Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1
Laboris võib lämmastikku saada ammooniumnitriti lagundamisel. NH 4NO2 = N2 + 2H2O Oksüdatsiooniastmed, aatomi ja molekuli ehitus Oksüdatsiooniastmed: minimaalne -III ja maksimaalne V Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 seega on tal 3 paardumata elektroni ja molekulis seetõttu kolmikside : N ::: N : Tavatemperatuuril on lämmastik inertne,kuid kuumutamisel kolmikside (osaliselt)laguneb, tekivad . N :: N. ja lõpuks tekivad ka üksikud aatomid Paardumata elektronide olemasolu tõttu on lämmastik kõrgel temperatuuril reaktsioonivõimeline Keemilised omadused Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline
N e g a t iiv s e la e n g u g a t iir le v a d ü m b e r t u u m a P o s it iiv s e la e n g u g a , a s u v a d E le k t r ilis e lt n e u t r a a ls e d , a s u v a d a a to m i tu u m a s a a to m i tu u m a s . Isotoobid Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega A (seega erineva neutronite arvuga) aatomid. Neil isotoopidel on küll fikseeritud järjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). Isotoopide hulgas esinevad tavaliselt ka radioaktiivsed isotoobid. Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2004
kraavid. Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumareaktsioon on kõige levinum meetod tuumaühinemise esilekutsumiseks. Kõige rohkem energiat vallandub Termotuumareaktsioonist. Radiosüsiniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks ehk dateerimiseks süsiniku radioaktiivse isotoobi C-14(14C) abiga. Meetodit kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille
tugevdatakse füüsikalisi omadusi. Pärast venitamist või ketramist, kuumutatakse polümeer-kihid, et eemale peletada mitte-süsiniku aatomid. Nii valmibki lõplik süsinikkiud. Süsinik- kiude töödeldakse vahel ka täiendavalt, et parandada käitlemise http://omgpham.com/aerodynamics-of-engine-cooling-part-1 omadusi. Ajalugu: 1964. aasta oktoobris toodetiesimene surutiivaga auto, selleks oli Ferrari 275 GTB. 1966 aastal toodeti Ameerikas esimene surutiivaga auto Ford Mustang Shelby GT 350.
jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama kusagilt kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või muu elektromagnetkiirgus http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&ved=0CCsQFjAA&url=http %3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FAatomif%25C3%25BC %25C3%25BCsika&ei=EmWvUe2NMMmptAbMnoCgBQ&usg=AFQjCNEeVmj
Halogeeniühendite kahjulikkus Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud halogeeni(Br,Cl,F,I) aatomi või aatomitega. Süsiniku aatomi vesinik on asendatud halogeeni aatomiga. Asendusrühmana nimetame me halogeene fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemiline evolutsioon · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon - Ca 15 4,5 miljardit aastat tagasi - Belgia astronoom George Lemaitre 1927 "suure paugu teooria": üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestest aatomid ja molekulid, mis gravitatsioonijõu mõjul hakkasid tihenema .... Keemiline evolutsioon · 4,5 3,5 miljardit aastat tagasi · A. Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) - oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida · 3 etappi: - lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks
Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e Al 3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8)
Metalliline side keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Elektronegatiivsus suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimat keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronipaari. Kovalentne kaksikside kui on 2 elektronipaari. Üksikute aatomite reageerimisel moodustub aatomite vahele keemilineside ja tekib keerukam osake-kristallid, molekulid või ioonid. Keemilise sideme moodustumisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite välisel elektronkihil oleks 8 elektroni. Elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone ühendis nimetatakse elektronegatiivsuseks. Metallide elektronegatiivsus on väiksem, kui mittemetallide elektronegatiivsus. Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub mitte polaarne kovalentne side. Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet.
Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest. Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina. Hapnikud aatomid lisanduvad fotosünteesil süsihappegaasi koosseisus. Fosfor on pärist mullast ning omastatakse vees lahustunud fosfaatidena. Väävel saadakse samuti juurte kaudu mullast. Kaalium, magneesium ja kaltsium saadakse lahustunud ioonidena mullaveest. Mikroelemente Fe, Cl, Mn, Cu, B, Zn, Mo vajatakse väiksemates kogustes
Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Aatomi tuum Kerataoline keha aatomi keskmes, mille umber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse tahega N. Suure labitungimisvoimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 m...
1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomiga. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksideme, lahustuvad hästi vees. Näiteks ammoniaak. Iooniline side on erinimeliselt laetud ioonidevaheline side. Iooniline side: KF, Na2O, BaCl2 metall+mittemetall Näide: NaCl
või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis difraktsioon on tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. 10. Miks ei saa aatomid kiirata pidevalt? Sest kiirgus kestab teatava aja , mille vältel aatomist väljub valguslaine e. lainejada. 11. Valguse dualistlik iseloom ? Tal on nii laine kui ka osakese omadused. 12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha? Kui keha neelab kõiki värvi valgusi, siis on keha must. 14. Milline on kollane keha? Keha, mis peegeldab ainult kollast värvi valgust. 15. Mille poolest erineb valguslaine teistest elektromagnetlainetest? 16
Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühe kilogrammi lahusti kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis Molekulorbitaali diagrammi joonistamine - O, F, Ne jaoks ühte moodi, teised teisiti. Kui töös on mõni ühend, kus on üks neist sees, näiteks CO, siis arvatavasti kirjutatakse, et kas joonistada diagramm hapniku või süsiniku järgi
- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium? Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5. Mis on looduslik radioaktiivsus?- Aatomituumade iseeneslik muundumine. 6. Alfalagunemine- ematuumast väljub alfaosake, tuumamassiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks. Beetalagunemine- lähtetuumas muutub üks neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra.
Aine koosneb osakestest (molekulid ja aatomid) ja need osakesed mõjutavad teineteist. Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deforme...
Evolutsiooni vormid: füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. · Kosmiline e. füüsikaline-tekkis 15-4,5 miljardit aastat tagasi, George Lemaitre ,,suure paugu teooria"-mateeriakogumi laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestes aatomid ja molekulid, mis hakkasid tihenema tänu gravitatsioonijõule. · Keemiline-tekkis 4,5-3,5 miljardit aastat tagasi, ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida(A.Oparin ja J.Haldane). Tekkisid lihtsad orgaanilised monomeerid, bioloogilised polümeerid, mikrokerad ja konservaattilgad). · Bioloogiline-,,soe lamp"-Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin ja Haldane. 80-100 kraadi juures olev veekogu, mis sisaldab biopolümeere
kasuliku energia tootmiseks (A=Z+N) isotoop- erineva prootonite ja neutronite termotuumareaktsioon: tuumareaktsioon, kus arvutdega tuum/aatom kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures nukleon- selle hulka kuuluvad prootonid ja tekivad raskemad aatomid. neutoronid Termotuumapomm: e. Vesinikupomm, tuumajõud e. Tugev jõud e. Tugev vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade vastastikmõju- mis mõjuvad prootonite ja lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine. neutoronite vahel ühteviisi tõmbuvalt. termotuumareaktsiooni etapid:
positiivsed ja negatiivsed. Laenguseadus: Samamärgilise laenguga kehad tõukuvad, erimärgiliste laengutega tõmbuvad. Vastastikmõju tähendab, et elektriseeritud kehade vahel mõjub jõud (nim elektrijõuks). Selle jõu suurus ei sõltu laengu märgist, vaid suurusest. Märgist oleneb jõu suund. Elektrilise vastastikmõju tugevus sõltub ka laetud kehade vahelisesst kaugusest. Mida suurem on kaugus, seda nõrgem on elektrijõud. Keha elektrilaeng Kehad koosnevad aatomitest. Aatomid võivad elektrone juurde haarata või loovutada. Selle tulemusel muutuvad nad vastavalt negatiivselt või positiivselt laetud ioonideks. Kui kehas tervikuna on elektrone rohkem kui prootoneid, siis on kehal neg laeng. Kui prootoneid on elektronidest rohkem, siis on pos laeng. Järelikult on laetud kehal võrreldes neutraalse kehaga laengute üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne
on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained
Edasiste reaktsioonide tõttu on tühine kogus ka raskeid metalle, mis moodustavad massist 2 %. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Keskmine tihedus on 1400 kg/m3 , Päikese sisemuses on aga tihedus ~100 korda suurem. Seetõttu on sisemuses gravitatsioon tohutult suur ning ka rõhk on tohutult suur. Seetõttu termotuumareaktsioon ei plahvata. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Päikese sisemuses tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päikese mõju Maale Päikese mõju Maale ja seega kogu inimkonnale on tohutu. Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid - aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus väljapaisatud ainest langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgub maailmaruumi; Maale
Reaktsioonivõrrandi koostamine Kui ainete valemeid võib võrrelda keele sõnadega, siis keemilise reaktsiooni võrrandeid võib võrrelda lausetega. Lähteainete valemid kirjutatakse vasakule poole ja saaduste valemid paremale poole võrdusmärki. (Võrdusmärgi asemel võib kasutada ka noolt). Võrrand tuleb tasakaalustada. See tähendab seda, et mingi elemendi aatomeid peab mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette).
tuuma- aatomi- prootonite elektronide laeng =number = = arv arv Z Isotoobid · Ühesuguse prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elementide aatomid. http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ · Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. Vesiniku isotoobid prootiumdeuteeriumtriitium + + + A1 2 3 Z1 H 1 H 1 H Elektronkate · Elektronkatte moodustavad elektronkihid.
mis kulub elektroni kättesaamiseks metalli pinnast, 2) elektronile kineetilise energia andmiseks ehk tema minemakihutamiseks metalli pinna lähedusest. 7 Mis on fotoefekti punapiir, mitte sinipiir, rohepiir või mingit muud „värvi“ piir? – Fotoefekti punapiir tähendab minimaalset footoni võnkesagedust, mille puhul fotoefekt antud metalli korral veel võimalik on. 8 Kirjelda, kuidas vesiniku aatomid kiirgavad nähtavat valgust? – Kui rakendada vesinikule kõrgepingeline elekriväli, hakkab vesinik kiirgama nähtavat valgust, infravalgust ja ultravalgust. Need valgused pole pidevad, nad koosnevad üksikutest värvustest, mida nimetatakse spektrijoonteks. Bohri aatomimudel selgitab selliste värvuste ehk spektrijoonte tekkimist järgmiselt: nähtava valguse spektrijooned tekivad elektroni üleminekul kõrgemalt orbiidilt 2-le lubatud orbiidile.
Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste sidemetega tahkised, koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõrge sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes lahustes(NaCl, CaCl2). Metalliliste
r0 r r - aatomituumade vaheline kaugus E0 II · Olukord I lähenevad 2 paralleelsete elektronspinnidega aatomid teatud kaugusest alates hakkab potentsiaalne energia kasvama ning ülekaalu saavutavad tõukejõud tuumadevahelises alas on 2 vähenenud - ning paralleelsete spinnide puhul sidet ei teki · Olukord II lähenevad 2 antiparalleelsete elektronspinnidega aatomid teatud kaugusest alates hakkab süsteemi potentsiaalne energia kahanema ülekaalu saavutavad tõmbejõud
1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised elektronkatted mõjutavad üksteist. Selle tulemuseks on, et aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed muunduvad mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks (1eV = 16×10-19 J). Tahkistes tekivad ühistatud elektronid, mis kuuluvad kogu kristallile. Ka tsoonid on ühised kogu kristallile. Energiatsoonis on alatasemete energiate
kulgeb mitu erinevat keemilist reaktsiooni. C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemine tekib liht- või liitainetest ühend (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall). H2 + Cl2 = 2HCl 3. Lagunemine ühe aine lagunemisel tekib kaks või enamat uut ainet (hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O 4. Asendus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetus kulgeb kahe liitaine vahel, tekib kaks uut ainet. BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioon kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis jääb samaks, kuid muutub aine struktuur. CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne ühest lihtainest tekib teine liitaine. 3O2 = 2O3 11
lõpp-produkt. Elektronide ülekanne hapnikule hingamisahelas Kogu selle eelneva jama energeetiline väärtus on 2GTP molekuli iga glükoosi molekuli kohta, mida on vähe. Peamine energiat tootev protsess on aga oksüdatiivne fosforüülimine, mis toimub hingamisahelas elektronide ülekande vaba energia arvel. Oksüdatiivne fosforüülimine tähendab seda, et midagi tuleb oksüdeerida ja midagi fosforüülida. Oksüdeerimine tähendab seda, et vaheproduktidelt eemaldatakse vesiniku aatomid ja kantakse need üle hapnikule. See on järk- järguline protsess, milles esinevad järgmised staadiumid: Primaarne oksüdeerimine - > dehüdrogenaaside toimel eemaldatakse vesinikud ning seotakse NAD+ ja FAD poolt. Seega nad redutseeruvad vastavald NADH+ H+ ja FADH2 Intermediaarne oksüdeerimine - > koensüümide oksüdeerimine ehk neilt võetakse vesiniku aatomid ära ja antakse need üle hingamisahela ensüümide süsteemile.
UV ja IR vahel, lainepikkusel 700-400nm. Elektromagnetkiirgus koosneb footonitest. Iga üksiku footoni energia on seotud tema sagedusega võrrandi E = h· kaudu. Nii on näiteks ultraviolettkiirguse footonid suurema energiaga kui nähtava valguse footonid, mille sagedus on madalam. Energia neeldumisel toimuvad aatomi elektronide üleminekud tuumast kaugemal asuvatele energiatasemetele E1, E2, ..., En. Ergastunud aatomid kaotavad saadud energiahulga kiiresti ja ligikaudu 10 -8 s möödudes lähevad üle kas väiksema energiaga või mitteergastanud normaalolekusse. Seejuures saadab aatom välja energiat elektromagnetilise kiirgusenergia kvandina, mille suurus võrdub energeetiliste olekute vahega. Efooton = E2 E1 Mida tähendab Lambert-Beer´i seadus ja mis rolli mängib see keskkonna spektroskoopilistes analüüsides?
Mis on molekul? Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad
Lämmastik 1)Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. 2)Lihtaine omadused 2.1)Füüsikalised omadused: · terava lõhnaga · värvuseta · gaas · õhust ~2 korda kergem · vees väga hästi lahustuv · veeldub 33oC juures NB! 25% line lahus võib põhjustada hingamislihaste krampi ja silma sattudes pimedaks jäämise. 2.2)Keemilised omadused:
Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast korundi rubiiniks. Läbipaistmatut
ühenduskoht). · Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone Füsioloogiline lahus 0,9%lahus Naatriumkloriid võib kasutada ka vereasemel kui on kriitiline seis Liigne sool tõstab vererõhku. 0,9% ne NaCl lahus on füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luude tugevus D-vitamiin vajalik kaltsiumi ioonid saaksid minna luude rakkudesse, lapseeas on vajalik sest luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hemoglobiin sisaldab raua aatomeid. Taime lehe struktuur sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll 3. anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 . FOSFAADUTIOONID: DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises. Punases vererakus ei ole DNA-d. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustamiseks.
(piimhape=C2H4OHCOOH).Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist-ei eraldu H ja moodustub 2 etanooli ja 2 ATP.Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses(nim tsitraaditsükliks). Ennem tsüklisse minekut eraldub CO2 ja 2 H-d Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Moodustub 10 NADH2-te. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2-e arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Kokku tekib 12 NADH2-e molekuli. Hingamis ahelas vabaneb H ja NAD saab uuesti kasutada eelnevas. H seotakse O-ga ja moodustub vesi. Kokku 36 ATP-d. Glükolüüsi laundamine on universiaalne, sest see toimub enamikes taime/loomarakkudes ühtemoodi. Valgus peab jõudma taime kloroplastideni ja seal klorofülli molekulid ergastuvad
TUUMAENERGIA Tartu 2006 Energia aatomitest · Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. · Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised oma...
AINE EHITUS Mikromaailm kõik see, mis on seotud elementaarosakestega ( põhiline uurimismeetod on kaudne katse) Makromaailm kõik see, mida tunneme oma meeltega. Siin kehtib klassikalise füüsika seadus. Saab katsetega asju kontrollida MAKROKEHADE FÜÜSIKA EHK KLASSIKALINE FÜÜSIKA ( sest vastavad seadused on ammu ja hästi teada) Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Ta avastas elektroni ja aatomimudeli Ta aatomi mudel aatom on pos laetud, elektronid on negatiivsed, elektornid paiknevad korrapäratult Tänapäevane aatomi mudel aatom on elektriliselt neutraalne, elektronid negatiivsed, elektronid paiknevad korrapäraselt Rutherfordi katse uuris, kuidas alfa-osakesed käituvad ALFA-OSAKE ON HEELIUMI AATOMI TUUM Katse näitas, et kullalehekese pommitamisel pos laetud alfa-osakestega põrkuvad vaid
8. Kas metallid on head elektrijuhid? 9. Kas parimad soojusjuhid on hõbe ja vask? 10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25
Automootori silindritesse pritsitakse naftat/bensiini, mis surutakse kokku silindire poolt, mis liiguvad üles ning tekib suur temperatuuri tõus, mille tõttu tekib detonatsioon ning silindrid liiguvad jälle alla. 10.Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Bensiini puhtust. Mida suurem on oktaaniarv, seda puhtam/kvaliteetsem on kütus. 11.Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Nim. Orgaanilisi aineid,kus halogeeni aatomid on vahetult seotud aüsiniku aatomitega. Fluoro-,kloro-,bromo- ja jodo- Nt: CH2--CH2 | | (1-bromo-2-kloroetaan) Cl Br 12.Osata halogeeniühenditele erinevate valemite järgi nimetust anda. 13.Osata koostata nimetuse järgi tasapinnalisi, lihtsustatud ja graafilisi valemeid. 14.Osata selgitada näidete varal ahelaisomeeriat ja asendiisomeeriat. 15.Molaararvutused, ülesannete lahendamine.
protsessi Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus, näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks Seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi Termotuumareaksioon - kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Tuumapommi tööpõhimõte: Uraan surutakse kokku, tekib kriitiline mass, vabanevad neutronid ning toimub plahvatus. Tuumapommi plahvatama panemiseks kutsutakse esile U-235 ahelreaktsioon, seega peab pommis sisalduva "tuumalõhkeaine" mass olema suurem kriitilisest massist Ahelreaktsioon vältimiseks soovimatul hetkel peab transportimise ajal olema
Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Alumiinium perioodilisus tabelis Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) _ 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e _ Al 3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) Sellest tulenevalt on ka alumiiniumi oksüdatsiooniastmeks ühendites +III. Leidumine looduses
· Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena. LM on pehmed, kerged, madala sulamistemp. Ühendid: Naatriumkloriid NaCl ehk keedusool. Naatriumhüdroksiid NaOH ehk seebikivi, kasut seepide valmistamisel rasvadest. Naatriumkarbonaat NaCO3 ehk sooda, toiduainetööstuses ja koos liiva ja lubjakiviga klaasi koostises. · Metallide hävimine ümbritseva KK mõjul. Keemiline korrosioon esineb siis, kui aatomid reageerivad oksüdeerivate ainetega ( nt Fe3 +O2= Fe2O3) Selle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2
prootonite elektronide laeng = number = = arv arv Z Isotoobid Click to edit Master text stylesÜhesuguse prootonite Second level arvuga, kuid erineva Third level neutronite arvuga Fourth level Fifth level elementide aatomid. Erinevad teineteisest ka aatommasside poolest. http://www.youtube.com/watch?v=Jdtt3LsodAQ Vesiniku isotoobid prootium deuteerium triitium + + + A1 2 3 Z1 H 1 H 1 H Elektronkate Elektronkatte moodustavad elektronkihid. Igas elektronkihis tiirlevad elektronid kindlal kaugusel tuumast.
Radioaktiivse lagunemise seadus Radioaktiivse elemendi jaoks on olemas kindel ajavahemis, mille jooksul ta radioaktiivsus väheneb 2x. Seda vahemikku nim. poolestusajaks ja tähistatakse T. Nt Uraanil on poolestusaeg 4.5 mld aastat. Ra on T 1500 aastat. RN T = 1min Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, avaldub valemiga: N = 2- t / T * No N = No / ( 2t / T) N = aja t möödudes allesjäänud osakeste arv No = algne osakeste arv 2t / T = poolestusaeg Radioaktiivsed aatomid ei vanane, st. ta võib laguneda järgmisel hetkel või mingi pika aja pärast. Radioaktiivse aatomi kohta võib arvutada keskmise eluea. Tuuma ehitus 1931. a Inglise füüsik Chadwick avastas neutroni. Samal aastal W. Heisenberg pakkus välja prooton – neutron mudeli. A=N+Z A = Nukleonide arv tuumas e. mass N = neutronite arv Z = prootonite arv Ühe ja sama elemendi neutronite arv võib olla erinev ----- tegemist on isotoobiga Nukleoni hoiavad koos väga suured jõud
parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle (näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul. Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk. Niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus – omajuhtivus – on madalal temperatuuril
Elementaarlaeng. Keha elektrilaeng 3 prootoni ja elktroni ~7 tuuma osakest} prooton (3) + neutron (4) AINE – MOLEKUL – AATOMID Elektronid „ – ’’ on elektronkate „ – ’’ Prooton „ + ’’ ja neutron „ 0 ’’ on tuum „ + ’’ ELEKTRONKATE + TUUM = AATOM „ 0 ’’ Naatrium: Kloriid: +11/ 2) 8) 1) +17 / 2) 8) 7) Prooton: +11 / +11 Prooton: +17 / +17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
