Glükoos-6-fosfaadi (G6P) isomerisatsioon fruktoos-6-fosfaadiks (F6P) G6P F6P Gº = 1,7 kJ/mol K = e -Gº/RT = e -((1700 J/ mol /(8,314 J /K mol 298K)) = 0,504 = ([F6P]/[G6P])eq K = f[F6P]/(1- f[F6P]) = 0,504 leiame, et tasakaaluolekus on F6P osakaal, f[F6P] = 0,335 (33,5%) ja G6P osakaal, f[G6P] = 0,665 (66,5%) G = Gº + RT ln([F6P]/[G6P]) G = Gº + RT ln(f[F6P] /1- f[F6P]) Molekulidevahelised interaktsioonid Kovalentne side Kovalentse sideme puhul on kahel aatomil on ühine elektronpaar Kovalentsed sidemed on: tugevad suunalised kindla pikkusega Näiteks H3C-CH3 sideme energia on 368 kJ/mol Vastab energiahulgale, mis kulub ühe mooli vastavate sidemete lõhkumiseks radikaalide moodustumisega H3C-CH3 H3C + CH3 Võrdluseks, toatemperatuurile (25º C ehk 298 K) vastav soojusliikumise energia on kõigest: E = RT = 298(K) 8,314 (J K-1mol-1 ) = 2478 J mol-1 ehk ligikaudu 2,5 kJ mol-1. Mittekovalentsed interaktsioonid ehk nõrgad interaktsioonid
Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide ,,sünnipärasel" kokkusobimisel. Üks näide: Mis on ühist vee, ammoniaagi ja klooril? Neil kõigil on viimasel kihil väga energiarikkad vabad elektronpaarid. Neid kasutataksegi, et ühineda metalliiooniga, millest saab kompleksimoodustaja. Võtame näiteks alumiiniumiooni. Tavalisel alumiiniumi aatomil on selline elektonkonfiguratsioon; 1s22s22p63s23px1 Al3+ tekkel loovutatakse kolm elektroni ja seega jäävad orbitaalid tühjaks. Orbitaalid on need jõumõjualad, millega tuum manipuleerib elektronide kindlat liikumist, olekut. Igal juhul peale kolme elektroni loovutamist on skeem selline: 1s22s22p6 Seega on tühjaks jäänud kolm orbitaali ja alumiiniumioon, nagu ka enamik siirdemetallidest ergastab tänu uutele energilistele olukordadele
laengu suuruse ja plaatidevahelise pinge suhe antud konstruktsioonis on muutumatu suurus ning iseloomustab seadme mahtuvust q C U millest koosneb aatom? millistel aatomi koosseisu kuuluvatel osakestel on elektrilaeng kuidas tekib neutraalsest aatomist negatiivne ioon? kuidas tekib neutraalsest aatomist positiivne ioon? kuidas mõjutavad üksteist samanimelised laetud kehad? kuidas mõjutavad üksteist erinimeliselt laetud kehad mis ümbritseb laetud kehasid? miks aatomil tavaolekus laeng puudub? millised omadused iseloomustavad elektrivälja? mis on kondensaatori üleessandeks? millest sõltub kondensaatori mahtuvus? 9 * 10 6 C 8 * 10 9 C kaks punktlaengut ja asetsevad teineteisest vaakumis6 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel? kui suur on 10 km pikkuse kõrgepingeliini alumiiniumjuhtme takistus kui selle ristlõike pindala on 520 mm pl R s
.. 9. Kovalentse sideme ja molekuli polaarsus, iooniline side kui kovalentse sideme piirjuht. Kui side tekib kahe ühesugust elektronegatiivsust omava aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt - täpselt kahe tuuma vahel. See on mittepolaarne side (H2, O2, N2 jt). Aga kui sidet moodustavad aatomid elektronegatiivselt erinevad, siis on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng +. See on polaarne side. Polaarset sidet võib vaadata kui dipooli e. kahest võrdsest, kuid vastasnimeliste laengutega osast koosnevat süsteemi. - + iseloomustatakse dipoolmomendiga:
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri. Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi perekonnast. Pärast Nielsi sündi möödus 1,5 aastat, kui perre sündis teine poeglaps, Hara...
elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist ja elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivsetest prootonitest ja laenguta neutronidest. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis keemilise elemendiga tegemist on. Aatomi tuuma läbimõõt on umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. [8, 9] 4 Ajalugu Kõik algas juba antiikajast (u 800 500 eKr), kui vanakreeklastel oli 4 põhielementi, millest arvati kõike koosnevat. Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks
Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku üldiseloomustus Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril
IVA rühm aga kas loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sideme moodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsi- +9 niku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. fluor (F) halogeen Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta VIIA rühm moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti
Neist stabiilsemad on teemant ja grafiit, aga ta moodustab ka mitmesuguseid karbüünide ja fullereenide vorme. Ta ei moodusta ei positiivse ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid, sest ta võib kas loovutada neli elektroni või võtta juurde neli elektroni. Iga side on moodustatud elektronipaari poolt, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet. Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada ja toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes. Kõik elusorganismid, kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3
· metallide keevitamisel (kõrgetemperatuurne leek üle 2600 C) · metanooli ja mootorikütuse tootmisel · raketikütusena · kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks Hapnik Hapniku keemiline sümbol on O. See asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikugavesi. Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist
Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises olekus - Vesikeskkond: vee omadus moodustada vesiniksidemeid - VS-d määravad paljude bioaktiivsete ühendite konfiguratsiooni rakus, seega ka omadused. Vesinikside vees: Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba elektronpaari. Võimalik O vaba elektronpaari osal. kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit. (H) ja negat. (O) osalaengute vahel. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol. protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on
Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Hapniku üldiseloomustus Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3).
asuvat elektroni. Hunid reegel ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. 44. Perioodilisussüsteem s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. 45. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles.
asuvat elektroni. Hunid reegel – ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. 44. Perioodilisussüsteem – s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. 45. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia – energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus – energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles.
4 Hapniku üldiseloomustus Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. 5 Hapniku omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne.
Mida keerulisem süsteem, seda mitmekülgsemad on vesiniksideme mõjud süsteemis. Vesiniku aatomite abil seotakse molekulid üksteisega. Vesiniksideme tõttu liituvad molekulid üksteisega ja moodustavad assotsiaate. Tänu assotsiaatidele on veel tunduvalt kõrgem keemis ja külmumistemperatuur. Vees: Vee molekulis on mõlemad OH sidemed polaarsed Mõlema vesiniku sorbitaalid osaliselt vabad O aatomil kaks vaba elektronpaari Vesi esineb mitmest molekulidest koosnevate assotsiaatidena. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit (H) ja neg (O) osalaengute vahel. Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga.
(Kirjutage elektronide arv.) ______ 3 B. Arvutage uuritud vee mööduv karedus (st Ca(HCO3)2 sisaldus vees mmol/dm ). Millise elemendi (neutraalsel) aatomil on samasugune elektronvalem kui sulfiidioonil? ______ (Kirjutage vastava elemendi sümbol.)
Isotoopi massiarvuga A ja laenguarvuga Z tähistatakse , kus X on keemilise elemendi sümbol. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga) neutronite arvust, on tuum ebastabiilne; sel juhul on tegu radioaktiivse isotoobiga. Viimane võib laguneda võib laguneda, kiirates radioaktiivset kiirgust. Olgugi et aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist, on tuuma läbimõõt umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna, st suurusjärgus 10-15 m. 2.2 ELEKTRONKATE, IOONID JA SPEKTRID. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi mõõtmed. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse
Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. Küllastumata ühendid • Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C–
eemaldamine Ser48-lt , 3. Ser48 poolt prootoni eemaldamine substraadiks olevalt alkoholilt. Järgnevalt osutub võimalikuks substraadi koosseisust hüdriidioni sidumine nikotiinamiidi tsükliga, tekivad NADH ja aldehüüd. Järgnevalt vabanevad produktid aktiivtsentrist ja His51 deprotoneerub, millega on taastatud ensüümi esialgne olek ja katalüütiline tsükkel saab korduda. ADH katalüütiline mehhanism sisaldab seega üleminekuoleku stabilisatsiooni (eriti hapniku aatomil tekkiva negatiivse laengu stabilisatsiooni ) ja aluselis-happelist katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie organismis praktiliselt ei esine.
oksüdatsiooniaste kahaneb). • Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). 51. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. • Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendis. Formaalne oksudatsiooniaste on hupoteetiline elektrilaeng, mis aatomil oleks keemilises uhendis, kui koik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemiliste elementide aatomitega oleksid ioonilised. Oksudatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni kaigus on oksudeerumine, oksudatsiooniastme vahenemine aga redutseerumine. St. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ulekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine. Lihtaines on iga aatomi oksudatsiooniaste 0
liitumispolümeerides. Kuna aga iga happe ja alkoholi paar saab olla ahela initsiaatorika, saadakse siin reeglina lühemad ahelad. 39. Kirjeldage elektrit juhtivaid polümeere. Tooge näide. Elektrit juhtivadid polümeere saab valada ja neist saab tõmmata kiudusid või õhukesi lehti. Elektrit juhtivad polümeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus süsinikahelaid (osa süsinikke võib olla asndatud ka lämmastiku või väävliga). Igal aatomil on ka hübridiseerimata p-orbitaal, mistõttu moodustub vahelduvatest üksik- ja kaksiksidemetest ahel. Lihtsaim elektrit juhtiv polümeer on on polüatsetüleen: 40. Eristage erinevaid kopolümeeride tüüpe. Kondensatsioonipolümeerid on reeglina vahelduvad kopolümeerid, st erinevad monomerid vahelduvad kordamööda. Plokk-kopolümeerides vaheldub ühest monomeerist koosnev pikem blokk teisest monomeerist koosnevaga: AAAABBBBB. Nende kahe plokk-kopolümeer on vastupidav ja läbipaistev.
Samuti on võimalik, ühel osapoolel on elektronpaar ning teisel tühi orbitaal, kuid enamasti eeldab sideme tekke kummalti aatomilt üksiku elektroniga orbitaali. Oluline on orbitaalide orientatsioon ruumis, sest side ei saa tekkida vale nurga all interakteeruvate orbitaalide vahel. Kordsed sidemed orgaanilistes ühendites saavad tekkida tänu hübridiseerumata p-orbitaalidele, mis on orienteeritud risti üksiksidet andnud orbitaalidega. Kui mõlemal σ-sidemega seotud aatomil on üks või kaks p-orbitaali koos paardumata elektroniga, siis σ-sideme tõttu tuuakse need üksteisele pii- savalt lähedale, et ka p-orbitaalid interakteeruvad. Toimuv interaktsioon pole aga nii tugev kui σ- sidemes, seetõttu kulub kaksiksideme lõhkumiseks vähem energiat kui kahe üksiksedeme lõhkumi- seks. ühe elektroniga hübridiseerumata σ side
Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Aatommassi ümmardatud arv. Isotoop Ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Näiteks U ja U. Ühe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- või lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmõju jõud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui mõni fermi (1 f = 10 -15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Ühed tugevamad jõud looduses, mida tuntakse. Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma
I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI ...
kiirendatud elektronidega, mis olid elektrivoolu tekitajateks gaasis · Vaadeldi voolutugevuse sõltuvust pingest · Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures · Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs · Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. · Spektrite saamiseks kasutatakse spetsiaalseid riistu spektroskoope ja spektrograafe. · Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga, nimetatakse spektroskoopiaks. Spektrid · Kiirgusspektrid Pidevspekter
· Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe:
Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid B-rühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist
Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid B-rühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Ergastatud seisund kui aatomil on üks või mitu elektroni neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid Brühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist
Diamagnetism esineb kõikides ainetes, kuid on nii nõrk, et jääb märkamatuks kui aine on samal ajal ka paramagneetik või ferromagneetik. Diamagnetismi korral tekitatakse välise magnetvälja B mõjul aatomis nõrgad dipoolmomendid. Magnetväli kaob kui kaob väline magnetväli. Nimetust diamagneetik kasutatakse nende ainete puhul millel on üksnes diamagnetismi omadused. Paramagnetis esineb ainetes, mis sisaldavad poolmetalle, haruldasi muldmetalle või aktinoide. Selliste ainete igal aatomil on püsiv summaarne magnetiline dipoolmoment. Need momendid on juhuslikult orienteeritud ja ainel tervikuna summaarne magnetväli puudub. Väline magnetväli B pöörab dipoolmomente osaliselt samasuunaliseks ja tekib summaarne magnetväli. Kui väline magnetväli kaob, kaob ka aine sisemine magnetväli. Nimetust paramagneetik kasutatakse ainete puhul, millel valdavalt avaldub paramagnetism. Ferromagnetism on omadus, mis avaldub raual, niklil ja mõnedel teistel keemilistel
oksüdeerimise reaktsioon. 4. Esiteks peab halogeeni molekul lagunema radikaalideks. Siis peaks halogeeni radikaal ründama süsiniku aatomit, et tõrjuda välja (asendada) vesiniku radikaal, kuid halogeeni radikaal ei saa rünnata süsiniku aatomit kui reaktsioonitsentrit, sest see on varjatud vesiniku aatomite poolt. Seepärast on kõige kättesaadavamaks reaktsioonitsentriks hoopis vesiniku aatom, mille radikaal ,,ära võtab". Nüüd on süsiniku aatomil radikaaltsenter (paardumata elektron) ja see reageerib lõpuks ühe halogeeni molekuliga (vt skeemi lk 3940). 5. Vaatleme siin sidemete katkemisi ja moodustumisi ainult reaktsiooni summaarse võrrandi alusel, sest tegelikult on need protsessid üpris keerulised ja kulgevad hulga vaheastmete kaudu. a) on katkenud 4 süsinikvesinik-sidet ja moodustunud 2 vesiniku molekuli; b) on katkenud 2 süsinikvesinik-sidet, teine teise süsiniku juures, ja moodustus üks vesiniku
Füüsika. Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt.Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid). Kehtivad järgmised põhimõtted: 1
aatomi juurde või ühte kindlasse sidemesse. Erandiks on grafiit, mis koosneb delokaliseeritud benseenituumadest. Grafiit on kahjuks habras. Elektrit juhtivad polümeerid on selles osas suur samm edasi: neid saab valada ja neist saab tõmmata kiudusid või õhukesi lehti. Elektrit juhtivad polümeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus süsinikahelaid (osa süsinikke võib olla asendatud ka lämmastiku või väävliga). Igal aatomil on ka hübridiseerimata p-orbitaal, mistõttu moodustub vahelduvatest üksik- ja kaksiksidemetest ahel. Lihtsaim elektrit juhtiv polümeer on polüatsetüleen: Joonis 40. Eristage erinevaid kopolümeeride tüüpe. Kopolümeerid moodustuvad enamast kui ühest monomeerist. Kõik kondensatsioonipolümeerid on kopolümeerid. Kondensatsioonipolümeerid on reeglina vahelduvad kopolümeerid, s.t erinevad monomeerid vahelduvad kordamööda.
CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna.
10. Relatiivsusteooria postulaat. Pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 11. Kuidas oleneb mass kiirusest? Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise liikumisega. 12. Aine ja energia jäävus seadus. Keha energia ja seisuenergia summa vastastikuse muundumise võimalus. 13. Kirjelda tuuma ehitust. Prooton. Neutron. Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma mõõtmed on ligi 100 000 korda väiksemad kui aatomil. Tihedus on tuumal väga suur. Prooton on tuuma tähtsaim osake, sest nende arv määrab keemilise elemendi. Prootoni mass on ligi 2000 korda suurem kui elektronil, elektrilaeng on võrdne kuid vastasmärgiline. Prootoni laeng on positiivne. Tuuma massi suurendajateks on neutraalse laenguga neutronid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton ja leidub tuumas üldiselt samas koguses. Prootonite ja neutronite A = Z + N nimetatakse tuuma massiarvuks. 14
CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna.
m µm S i Elementaarvoolude põhjuseid aatomis on kolm: elektroni orbitaal, elektroni spinn, tuuma spinn. Elektronide olek aatomis on kvanditud. Seega orbitaalide täieliku täitumuse korral elektronide orbitaali ja spinnide magnetmomendid kompenseeruvad täielikult. (NB! Spinnid saavad olla +1/2 ja –1/2, magnetkvantarvud +1, 0, -1 jne). Kui orbitaalid on täidetud elektronidega osaliselt, siis ei ole magnetmomentide kompensatsioon täielik ja aatomil on välisest magnetväljast sõltumatu püsiv magnetmoment. Lisaks põhjustab elektroni orbitaal veel teistsuguse reaktsiooni magnetväljale. Nimelt kujutab elektroni tiirlemine orbiidil endast elektrivoolu. Elektroni trajektoor orbiidil on kvanditud ja pindala S muutuda ei saa. Muutuma peab vool, seega muutub elektroni ringsagedus. Seda nähtust nimetatakse diamagnetismiks, mis esineb kõikidel aatomitel. Diamagnetism ei sõltu püsiva magnetmomendi olemasolust aatomitel
Nimetas amiinideks Sai esimesena etüleenglükooli, avastas aldoolse kondensaatsiooni Berthelot: tänapäevase org keemia rajajaid, arendas välja sünteesi põhimõtted, sai ka selliseid aineid, mida looduses pole. Hiljem tegeles termokeemiaga. Suhtus skeptiliselt atomistikasse. Võttis kasutusele ekso-endotermiline reaktsiooni mõisted Frankland: oma tööde põhjal metallorgaanikas (ka selle rajaja) esitas valentsiteooria:igal aatomil on oma kindel küllastumisvõime ehk valentsus. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentsmassi erinevus: ekv_mass = aatommass/valents. Rajas seega aluse keemilise sideme mõistele. Couper : Jõudis Kekulé'ga samal ajal järeldusele, et c on 4 valentsi ja saab moodustada ahelaid, hakkas esimesena sidemeid kriipsukestega kujutama Kekulé postuleeris, et süsiniku valents ühendites on 4 ning et C aatomid saavad seostuda ka omavahel ja moodustada ahelaid. Koostas lihtsamate org üh
järku, s.t. kiirus sõltub lineaarselt ensüümi konstentratsioonist. 2) kui substraadi kontsentratsioon on väike, siis k2 >> k1 x [S] —> k2 + k1 x [S] = k2 ja reaktsioon on substraadi suhtes 1. järku ning kiirus sõltub lineaarselt substraadi kontsentratsioonist. 3) kui substraadi kontsentratsioon on suur, siis k2 >> k1 x [S] —> v = k3 x [E] ja reaktsioon on substraadi suhtes 0. järku ning kiirus ei sõltu substraadi kontsentratsioonist. ! II variant 1. Vesinikside. ! Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga. Seda täiendavat sidet nimetatakse vesiniksidemeks. Näiteks: H2O molekulite vahel O-H side vee molekulis on tugevalt polaarne. Sideme ühine elektroonpaar on tõmmatud hapniku aatomi kui elektronegatiivsema aatomi poole. Vesiniku aatomile jääb osliselt vaba 1s orbitaal. See osaliselt vaba orbitaal võib
-mille vahel asub energeetiline piirkond, kus elektrone on väga vähe või ei ole üldse. Valents ja juhtivustsoon on eraldatud teineteisest nn. keelatud tsooniga. 16. Miks dielektrikud ei juhi elektrit? -Dielektrikus on vähe vabu laengukandjaid juhtivustsoonis, keelutsoon on liiga lai. 17. Kuidas tekkib staatiline elekter? on tasakaalust väljaviidud elektrilaengute kogum materjali pinnal või selle sees. 18. Mis on aine kristallvõre? Aine kristallis on igal aatomil kindel hulk naaberaatomeid võrdsetel kaugustel. 19. Mis on metallide tegelik struktuur? Metallide kristallid on tavaliselt väikeste mõõtmetega (mikromeetrites). · Seetõttu koosnevad metallesemed väga paljudest kristallidest. · Metalli niisugust struktuuri nimetatakse polükristalseks. · Reaalsetes polükristalsetes ainetes ei ole paljudel põhjustel võimalik korrapärase kujuga kristallide tekkimine. 20. Mis on tahke lahus?
· Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt animorühma tähistada ka eesliitega amino. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed).
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. · 1
· Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt animorühma tähistada ka eesliitega amino. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed).
· Nimetuste andmisel võib asendusnomenklatuuri kohaselt animorühma tähistada ka eesliitega amino. Näited: CH3 -- CH2 -- NH2 aminoetaan, H2N -- CH2 -- CH2 -- OH aminoetanool. 2. Keemilised omadused · Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutatud lämmastiku aatomi poole ja tekib osalaeng . Järelikult nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. Amiinid on alused. Nad on oma tugevuselt võrreldavad ammoniaagiga. · Happed on ained, mis võivad loovutada prootoneid ja alused on ained, mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed).
Kasutatakse jahutamiseks. · Süsinikmonooksiid (vingugaas) CO tekib süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. · CO on formaalselt sipelghappe HCOOH anhüdriid ja seda saab laboris HCOOH dehüdratatsioonil kuuma väävelhappega. · CO on värvitu, lõhnatu, vees vähelahustuv mürgine gaas. · CO on suhteliselt vähese reageerimisvõimega, kuna side molekulis on tugevaim teadaolevatest sidemetest. · CO on Lewis'i alus tänu vabale elektronipaarile süsiniku aatomil ning annab sideme d-elementide aatomite ja ioonidega. · CO on Lewis'i hape tänu vabale (lõhustavale) MO-le. · Sellise kahepalgelise loomuse tõttu eksisteerib palju CO-komplekse, nt d-metallide karbonüüle. · Nikliga annab näiteks nikkelkarbonüüli: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(l) · CO mürgisus tuleneb kompleksi moodustamisest hemoglobiini rauaga. · CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel. 28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi.
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on mono...
sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vad survet sisemuse molekulidele, mistõttu vedeliku pinna kiht Kaasaegse aatomi ehituse teooria seisukohast on elektroni täpse vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku püüab võimalikult kokku tõmbuda. Vedeliku tilk võtab kera kuju. liikumise tee määramine võimatu. Saab vaid väita, et teatud aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub Pindpinevus on energia kogus, mida on vaja kulutada pinna ühi- elektron asub antud ajamomendil ühes või teises ruumiosas, kus aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt kuliseks suurendamiseks ja ta kahaneb temperatuuri kasvamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
