Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom c) Hapniku aatom 8. Kordne side on keemiline side mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. 9. Täppskeemid 10. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12
1. iseloomusta lühidalt elektroni kerge , laeng 1, mass u. 0.00055 amü, 2. iseloomusta aatomi tuuma koosneb prootonitest ja neutronidest, positiivne laeng, 3. formuleeri Bohri postulaadid kui elektron neelab energiat, siis läheb teisele orbiidile ja kiirgab energiat 4.mis on aatomi põhiolek? elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi Elektronia üleminekul ühel lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa 5. mis on aatomi ergastatud olek? siis, kui anda aatomile energiat juurde ning ta hakkab kiirgama kiirgust 6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8
2) viimane alatase määrab, kas tegemist on s-, p-, d- või f-elemendiga 3) s- ja p-elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri 4) d-elementidel määrab rühma numbri vliskihi elektronide ja eelviimase kihi d- elektronide arvu summa välja arvatud kui viimane d-alakiht on täielikult täitunud (10 elektroni): tuumalaeng Z – aatomi prootonite arv efektiivne tuumalaeng Zef – määrab, kui tugevasti aatom hoiab kinni väliskihi elektrone / see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone Zef = Z – kogu tuumalaeng, varjestusefekt aatomiraadius r raadius suureneb ülevalt alla sest elektronkihtide arv suureneb; vasakult paremale väheneb, sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide
Naatrium kui metall käitub redutseerijana Joonis 2. Naatrium käitub redutseerijana, sest ta loovutab väliskihist ainsa 1 elektroni Selgitused: Naatriumi väliskihis on 1 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta püsiva oleku saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni) Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on suurenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null Kuna aatom loovutab 1 elektroni, siis tema oksüdatsiooniaste kasvab. Siin kohal me ei tohi unustada teadmist, et elektroni laeng on negatiivne Seega, 0-(-1)=0+1=1, siis elemendi oksüdatsiooniaste on I Oksüdatsiooniaste muutus 01, o.-a kasvab-redutseerija Võrreldes arve näeme, et 1 0-st on suurem kui seega antud aine puhul on tegemist redutseerijaga Vaadates ka joonist(joonis 2) näeme, et aatomil on lihtsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta Näide 2. Magneesium kui
elemendi aatoimid elekrtone, tekkinud ühendis on neil negatiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega. Oksüdeerumisel loovuavad mittemetallilise elemendi aatomid elektrone, tekkinud ühendis on neil positiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetalliliset elementide oksüdatsiooniastmed ühendites: Maksimaalne ehk kõrgeim oksüdatsiooniaste on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides loovutada. Mittemetalliliste elementide elementide maks oa võrdub rühma numbriga n, st väliskihi elektronide arvuga (nagu ka A- rühmade metallilistel elementidel). Minimaalne ehk madalaim oksüdatsiooniaste (kõige negatiivsem) on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides oma väliskihti juurde võtta. Aautom saab väliskihti juurde võtta 8-n elektroni, madalaim oa on seega n-8 (n=rühma number)
Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem
· asendisomeeria Füüsikalised omadused: · vähesed on toatemperatuuril gaasilised · puudub vastastikmõju veega(ei saa moodustada vesiniksidemeid) · hüdrofoobsed, ei lahustu vees · suur tihedus · halogeenid veest raskemad, alkaanid kergemad Füsioloogilised omadused: · mürgised · kergesti lenduvad (narkootiline toime) · põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi Elektrofiilsustsenter on pos. osalaenguga või pos. laenguga aatom aines. Nuklofiilsustsenter on neg. osalaenguga või neg laenguga aatom aines. Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja positiivse laenguga aine osake. Nukleofiil on vaba elektronbaariga ja negatiivse laenguga aine osake. Radikaal on osake, millel on paardumata elektron. Nukleofiilne asendus on reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega. Halogeeni ühenditele on iseloomulik nukleofiilne asendusreaktsioon.
ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü 3. Elektronskeemi koostamine aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv 1 2 2 8 3 18 4 32 5 32 6 32 7 32 4. Okteti reegel- kõik aatomid(v.a. elemendid 1-5) soovivad saada viimasesse kohti 8 elektroni. Elemendid liidavad või loovutavad selleks elektrone 5. Mida näitab A-rühma number- väliskihi elektronide arv aatomis, mida perioodi number-
Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust
Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust
*Peamiselt vedelikud või tahked ained *Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kiiresti Asendusnomenklatuur- asendusrühmad + tüviühend *floro-, kloro-, bromo-,jodo CH3-CH2-CH2-CH2-Cl 1-klorobutaan Ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev Asendusisomeeria- funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinik arvu ja paigutused süsinikahela korral erinevalt Kõik halogeenid on C-st elektronnegatiivsemad C ja Hal vahel on polaarne kovalentne side C on positiivne osalaeng, sest tema aatom on elektronpilve poolest mõnevõrra vaesem Hal on negatiivne osalaeng, sest elektronpilv on suurem Elektrofiil- tühja orbitaaliga osake Elektrofiilsustsenter- elektrofiili koostisesse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaalida aatom Nukleofiil- vaba elektronpaariga osake Nukleofiilide suhteline tugevus Nõrgad nukleofiilid *Happeanionid ROOO *Halogeeniidiioonid Hal *Vesi H2O *Alkoholid ROH Tugevad nukleofiilid *Hüdroksiidid OH *Alkoksiidiioon OR *Tsüaniidioon CN *Amiinid R-NH2
Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2
Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. · Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril · Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust · Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: a) Kiiritada aatomeid valgusega b) Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega c) Ainet kuumutades · Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa · Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid
Mõlemad aatomid mõjutacad ühist elektronipaari võrdse jõuga ja molekul on mittepolaarne (ei teki poolusi). Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetallides (lihtainetes!), näiteks HH, OO, NN. Kuna C ja H elektronegatiivsuste erinevus on tühine, siis loetakse ka nendevahelised sidemed mittepolaarseteks (näiteks süsivesinikes). Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronipaari tugevama jõuga kui teine (elektronegatiivsused on erinevad, kuid mitte väga palju). Seepärast tekivad molekulis poolused. Osalaeng (väiksem elektroni laengust) iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel (- või +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu.
Füüsika 1) Kust tuleb sõna aatom ning mida see tähendab? Aatomi nimetus tuleb vanakreeka sõnast (átomos) ehk ,,jagamatu". Esimesena kirjeldas aatomeid 5 saj. eKr. Demokritos. Demokritose ideid arendas 300. aastal eKr. edasi Epikuros. Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest. Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ...
Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne osalaeng ning vesiniku aatomitel väike positiivne laeng. (Vee molekuli hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess).
KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära ...
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt: mol,kmol. Avogadro arv osakeste arv ühes moolis (N = 6,02x10²³ osakest).
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks
Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Füüsikalised omadused · Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea
Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. 22.11.12 4 Aatomi koostisosad. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem elektroni massist. NIMETUS MASS(kg) LAENG(C) Elektron 9,1*10-31 -1,6*10-19 Prooton 1,6726231*10-27 +1,6*10-19 Neutron 1,674928*10-27 0 Tavaolekus on aatom elektriliselt neutraalne. Seega peab prootonite arv tuumas ja teda ümbritsevate elektronide arv võrdne olema. Seda arvu nimetatakse laenguarvuks Z, mis on tähtsaim aatomit iseloomustav suurus. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured, aatom sisaldab palju tühja ruumi. 22.11.12 5 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika1 1. Ainuke seletus on, et positiivne laeng on koondunud elektronidest tuhandeid kordi massiivsemasse kompaktsesse tuuma
Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Aatomi ehitus · Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast ~1023 korda vähendatud Päikesesüsteemi laadset moodustist. · Aatomi mõõtme suurusjärk ~10-8cm Tuuma mõõtme suurusjärk on aga veelgi väiksem ~10-13 cm. Elektroni vaadeldakse punktmassina. · Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronitest. · Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. · Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega
Mol.kin.teooria:1.ainekoosn.osakestest-aatom ja molekul.2.needos.liiguvad kaootiliselt.3.os. mõjutavad üksteist nende vahel on tõuke ja tõmbejõud. Aatom määr.aine füüs. Om. Mol- aine keem. Om. ainehulk- suurus mis on võrdeline os. arvuga selles kehas. Ühik- mool.mool- süs. Ainehulk kus os. arv=0.012 kgsüsiniku aatomite arvuga. Avogadro arv-mol.arv N ja ainehulga v suhe. Molaarmass-ühik:kg/mol. M. suurs=ainemassim ja ainehulga v suhe.Idea. gaas- gaas kus mol. Vah. Tõmbej. Puuduvad,tõukj.mõjuvad, mol omavah.põrk ja põrk vast. Anumaseina.3gaasi param:rõhk p ,vruumala, t absolut temp.pV/T=const-clapeyroni võrrand.Mende-pV=m/MRT
SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus mis iseloomustab
1. Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. 2. Positiivne ioon tekib siis kui aatom annab ära elektrone. Negatiivne laeng tekib siis lõkui aatom võtab juurde elektrone. 3. El.vool metallides on elektronide suunatud liikumine. el.vool elektrolüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine. El.vool gaasides on elektronide ja ioonide suunatud liikumine. El.vool vaakumis on elektronide suunatud liikumine. 4. Sõltuv gaaslahendus oleneb vlisest ionisaatorist(kui välise ionisaatosir eemaldame, siis gaaslahendus katkeb) Sõltumatu gaaslahendus välise ionisaatori eemaldumisel gaaslahendus ei katke
Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng? Kui suur see on Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Milline laeng on aatomil? Miks? Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne aatomil puudub elektrilaeng. Kuna prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 12. Mis on ja kuidas tekib positiivne ja neg. ioon Pos ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom loovutab elektronkattest elektrone. Neg. ioon on neg laetud osake, mis tekib, kui aatom haarab elektronkattesse elektrone juurde. 13
negatiivsed osakesed on selle sees väikeste gruppidena. Planetaarses aatomimudelis liiguvad elektronid kindlatel orbiitidel, tuum on koondunud keskele. Kogu mass on tuumas. (Rutherford) (3) a elektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel, ei kiirga energiat. b elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, kiirgab valgus kvandi. (4)Aatom kiirgab kvandi, kui elektron liigub kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (5) Elektronide orbiite on võimalik kokku lugeda (1,2,3 ..), vastav number n on aatomi oleku peakvantarvuks, mis määrab ära elektroni ja aatomi energia ning orbiidi raadiuse. Peakvantarvule vastab n=1, aatomi tuumale lähim orbiit ja aatomi tuuma põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne. Aatomi kõiki teisi olekuid elektroni
17.Molekulmass – Molekuli mass aatommassiühikutes 18.Neutralisatsioon- Happe ja aluse vaheline reaktsioon 19.Leeline – Vees lahustuv tugev alus 20.Üksikside – Side, kus aatomite vahe on vaid 1 keemiline side 21.Struktuurvalem – Valem, kus kõik keemilised sidemed on kriipsukestena välja toodud 22.Aatom – Üliväike aineosake, koosneb tuumat ja elektronidest 23.Allotroopia – Keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena, näiteks grafiit ja teemant 24.Ioon – Aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 25.Keemiline reaktsioon – Ainete muundumine teisteks aineteks 26.Korrosioon – Metallide hävinemine keskkonna toimel ( raua roostetamine) 27.Indikaator – Aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel 28.Keemiline element – Kindla tuumalaenguga aatomite liik 29.Molekul – Aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest 30
suuremad kui vähima energiatasemega vaba orbitaali vastavad kvantarvud Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus Spekter Optikas tähendab spekter tavaliselt kiirgusvõime sõltuvust sagedusest Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainep või sageduste järgi Peakvantarv täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis Bohri postulate ) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. h = Ek -En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62× 10 - 34
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt
Siin on süsinik redutseerijaks, ta ise oksüdeerub. Hapnik on aga oksüdeerijaks ning ta redutseerub. Teemandi kristallivõre Teemandi omadused (kõvadus, rasksulavus, suur murdumisnäitaja) on otseselt seotud tema tiheda ja äärmiselt korrapärase struktuuri- ga. Iga süsiniku aatom teemandi kristallivõres on 4 ühekordse kovalentse sideme abil seotud 4 samasuguse süsiniku aatomiga, need omakorda jälle 4 süsiniku aatomiga jne. 4 ühesugust üksiksidet süsini- ku aatomi ümber on paigutunud üksteisest võimalikult kaugele kor- rapärase ruumilise nelitahuka ehk tetraeedri tippude suunas.
Näitab milliseid aatomeid ja kui palju on aines. Süsinikuahela kuju Süsinikuahel võib olla – hargnemata – hargnenud – tsükliline 2. Alkaanid ja nende nomenklatuur Alkaanid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest ning kus süsinikuaatomite vahel esinevad ainult üksiksidemed. Asendusrühm Asendusrühm on orgaanilistes ainetes molekulide struktuuriga seotud mõiste – aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Nt – alküülrühmad –CH3 , –CH2CH3 jt – hüdroksüülrühm –OH – aminorühm –NH2 – karboksüülrühm –COOH Alkaanide nimetamine: 1) leia pikim süsinikahel; 2) nummerda ahel, et sendusrühame nr oleks võimalikult väike; 3) asendusrühmade kohanr; kohanumber-(arvsõna)-asendusrühma nimi-tüviühend 3. Isomeeria
Teisele partnerile jääb aga tühi orbitaal ja positiivne laeng (ta on elektrofiil). · Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. · Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). · Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused. · Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused. · Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte kunagi ei ühine elektrofiil elektrofiiliga ja nukleofiil nukleofiiliga. · Reaktsioon saab endale nime ründava osakese (,,partneri") järgi. Näiteks nukleofiilses asendusrektsioonis on ründavaks osakeseks nukleofiil. 5. Nukleofiilne asendusreaktsioon Näide: :OH + CH3 -- CH2 -- Br CH3 -- CH2 -- OH + :Br .
Nukleofiil - : Elektrofiil + Radikaal . (üksikelektron) 1. 1)Pol.kov.side- moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel ühiste el.paaride abil 2)Halogeeniühend- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng 4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt energiatasemelt elektron vabaneb ja millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine - animatsioon
organisme või nende elutegevuse jäänuseid, st summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elupaikadest MAA SFÄÄRID · Biosfäär sulandub märkamatult (terava piirita): litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord) hüdrosfääri (vesi) atmosfääri (õhk) makromolekul organell organism e isend aatom biosfäär kude molekul elundkond kooslus elund populatsioon ökosüsteem liik organ rakk Elu organiseerituse tasemed Keemia Füüsika AATOM MOLEKUL Bioloogia ORGANELL RAKK KUDE Bioloogia
molekuliks või kristalliks. 27. mittepolaarne keemiline side 28. polaarne kovalentne keemiline side 29. iooniline side ERINIMELISTE laengutega ioonide vaheline keemiline side. 30. metalliline side keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil. 31. vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F,O,N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel) 32. kristall korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest. 33. ruumivõre 34. mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja
Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. O-a on alati 0
Ühtlase sulami kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest. · Ebaühtlane sulam: Selle koostisosad ei ole üksteised ühtlaselt jaotunud, koosnevad erineva stuktuuri ja koostisega väikestest kristallikestest. · Sulami saamine: 1) Sulatatakse metall + 1 mittemetall 2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus, kuumuskindlad · Tahke lahus: 1) ühe metalli aatom asendab kristallis teise metalli aatomeid (nikkel+vask) 2) ühe metalli aatom asetseb teiste aatomite vahel · Raua roostetamine: 4Fe + 3O -> 2FeO · Sulamid: Cu+Sn -> pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu+Ni+Fe+Mn -> melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu+Ni+Zn -> uushõbe e. alpaka (lusikad, ehted, kellaosad) Cu+Zn -> valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)
MISTED - keemiline reaktsioon- ainete muundumine teisteks aineteks. - keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik. - aatom- livike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. - ioon- aatom vi aatomite rhmitus, millel on positiivne vi negatiivne laeng. - molekul- aine vikseim osake, koosneb omavehel kovalentse sidemega seotud aatomidest. - keemiline side- aatomite- vi ioonidevaheline vastasmju, mis seob nad molekuliks vi kristalliks. - lihtaine- aine, mis koosneb ainukt he keemilise elemendi aatomidest. - liitaine- keemiline hend; aine mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomidest. - metall- lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri- ja
eemale, aga + ja tõmbuvad. Iseloomusta elektrijõudu. Kuidas see on elektriväljaga seotud? Elektrijõud - jõud, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud iseloomustab elektrilise vastastikmõju suurust. Elektrijõu suurus sõltub laengute suurusest ning kaugusest nende vahel. Mida suurem on laeng seda suurem on ka elektrijõus ja elektriväli nõrgeneb laengust eemaldudes. Kirjelda aatomi ehitust. Aatom koosneb:1) positiivselt laetud tuumast, millesse on koondunud enamus aatomi massist. 2) ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest. Aatom tervikuna on neutraalne, aatomis on palju vaba ruumi. Kuidas ja millega näidata kas keha on laetud? Elektroskoobi abil saame kindlaks teha kas keha on laetud või mitte.
üheelektronilised orbitaalid. Ergastamine Paljudel juhtudel suureneb "valents" elektronide arv aatomi ergastamisel, s. t. kaheelektronilise pilve jagnunemisel kaheks üheelektroniliseks pilveks. Statsionaarses olekus on näiteks süsiniku aatomis 2 2 kaks paaristumata elektroni(2s 2p ), aatomi ergastamisel tekib ergastatud süsiniku aatomis neli 1 3 paaristumata elektroni (2s 2p ). Seetõttu võib süsiniku aatom ühineda nelja vesiniku aatomiga, millel igaühel on üks paaristumata elektron. Aatomite ergastamiseks on vaja kulutada energiat. Seetõttu on ergastumine võimalik üksnes juhul, kui energiakulu kompenseeritakse uute, täiendavate sidemete tekkel eralduva energiaga. Aatomi paaristumata elektronide arv muutub ka siis, kui aatom loovutab või seob elektrone. Näiteks, kui lämmastiku aatom +
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron.
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus aine, mis annab lahuses...
• Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinnitunud väiksed negatiivse laenguga elektronid. 4. Rutherfordi mudel • Enamus aatomist on tühi. • Aatomi keskel asub massiivne tuum, millesse on koondunud positiivne elektrilaeng. • Tuuma mass on ligikaudu võrdne aatomi kogumassiga. • Elektronid “hõljuvad” tuumalähedases ruumis nagu õhupallid. 5. Bohri mudel
Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused Prooton - positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass Molekulmass - aine molekuli mass Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal)
Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused Prooton - positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass Molekulmass - aine molekuli mass Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Oksüdatsiooniaste - aatomi formaalne laeng ühendis Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi massiarv - prootonite ja neutronite summa aatomituumas Radioaktiivsus - keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine Elektronpilv - Ühe elektronkihi liikuvate elektronide kohta kasutatav termin Elektronkihid - elektroni kaugus tuumast (orbitaal)
Niels Bohri postulaadid: 1)statsionaarsete olekute(aatom võib olla ainult erilistes,igaühele vastab kindel E) 2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
