Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre. Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne)
Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e Al
Tahistatakse tahega A. Aatommassi ummardatud arv. Isotoop Uhe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas uhesugune arv 235 238 prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Naiteks 92U ja 92U . Uhe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmoju joud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui moni fermi (1 f = 10-15 m) ega laheneda alla uhe fermi Uhed tugevamad joud looduses, mida tuntakse. Vaikese mojuraadiusega (tuuma labimoot). Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma
Diislikütus- petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites. Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse asfalteerimisel. Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse gaasilise kütusena. Süsinik lihtainena On mittemetalliline element. Asub perioodilisuse tabelis IV A rühmas. Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4-elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet. Esineb mitme allotroopse teisendina(teemant, grafiit) Teemant ei juhi elektrit Grafiidis on vabu elektrone ja seetõttu ta juhib elektrit. Õhus on peamine süsiniku ühend süsinikdioksiid. Võib ühendites omada mitmesuguseid oksüdatsiooniastmeid vahemikus –IV kuni IV
põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Kahjuks on hapnin anaeroobsetele organismidele mürgine. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva
kool Alumiinium Referaat nimi 2011 Alumiiniumist Alumiinium on keemiline element. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Alumiinium perioodilisus tabelis Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III...
(Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel. Raskmetallid ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja nendega kokkupuutuvates organismides. Organismis ladestuvad raskmetallid põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning põhjustavad kroonilisi haigusi (mürgistusi). Lahustumisprotsess Mis juhtub lahustumisel aineosakestega? Vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronpaare tugevamini. Kui aine lahustub, siis vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritseva vee molekulid. Tekiva hüdraatunud ioonid. Mis on lahustumisel eralduv soojusefekt? Vee molekulid on polaarsed (, mis tähendab, et hapniku poolsel osal on
Prooton, elektron, elektronkate, tuum Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kui suured ja mis liiki on elektroni ja prootoni elektrilaeng? Elektroni laeng on negatiivne ja prootonil positiivne ning need on täpselt ühesuurused. Millega võrdub aatomituuma laeng? Tuuma elektrilaeng on võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Miks aatomil elektrilaeng puudub? Kuna prootoni ja elektroni elektrilaeng on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. Kuidas aatomist tekib positiivne või negatiivne ioon? Aatom võib elektrone loovutada või juurde haarata. Elektrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon (katioon) ja elektrone juurde haaranud aatomist tekib negatiivne ioon (anioon).
mida kutsutakse Kõige madalam tase vastab elektroni põhiolekule (n = 1), kus elektroni tõenäoseim kaugus tuumast on minimaalne. Sellises olekus saab elektron olla kuitahes kaua. Teistelt tasemetelt püüab ta esimesel võimalusel üle minna põhiolekusse. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Kuna looduses kehtib energia miinimumi printsiip, siis iga keha või süsteem püüab võimalusel minna üle olekusse, kus selle energia on minimaalne. Nii ka aatom läheb varsti pärast ergastumist tagasi põhiolekusse, st elektron läheb olekusse, kus ta peakvantarv n = 1. Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud olekus, on keskeltläbi 10-8s. Põhioleku energia on väiksem kui ergastatud oleku energia. Seepärast
kolmikside - side, kus on ühinenud kolm elektronpaari Kovalentne side • kovalentne side - ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side • Iga elektronpaari tekkeks on kaks võimalust: 1. Kumbki aatom annab ühe elektroni H.+.H=H:H(H–H) 2. Üks aatom (doonor) annab elektronpaari ja teine aatom (aktseptor) annab vaba orbitaali :H- + H+ = H : H Mõlemal juhul tekib sama osake , vesiniku molekul H2 Kummalgi vesiniku aatomil on üks elektron ja kahe aatomi orbitaalide kattumisel (rohelises osas) tekibki ühine elektronpaar. Mittepolaarne kovalentne side • Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side • Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema
Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata. Selle abil saab ta siduda endaga osakesi,milles on vabu orbitaale. Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon
2. Keemilise sideme energeetiline põhjendus (koos joonisega lk 19) · Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulise või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. 3. Tähtsamad keemilised sideme liigid. · Kovalentne side · Iooniline side · Metalliline side 4. Kuidas tekib kovalentne side? (selgita H2 ja HCl näitel). · H2 võlemal aatomil on üks paardumata elektron, millede energiad tõmbuvad ja nende vahele moodustub side. · HCl H-l on üks paardumata elektron üle viimasel kihil ja samas Cl-l on välisel kihil 7 elektroni ehk siis 1 on puudu ja nende vahele tekib ühise elektronpaari vaheline side. 5. Kovalentse sideme liigid ja nende tunnused (mittepolaarne ja polaarne side), näited. · Mittepolaarne kovalentne side Nt. Kõik mittemetallide ühe elemendi
11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28
HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8....
Küllastumata ühendid Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Alkaanid on küllastunud ühendid, sest molekulil puudub võime liita vesinikku või teisi aineid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. neis kõigis on süsiniku aatomil alati 4 sidet. Kaksikside on G-side +-side (planaarne - -side paikneb tasapinnast väljas.) See on nagu nukleofiilne tsenter. Kolmikside on G-side+ kaks -sidet (lineaarne) -side on nõrgem kui G-side, kuna -sidet moodustavatel elektronidel on energia kõrgem. Ta paikneb aatomeid ühendava sirge kõrval. G-side paikneb aatomeid ühendaval sirgel. Tal on madala energiaga elektronid => tugev side.
Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked. 1. Mitu elektroni ja miks võib olla ühel orbitaalil? Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Ühel orbitaalil võib olla maksimum 2 elektroni ning minimaalselt 0 elektroni, sest ühele orbitaalile mahub vaid kaks elektroni, mille magnetväljad peavad olema kindlasti vastassuunalised. 2. Mitu elektronkihti/ väliskihi elektroni on... aatomil? Mille järgi otsustad? Nt Ca aatomil on 4 elektronkihti ja väliskihis 2 elektroni, sest ta asub 4. perioodis IIA rühmas. 3. Mitu elektroni saab olla aatomi väliskihil maksimaalselt? Miks? Viimasel elektronkihil võib olla maksimaalselt 8 elektroni, sest nii on aatom kõige püsivamas olekus. 4. Kuidas defineeritakse metallilisust/millemetallilisust ja kuidas ning miks muutub see perioodides/rühmades
Eluks olulisemad süsinikuühendid. Süsinik on looduses levinud element. Süsiniku aatomil on omadus moodustada erinevaid ahelaid, kus süsiniku aatomid on nagu pärlid kees. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest. Elusorganismid saavad toidust toitaineid, mis annavad energiat ja aineid, millest organism üles ehitada. Eluks vajalikud toitained on : süsivesikud e.sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees
või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku 8 allootroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d)fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsinik nanotoru. Süsiniku omadused · süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni · moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet · mittemetalliline element · leidub nii lihtaine kui ka ühendina · süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega · laialt levinud · keemiline element Ühendite kasutusala Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes, nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid on:
vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat. Ebasümmeetrilised molekulid on polaarsed ning sümmeetrilised on mittepolaarsed. Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari rohkem enda poole, mis tingib elektronpilve nihkumise ka selle aatomi poole. Selle tulemusel saavutab aatomi see osa väikese negatiivsete osalaengute ülekaalu. - Väiksema tõmbejõuga aatomil on väike positiivne osalaengute ülekaal. + 9) ÜLESANDED: keemilise sideme tüübi määramine aines elektronegatiivsuse vahe alusel, eksotermilise või endotermilise reaktsiooni eristamise reaktsiooni soojusefekti alusel, ainete tekke täppskeemide koostamine, polaarsete ja mittepolaarsete ainete määramine
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Ühe tonni maakoore kohta sisaldub seal seega keskmiselt 82 kg alumiiniumi. Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koos...
vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat. Ebasümmeetrilised molekulid on polaarsed ning sümmeetrilised on mittepolaarsed. Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari rohkem enda poole, mis tingib elektronpilve nihkumise ka selle aatomi poole. Selle tulemusel saavutab aatomi see osa väikese negatiivsete osalaengute ülekaalu. - Väiksema tõmbejõuga aatomil on väike positiivne osalaengute ülekaal. + 9) ÜLESANDED: keemilise sideme tüübi määramine aines elektronegatiivsuse vahe alusel, eksotermilise või endotermilise reaktsiooni eristamise reaktsiooni soojusefekti alusel, ainete tekke täppskeemide koostamine, polaarsete ja mittepolaarsete ainete määramine
vahetavad kohti) loovutavad ja mida vähem tekkinud anioon seda tagasi liita soovid. - ümberasetusreaksioon: sidemete ja aatomite ümberpaigutus Alused on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootoneid lähteaine molekulis liidavad ja mida vabam on selleks saadav elektronpaar. · Vabad radikaalid: osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt · Ratsionaalne nomenklatuur: käsitleb org ühendeid homoloogilise täidetud orbitaal rea mõiste alusel. vabaradikaalsedreaktsioonid: dissotsiatsioon; rekombinatsioon IUPACi nomenklatuur: põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nimetusel. · Nukleofiil- vaba elektronpaariga osake, kannab neg laengut
Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes(mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsiniku ühenditest,samuti nafta ja maagaas
Nimetuse lõpp ool. CH3CH2OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OHCH2CH2OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3OH metanool ehk puupiiritus CH2CH2CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool OH OH OH ALKOHOLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkoholi molekulis on hapniku side süsiniku ja vesinikuga polaarne. Tekib laengu jaotus (joonis 1). Hapniku aatomil on väisel elektronkihil kaks vaba elektronpaari. Seetõttu on alkoholi molekulid võimelised moodustama omavahel vesiniksidemeid (joonis 2). H H H + - + + - + - + 2 2 2 H--C--O--H H--C--O···H--O--C--H H H H H Joonis 1 Joonis 2 Vesinikside on tugevam kui teised molekulidevahelised tõmbejõud
+ loovutab ühe 2selektronidest, muutub ta iooniks N . Doonoraktseptor mehhanism Kovalentne side ei moodustu mitte ainult üheelektroniliste orbitaalide kattumisel, vaid ühe aatomi kaheelektronilise orbitaali (doonori) ja teise aatomi vaba orbitaali (akseptori) kattumisel. Näiteks tekib + kovalentne side kompleksiooni NH4 moodustumisel. Ammoniaagi molekulis on lämmastiku aatomil jagamata elektronpaar (kahelektroniline orbitaal). Vesinikioonil on vaba 1s orbitaal. NH3 molekuli ja H+ iooni teineteisele lähenemisel satub lämmastiku aatomi kaheelektroniline orbitaal H+ tõmbejõudude sfääri. Seega kaheelektroniline aatomiorbitaal muundub kaheelektroniliseks molekulorbitaaliks ja moodustubki neljas kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel. Doonoraktseptorside tekib sageli kahe vastasnimeliselt laetud iooni vahel: + H + :H H : H
20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid. Pn-siire on p- ja n-pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimib elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomil. Akseptor on lisand, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomil. 23. Diood ? Diood on pooljuht ühend, kus on ühendatud kaks erimärgilist pooljuhti. 24. Transistor ? Transistor on pooljuhtseade, mille abil saa elektrisignaali võimendada, lülitada, tekitada ja muundada. Koosneb kolmest vaheldumisi ühendatud erinimelisest pooljuhist (npn või pnp). 25. Kiip ? Kiip on integraallülitus, nüüdiselektroonika põhielement, milles on väga väikesele pindalale
teeb isotoopide eristamise keeruliseks. Kui aatomis on oluliselt rohkem (või vähem) neutroneid kui energeetiliselt kõige kasulikuma (kõige madalama seoseenergiaga) tuuma moodustamiseks on vaja, siis on tegemist radioaktiivse isotoobiga, mis võib laguneda kiirates radioaktiivset kiirgust. Aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi suuruse. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse
viimisega. Teine võimalus on viia kristalli selle kasvatamise käigus väheke sobivaid lisandeid. 8. Pooljuhte kasutatakse elektroonikas, dioodide, transistorite ja kiipide valmistamiseks. 9. n-pooljuhi saab, kui kristalli kasvatada sellise elemendi aatomeid, milles on üks väliselektron rohkem kui kristalli moodustava põhilise aatomi väliselektrone. Peamiselt kannavad selles laengut peamiselt elektronid. p-pooljuhi saab, kui lisandil on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomil. Sellises pooljuhis kannavad laengut peamiselt augud. 10. Doonorlisand loovutab elektrone, aktseptorlisand võtab neid vastu. 11. pn-siire tekitatakse sulandades ühte n-pooljuhist plaadike p-pooljuhist plaadikesega. Nende ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. pn-siirde põhiomadus on juhtida ühes suunas voolu hästi, teises suunas peaaegu üldse mitte. Seda kasutatakse pooljuhtdioodide valmistamiseks. 13. Kui dioodile rakendada päripinge, hakkab vool pinge tõustes kasvama. Vastupinge
1) Aatomikoosseisu kuuluvatel osakestel on elektrilaeng ainult elektronil ja prootonil. 2) Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 3) Kokkuleppe kohaselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Öeldakse, et elektroni laeng on võrdne 1 elementaarlaenguga, prootoni elektrilaend aga +1 elementaarlaenguga. 4) Aatomi tuuma laeng on suuruselt võrnde kõikide prootonite elektrilaengute summaga. 5) Aatomil puudub elektrilaeng, sest prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, sp ongi aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 6) Neutraalsest aatomist tekib positiivne ioon, kui ta loovutab elektrone. Ja temast tekib negatiivne ioon, kui aatom haarab elektrone juurde. 7) Elektriseeritud kehadel on neutraalse kehaga võrreldes kas elektronide ülejääk või puudujääk
Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära võtta" ilma süsteemi lõhkumata või muutmata. 2.Elektronpilv Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti,moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve ehk elektronpilve. 3. Alakiht Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda alakihtideks. Ühe alakihi moodustavad sarnase kujuga orbitaalidel liikuvad elektronid. 4. Paardumata elektron
trikarboksüülhape KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR 1 Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast. Karbonüülühendite puhul oli karbonüülrühma süsiniku ja hapniku vaheline kaksikside tugevasti polariseeritud, sest süsiniku elektronpilv oli nihutatud veidi hapniku aatomi poole, mille tulemusena süsiniku aatomil on positiivne ja hapniku aatomil negatiivne osalaeng. Sarnane nähtus on ka karboksüülrühmas, ent seal on olukord veidi teistsugune, kuna karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Nimelt karboksüülrühma positiivse osalaenguga süsiniku aatom tõmbab enda poole hüdroksüülrühma hapniku aatomi elektronpaari. Hüdroksüülrühma hapniku aatom tõmbab omakorda enda poole vesiniku aatomi elektroni, mistõttu nõrgeneb
teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) ·Täpne ja lihtne. 14.Aatom saab olla kindla energiaga olekutes, mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud, mida nimetatakse peakvantarvudeks (n=1,2,3 jne.). Olekus, kus elektron on tuumale kõige lähemal, on tema energia minimaalne ja n=1. Kui aatom saab energiat juurde, siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. (n=2,3,4.....). 15.Aatom kiirgab valgust kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse ja neelab, kui ta annab oma energia ja impulsi mingile ainelisele objektile ära ning lakkab olemast. 16.Enne, kui aatom pole ergastatud, ta valgust (või teisi elektromagnetlaineid) kiirata ei saa. Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid soojusenergia arvel. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini selle aatomid
Mikrobioelemendid: Fe,Cu, Zn, Mn,Co, I,Mo,V,Ni.... Tulevad iniemese organismi toiduga. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid,valgud, nukleiinhapped. Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilsed omadused. Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest, prootonitest, neutronitest. Aatomil endal laengut pole vaid on aatomituumal. Elektron on negatiivse laenguga aatomituuma osake. Prooton on positiivne laengukandja aatomituumas. Neutron on neutraalne osake aatomituumas. Isotoobid on keemilse elemendi teisendid, mis ereinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Ioonid- pluss- või miinuslaennguga osakesed, mis tekivad elektronide liitumisel või loovutamisel. Valents- näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Süsinik näiteks
mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Orbitaalimudel (1928) on kvantmehaanikal põhinev aatomimudel, mille järgi aatom koosneb aatomituumast, mida ümbritsevad orbitaalid. Orbitaalid on Schrödingeri võrrandi lahendid. Nende kuju tuleneb elektronide esinemise tõenäosusjaotusest. Bohri postulaadid 1.Statsionaasete olekute postulaat. On olemas aatomi statsionaarsed olekud, milles aatom ei kiirga energiat. Neis lekutes on aatomil üks kindel energia diskreetsest energiate hulgast: 2.Sageduste reegel. Aatom kiirgab või neelab energiat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise portsjonitena (kvantidena). Nende sagedused on määratud valemiga: . Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus
1. Thomsoni aatomimudel- kirjeldus Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. 2. Rutherfordi katse. Planetaarne aatomimudel. Vastuolud klassikalise füüsikaga Kullalehe katse: kiiritas alfa oskestega kullalehte, vaatas kuidas kulla aatom muudab alfa osakese liikumis suunda. Sai teada, et aatomil on tuum ja aatomitest väljaspool on elektronid, mis tiirlevad selle ümber. Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3. Bohri aatomimudel. Postulaadid
Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega.
ja O aatomitest. Kuid ürgsel Maal eksisteerisid need aatomid ainult lihtsate ainete koostises nagu näiteks H2O ja CO2, kus ühes molekulis on ainult 3 aatomit. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsate ühendite liitumise teel tekkisid ürgatmosfääris ja ürgookeanis keerulise ehitusega orgaanilised ained. Kuidas see liitumine võimalik oli, vaatleme esmalt lihtsate ühendite tekkimise näitel. Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed neutronid. Ümber tuuma tiirlevad negatiivselt laetud osakesed elektronid laenguga -1. Kuna + ja laengud on tasakaalus, on aatom tervikuna laenguta. Prootonite ja elektronide arv on võrdne, neutronite arv võib varieeruda (isotoobid!). Prootonitel ja neutronitel on mass. See kokku C moodustab elemendi aatommassi
Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine lähteaineks. molekulis või kristallis omavahel seotud. Põhilised reaktsioonid: Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte vastupidi. 1. Liitumisreaktsioonid 2. Elimineerimisreaktsioonid 3. Asendusreaktsioonid 4. Ümberasetusreaktsioonid Vabad radikaalid on osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt täidetud orbitaal. Neil on omadus moodustada kovalentne side selle orbitaali täitmisega teiste osakeste arvel. · Dissotsiatsioon-rekombinatsioon -kovalentselt sidestatud molekuli lõhustumine vabadeks radikaalideks ja radikaalide ühinemine kovalentselt sidestatud molekuliks · Liitumis-eraldumisreaktsioon võimalik ainult kordse sidemega substraadi osavõtul · Vabaradikaalne asendusreaktisoon -protsess, kus vaba radikaal
siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2. Ei selgitanud seda, miks aatom on suhteliselt püsiv (energia kiirgamise tagajärjel peaks elekrtoni orbiidi raadius vähenema ja elektron langema tuuma). 2. Tuum on: · kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. · Tema mõõtmed on umbes sada tuhat korda väiksemad kui aatomil. Tuuma on aga koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma suurust saab mõõta. · Tuuma koostisosad on prootonid (p) ja neutronid (n). Prootonite arv tuumas tähistatakse Z ja võrdub järjekorra numbriga Mendeljevi tabelis. Neutronite arv tuumas on N. A=Z+N (A-massiarv) 3. Isotoobid ühe ja sama keemilise elemendi erineva massiarvuga aatomid (prootonid peab olema ühepalju, aga neutronite arv erinev). 4. Tuuma hoiavad koos tuumajõud
1. ELEKTER Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. Kogu aine, alates paberist kuni õhuni, mida me hingame, koosneb üliväikestest osakestest, mida nimetatakse aatomiteks. Igal aatomil on positiivselt laetud südamik, mida nimetatakse tuumaks. Tuum koosneb positiivselt laetud osakestest prootonitest ja laenguta (neutraalsetest) osakestest neutronitest. Palju väiksemad negatiivselt laetud osakesed elektronid tuhisevad suure kiirusega ümber tuuma. Üldiselt vastab elektronide arv mingis objektis prootonite arvule. Elektronide negatiivsed laengud tasakaalustavad prootonite positiivsed laengud ja objekt on siis neutraalne
Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on tavaliste võrrandite moodi, ainult lisaks massibilansile peab klappima ka laengubilanss. Na -1 e- = Na+ , kui miinusmärk elektroni ees ei meeldi siis võib kirjutada ka Na = e + Na+ Cl + 1e- = Cl- Naatrium on leelismetall. Tema aatomis on 11 elektroni, aatommass 22,99. Naatrium paikneb 3 perioodis ning tema aatomil on 3 elektronkihti. Naatrium paikneb I rühmas ning tema välimisel elektronkihil on 1 elektron. Naatrium on hõbevalge pehme metall, oksüdatsiooni aste ühendeis I. Keemiliselt väga aktiivne, õhus oksüdeerub kiiresti, seepärast säilitatakse teda petrooleumis, õlis, kinnijoodetud anumas või argoonkeskkonnas. Reageerib energiliselt veega, hapniku, vesiniku, süsiniku, väävli, lämmastiku ja halogeenidega. Reageerib energiliselt ka hapetega
II Molekulid (molecula massike lad.k.) Aatomitevaheliste tõmbejõudude tõttu ühinevad aatomid molekulideks. Ühinemise järel aatomitevahelised jõud saavad molekulisisesteks jõududeks, mis tagavad molekuli püsivuse. Iga erineva keemilise elemendi aatom suudab endaga siduda vaid kindla arvu mingi teise elemendi aatomeid. Nt hapnik hoiab enda küljes vaid kaht vesinikku Molekuli mõiste keemias: aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Üksikul aatomil ei ole aine keemilisi omadusi! Molekuli mõiste füüsikas: aine koostisosake, mis on pidevas liikumises. Ühe ja sama aine kõik molekulid on absoluutselt eristamatud. Vee molekulid on ühesugused nii Marsil, taimedes, keemialaboris saadud vees, meie kehas jm. Üldiselt asuvad molekulid mikro- ja makromaailma vahel. Makromolekulidel võivad esineda juba teatud defektid. See annab neist moodustatud objektidele isikupära. Mikromaailmas kaob individuaalsus täielikult.
· Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, vaheneb raadius, seega iooni raadius perioodis paremale liikudes suureneb 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites (CuO, CuOH, Cu2O) http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=613_keemia_051-101.pdf · Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendis · Formaalne oksudatsiooniaste on hupoteetiline elektrilaeng, mis aatomil oleks keemilises uhendis, kui koik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemiliste elementide aatomitega oleksid ioonilised. · Oksudatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni kaigus on oksudeerumine, oksudatsiooniastme vahenemine aga redutseerumine. St. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ulekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine.
Korrutamine? Sto takooje? Koostöö. Samas nn liitmise ülem vorm, liitmiste summa. Ehk siis korralikult korda pandud loomulikkus. Olukorrast lähtumine. Nii saame juba (-1) * (-2) = 2 Ja mölemad ,,korrutajad" on vördses olukorras, teevad sama asja. Kui me üritame koos head olla ei öpeta mitte sönade vaid tegudega siis on see veelgi parem. Ja oleme juba üle ka Jeesusest, kes oli ju siiski vaid Inimene, olgugi, et Jumala Poeg. Ning viimane suur tegu siin aatomil: jagamine. (-2) / (-1) = 2 aga (-1) / (-2) = 0,5 Mida parem inimene on jagaja, seda parem on tulemus. Mida ,,paremad" on meie öpetajad, mida paremad on meie eeskujud, seda paremad oleme ka meie. Ka armastuse teeb heaks see, et armastatule tahame me olla paremad, kui oleme. Ja mida ,,halvem" on see, mida me jagame, millele me jagame, seda parem on tulemus. Kontrast loeb. Siinkohal olen sunnitud pettumusega nentima, et koolis teevad öigesti need öpetajad, kes panevad
dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. Hapniku aatomil on kaks vaba elektronpaari, mida saab kasutada täiendavate sidemete moodustamiseks. Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või vee molekuliga. Hapniku aatom seob vesiniku aatomiga võrreldes tugevamini ühist elektronpaari, mistõttu saab iga vesiniku aatom osaliselt vaba orbitaali arvel moodustada samuti vesiniksideme teise alkoholi või vee molekuliga hapniku aatomi vaba elektronpaariga. Et vesinikside moodustuks
dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. Hapniku aatomil on kaks vaba elektronpaari, mida saab kasutada täiendavate sidemete moodustamiseks. Nende vabade elektronpaaride arvel saab moodustuda vesinikside teise alkoholi või vee molekuliga. Hapniku aatom seob vesiniku aatomiga võrreldes tugevamini ühist elektronpaari, mistõttu saab iga vesiniku aatom osaliselt vaba orbitaali arvel moodustada samuti vesiniksideme teise alkoholi või vee molekuliga hapniku aatomi vaba elektronpaariga. Et vesinikside moodustuks
Üheks selliseks suuruseks on energia. Tuleb välja, et aatomitel saab olla ainult teatud kindla väärtusega energiaid. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. Mingile energiatasemele vastav energia väärtus on määratud ühe täisarvuga, mida kutsutakse peakvantarvuks ja selle tähiseks on n. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Soojuskiirgus ja luminestsents Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastumine toimub soojusenergia arvel. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini selle aatomid (või molekulid) liiguvad, kas kulgevad või võnguvad. Liikumise käigus
HAPNIK O Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65% jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal
elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min
1.Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Tuuma mõõtmed on umbes sada tuhat korda väiksemad kui aatomil. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10 (-10) m , tuumal aga 10 (-15) m . 2.Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv ehk A=Z+N. 3.Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuum on ehituselt liitosake ning koosneb kahesugustest osakestest. Ei tuuma ega ta koostisosakesi ei saa kujutleda kui kõvu kehi, sest neil mõlemal on sisemine struktuur, puudub aga kindel välispind. Tuumaosakesed paiknevad tuumas kihiti. Tuuma osakesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
