Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust
................................. (aatomi raadius kahaneb, aatomi raadius kasvab, väliskihi elektronide arv kasvab) 2.Elemendi metallilised omadused nõrgenevad perioodis vasakult paremale, sest ..................... ..............................( tuumalaeng suureneb, tuumalaeng väheneb, elektronkihtide arv kasvab) 3.Metallid juhivad hästi elektrit, sest ................................................. ........................... (metalli metalli aatomid on väikesed, aatomite väliskihi elektronid saavad liikuda üle kogu kristalli, metalli ioonid on püsiva laenguga) 4.Keemilistes reaktsioonides metalli aatomid .................................................................. ( loovutavad elektrone, liidavad elektrone, reageerivad omavahel) 5.A- rühma metalliliste elementide oksüdatsiooniaste ühendites võrdub .................................. ( 2-ga, 8-ga, rühma numbriga, perioodi numbriga) 6. Metalli ja happe vaheline reaktsioon on ..
heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Miks siiski omaette teadusharu? süsinikuühendeid on põhimõtteliselt lõpmatult palju; süsinikuühenditel on sarnane koostis (peamiselt C, H, O, N aga samuti halogeene, P, Si, metalle jt. elemente), sarnane keemiline side ja sarnased omadused; süsinikuühenditel põhineb elutegevus; erakordselt suur roll ühiskonna arengus. Süsinikuühendeid võib olla palju kuna C aatomid võivad ühinedes olla omavahel seotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid. Teiste elementide aatomid ühendites omavahel tavaliselt püsivaid sidemeid ei moodusta. Anorgaanilisteks ühenditeks loetakse traditsiooniliselt: CO, CO2, H2CO3 ja karbonaate. Kui orgaanilises ühendis on võõraatom seotud C aatomiga, siis olemas näit. räniorgaanilised, fosfororgaanilised, metalloorgaanilised jt. ühendid. NB! Äädikhappe sool CH3COONa (naatriumatsetaat) pole
........................................................... 42 5. DEFEKTID TAHKETES MATERJALIDES ............................................................................... 43 5.1. Sissejuhatus (Joonis 3.38) ........................................................................................ 43 5.2. Punktdefektid .......................................................................................................... 43 5.2.1. Vakantsid ja võrevahelised aatomid................................................................ 43 5.3. Lisandid tahkes kehas .............................................................................................. 45 5.4. Joondefektid dislokatsioonid (joonis 3.43) ........................................................... 46 5.5. Kahemõõtmelised defektid ..................................................................................... 47 5.5.1. Materjali välised pinnad ...
Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid – aine koosneb aatomitest. Aatomid on enamasti ühinenud molekulideks või moodustuvad ioonseid tahkiseid (nt NaCl). (molekulideks ühinemata, ioniseerimata aatomitest koosnevaid ained leidub harva, nt väärisgaasid). Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekulivalem – annab infot, mitu millise elemendi aatomit on molekulis, nt C4H9Cl (klorobutaan). Struktuurivalem – annab lisaks infot ka selle kohta, kuidas on aatomid omavahel seotud NÄIDE
NADP (18 ATP > 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Püroviinamarihape aeroobse glükoosi saadus Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Protsess: 1. enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekulid ja H aatomid (seotakse NAD poolt > NADH2). 2. et ühe glükoosimolekuli kohta moodustub 2 molekuli püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist pärineb ka tsüklisse sisenevatest vee molekulidest. H aatomid seotakse NAD poolt > 10 NADH 2 molekuli > suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja
Naatrium Osaleb närvi-impulside moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude Kaalium Plasmas. Magneesium Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse. Kaltsium Kaltsiumisoolad annavad luudele tegevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti Luukoe koostises. Raud Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. 7. Võrdle orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite sisaldust rakus Anorgaanilised ained
omaduste kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine Aine ehitus käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel Aine ehitus · Universum koosneb 68.3% ulatuses tumeenergiast, 26.8% ulatuses tumeainest ja ainult 4.9% on ,,tavalist ainet". · Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: · Molekulid (osad: aatomid) · Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) · Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Aine olekud Tahke · Vedel · Gaasiline · Plasma · Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik
Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid.
· Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamiseks vaakumis on vaja sinna viia laengukandjaid (termoemissiooni teel). · Termoemissioon elektronide eraldamine kõrge temperatuurini kuumutatud metalli pinnalt. · Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes elektrolüütides · Elektrolüüdid (leeliste, soolade ja hapete lahused) juhivad elektrit; lõhuvad aatomid ioonideks. · Ioonide tekkimine elektrolüütides elektrolüütiline dissotsiatsioon (leelise, happe või soola neutraalsete molekulide lagunemine ioonideks lahuse toimel). CuSO4 Cu2+ + SO42- · Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, siis tekib elektrivool. · Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused · Elektrolüüs elektrolüüdi koosseisu kuuluvate ainete eraldumine elektroodidel.
Miks? Negatiivsed või positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest mittemetallilised elemendid liidavad elektrone, kuid ka loovutavad.Kuidas muutuvad keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused perioodilisistabeli rühmades ja perioodides? Miks? Keemiliste elementide metallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule, sest nende metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest nende omadused on seda tugevamad, mida kergemini nende aatomid seovad teiste aatomite elektrone. Kumb on metallilisemate omadustega : a) Al või Mg , b) Ca või Ba, c) Al või Ca? Miks?a) Mg, sest tema tuumalaeng on väiksem.b) Ba, sest tema aatomi raadius on väiksem.c) Ca, sest tema tuumalaeng ja aatomi raadius on väiksemad
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Raua või raua sulamite korrodeeruminse soodustavaks teguriks on ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Metallide korrosiooni redoksreaktsioon on 4Fe + 3O 2 2Fe2O3. Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED
Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks. Massiarv prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A.
b) põlemine (kõrgel temperatuuril) R-CHO + O2 CO2 + H2O (põlemine) c) reageerimine alkoholidega (I etapis tekib nn poolatsetaal, mis täiendava alkoholi lisamisel ja sellega reageerides tekitab nn atsetaali) I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ R-CH(-O-R`(-OH) (kohustuslik on vaid see) II etapp R-C+H(-O-R`,-O-H+) + R`-O-H+ R-CH(-O-R`)2 + H2O ! Reaktsioon toimub nii, et omavahel ühinevad reagendid nende reaktsioonitsentrite kaudu ,,+" ja ,,-,, laengut kandvad aatomid. 1.5 Füsioloogiline toime. (vt õpikust) 1.6 Tuntumad esindajad, nende f-omadused ja kasutamine (metanaal, etanaal, propenaal* e akroleiin, bensaldehüüd* e vanilliin ). ! Tee nendest konspekt Õ-st lk 143-144 2. Ketoonid * Ketoonid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn karbonüülrühma C=O, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+) sidemega ja C on sp2- valentsolekus; * Ketoonide molekulis asub C=O rühm süsinikahela keskel. 2.1 Molekuli üldvalem ja ehitus
välimiseks nähtavushorisondiks. sisemine Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, nimetatakse sisemiseks nähtavushorisondiks. ________________________________________________________________________________ mikromaailm Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma
Holistlik käsitlus väidab, et kõik on energia, ka aine. Maailmas kehtib energia jäävuse seadus, mis ütleb, et energia muundub ühest liigist teiseks või siirdub ühest süsteemist teise (näit Päikeselt Maale). Energia ei hävi ega kao. Selle seaduse objektiks on energia hulk - kvantiteet. Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit. aatomid, molekulid, veepiisad, jms) paigutuse korrapära, organiseeritus või struktuuri keerukus. Kiirgusenergia kõrgemale kvaliteedile (madalamale entroopiale) vastab suurem võnkesagedus (lühem lainepikkus, madalam temperatuur). Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab.
Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + Pi 2 ATP Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs – oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Tsitraaditsükkel Eraldub 20 vesiniku aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt 10 NADH2 molekuli (mis suunduvad hingamisahelasse); Jääkproduktina eraldub CO2, mis difundeerub mitokondritest välja (väljahingatav õhk). GLÜKOLÜÜS Glükolüüsil moodustus 2 NADH2 molekuli; Tsitraaditsüklis 10 NADH2 molekuli.
(alö kolmnurgad) b tüüpi tühimikeks.Teise kihi aatomeid võime paigutada kas a või b tühimikele,mõlemal juhul tekib samane kolmemõõtmeline struktuur.Lepime kokku, et teine kiht on paigutatud a.Nüüd kui hakkame paigutama kolmandat tihedat aatomite kihti on võimalik jällegi 2 võimalust,mis annavad kaks erinevat kristallstruktuuri.Üheks võimaluseks on nad paigutada b tühimikesse B tasapinnal.Siis III kihi aatomid asuvad täpselt esimese A kihi aatomite kohal ja seda võib märkida kui uut A .Saadav kolmemõõtmeline struktuur on esitatav seega kui järgnevus ... ABABAB 7.Millised ained on on monokristallilised?Monokristallid on kristallilised kehad kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid?Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9
lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED .
lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED
kiiritati õhukest kullalehte alfa-osakestega, osakesed põrkusid tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu kui + laeng jaguneks üle terve ruumi. 2) vastuolu planetaarmudelis-elektronid tiirlevad ümber tuuma mööda ringorbiite kiirendusega ja kiirgavad elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise. Vastuolu seisnes selles, et midagi sellist ei juhtu. Aatomid on püsivad ja võivad eksisteerida ergastamata olekus piiramatult kaua kiirgamata elektronmagnetlaineid-kl füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste Süst. puhul rakendatavad. 3) Francki-Hertzi katse: Klaasballoonis on 3 elektroodi: kuumutatav katood K, võre V, anood A. Toru T kaudu saab ballooni tühjaks pumbata ja täita mitmete gaaside/aurudega.
Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi
Bioloogia kordamine 1. Evolutsioon mõiste ja vormid. - evolutsioon- kõige üldisemas mõttes mingi süsteemid pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. - I füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest kujunesid aatomid ja molekulid. - II keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest tekkisid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. - III bioloogiline evolutsioon elu areng esmastest elusolenditest tänapäevaste organismideni. - IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal
keemistemperatuuride olulist tõusu. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemed, lahustuvad vees hästi. Metalliline side Metalliline side ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side Keemilise sideme liik ja ainete omadused Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest ( mittemetallid, mittemetalli elementide ühendid, orgaanilised ained ) Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil Molekulvõre kristallvõre, mis koosneb omavahel suhteliselt nõrgalt seotud molekulidest. Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. ( soolad, leelised, ioonsed oksiidid, metallid ) Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsed ained (teemant, kvarts, grafiit, punane fosfor, räni).
IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks KOVALNTNE SIDE ühiste elektronpaaride abil tekkiv keemiline side (mittemetallid) METALLILINE SIDE keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil IOONILINE SIDE erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side PUHAS AINE koosneb ainult ühesugustest aineosakestest AINETE SEGU koosneb erinevatest aineosakestest LAHUS ainete segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest
aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal; joonspekter iseloomustab aatomit; saadakse hõredate gaaside korral; selle tekkimiseks peavad aatomid olema ergastatud olekus. - Kirchhofi reegel neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkustega 9. Millisel kahel viisil on võimalik spektrit saada? Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida.
aatomid või molekulid - Neeldumisspekter üksikud tumedad jooned pideva spektri taustal; spekter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru - Joonspekter on spekter, milles esinevad kas üksikud värvilised jooned tumedal taustal või üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal; joonspekter iseloomustab aatomit; saadakse hõredate gaaside korral; selle tekkimiseks peavad aatomid olema ergastatud olekus. - Kirchhofi reegel neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkustega 9. Millisel kahel viisil on võimalik spektrit saada? Mille poolest need viisid erinevad? - 1) spektraalaparaadiga (koosneb prismast ja väikesest valgust läbilaskvast avast. On tarvis konstrueerida aparaat, mis lahutaks elektromagnetkiirguse koostisosad ruumiliselt ja võimaldaks tulemust registreerida.
Ioonside on molekul, mis koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Nt: NaCl korral läheb naatriumi elektron kloori väliskihti ja tekivad ioonid Na+ ja Cl-. Kovalentne side tekib siis kui väliselektronide spinnid on antiparalleelsed. Nt: H2 molekul tekib siis kui elektronide spinnid on vastassuunalised. 2. Iseloomusta metalli siseehitust. Metallide välimises elektronkihis on tavaliselt 1-2 elektroni. Metallide aatomid paiknevad ruumis korrapäraselt. 3. Miks ja millest tekivad juhtides energiatsoonid? Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumivõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist ja selle tulemuseks on aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide muundumine mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. 4. Kuidas nimetatakse erinevaid energiatsoone ja mille poolest need üksteisest erinevad?
Nim. elektronide eraldumist kõrge temperatuurini kuumutatud metalli pinnalt. Viies kaks metall plaati ruumi, ühe neist ühendame vooluallika pos. poolusega, teise negatiivsega. Anoodi ja katoodi vahel tekitatakse pinge. Kui katoodi kuumutada, siis hakkavad elektronid liikuma anoodi suunas. Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes(elektrolüütides) Elektrolüüdid juhivad elektrit, lõhkudes aatomid ioonideks. Ioonide tekkimist nime. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.(nt CuSo4->Cu+So4) Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, hakkavad ioonid väljal suunatult liikuma, tekib elektrivool. Elektrivoolelektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused Vool läbib elektrolüüti, katoodiga kokkupuutel saavad positiivsed ioonid juurde puuduvad elektronid ning sadestuvad katoodile neutraalsete aatomitena - ainena. Anoodiga kokkupuutel annavad negatiivsed ioonid
tõmbejõud ja nad on aatomiga nõrgemalt seotud ehk metallilised omadused tugevnevad. Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv, ent elektronkihtide arv ei muutu. Et tuumalaeng suureneb, siis tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni. See tähendab, et metallilised omadused nõrgenevad. 3. Metallide keemilised omadused Metallide aatomid keemilistes reaktsioonides VAID loovutavad elektrone. Seepärast suureneb nende oksüdatsiooniaste ning nad on redutseerijad, reageerides oksüdeerijatega. Redutseerija oksüdeerus tema oksüdatsiooniaste kasvas. 3.1 Reageerimine hapnikuga: metall + hapnik oksiid IA, IIA ja Al oksüdatsiooniaste ühendis on võrdne rühmanumbriga, tsingil II, hõbedal I, raual II või III, vasel eelistatult II (aga ka I). II -II III -II
· Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit)
· Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees? · Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga. o Positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid. o Negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesiniku aatomid · Hüdrofoobse aine molekulid kogunevad vees kokku ning vee molekulidest moodustub vesiniksidemete abil umber nende kõrgelt organiseeritud puuritaoline struktuur ehk klatraat. Sellega tõuseb vee "järk", s.t. väheneb vee entroopia. · Amfifiilsed molekulid on molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid
olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes või olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallsatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaeng ehk ioniseerivad gaasist saab plasma. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. Veeaur on vesi gaasilises olekus. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused ontemperatuur, rõhk ja ruumala.Samadel tingimustel okupeerib võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks normaaltingimustel (temperatuur 0°C, rõhk 1 atm) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l. Gaas on homogeenne
1) Mis on metallilised elemendid? Millest ja kuidas sõltuvad metallilised omadused? V: Keemilise elemendi aatomite võime loovutada väliskihi elektrone. Elemendi metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid
· Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt teise ja nii üle kogu metallikristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit)
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu
Linnutee kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel.
järjestus. Asendiisomeerid funkts. rühmade paigutus. Stereoisomeerid rühmade paigutus ruumis. Normaalahel C-ahel ei hargne Isoahel C-ahel hargneb. Primaarne, sekundaarne, tertsiaarne, kvaterinaarne 109,5 120 180 kraadi Newman'i projektsioon - saepukk Resonants elektronide ümberpaigutumine. Ainult läbi -sideme. Resonantsstruktuurid näit. laengute jaotuse muutust süsteemis. Konjugeeritud -elektronsüsteemides on -sidemed osalised Elektronide doonorid aatomid, kus on mitteseotud elektronpaar Elektronide aktseptorid rühmad, mis on võimelised vastu võtma elektrone Keemiliste sidemete polariseeritavus see määr, mille võrra molekuli ümbritsev keskkond muudab laengute esialgset jaotust molekulis. Mida suurem molekul, seda nõrgemini hoiab valentselektrone, seda paremini temaga moodustunud keemilised sidemed polariseeritavad. Mittepolariseeritavad sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed.
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter. Iseloomulikud on elektrofiilsed asendusreaktsioonid. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni molekuli struktuur on aromaatne struktuur. Aromaatses struktuuris on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv
raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus. Neid nimetataks kuubilised tahkkeskendatud,
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentsed isdemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid või väikese elektronegatiivsuste vahega elementide aatomid. Kovalentse sideme juures etendab kandvat osa elektronkatte väliskihi elektronide (valentselektronide) vastastikune toime. Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside; kõige levinum juhtum) asemel võib olla ka mitu (mitmikside): kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside).
· Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) · Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega · Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks · Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide üül. (Mõne keerulisema ehitusega asendusrühma jaoks lubatakse kasutada ka triviaalnimetust. · Tavalisemad alküülrühmad on: CH3 CH3
16) s-orbitaal-kerakujuline, mahutab 2e 17) s-alakiht-iga elektronkihi esimene alakiht, koosneb s-orbitaalist 18) p-orbitaal-hantlikujuline, mahutab 6e 19) p-alakiht-alates teisest elektronkihist, järgneb s-alakihile, koosneb 3st p-orbitaalist 20) d-orbitaal- lutikujuline-mahutavad 10e 21) d-alakiht- koosneb 5st d-orbitaalist 22) molekul- koosnevad aatomitest 23) lihtaine-on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. 24) Liitaine-keemiline aine, milles esinevad rohkem kui ühe elemendi aatomid 25) ainete segu-mitme aine osakesed 26) keemiline side-kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud 27) kordne side-on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil 28) molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristalli...
Tekk on paindlik, kergekaaluline, tekki on võimalik saada erinevate paksuste, laiuste ja tihedustega. Omaduste hulka kuuluvad ka madal soojusjuhtivus ja hea heli isolatsioon, madal sooja salvestus, vastupidav temperatuuri muutustele ja korrosiooni- ja tulekindel. 4. Struktuur Keemilise struktuuri ebakorrapärasus on see mis muudab keraamilised kiud tugevamaks samas hapramaks. Kuid kiud moodustavad sidemeid tavapärase süsteemi järgi, mis tähendab et aatomid reastuvad korrapäraselt kolmemõõtmelise ruumilise struktuuri. Nad moodustavad tasandeid nagu korrused majadel. Käituvad kui määratud murdumispunktid. Kui sinna peale panna rõhku siis need murduvad kui õmblused riietel. Kui murdumiskoht jõuab naaber kristallini, siis murdumiskiirus muutub kiiremaks. Kui võrrelda metallidega siis seal käituvad aatomid kui viskoosne liim ja sidemed ei lagune nii kiiresti. Kristall tasapinnad võivad teineteisest mööda minna ilma, et nad laguneks
1. Ioonside. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostabki nad ioonsidemesse. Näiteks keedusool NaCl ioonside elektronide ,,kinkimise" teel. Need aatomid moodustavad molekuli, kuna nad muutuvad suhteliselt kergesti Na+ positiivseteks ja Cl- negatiivseteks ioonideks. Kui Na ja Cl aatomid satuvad lähestikku, ,,kingib" Na oma väliselektroni Cl-le. Ioonsidemega ühendeid on üsna palju looduses. Kovalentne ehk homeopolaarne side. Tema moodustumisel ühistatakse ikka vastasspinnidega elektronpaarid, üks elektron kummaltki ühinevalt aatomilt. Kovalentse sidemega ainete hul looduses on valdav. Kovalentne side on H2 juhtum
Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega
1. Daltoni seadus gaaside segu üldrõhk võrdub segu komponentide osarõhkude summaga. Püld = p1 +p2 + .... + pn; Vüld = V1 + V2 + ... + Vn 2. Molekulide vahelised jõud Orientatsioonijõud jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest ning dipoolide vahekaugusest. Induktsioonijõud jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Sõltuvad molekulide dipoolmomentidest, polariseeritavusest ning dipoolide vahekaugusest. Dispersioonijõud elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju. Sõltub polariseeritavusest. Vesinikside dipool-dipool tüüpi vastastoime, mis esineb polaarse sidemega seotud H aatomi ja teise molekuli suure elektonegatiivsusega O, N või F aatomi vahel. Sõltub polariseeritavusest. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristalli...
o Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. o Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Raua füüsikalised omadused: · Hõbehall läikiv metall · Suhteliselt raske (tihedus 7,9 g/cm3) · Kõrge sulamistemperatuuriga (~ 7540º C) · Mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt kõva · Magnetiliste omadustega Raua oksüdatsiooniaste II tekib, kui raua aatomid loovutavad oma väliskihi elektronid. Fe 2e- Fe2+ Fe2+: +26 | 2)8)14) Raua oksüdatsiooniaste III tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni Fe 3e- Fe3+ Fe3+: +26 | 2)8)13) Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Õhtus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
