hõbeda tootjad on ka Austraalia, Prantsusmaa ning Lõuna-Aafrika Vabariik. Argentina, mis on saanud oma nime hõbeda ladinakeelse nimetuse (argentum) järgi, jääb keskmiselt sajatonniste aastatoodanguga üsna tagasihoidlikule kohale, tahapoole isegi Rootsist ja Norrast. Venemaa tuntuimad leiukohad asuvad Siberis (Altais ja Nertsinski ümbruses), Uurali mägedes ning Kaug-Idas. Rikas on hõbeda poolest ka Kesk-Aasia. Keskne koht selle halja metalli tootmise ajaloos on Hispaanial. Juba II aastatuhande lõpul e.Kr. rajasid foiniiklased sinna kaubanduskoloonia ja leidsid ka kohalikku hõbedat, mida sealt veeti kõigisse Vahemeremaadesse. Hispaania hõbedakaevandustes olevat sel ajal töötanud üle 40 000 orja, kes suutsid oma isandatele iga päev üle anda rohkem kui sada kilo hõbedat. Pärast Ameerika avastamist kasutasid hispaanlased sama taktikat Ladina- Ameerika maades, kust nad kolme sajandi pikkuse valitsemisaja jooksul vedasid
Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest * asulatega liiguti ringi, sõltudes püügiaegadest ja korjeperioodist * töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) *
Seisuse portree Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord
Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse
siis, kui egiptlased olid kõik teed kasutusele võtnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt üsna isoleeritud. Niiluse raskesti läbitavad kärestikud takistasid suhtlemist lõunapoolsete maadega, Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad nomaadid, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud. Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul. Kärestikest saab nimelt kergesti jõekaldaid mööda ringi minna, peamine raskus on aga see, et kitsas jõeorus on vähe haritavat maad ja toitu. Keskholotseenis sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistõttu mõlemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajõgesid. Herodotos määratles Egiptust nii: "Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on kõik need, kes elavad allpool Elephantine linna ning joovad vett Niiluse jõest."
Kõige rohkem paelusid rahvast aga kaarikute võidukihutamised, mida korraldati eriti tähtsate sündmuste puhul. Antiikajal populaarne olnud teatrikunst käis aga alla. Linnarahvale ei meeldinud tõsisemad näidendid. Küll aga hinnati labast, sageli rõvedat nalja, etenduste välist sära, näitlejate kirevaid kostüüme. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, naisi aga sinna ei lastud. Ühiskondlik korraldus: Kuni 1. aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid küllaltki suure osa Bütsantsi ühiskonnast. Orjad jagunesid riigi- ja eraorjadeks. Riigiorje kasutati raskematel ja ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustusevedajatena linnades, eriti raskeks peeti galeeridel sõudvate orjade tööd. Mõnevõrra kergem oli ametit oskavate orjade elu riiklikes töökodades. Eraorje kasutati maal kas põlluharijate või karjastena, linnades teenijate- koduorjadena
Ratsafiguurid, mida hakkasid tegema roomlased Maalikunst (Rooma) Saab tunda õppida, tänu Pompeii väljakaevamistele Eristatakse nelja stiili: Inkrustatsiooni-stiil valitses Tuffi perioodi ajal, seinad imiteerisid kivikonstruktsioone Arhitektuuri-stiil arhitektuuri osad maaliti seinale perspektiivses lühenduses (nimetu stiil) Sein sai ruumi piirava tähenduse Lopsakas ja fantaasiaküllane ruum Varakristlik kunst (esimese aastatuhande esimene pool) Rooma riigi territooriumil kristlaste poolt tehtud kunst Bütsantsi kunst (476-1453) Ida-Rooma ehk bütsantsi territooriumil tehtud kunst Vara keskaja kunst 1) Meroringide kunst(5-8saj) ehk suure rahvaste rändamise aja kunst ja 2)Karolingide kunst (karl suure järgi) 8-10 sajand Romaani kunst (10-12 saj lõpuni) mis on romaani arhitektuurile iseloomulik? Gooti kunst (12 saj lõpus 15 saj) põhirõhk arhitektuuril (Jumalaema kirik) Renessaanss (Itaalia)
lepingu järgi selleks täielik õigus. Liivimaa saadikud üritasid sõda vältida mitmel moel ja järeleandmisi tehes, mis ületas isegi nende volitusi, kuid ajend oli sõjakale tsaarile antud ja tänapäeval tuntud Liivi sõda oli alanud. Tulles tagasi tänasesse päeva teame vaid, et see idast tulnud Jaroslav (1030 Tartu hävitamine) põletas selle linna maha, mis peaks kehtivate väärtushinnangute järgi olema vastand rajamisele. Tol kaugel ajal tuletati moskoviidi poolt poole aastatuhande tagused sündmused järjepidevuse faktiks… Igatahes läks tol kaugel viiesaja aasta tagusel ajal nii, et saadikud saadeti tagasi, kimbutati teel isegi vangistusega ja kui nad lõpuks Narva jõudsid oli juba sõda alanud. Heiki Liivat. Liivi sõja algusest. www.telegram.ee. 7.07.2013 3. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561) ja Maapäeva otsustest
elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samut jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat tunti Mesopotaamias ja Vanas Egiptuses, kus niisutust kasutati juba 7. aastatunandel e.m.a. ja veekella ehk klepsüdrat 2. aastatuhande algul. Vanas Roomas kasutati saeveskeid vilja jahvatamiseks jahuks ning puidu ja kivi saagimiseks. Samal ajal Hiinas olnud Hani riigis kasutati vesiveskeid samuti laialdaselt, näiteks vee pumpamiseks niisutuskanalitesse. Alates 20. sajandi algusest kasutatakse seda terminit peaaegu eranditult koos hüdroenergiitakaga. See on inimkonnal koos ülekandeliinide rajamisega võimaldanud elektrit kasutama hakata selle tootmise kohast kaugel. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju üle 7000,
mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus. Indi jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid. Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud. Seal on mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti saab leiba luusse lasta ja magada. Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk- järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased
thebritishmuseum.ac.uk). Väga suur ja oluline osa leide, mis kajastavad elu iidses Sipparis, on tulnud välja Hormuzd Rassami kaevanduste käigus 1880. aastate algul. Referaat kirjeldab lühidalt üldisi teadmisi Sippari linnast ning seejärel keskendub olulistematele ja iseloomulikumatele leidudele ning nende sisule, mis pärinevad päikesejumal Shamasi templist. 2 2. Üldisi teadmisi Sipparist Sippar oli Sumeri linnriik 3. aastatuhande alguses. Sippar kuulub Akadi perioodi, mil ühendati terve Mesopotaamia. Iidse Sippari linna, nüüd teatud kui Abbu Habbah, asukoht on Bagdadist edelas ning Babülooniast põhjas Eufrati ääres Iraagis. See oli üks Sumeri kõige põhjapoolsemaid linnu. Sumeris oli linn tuntud kui Zimbir, Assüürias ja Babüloonias aga kui Sippar. Kaevamistel on sealt leitud müüriga ümbritsetud linn, mille keskel asub väike astmikpüramiidiga sarnane tempel ning selle ümber teised linnaehitised 1
kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". Eestis kasvatati rukist küll juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt 11. sajandil, kui teda hakati vaheldama odra ja kesaga kolmeväljasüsteemis. Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel. Alates 17. sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on
Mahajaana pooldajad arvasid, et Buddha sõnu ei pea täpselt järgima, vaid et Buddha õpetus võiks olla arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Theravaada koolkonnad, kes eelistasid järgida Buddha õpetust autentsel, muutumatul kujul, hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. Theravaada koolkond järgib aga Buddha autentset õpetust, mis on kirja pandud Paali kaanonis (Tipitaka's). I aastatuhande jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks suur koolkond theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas
Nad tegid esimestena merereisi ümber Aafrika. Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma Skandinaavia päritoluga viikingid. Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse
Loksa 1. Keskkool Raud ja tema sulamid referaat Kevin Kröönström 9.Klass 08.03.09 ÜLDISELT RAUAST Mendelejevi elementide tabelis on raske leida mõnda teist elementi, millega inimkonna elu oleks nii lahutamatult seotud, kui rauaga. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, ...
LAV 110 83 88 97 222 218 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 Vanimad hõbeesemed on leitud Iraani ja Anatoolia territooriumilt. Iraanist pärit hõbenööbid dateeriti ajavahemiku 4800 4500 e.m.a., Anatooliast leitud sõrmus aga pärineb 5. aastatuhande lõpust e.m.a. Arvatakse, et esialgne hõbe oli tegelikult hõbeda ja kulla looduslik sulam, milles kulda oli alla 50%. Vana Egiptuse hõbeehetes on kuni 38% kulda. Kaukaasia vanimad hõbeesemed pärinevad 3. aastatuhandest e.m.a. Mõned autorid peavad hõbedat kolmandaks kasutusele võetud metalliks vase ja kula järel. Et hõbedat leidub ehedalt harva siis peeti teda esialgu kullast kallimaks. Ka Egiptuses oli hõbe 3.
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhij...
Nõrkadel komeetidel saba puudub. Väga suur osa pikaperioodilisi komeete on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja Öpiku- Oorti pilvest. Lühiperioodilised komeedid on pärit Kuiperi vööst. Orbiidid, mida mööda komeedid liiguvad, on enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei teata päris kindlalt, miks komeedid liiguvad Öpiku-Oorti pilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. On täheldatud ka hiidplaneetide mõju komeetide tiirlemisperioodile. Kolme aastatuhande jooksul on registreeritud ligikaudu 70 000 komeeti. Tänapäeval avastatakse mõnikümmend komeeti aastas, millest üks komeeti kolme aasta jooksul on palja silmaga nähtav ja üks kümne aasta jooksul nii hele, et pälvib avalikkuse tähelepanu. Läbi aastatuhandete on kuulsust kogunud mitmed komeedid. Üks neist ilmus 1843. aastal. Komeet möödus Päikesest väga lähedalt ja seetõttu oli ta väga hele ja nähtav isegi päise päeva ajal Päikese juures
http://www.twiggylawson.co.uk/furtherreading.html Twiggy on ka jutustanud audioraamatu pealkirjaga ,,More Whodunnits" Polygram Sayd Words kaudu aastal 1995. Topeltkassett sisaldas kümme lühijuttu kuritegevuse kohta, kus neid lugusid jutustasid kuulsad inimesed. Twiggy jutustas lugu ,,Breath Taking Ignorance". Audioraamatutest saadud raha läks St Georges haigla vähiuuringutesse. Twiggy on ka mitmetes raamatutes, kus jutustatakse selle aastatuhande ikoonidest. 11 PILDID http://www.twiggylawson.co.uk/f http://www.twiggylawson.co.uk/fa http://www.twiggylawson.co.uk/fash ashion.html shion.html ion.html http://www.twiggylawson.co.uk/bio graphy.html http://www.twiggylawson.co
aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel. Toilast on leitud inimasustuse jälgi, mis viitavad 7-8 aastatuhande kaugusele. Ainuke küla Toila vallast, mida mainitakse Taani hindamisraamatus, on Pühaje küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühaje külale järgmistena on Mägara küla mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586.
Tollase Liivimaa see osa kannatas sagedaste venelaste, lätlaste, leedulaste sõjaretkede tõttu. Selleaegsed sõjakäigud olid aga halastamatud – tihti põletati külad maatasa, mehed tapeti , naised ja lapsed veeti orjadeks. Ainsateks vanade aegade tunnistajateks on kuus kääbast küla lähedal Kubija metsas. Need viitavad suurtele matustele kas lahingu või mõne muu suure õnnetuse järel. Uurijad on nimetanud kääbaste tekkimise ajaks I aastatuhande teist poolt. (Suulised andmed, Leida Torop, 2014). Et küla sel kohal oli, on väga tõenäoline, sest koha ümber on kala ja vähirohked veekogud, kust sai lisa tavalistele põllu- ja loomapidamissaadustele. Ka koprad olid hinnatud jahiloomad ning nende nahk oluline kaubaartikkel. Nii on vanadel Meegomäe kaartidel näidatud mitu kobraste elupaika Andsu ja Vähkjärve ääres ning neid ühendavates orgudes.
oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. • 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega. • 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. • 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. ÜRO struktuur
õie) ja palmivormi. Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.). Kujutav kunst Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid igapäevaelus kasutati nn. hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti pintsliga. Kirjakunsti õpiti templite juures preestritelt ning kirjaoskus tagas sotsiaalse mobiilsuse. Teadus
Piibel on suurte mõtete, elutarkuse ja filosoofia raamat. Siia on talletatud aastatuhandete tarkus. "See on üks olulisemaid õpperaamatuid kõikidele inimestele. See on töö, mis kuulub maailma kirjanduse suurte hulka - töö täis keelelist ilu ja poeesiat. Ükski teine raamat pole sellist üle maailma ulatuvat mõju omanud nagu Piibel. Seda on rohkem kui tuhandesse keelde ja dialekti tõlgitud. Ta on säilitanud oma tähtsuse läbi kahe aastatuhande ja ei ole seda ka tänapäeva moodsa teaduse ajastus kaotanud" .Piibel on see, mis seob kristlasi kogu maailmas. Sadadel, tuhandetelkristlikel kirikutel ja konfessioonidel on kõigil üks pühakiri, Piibel. Piibel on jääv ja muutumatu. Jeesus ütleb:"Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud!" 5
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5. Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks Kiviaeg: 1. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr ) 2. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis 3. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani Asulakohad: 1. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma
saada omavaldusesse, kuid eesti ei olnud nõus ja oli vastu. 3. linnused- mägilinnus (mäe lõunapoolsel kõrgemal osal, madalamal astangul asula), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, seljakupoolsele otsale kunstlik vall), ringvall-linnus (õmber kogulinnuseõue on kunstlik vall), kalevipoja sängi tüüpi linnus (voortele, kõrgemale keskosale, vallid ja kraavid otstel) 4. muinasasulad- kõige vanem Eestis on Pulli, IX aastatuhande algusest. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves 5. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks 6. tegevusalad- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, mesindus, sepatöö 7. vanemad- kihelkonna ja linnuste juhid, maleva juhid. 8. Usund- 1. vägi- võis olla ka sõnades (loitsminine, nõidumine, haiguste ravimine) 2. animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine 3
enam nõukogude ideoloogia, peo sümboolika oli rõhutatult sini-must-valge. Esimest korda saabus Tallinnasse nii arvukalt väliseesti koore ja dirigente. 22. laulupidu 1-3 juuli Tallinnas. Peo patrooniks oli president Lennart Meri. Laulupeol esines 817 koori ja orkestrit 25 802 laulja ja mängijaga. Nagu ka eelmisel üldlaulupeol osales laulupeol palju väliseestlasi ja külalisi teistest maadest kokku 32 kollektiivi 11 riigist. 23. laulupidu - 2-4 juuli Tallinnas. Uue aastatuhande viimase peol tähistati ühtlasi laulupidude 130. juubelit. Laulupeol osales 24 875 lauljat ja mängijat 24. laulupidu 2-5 juuli tallinnas. Laulupeol osales 850 koori ja orkestrit 22 759 esinejaga. 25. laulupidu 2-5 juuli. Esimesest laulupeost möödus 140 aastat. Osales 864 koori ja orkestrit 26430 esinejaga + väliskollektiivid.
Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud. Rauaaeg V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus Varane rauaaeg V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad
Kr. Levisid pronksesemed. Kasutati edasi ka kivi-ja luud. Rauaaeg V sajand e. Kr.-XIII sajandi algus Varane rauaaeg V sajand e. Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi
Neid laene eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust. Nende hulka kuuluvad: arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha jt. Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu, taevas; taimed- hein, hernes, karbe, seeme, tael; loomad- angerjas, hani, härg ,herilane, oinas; keha- hammas, kael; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55)
Caenegem, R. C. van. ,,European law in the past and in the future" alusel Euroopa ühtsest õigussüsteemist Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Euroopa ühtsest õigussüsteemist Sissejuhatus Teoses ,,European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia" käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku. Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest ,,Francqui auhinna". Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinentaalset õigust kui ka Inglise tavaõigust (Fondation Francqui-Stichting, 04.04.2012)
Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabadusvõitlust oli ristiusk juba ümberkaudsetel aladel tuntud, va lõunanaabritel. Kiievi vürstiriigis oli see riigiusk juba 10. saj. 11. saj pääses võidule Rootsis. Sealt edasi levik soome. 12. saj siis soomes juba vastu võetud. Seega moodustasid Eesti ja Läti ala kuni Leeduni lõunas uue aastatuhande esimesel sajandil viimase paganliku ala euroopas. Oli ka poliitiline võimutühjus, polnud riiklikku korraldust, mis oli juba idas ja läänes. Taani kuningriigi arvestatavaks jõuks muutumine. Eesti, liivi ja läti hõimudel sellist korraldust polnud kihelkondlik korraldus, koonduti maakondlikeks üksusteks vaid välise ohu korral ning ka siis mitte kuigi üksmeelselt ja tõhusalt. 1143 Lüübeki asutamine esimene Saksa linn Läänemere ääres. Selle tulemusena hakkasid
Samuti on kahekohalise kirjeldamise võimalust kasutatud tarkvaras. Selle tulemusena võib raudvara tõlgendada aastaarvuna kasutatud kahekohalist numbrit 00 aastana 1900, 1800, või hoopis juhuslikuna ning tarkvaras võidakse näiteks aastal 1998 sündinud inimese vanuseks saada kahekohaliste arvude kasutamise tõttu 00 - 98 = -98. Lisaks sellele on 2000. aasta paljudes süsteemides valesti määratud lihtaastaks (2000. aasta on liigaasta, sest see number jagub neljasajaga). Lõpuks on aastatuhande vahetuse ümbruses mitmeid kriitilisi kuupäevi, näiteks 9.9.1999, millele vastavat neljakohalist väärtust (9999) on mõnedes süsteemides käsitletud faili lõpu tunnusena. Elektroonne äri Elektroonne äri ehk internetikaubandus on kaupade ja teenuste müük Internetis. Terminit "e-kommerts" ja uuemat terminit "e-business" ehk "e-äri" kasutatakse tihti ühes ja samas tähenduses."E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside sujuvamaks
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse
Usuti elusse peale surma. Selle eelduseks oli see, et oli vaja valmistuda surmaks. Oli eriline haua tüüp - mastaba. Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. Alates IV aastatuhande lõpust eKr areneb Niiluse kallastel uut sorti kunst, see uus suund on kõrgetasemeline ja omapärane. Rikkalikud mälestised loonud egiplaste päritolu kohta ei teata midagi kindlat, arvatavasti olid nad põlised Aafrika rahvad ja kuulusid indo-vahemere rassi. Ajalugu uurides on välja tulnud, et muistne egiptlane oli elurõõmus, töökas ja rahuarmastav. Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus. Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. (Vaga 2004: 9)
SISSEJUHATUS Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles `salk, jõuk'), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...
Tallinna Kivimäe PõhiKool BMX Loovtöö 8.klass Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv 2012/2013 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Ajalugu 5. Bmx'ist lähemalt 6. Bmxi põhiliigid 7. Intervjuu Eesti tippratturiga 8. Intervjuu 9. Intervjuu 10. Intervjuu 11. Intervjuu 12. Biograafia 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele. Meie eesmärk on seda ala tutvustada kogukonnale ja üleüldiselt alast lähemalt rääkida. 3. Ajalugu BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New Yorki osariik...
kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus Paljud hindud usuvad lõputute ümbersündide ahela ehk sansaara olemasolu. Mitmes India usundis on põhieesmärgiks viia see ringkäik lõpuni. Pilt maailmast kui kohast, kus igavene hing pidevalt ümber sünnib, on indialaste kujutlustes olnud valdav üle kolme aastatuhande. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimeste teod määravad ära tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu. Igal teol on oma vältimatu tagajärg. Hea mõttega luuakse ingel, halva mõttega kurat. Halva teo või mõtte tagajärjed mõjuvad lõpptulemusena alati rohkem inimesele, kes nad toime pani, kui sellele, keda taheti kahjustada. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne praeguses elus ja hea
PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMIÕPETAJA TÖÖTASU ALAMMÄÄRA ANALÜÜS Kodutöö Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 1.PROJEKTI SISU JA PROBEEMID..................................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.....................
Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab skeptitsism oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose õpetuse toel aastatuhande vahetuse paiku. Ainesidemos pakub välja 10 punkti, nn troopi veenmaks meid lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal kuigi populaarne kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust (ehkki skeptikud selles ise kahtleksid) olles aluseks ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel võideldes tardumuse ja dogmatismi vastu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) 5 2
http://www.twiggylawson.co.uk/furtherreading.html Twiggy on ka jutustanud audioraamatu pealkirjaga ,,More Whodunnits" Polygram Sayd Words kaudu aastal 1995. Topeltkassett sisaldas kümme lühijuttu kuritegevuse kohta, kus neid lugusid jutustasid kuulsad inimesed. Twiggy jutustas lugu ,,Breath Taking Ignorance". Audioraamatutest saadud raha läks St Georges haigla vähiuuringutesse. Twiggy on ka mitmetes raamatutes, kus jutustatakse selle aastatuhande ikoonidest. 12 PILDID http://www.twiggylawson.co.uk/f http://www.twiggylawson.co.uk/fa http://www.twiggylawson.co.uk/fash ashion.html shion.html ion.html http://www.twiggylawson.co.uk/bio graphy.html http://www.twiggylawson.co
IV at eKr. Kuna vask oli pehme metall, õpiti IV at lõpul eKr samas piirkonnas (Iraan, Mesopotaamia) valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Pronksi kasutuselevõtt võimaldas valmistada kvalitseetsemaid relvi ja tööriistu ning tänu pronksist teraga adra kasutamisele minna üle künnipõllundusele. Umbes II at keskel eKr hakati Väike- Aasia poolsaarel esmakordselt töötlema ka rauda ning see oskus levis sealt aastatuhande lõpul edasi teistesse piirkondadesse. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 9 3.4. Tsivilisatsioonide kujunemine: Tsivilisatsiooniks (e kõrgkultuuriks) nimetatakse kõrgetasemelise põllumajanduse ja käsitööga hästi korraldatud ühiskonda, kus on ka kõrgelt arenenud kultuuritase. Tsivilisatsioone jagatakse:
paragrahv 88le korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust maavanem. 3 ajalugu Arheoloogide arvates asusid inimesed praeguse Tartumaa territooriumile elama umbes 5000 aastat tagasi. Meie ajaarvamise alguses sai siinsete asukate peamiseks elatusallikaks põlluharimine, tihenesid sidemed naaberhõimude ja -rahvastega. Esimese aastatuhande lõpul asus praeguse Tartu Toomemäe kohal eestlaste linnus. 1030. aastal mainiti Tartut esmakordselt ajalooürikutes. 1224. aastal lõppes Tartu linnuse vallutamisega muistne vabadusvõitlus Eesti mandriosal; Tartu sai pealinnaks samanimelisele piiskopkonnale, mis ulatus Virumaalt Lätimaani. Alates 13. sajandist kuulus Tartu Hansa Liitu; linnast sai tuntud kaubanduskeskus Läänemere regioonis. Piirkonna majanduslikku arengut soodustasid siin ristuvad kaubateed ja Emajõgi. 16-17
Üsna varsti pärast vanima kindlustatud asula mahapõlemist on mäeservi maapoolsest küljest järsendatud. Vanadele hoonealustele on kantud savi ja mulda. See peamiselt rauaaja algusest pärinevat leiumaterjali andnud linnus on maha põlenud ajavahemikul 630-510 e.m.a. Nõrku asustusjälgi on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Suuremad ehitustööd, mille käigus mägi on saanud oma praeguse kõrguse ja kuju, on ette võetud alles m.a. I aastatuhande keskpaiku. See tõeline linnus oma ehitusjäänuste ja leiumaterjaliga on dateeritud peamiselt I aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid,
Varaseimad neist tekstidest, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiidiraamatud, puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, kuid hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud surnute raamatud annavad teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta. Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi V Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri: Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal. Hieroglüüfid- kirjamärgid, mis meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet aga oli seekõrval ja ühtede või teiste konsonantide sümbol. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Seetõttu kasutati neid enamasti ainult poliitiliste ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslikumate tekstide puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
