jalutamas kuna tema sõnade järgi toob see talle eluvaimu rohkem sisse tagasi. Ohvreid enam küll neis kohtades ei tooda vanadele jumalatele, ent mõni neist paikadest on saanud uue usu levimispunktiks ja seda just seetõttu, et neis paigus usutakse endiselt olevat rohkem head energiat ja väge ku teistes. Püha on äärmiselt lai mõiste, ent tähendab midagi väga olulist, kellegi jaoks midagi asendamatut ja enneolematut. Mõnes mõttes on pühad asjad aastatuhandete vältel muutunud, kuid samas ka ei ole. On ju endiselt püha perekond ning samuti ka usk. Ka oma hinge peetakse pühaks ja mõne jaoks on püha ka loodus, mis kaudselt meid katab ja toidab. Me küll otseselt ei mõtle neile asjadele ega too nende nimel määratud ohvreid, aga sellegipoolest pühendame end neile üsna suures osas ja oleme tänulikud, ükskõik, kas on halvad või head ajad. Silmaga mittenähtavad sarnasused ei tähenda alati seda, et need puuduvad täielikult.
Sissejuhatus Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne. Peaaegu kõik on üle võetud kreeklastelt ja etruskidelt. Samas roomlased olid ise väga targad ja tänu neile on meil praegu olemas mitmed tehnilised avastused, milleta tänapäeva kunsti ja arhitektuuri eriti ette ei kujutaks. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Mõlemate arhitektuuris oli kasutusel lihtne templitüüp, mis osadelt sarnanes Kreeka templiga, aga selle proportsioon oli teistsugune. Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel. Hoone ees oli koda, mille katus toetus sammastele. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Roomlased leiutasid ka lubjamördi, mida sai segades omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama m...
samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega, paljud ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Kasutatud kirjandus · http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid#1 · http://www.paideyg
KULTUURIELU Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui ka eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Kui 1960. aastatel hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: alternatiivmeditsiin, orientalistika, New Age'i liikumised jmt, siis 1970. aastate esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised kogumikud ilmusid perioodiliselt läbi aastate. Tuntumad neist olid Thespis (teatriajakiri),
Lisaks usundiloolisele tähendusele väljendub selles traditsioonis sügav lugupidamine kultuuripärandisse ning soov hoida elus eelnevate põlvkondade meistrioskusi. See on suurepärane näide Jaapani kultuuripärandi säilitamise printsiibist, kus pole niivõrd oluline füüsilise originaali säilitamine ja konserveerimine, vaid autentse vormi, idee, ehitusprintsiipide ja kõikvõimalike meistrioskuste ja tehnoloogiliste võtete ülimalt täpne edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele üle aastatuhandete. 2013. aastal lõppenud 62. taasehitamise auks telliti kunstnikult 30 maali, mida eksponeeritakse püsivalt Sengū muuseumis ja millest 14 tööd oli mul au näha ka Eestis. Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on
Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane? Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Erinevatel ajastutel on väärtused, mis väljendavad kultuuri ideaale, jagatud arusaamadeks sellest, mis on hea ja mis on halb. Selle kõige tulemusena saame võrrelda erinevate ajastute kultuuride iseärasusi. Tänapäeva ühiskonnas domineerib tööaeg puhkeaja üle. Inimesed ei pööra enam rõhku rahvakalendri tähtpäevadele, ei hoolita nii väga usupühadest ega sellest, mis ilm õues on. Agraarühiskonnas mängisid need sündmused väga suurt rolli. Pühapäeval ei tohtinud
Kirjanikud, keda mõneti ka ebajumalateks nimetada võiks, oskavad sõnadega edasi anda oma kujutletavat maailmapilti. Luuakse köitvaid põiminguid lausetest, mis tihti ka lugeja silmades vettpidavaks osutuvad. Teisalt tekitavad asjaarmastajates seletamatuid tundepuhanguid kõikvõimalikud lavastused ja ülesastumised, olgu need siis ansamblite, näitlejate või mistahes kunstinimeste poolt etendatud. Inimeste väärtushinnangud on aastatuhandete jooksul küll muutunud, kuid põhitõdedele on tänapäevani kindlaks jäädud. Rahvus, keel ja kultuur on kandunud sajandeist sajandeisse, need on tituleeritud poeetilise alatooniga küll aardeiks, kuid tegelikkuses tõttavad ühiskonnaliimete tegemised läbimurdvate tormilainete viisil vapralt omakasu suunas. Kuid mida hakkab üks edukas ärimees peale basseinitäie rahatähtedega, kui ta end ikka rikkana ei tunne? Öeldakse, et kultuur on
Mõningatel hinnangutel võib kuni 50meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad
m.a. omasid nende loojad peenemaitselist vormitaju ja meisterlikku materjali valitsemist. Samuti on näha piiratud pinna oskuslikku komponeerimist alabastarist (kivist) nikerdatud peekritel. Suurimad saavutused Mesopotaamia ehituskunstis olid templid , valitsejate lossid ja linnade kindlustused. Selline looduslikult hea ehitusmaterjal nagu kivi Mesopotaamias puudub , mistõttu suurem osa ehitistest on valmistatud päikese käes kuivatatud savitellistest. Muidugi pole sellist viisi ehitistest aastatuhandete jooksul alles jäänud muud kui mulla- ja savihunnikud. Arheoloogiliste kaevamiste tõttu on avastatud , et ehitiste juures oli kasutatud sisseveetud kivist detaile , nagu näiteks uksepiitu , sambaid jms. Nende järgi oli arhitektidel võimalik kindlaks määrata vanade hoonete põhiplaanid. Templid polnud Mesopotaamias ainult pühamuteks. Need olid kogu elu keskused. Seal asusid töökojad , laod ning mingis mõistes bürooruumid , kus kirjutati ning loeti savist raamatuid
tõusu. Tööstusrevolutsiooni eelsest ajast on süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris kasvanud ligi 38%, metaani kontsentratsioon ligikaudu 230% ning lämmastikdioksiidi kontsentratsioon umbes 14%. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Looduslikud heitkogused atmosfääri on olnud aastatuhandete jooksul küllaltki püsivad, mistõttu toimib tasakaal kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavate ning neid neelavate protsesside vahel. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest uusi koguseid kasvuhoonegaase (vastavalt süsinikdioksiidi ja metaani, aga ka teisi, marginaalseimaid kasvuhoonegaase). Teatud aja jookusl saavutatakse piir, millest edasi on lahustumine ning seega looduse võime omastada süsinikdioksiidi, väheenud või hoopis peatunud
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Albert Einstein on öelnud: ,,Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi." Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha? Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki. Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" kangelane Timm oli õnnelik, kui tal kõik see olemas oli? Ehkki alguses
,,Kas maailm väsib vihkamast?" Inimkonna poolt aastatuhandete vältel üles tähendatud loomingus on ikka olnud kindel koht teostel, mille kirjeldamiseks on Thomas More'i eeskujul hakatud kasutama määratlust "utoopia". Utoopia tähistab ladinakeelse väljendina paika, mida pole olemas. Miks on siis inimestel nii suur soov luua kasvõi kujuteldav maailm, mis täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et
,,Sündmused muudavad inimest"(Alexandre Dumas) Tänapäeva inimene, homo sapiens sapiens, on välja arenenud paljude aastatuhandete jooksul. Läbi aegade on toimunud palju sõdasid, kriise ning muid inimkonna ühtlast tegevust halvanud sündmusi. Kuigi meie kodumaa, Eesti, on veel lapsekingades, on ta oma geograafilisele asukohale ning piirinaabrite poliitikale osa saanud suurtest, maailma mastaabiga probleemidest. Kuidas on maailmas toimunud sündmused mõjutanud Eestit ja siinseid inimesi aja armutul möödumisel? Kuni 19. sajandini olime me igapäevaselt lihtne maarahvas, meil puudus nimi ja ka rahvus. Pärast
Oksad on mõlemal looklevad, tüvi tume, lehed suured. · Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. · Jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ning eks teda ole ka usinasti raiutud. Harilik haab (Populus tremula) haav, mädapuu, aab, hundipuu · Haavast ei saa midagi erilist teha. Haab on selline puu nagu et kui ta maha raiuda, siis kasvab ühe asemele vähemalt kümme uut. Enamik suurtest
Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool PURDSED TARDKIVIMID Õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 %
Vahindra. Hiina omausundid- Kas konfutsianism on religioon või filosoofia? Kas taoism on filosoofia või hoopis religioon? Mis on Hiina uskumusmaailmas eripärast? Kui eesti kodudes on levinud feng shui põhimõtete rakendamine, siis kas selline harmoonia taotlus on üldinimlik või on selles midagi Hiina usumaailmale ainuomast? Hiina tsivilisatsiooni peetakse kõige pikema järjepideva ajalooga tsivilisatsiooniks tänapäeva maailmas. Sellele osutavad ka arusaamad, mis ulatuvad aastatuhandete taha. Usulised vähemused Paljudesse riikidesse jäid pärast kodusõdade lõppu usulised vähemused, näiteks hugenottideks kutsutud kalvinistid Prantsusmaal või katoliiklased Inglismaal. Usulisi vähemusi peeti ohuks riigi stabiilsusele ja julgeolekule, seetõttu tehti neile kõikvõimalikke kitsendusi, neil keelati oma jumalateenistusi pidada või sunniti neid usku vahetama. Ühe suure Euroopa usuvähemuse moodustastid juudid, kel polnud kusagil riigiusulistega võrdseid õigusi
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu,...
Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põiki(põikiflööt). Huulikuks on pillile ovaalne ava, see on aukhuulik. Selle hääleulatus on c1d4. See on nii saate kui ka soolopill.Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt. 1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris meenutas keskaegset trompetclarinot. Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa
värvi muster. Kummitupiga viimistlemine... töövõttetelt ja viimistlus pinnalt, faktuurilt sarnaneb muster tuppimisele. Aerograafia trafarettviimistluse liik, kus värv kantakse pinnale värvipüstoliga. Aerograafiliste mustrite liigid : Pinnadekoormuster Ruumiline kujutav muster Maalingmuster Marmoreering kui üks imitatsioonitehnikaid mis on olnud üheks sisekujunduse ja disain elemendiks al. Juba antiikajast. Marmoreering on rahutu sügav kus marrmor aastatuhandete jooksul kuumuses ja tohutu pinge all. Marmoreeringust rääkides tuleb kindlasti eristada kahte erinevat teemat Pabermarmoreering imitatsioonmarmoreering Esimene on mõeldud raamatute või tekstiili kujundamiseks. Marmoreeringu aluspind võiks olla rulliga värvitud, selle tagajärjel saavutame hiljem läbikumavad toonid. Aluspinna värv võib olla suvaline. Kasutatakse veel: Retutehnikat Tupsutamist Spongimist Najutamist
• Pompeij - Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. • Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. • Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. • Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. • Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. • Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. • Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. • Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis.
Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja -meelne üliõpilaskorporatsioon Tartu Ülikoolis Eesti Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni. Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20. sajandi algul võis niisamuti olla ka arrogantne oma tegelike juurte suhtes. Laulupidude ellukutsuja, eesti ajakirjanduse loojaid Johann Voldemar Jannsen alavääristas näiteks aastatuhandete pikkust eesti regilaulutraditsiooni, mille kõiki väärtusi ta saksameelse poolharitlasena mõista ei suutnud. Selle asemel läksid talle palju rohkem korda lääged seltskonnalaulud ja kiriklik lauluraamatu repertuaar. Selline kadaklik võõraiha pole tundmatu ka kaasaegses eesti kultuuris. Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või muinasjutulist fenomeni
ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Paljudel üritustel on Tormis olnud eeslaulja ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu maagiat. Seda maagilist kogemust annab ta edasi ka paljudes oma teostes. LOOMING Veljo Tormise helikeel on üles ehitatud soome-ugri rahvaste ürgsetele tekstidele, mis on meieni läbi aastatuhandete jõudnud suulise pärimusena. Oma seadete kaudu neid kaasaegse inimeseni tuues on helilooja kasutanud mitmekesiseid meloodia, rütmi ja harmoonia töötlemise võtteid. Ometi on igal pool tuntav põhiline ehituskivi, läänemeresoome regiviis. Selle kaudu ilmneb omakorda soome-ugri ühiskultuur, monotoonsuse taha peidetud detailirikas maailm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade
Kerdu-Katty Pärss 12.c The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline Essee Juhendaja:Hristo Neiland Jõhvi 2018 Mindmap/Mõttekaart Mida vanem on teadmiste valdkond, seda kõrgem on selle valdkonna teadmiste kvaliteet. Meie teadmised tänapäeval, erinevatel valdkondadel, on moodustunud läbi aastatuhandete ning ajaloo jooksul on olnud teadmiste omandamisele ja valdkondade uurimisele mitmeid mõjutusi. Kas teadmiste kvaliteet on üldse seotud sellega, kui kaua on nende teadmistega seotud valdkondi uuritud? Millised on antud väite poolt- ja vastuargumendid ning mis jääb minu arvates ülekaalu? Vastusteni jõudmiseks analüüsin inimkonna saavutusi ja teadmisi valdkondades nagu kaunid kunstid, usundid, matemaatika ja erinevad loodusteadused nagu meditsiin, füüsika ja astronoomia.
materjali. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru, mida avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga oboe, fagott pillideks. 1.1 Flööt Flööt on pärit Aasiast ning oma aastatuhandete vanuste esivanematega on flööt sümfooniaorkestri pillide hulgas üks auväärsemaid. Tänapäeva flööt on valmistatud metallisulamist, tal on aukhuulik ning klappide süsteem mängutehnika hõlbustamiseks. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole. Flöödiga saab mängida nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, aeglaseid meloodiaid. 1.2 Oboe Tänapäevase oboe sünnimaa on Prantsusmaa. Oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat
Nad lõhuvad ja rüüstavad surnuaedades. Küllap siis oleks rüüstamisi veel rohkem, kui matmiskombestik oleks jäänud samaks kui muinasajal. Hingedepäeval, novembrikuu esimesel pühapäeval, on nüüdki meie kodudes akendel küünlad süüdatud, et meile kallite lahkunute hinged meid leiaksid. Paljudes kodus kaetakse kindlasti nende kostitamiseks ka laud. Oskar Loorits on kirjutanud: "Kultuuri järjepidevuse nii võimas ja orgaaniline säilumine ja jatkumine läbi nii pikkade aastatuhandete teeb au ainult väheseile rahvusille maakeral teeb au eestluselle seda enam, et miski välissurve ei ole jaksand riuneerida eestluse loomingutungi, mis oleviku ängistuses on ammutanud endale aina väge kas mineviku-mälestusist või tuleviku- unistusist. Kui olevikku nagu ei olegi enam, alles siis tuntakse, milline sisejõud kätkeb traditsioonide pühitsetud pärimuses ja unistuste tiivustatud igatsuses. Orja-sajandid peaksid
Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu....
omavalitsus, mis lahendas kohalikke asju, ilma riigi sekkumiseta. Ühiskond Hiina on maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina perekond patriarhaalne.Põhimõtted: 1)Noored peavad kuuletuma vanematele 2)Naised meestele Kehtis paarabielu st. ühel mehel oli korraga üks naine. (v.a keisrid) Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Jalalabade sidumiskomme Usk Hiinlased kummardasid loodusjõude, peajumal oli Taevas, mis oli ülemjõud. Läbi aastatuhandete on olulisel kohal olnud esivanemate kultus. Muistsed hiinlased austasid esivanemaid ja küsisid neilt nõu, kuidas korraldada oma igapäevast elu. Uskusid,et elu jätkub pärast surma. Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: taoism,budism ja konfutsianism. Budism Õpetas usklikele, et nad saavad mitu korda ümber sündida ning siinses elus heategude sooritamine annab paremaid võimalusi järgmises elus. Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast.
India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat laadi tegelasterohked stseene, mis ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel. Maalikunst Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Tarbeesemed
Referaat Kirjandus ja teater Viimsi keskooli 7c klass Keithy Kuuspu 2009 Teater · Teater on (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid,oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jah...
· Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. · Vilgukivi e vilk- läigib kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ja modustab lehekeste kogumeid, pehmem kui kvarts või päevakivi ja laguneb väge õhukesteks lehekesteks. Vilk on silikaat kuid keerulisema koostisega kui päevakivi LIIV JA SAVI · Tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained. · Tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. · Liiv tekkis peamiselt kvartsi murenemisel. · Kvarts kui kõva mineraal ei murene väga peeneks. · Savi on tekkinud päevakivi ja vilgu murenemisel väga peeneteks kübemeteks. · Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav taigen. TELLISED · Tehismaterjalidest on ehitusel juba ammu kasutatud põletatud savist telliseid, katusekive jt detaile. · Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel
Soome lipp Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmaks
pindala suurenes sel aastal peaaegu kümme korda, nüüd hõlmab see 184,4 ha. Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo- leht-, siirdesoo- ja raba- ning kõdusoometsi. Järvselja uhkus on ka võimsad männipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. Üksikute puude kõrgus küünib üle 40 meetri
7. PHAROSE TULETORN.................................................................................................11 8. KOKKUVÕTE.................................................................................................................12 9. LISAD................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Inimesed on palju ehitanud suuri kujusi või maju aastatuhandete jooksul, nad ehitasid ka asju juba ennem Kristust. Kahjuks on palju neist maailmaimedest hävinud, kas siis loodusjõudude tagajärjel või on sellel olnud süü kurjal inimkäel. Esimeste maailmaimede nimekirja koostajaks oli vanakreeka õpetlane, kuid kahjuks pole tema nimekiri säilinud ja me ei tea, kas see nimekiri oleks ühtinud ka praegusega. Praeguseks arvestatakse just neid asju maailmaimede sekka: Cheopsi püramiidid Egiptuses,
hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid. 10 000 e. m. a. Suure tõenäosusega tegelesid enesekaunistamisega juba koopainimesed, kes kasutasid tahma ja nõge näo ja keha kaunistamiseks, hiljem ka värvilisi mineraale. Keha kaunistati jahile ja sõtta minnes. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia võrdväärset vanadele egiptlastele, kes
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid. 10 000 e. m. a. Suure tõenäosusega tegelesid enesekaunistamisega juba koopainimesed, kes kasutasid tahma ja nõge näo ja keha kaunistamiseks, hiljem ka värvilisi mineraale. Keha kaunistati jahile ja sõtta minnes. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia võrdväärset vanadele egiptlastele, kes
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest.
loodusmälestised) säilitamine ja kaitse. Siin asub piirkonna enam kui 300 arheoloogiamälestise säilitamiseks loodud Rebala kaitseala muuseum. Muuseumist lõuna poole jääb suur Kostivere karstiala, kus langatuslehtrite kaudu neeldub Jõelähtme jõgi ja on moodustunud huvitavad jäänukpangased. Rebala muinsuskaitsealal asuv Jägala juga on Eesti võimsaim - 7,8 m. Eriti suurejooneline on vaade astangult kanjonisselangevale joale suurveega. Aastatuhandete jooksul on vesi kulutanud klindiserva ja tekitanud ligi 300 m pikkuse järskude kallastega oru. Juba 13. saj siin tegutsenud veski asukohta on seetõttu kolm korda muudetud. KASUTATUD MATERJALID 1. http://et.wikipedia.org/wiki/ 2. http://www.envir.ee/371517 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1289_1279.html 4. http://loodus.keskkonnainfo.ee/ 5. http://www.matsalu.ee/?id=679 6. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1683 7
Vana-Rooma ja Etruski kunst I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainul...
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOS...
sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvisügis), põlluharimine(talvkevad), saagikoristus ja põus(suve hakul) Eripära: Egiptuses ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. Looduslik eraldatus ei vajanud kaitsevajadust. Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna seost Ühiskonnakorraldus Avaarao (absoluutse võimuga jumalkuningas, teostas oma võimu ametnike abil) Bkõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid ja sõjapealikud) Ckirjutajad (alamametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust) Dtalupojad ja käsitöölised Eorjad Ajaloo põhietapid Sõjavägi Vana riigi ajal sõjaväge ei olnud
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult mee...
MESOPOTAAMIA KUNST ( 4000 600 e.Kr.) Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga.
värvus punakashall.Ühes kookonis on keskmiselt 15-20 muna, areng kestab umbes kuu aega. Munast koorunud noored apteegikaanid on algul nagu niidikesed, ainult 7-8 mm pikkused; oma nõrkade lõugadega ei suuda nad veel imetajate nahka katki hammustada, kuid võivad juba imeda kahepaiksetelt. Apteegikaan ja endisaegne meditsiin Apteegikaani eesti- ja ladinakeelsed (Hirudo medicinalis) nimetused reedavad seotust meditsiiniga. Kaaniravi ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Juba V sajandil e.m.a.(enne meie ajaarvamist) kasutati apteegikaane Indias. Ka muistses Hiinas tarvitati neid ravimina, kuid üpriski omapärasel moel. Püütud kaanid kuivatati ja tambiti pulbriks, mida kasutati seespidiselt. Rahvameditsiinis oli kaaniravi aukohal Babüloonias, Kreekas, Egiptuses ja Roomas. Hirudoteraapia kõrgpunkt saabus aga XIX sajandi esimesel poolel, kui kaanidega tohterdamine levis Euroopa ja Aasia maadesse. Tollal peeti paljude haiguste põhjuseks nn
ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba, naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi või kindlate põlluribadena küla ühispõllul. KIVIAEG KAMMKERAAMIKAKULTUUR III aastatuhandel eKr imbus Eesti alale ja naaberaladele uusi sisserändajaid idast ja kagust, kes tõid kaasa savinõude valmistamise oskuse. Aastatuhandete keskel hakati Eestis ümberkaudsetel aladel valmistama väikeste lohukeste ja kammiga tehtud kriipsukestega kaunistatud kammkeraamikat. Oletatakse, et kammkeraamikakultuuri hõimud rääkisid soome-ugri päritoluga keelemurdeid, millest siin kujunesid läänemeresoome keeled. STONEHENGE STONEHENGE Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive.
võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefid Trajanuse sambal Erinevalt Vana Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast. Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi ja väljakaevatud majade seinad pakuvad nüüd kõige paremaid võimalusi Rooma seinamaalidega tutvumiseks. Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kolm graatsiat Aleksander Suur lahingus. Mosaiik Akrobaadid. Mosaiik Maalingud nn
Sammaltaimed Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelnii...
Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu maailm mõjutab meid kõiki, kuid lahendada saab neid lokaalselt. ,,Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiskondlike protsesside kulgemisele. Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
