. Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". Elektriväljas selline "auk" nihkub ja võib haarata puuduva elektroni naaberaatomilt. Nii tekivad "triivivad augud", millele siis vastab aukjuhtivusega e. p- pooljuht. n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. Pooljuhtide elektriliste omaduste mitmekesisus ning terav sõltuvus välistingimustest teeb neist ideaalse materjali elektrooniliste seadmete konstrueerimisel. · Gaaslahenduse liigid: olemus ja seletus. Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks
Selle läbimõõt on umbes pool millimeetrit. Kui kujutleme, et see punkt on aatomituum, siis esimese kihi elektronid tiirleksid kusagil 50 meetri kaugusel. Aatomi tegelikku väiksust on raske ette kujutada, et täita ühe sentimeetri pikkust lõiku, tuleks tihedalt üksteise kõrvale paigutada 200 000 000 aatomit. Isotoobid Erinevate massidega ühe ja sama elemendi aatomeid nimetatakse isotoopideks. Kuna igal ühe ja sama elemendi aatomil on võrdne arv prootoneid, siis sellest järeldub, et neutronite arv peab erinevatel isotoopidel olema erinev. Teisisõnu, isotoobid on aatomid, millel on üks aatominumber, Z, kuid erinev aatomimass A
See mängib imelikku, kuid märkimisväärset rolli. Osa sellest vastusest ei pruugi olla tähtedes vaid kellas, mis tiksub sinu ees. Planeet Maa eksisteerib kolmes dimensioonis, me saame liikuda erinevates suundades nende dimensioonide siseselt. Kosmos ei eksisteeri, välja arvatud siis, kui me paneme ta eksisteerima. Meie mateerias on aatomite vaheline vahemaa nii imeväike, et seda saab arvutada vaid hüpoteetilistes suurustes. Aga kui me elaksime aatomil ja meie suurus oleks võrreldav aatomi suurusega, siis vahemaa järgmise aatomini näiks aukartustäratav. On olemas veel üks inimeste loodud mõõtühik, nimelt aeg. Erinevalt teisest kolmest dimensioonist oleme me näiliselt justkui ajasse kinni jäänud. Aeg on saanud meile väga reaalseks ning näib, nagu me ei saaks selleta elada. Kuigi tegelikult pole aega üldse olemas. Kui üks teatud hetk eksisteerib meie jaoks, kas see tähendab, et seda sama hetke jagavad ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
