Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aastomi(tega), on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest
Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel
väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad ühised elektronpaarid iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side) mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side) molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis)
vesiniku aatomi asendamisel kloori aatomiga; Värvuseta gaas, nõrk kloroformilõhn, kergesti süttiv; Valmistatakse teflonit ja PVC’d. Teflon: Polütetraflouroetüleen; Süsiniku ja flouri aatomid; Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate. Freoonid: Vesiniku aatomid on asendunud kloori või flouri aatomitega; Keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid; Ei lahustu vees, ei ole mürgised, ei põle kergesti, veeldatavad, tavaelus inertsed; Varem kasutati laialdaselt külmutuseadmetes ja pihustites(olid kahjulikud), tänapäeval asendatakse tihti flourosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori, seetõttu ei kahjusta osoonikihti. Pestitsiidid: Aine või ainete segu, mille
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju.
ja samastasid mitte-olevaga tühjuse, kuna olevaga samastasid nad jagamatud aineosakesed. Sinna koolkonda kuulusid Demokritos (460-371 e.m.a. tunnetusteooria), Leukippos, Epikuros ja Lucretius. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest – aatomitest ja nende vahel olevast tühjusest. Aatomite ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist. Näiteks ”nägemine” tuleneb sellest, et makroskoopiliste kehade pinnalt eemalduvad pidevalt aatomid, ning need lendlevad õhus ringi. Kui need aatomid satuvad silma, siis tekib seal kujutis sellest esemest, millest aatomid kiirgusid.
omadusi, isomeeriaid ja muud, mis esineb alkeenidel. 4 Alkeeni molekuli ehitus Tasandiline süsiniku molekuli ehitus. Alkeeni molekulis on üksiksidemed süsinike ja vesinike vahel ning kaksikside kahe süsiniku aatomi vahel. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad ühel tasapinnal (kõik nurgad 120º) (sealt ka nimetus tasandiline süsinik) Küllastumata ühenditel on lisaks -sidemele ka üks või kaks -sidet. 5 Alkeenide nimetamine Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad
Süsinik ( C ) kuulub IVA rühma ja asub 2. perioodis. Ta on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. Süsiniku aatomid keemilistes reaktsioonides ei liida ega loovuta elektrone vaid annavad põhiliselt vähepolaarse kovalentse sidemega ühendeid. Süsiniku oksüdatsiooni aste võib olla -IV kuni IV. Süsiniku aatomid annavad omavahel suhteliselt püsivaid kovalentseid sidemeid. Kuna erinevate kombinatsioonide arv on tohutu, on süsinikuühendeid oluliselt rohkem kui kõiki teisi ühendeid kokku. Süsinikuühendid on eluslooduse aluseks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Kuigi süsinik ei kuulu levinumate elementide hulka maakoores ( ta moodustab u. 0,1 % maakoore massist) on ta eluslooduse põhiline koostiselement. Süsinik võib moodustada mitmeid erineva ehitusega allotroopseid teisendeid
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski Korrosiooni tekke Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva kekskkonna toimel. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon.Keemia jagab korrosiooni siiski protsesside kaudu ja siis on neid kaks: Keemiline ja elektrokeemiline. Keemiline tekib eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga.Intensiivistub kõrgemal temperatuuril. Metalli aatomid reageerivad aine molekulidega otseselt. Esineb ka mitmesuguste orgaaniliste ainete reageerimisel metallidega kõrgel temperatuuril. Elektrokeemilises kulgeb ka tavatingimustes. Redoksreaktsioon toimub metalli pinnale niiskes õhus ja milles on mõnevõrra süsihappegaasi, sulfaatrühmi jh lahustuvaid õhus sisalduvaid aineid. Elektrokeemiline korrosioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina. Ühes reaktsioonis metalli aatomid oksüdeeruvad ja
Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine. Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-
üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme. Tema tihedus on 2,2 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Kuumutamisel reageerib grafiit hapniku, sh. õhuhapniku, ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit temperatuuril 3800°C. Grafiidi struktuur Grafiit on kihilise ehitusega aine. Samas kihis olevad aatomid on küll omavahel seotud
Halogeeniühendid-kahjulikud või kasulikud. Orgaaanilised ühendid, mille süsinku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomiga on halogeeniühendid.Halogeeniühendeid võime käsitleda ka nii, nagu oleks süsiniku aatomi juures vesinik asendatud halogeeni aatomiga. Orgaanilisi halogeeniühendeid on väga palju. Halogeeniühendi molekulis võib olla mitu halogeeni ühendit.Need võivad olla ka erinevate halogeenide aatomid. Samuti võib ühe süsiniku aatomi juures olla mitmesuguseid halogeeni aatomeid. Halogeeniühendeid saame me kasutada palju keemia erinevates valdkondades ja samuti leidub neid igapäeva elulistes asjades.Halogeenühenditel võib olla nii kasulik pool kui ka kahjulik pool. Kasulikkus tuleb välja selles, et halogeeniühendeid leiame paljudes igapäevaselt kasutatavates asjades, mis võivad vahel osutuda elutähtsaks.Reageerimis võimelt on halogeeniühendid
kõrge temperatuur, 5000 - 450 Maa ja teiste planeetide moodustumine vulkanism, tugev UV-kiirgus 6000 Päikese moodustumine Linnutee tähesüsteemis universiumi teke, moodustusid aatomid ja molekulid, 15 000 moodustusid tähed ja tähesüsteemid inimese arenemine inimahvidest neanderataallane
Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri
Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- org, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvate orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H 2O molekulideks. Makroenergiline ühend-madalamolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. N: ATP; GTP; CTP; UTP; TTP; NADP; NAD. Metapolism- org. kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse. Jaot. assi- ja dissimilatsiooniks. Pimedusstaadium- fotosünteesi II etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO 2 ning kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud NADPH2 ja ATP molekule
, mis omakorda koosnevad ühesugustest rakkudest. Samamoodi on ka ainete koostisega. Näiteks raud koosneb molekulidest ja aatomitest, mis siblivad raua koostises väga suurel kiirusel. Meie aga näeme ja tajume vaid üht tahket rauakamakat, See tähendab, et üks tervik koosneb väga mitmetest kihtidest väiksematest ainetest. Just neid kõige väiksemaid aineosakesi, koos nende iseärasuste ja seaduspärasustega, nimetatakse mikromaailmaks. Kõige väiksemaid osakesi kutsutakse aatomiteks. Aatomid omakorda moodustavad molekule, mis omakorda moodustavad järjest suuremaid kooslusi, ja nii edasi kuni moodustub üks terve. Mikromaailm, kui füüsiharu, uuribki just neid väikseid osakesi( aatomid ja molekulid) ainetes. Tänu sellele teadusharule on inimene avastanud väga revolutsioonilisi nähtusi, mis alati ei ole positiivsed. On olemas selline aine nagu uraan, mis koosneb ka aatomitest. Seda ainet on võimalik maa seest kaevandada
3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus tekkis õpetus nimega atomism; sellele vastavalt on maailmas ainult aatomid ja tühjus, ka hing koosnes atomistide arvates aatomitest (17. sajandil leidis atomism taas tunnustust, ent tänapäeval on arusaam aatomitest palju muutunud); e) marksistliku käsitluse järgi on konfliktis idealismiga esindanud ühte teravaimat vastuolu kogu filosoofia ajaloo vältel. 5 21.3. Teaduslik materialism See on arusaam, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid entiteete kui need, mida postuleerib tänapäeva füüsika
Aatomifüüsika 1.Rutherfordi aatomi mudeli vastuolud 1) Kui elektron liigub ümber tema orbiidil, siis ta liigub kiirendusega(kesktõmbekiirendus) Kiirgab mingit kiirgust (elektronmagnetlained) st, elektroni energia peaks vähenema. Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3.Vesiniku aatomi energia taseme põhioleku energia ja kuidas arvutada ülejäänud. Vesiniku aatomi kiirgus ja neeldumisjooned moodustavad seeriaid 4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris.
Halogeeniühendid Halogeeniühendies on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomitega. CH4 = CH3Cl Füüsikalised omadused *Peamiselt vedelikud või tahked ained *Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kiiresti Asendusnomenklatuur- asendusrühmad + tüviühend *floro-, kloro-, bromo-,jodo CH3-CH2-CH2-CH2-Cl 1-klorobutaan Ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev Asendusisomeeria- funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinik arvu ja paigutused süsinikahela korral erinevalt Kõik halogeenid on C-st elektronnegatiivsemad C ja Hal vahel on polaarne kovalentne side C on positiivne osalaeng, sest tema aatom on elektronpilve poolest mõnevõrra vaesem Hal on negatiivne osalaeng, sest elektronpilv on suurem Elektrofiil- tühja orbitaaliga osake Elektrofiilsustsenter- elektrofiili koostisesse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaalida aatom Nukleofiil- vaba elektronpaariga osake Nukleofiilide suhteline tugevus Nõrgad nukleofiilid *Happeanionid ROOO *Halo...
21. Kuidas toimub kovalentse sideme teke lämmastiku molekulis? Lämmastikus, mille välimises elektronkihis on 5 elektroni, tekib stabiilne elektronkonfiguratsioon pärast kolme 2p elektroni jagamist kahe lämmastiku molekuli N2 moodustava aatomi vahel (joonis 2.27c). 22. Mis on sp3 hübridatsioon? Hübridatsioonil läheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii, et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp3 hübriidset orbitaali 23. Mis on grafiidi pehmuse aluseks? süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk. 24. Mis on teemandi tugevuse aluseks? 25. Kas kovalentne side on suunatud või suunatu? suunatud 26. Mis on metalilise sideme tekke aluseks? tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine sidet moodustavate aatomite vahel. 27. Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 28
Väga suure läbitungimisvõimega (1m paksune betooni kiht) inimesele kõige ohtlikum kuna läbib tervet keha ja tekitab rakumutatsioone. 9. Radioaktiivsed muundamised Radioaktiivse kiirguse avastamisel leiti, et kiirgus on pidev (tegelikult tema võimsus väheneb aja jooksul). Lisaks avastati, et sellised ained eraldavad ka veidikene soojust. Seda ei osatud algul seletada energia jäävuse seaduse põhjal. Hilisemad katsed näitasid, et selline energia eraldumine saab toimuda seetõttu, et aatomid ise muunduvad (tegelikult muunduvad aatomi tuumad) Radioaktiivne muundumine tähendab, et ühest keemiliseset elemendist saadakse teine. Poolestusaeg - hilisemad täpsemad uuringud näitasid, et kiirgus, soojuse eraldumine ja radioaktiivsete aatomite arv on teatud seaduspärasusega. Rad. ainete jaoks on olemas üks ajavahemik, mille jooksul pooled rad. aine aatomid muunduvad ehk lagunevad (samamoodi väheneb ka kiirgav soojus poole võrra)
liivakivist kui inimese neerudest. Soome Kuopio ülikooli teadlased Olavi Kajander ja Neva Ciftcioglu rabasid teadusüldsust uue leiuga. Nad avastasid nanobakterid neerukividest. Aatomid ja molekulid ürgplaneedil maa Kõigest 4 on neid aatomeid, millest on üles ehitatud 96% orgaanilisest ainest elusorganismides: H, C, N ja O. Elusrakkudes funktsioneerivad biopolümeerid koosnevad tuhandetest, isegi miljonitest H, C, N ja O aatomitest. Kuid ürgsel Maal eksisteerisid need aatomid ainult lihtsate ainete koostises nagu näiteks H2O ja CO2, kus ühes molekulis on ainult 3 aatomit. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsate ühendite liitumise teel tekkisid ürgatmosfääris ja ürgookeanis keerulise ehitusega orgaanilised ained. Kuidas see liitumine võimalik oli, vaatleme esmalt lihtsate ühendite tekkimise näitel. Aatomil on tuum, milles on positiivselt laetud osakesed prootonid laenguga +1 ja laenguta osakesed neutronid
sest mida tugevam on elektrinegatiivsus, seda nõrgemad on aine mittemetallilised omadused ja ainetemetallilisedonmadused on rühmas ülevalt alla ja paremalt vasakule 3. Mida suurem on elektronegatiisus, seda nõrgemad on ainete metallilised omadused ja seda tugevamad on ainete mitemetallilised omadused. 4. Molekulide polaarsus sõltub positiivsete ja negatiivsete laengute keskmete kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6. Kordne side on tugevam kui üksiksidemed, sest aatomid on omavahel ühendatud mitme elektronipaari abil. 7. 8. Keemilise sideme tüübid: iooniline side, kovalentne polaarne side, kovalentne mittepolaarne side, metalliline side,vesinikside. 9. Ioonilistee ainetele on omased: · Kõvad, kud haprad · Üsna kõrge sulamistemperatuuriga
Osooniaukude tekkimine Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid
Võib ühendites omada mitmesuguseid oksüdatsiooniastmeid vahemikus –IV kuni IV Võib käituda kõrgemal temperatuuril redutseerijana, kui reageerib metallide oksiididega Võib käituda kõrgemal temperatuuril oksüdeerijana , kui reageerib vesinikuga. Süsinikuühendite paljusus Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna: 1) süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid 2) Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…) 3) süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega 4) muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid Metaan CH4 Metaanis süsiniku oksüdatsiooni aste on-IV. Metaani molekul on ruumiline. (tetraeedriline). Sisaldab ainult üksiksidemeid. On hästi põlev gaas. Süsinikdioksiid CO Süsiniku oksüdatsiooniaste on II. On hästi põlev gaas. On mürgine
ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlaks, kas keskkond on aluseline või happeline või neutraalne.
CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes teistes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroergiline ühend madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Piimhape C3H6O3. Tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.
..,n-1 ·iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust ·määrab kindlaks, millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed Magnetkvantarv · Kui kõik ausalt ära rääkida..... tähis ml ·võib omada väärtusi ml=0,±1,±2,...,±(l-1),±l ·iseloomustab liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda Spinnkvantarv · tähis ms ·väärtuseks ms=±½ · "lubab" igale orbitaalile panna 2 elektroni Lihtsamad ja keerulisemad aatomid Kergemad näited H, He Vesiniku aatomi põhiolekus on aatomituuma ümber üks elektron 1s orbitaalil Keerulisemate molekulide koostises võib olla tuhandeid aatomeid Näited: HTTP://WWW.COLORADO.EDU/PHYSICS/2000/ -> table of contents -> quantum atom -> atomic spectra Molekulide ehitus Kui kaks või enam aatomit on ühinenud tihedalt seotud koosluseks, siis öeldakse, et need aatomid moodustavad molekuli
Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Tardlahus- ehk tahke lahus on sulami faas, mille korral komponentide lahustuvus üksteises võib jääda püsima ka tahkes olekus. Tardlahus on selline faas, kus üks komponent (lahustaja) säilitab oma kristallivõre, teise komponendi (lahustunud) aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Olenevalt komponentide aatomite mõõtmeist, kristallivõre tüübist jm., võib ühe komponendi aatomite paiknemine ehk lahustusviis teise komponendi kristallivõres olla erinev. Seega esineb sulameis erinevat tüüpi tardlahuseid- asendus- või sisendustüüpi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid. Asendustardlahused jagunevad:
4. Metallide kristallstruktuur. Kristallivõred. Polümorfism, isomorfism. Kristallivore tuubid: Primitiivsed ehk lihtsad (primitive, simple)- aatomid paiknevad ainult voreelemendi solmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud (body-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb uks aatom voreelemendi sees diagonaalide solmpunktides Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide solmpunktides Põhitahkkesendatud (base-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid pohitahkude keskel diagonaalide loikepunktides Lihtne trikiliinne Lihtne monokliinne Lihtne Rombiline Heksagonaalne Rombeedriline Lihtne tetragonaalne Ruumkesendatud tetragonaalne Tahkkesendatud kuubiline Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood Võrebaas (n) Võre koordinatsiooniarv (k) Aatomi raadius (R)
Selle kuju ja mõõtmed muutuvad ja materjalis tekivad pinged. Pingeks R () nimetatakse detailile (katsekehale) mõjuva jõu F- [N] ja detaili algristlõike pindala A- [mm2] suhet (s.o. ristlõike pinnaühikule mõjuva jõu suurust): R () = F/A [ N/mm2 ] Pinget mõõdetakse ühikutes N/mm2 ehk M Pa (varem oli kasutusel kgf/mm2 ). Koormuse suurenemise toimel võib tekkida metallis elastne või plastne deformatsioon. Elastse deformatsiooni protsessis materjali aatomid paigutuvad ümber suhteliselt vähe, mis tõttu aatomite vahelised tõmbejõud ei katke. Koormuse eemaldamisel võtavad aatomid esialgse asendi ja toote esialgsed mõõtmed ning kuju taastub. Plastne deformatsioon tekib, kui jõu suurenedes pinged ületavad proportsionaalsuspiiri Spr (lõik AB joon. 1.5), mil materjalis aatomid paigutuvad ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud väheneva ja ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist
alkoholaatides ja karboksülaatides. CH3COO-Na+ ; CH3CH2O-Na+ Vesinikside vesinikside moodustub elektronegatiivse aatomiga (N;F;O) seotud vesinikuaatomi (+) ja mõne teise üldiselt elektronegatiivse aatomi () vaba elektronpaari vahel. Võib olla nii intermolekulaarne kui intramolekulaarne. 2. Lewise struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile.
1. Keemiline side tekib väliskihi elektronide vahel ühe aatomi väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O )
Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks, aga hapramaks. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub see klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. ORGAANILISED AINED
Ioonvõrrand-reaktsioonivõrrand milles tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid kirjutatakse ioonsel kujul kõik ülejäänud ained aga molekulaarsel kujul Katioon-positiivse laenguga ioon Keemiline element-ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline reaktsioon-protsess milles tekivad katkevad keemilised sidemed Keemiline side-aatomite või ioonidevaheline vastastikmõju mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine milles aatomid on seotud kovalantse sidemetega Kovalantne side-aatomitevaheline keemiline side mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel Kristallvõre-ruumiline struktuur mis vastab ioonide aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Lahus-(tõeline lahus) lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane segu Lahusti-aine milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub Lahustunud aine-aine mis on ühtlaselt jaotunud teises aines Leelis-vees hästilahustuv tugev alus(hüdroksiid)
· Sooda NaCO · Süsinikurikkad on ka orgaanilised kütused · Looduslik gaas CH · Nafta alkaanide segu (C ... C) · Biomassturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit 50%C 55%C 65%C 68-73%C 79%C Süsiniku allotroobid · Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, gradiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80-date lõpus sünteesitud fullereenid. Teemant · Teemant on kõige kõvem looduslik aine. · On värvuseta kristallilne aine · Aatomid on kovalentses tetraeedrilises võres, üksteisest võrdsetel kaugustel. · Teemant ei sula, kõrgel temperatuuril muutub grafiidiks. · Vabadelektronid puuduvad · Elektrit ei juhi. Grafiit · Grafiidil paiknevad aatomid tasapinnaliselt kihiti. · Side kihtide vahel on nõrk. · On üks pehmemaid looduslikke aineid. · Omavahel on seotud kolm süsiniku aatomit. · Juhib elektrit. Oksiidid ja nende derivaadid
olekusse, kus ta peakvantarv n = 1. Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud olekus, on keskeltläbi 10-8s. Põhioleku energia on väiksem kui ergastatud oleku energia. Seepärast aatomi energia väheneb põhiolekusse üleminekul ja üleliigne energia kiiratakse aatomist välja elektromagnetilise lainena. Kui see laine on inimese silmale nähtav, räägitakse, et aatom kiirgab valgust. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Sellel pildil on näha erinevate gaasidega täidetud gaaslahenduslambid. Aine aatomid võivad ergastuda ja hakata valgust kiirgama mitmel põhjusel. Meie käsitleme kaht kiirguse liiki: soojuskiirgust ja luminestsentsi. Aitäh tähelepanu eest!
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad
Tuleb välja, et aatomitel saab olla ainult teatud kindla väärtusega energiaid. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. Mingile energiatasemele vastav energia väärtus on määratud ühe täisarvuga, mida kutsutakse peakvantarvuks ja selle tähiseks on n. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Soojuskiirgus ja luminestsents Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastumine toimub soojusenergia arvel. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini selle aatomid (või molekulid) liiguvad, kas kulgevad või võnguvad. Liikumise käigus
aatomeid. Katoodi aine aurustub, atomiseerub, ergastud ja seejärel relakseerub ning kiirgab footoneid, andes iseloomuliku kitsa monokromaatse valgusspektri. 19.Atomisatsioon leegis Mõõtmiste käigus uuritakse EM kiirguse absorptsiooni aatomite poolt, siis proov peab olema atomiseeritud. Kõige tuntum meetod - atomisatsioon leegis. Gaasid (õhk+atsetüleen) juhitakse segistisse; lisatakse uuritav proov, mis pihustatakse; Suunatakse leeki (ehk "küvetti") kus lahus aurustub ja atomiseerub => aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele ehk põhiolekusse. Valgusallikast (ehk õõneskatoodlambist) tulev kiirgus läbib leeki, kus vastava elemendi aatomid absorbeerivad kiirgust, mille käigus lähevad aatomid ergastatud olekusse. Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: Spektraalsed interferendid => muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse
Iooniline side. Iooniline side tekib elektrilaenguga osakeste ioonide abil.Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise tagajärjel, see tähendab, et üks aatom (metalli oma) loovutab elektrone ja teine aatom (mittemetalli oma) võtab neid juurde.Elektronide loovutamise tagajärjel, omandab (metalli)aatom positiivse laengu katioon. Samuti omandab elektrone liitnud (mittemetalli)aatom negatiivse laengu anioon. Keemilistes reaktsioonides reageerivate ainete aatomid liidavad või loovutavad elektrone nii, et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksa elektroonilise struktuuri. Aatomid, mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni, loovutavad neid kergesti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks ehk katiooniks, mille väliskihis on 8 elektroni nt. Na Na+ + e- Aatomid, mille väliskihis on 6 kuni 7 elektroni, haaravad neid kergesti ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks (aniooniks), mille väliskihis on 8 elektroni nt. Cl + e- Cl-
väiksesse punkti tuuma. Siis võetigi kasutusele planetaarne aatomimudel. Planetaarset aatomimudelit võib võrrelda päikesesüsteemiga, kus aatomi tuum on päike ja elektronid selle ümber tiirlevad planeedid. Kuigi ka selles mudelis leidus vastuolusid, see ei selgitanud aatomite püsivust. Elektronid liiguvad pidevalt kiirendusega ning kaotavad seetõttu energiat 6 ja peaksid tuumale kukkuma, kuid ei kuku, aatomid on püsivad. Need ebaseaduspärasused seletas ära Niels Bohr oma postulaatidega: · Elektron võib viibida vaid kindlaltel orbiitidel, kus ta energiat ei kiirga. · Üleminekul ühelt orbiidilt teisele elektron kas neelab või kiirgab ühe kvandi. · Aatom võib olla ainult kindlate energiaväärtustega. Järeldada või sellest aga seda, et klassikalise elektrodümnaamika seadused ei kehti aatomisisestele protsessidele. Radioaktiivsus Rutherford uuris koos F
järelhelendus Vabakiirgus - kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus (kui footon taba ergastatud aatomit või elektroni, siis ta sunnib seda üle minema madalamale energiatasemele ja sealjuures peab ta kiirgama täpselt samasugust footonit) Tavahõive -olukord, kus aines on ülekaalus madala energiatasemega aatomid Pöördhõive olek, kus enamik aatomeid on ergastatud olekus Laser - seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 2. Aatomimudelid Thomsoni aatomimudelid nö ,,keeks" - aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest laengust ja negatiivse laenguga elektronidest (,,rosinad") Planetaarne aatomimudel aatomi keskel on väike positiivselt laetud tuum, millesse on
B. Ruumkesentatud kuupvõre on alfa raual C. kristallivõre kordinatsiooniarv on 12 D. kristallivõre kordinatsiooniarv on 8 Score: 6/6 13. Millised neist on tardlahused? Student Response A. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre, kuid l B. lahustaja komponent A säilitab oma kristallivõre ja lahu C. Cu aatomid säilitavad kristallivõre ja Ni aatomid asend D. Fe ja C moodustavad raudkarbiidi Fe3C Score: 5/5 14. Teil on tegemist vase Cu ja nikli Ni metalli sulamiga, kus on 5 Student Response A. Sisendustüüpi tardlahuses Student Response B. Keemilises ühendis C. Cu ja Ni eutektses mehaanilises segus D. Ni aatomid on molekulide vahele jaotatud juhuslikult
Nende kaudu saime nüüd ka lähteainetes oleva kaaliumi (K) ja naatriumi (Na) koguse. Ehk siis nii lähteainetes kui ka saadustes 2 K ja 10 Na aatomit. Tänu Na ja K koguste lisamisele saadustesse saime nüüd ka kogu saadustes oleva väävli (S) koguse – 8 S aatomit . Küll aga on juba 5 S aatomit lähteainetes olemas, seega on vaid 3S aatomit vaja kusagile panna. Nüüd on meil veel vaja vesi tasakaalu saada. Õks variant oleks hapniku (O) aatomid ühel ja teisel pool kokku lugeda, aga kuna neid on paarkümmend aatomit, siis võtame pigem vesiniku (H) aatomid, mida esineb lähteainetes vaid väävelhappes (H2SO4). H2SO4 –ja kordaja on meil teada (3) ja kanname selle koguse ainsale vesinikusisaldusega molekulile saadustes – veele (H2O). Kui nüüd tahta igaks juhuks üle kontrollida see reaktsiooni tasakaalustamine, siis tasub vaid kõik aatomid üle lugeda. See ei ole vajalik, aga see on kindlaim meetod isiklikuks kontrolliks,
Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel:
Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. N: O3 Liitaine – keemiline ühend, milles esinevad kahe või enam elemendi aatomid. N: H2O Aine olekud erinevad molekulide paigutuse poolest, mitte molekulide struktuuri poolest. Gaasiline: *väike tihedus; *kergesti kokkususrutav; *täidab ühtlaselt anuma; *segunevad omavahel igas vahekorras; *molekulide liikumine vaba; *molekulide vahekaugus suur; *molekulide vahelised vastasjõud nõrgad. Vedel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
