Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muu...
tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Sõna "leib" on eesti keeles germaani laen ligikaudu meie ajaarvamise algusest, kuid traditsiooniline rukkileib sai Eestis levinuks alles 2. aastatuhande algul; enne seda oli tavalisim teravili oder. 19. sajandi lõpukümnenditeni lisati leivajahule aganaid, ikaldusaastatel ka muid lisandeid nagu peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 610 pätsi, millest igaüks kaalus 25 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid
Jumalailt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ning temas kehastunud riigiv�imu kinnitamist. Egiptlaste austatud jumalate hulk oli tohutu (rohkem kui 740). Jumalate maailmas polnud kindlat s�steemi. Jumalate tunnused langesid tihtipeale kokku, neid samastati omavahel. T�htis oli jumalaid austada ja nende eest rituaalset hoolt kanda. Egiptlaste kiri olid kirjam�rgid hierogl��fid (p�had m�rgid). Kiri kujunes v�lja u IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Ilma kirjata poleks �hiskonna riiklik korraldamine sellisel moel nagu Egiptuses v�imalik olnud. Enamik hierogl��fe t�histas �htaegu nii m�isteid kui ka teatavate h��likute kombinatsiooni. M�rke oli palju: ligi 1000 hierogl��fi. Kiri oli raske ja keeruline.
Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke seletada loodusjõude võeti appi kõrgemad jõud · Kunst on seotud uskumustega · Mütoloogia ja religioon andsin inimesele moonutatud maailma vaate. II Periood VANADE KÕRGKULTUURIDE MUUSIKA · 4. ja 3. aastatuhande vahetusel tekkisid esimesed orjanduslikud riigid (veekogude läheduses) · Egiptus, Mesopotaamia (sumerid), Vana Kreeka, Vana Rooma · Ühised omadused o Vanade kultuurrahvaste muusika kujutas endast maailma korraldust ehk. KOSMOLOOGIAT o Tihedalt seotud matemaatikaga ja astronoomiaga o Sagedased 5 ja 7 astmelised helilaadid ehk SAKRAALARVUD (muusika loomise alus), lähtuvalt sellest tehti keelpillid 5 või 7 keelega
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli
muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea)
karjakasvatajatest sõjakad aarialased, kelle usundit nimetatakse veedade usundiks ehk veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr. 2) Brahma raamatud
hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud pärinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. Soome varaseim leid kanepikiududest pärineb viikingiajast. Kahekümnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nõukogude Liit . Näiteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nõukogude Liidus. Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt üheksa
uskumusi. Leiva üle ei tohtinud kunagi viriseda, oli see siis aganane või hilisemal ajal juba puhtast rukkijahust küpsetatud. Rukkileib on peaaegu tuhat aastat Eestimaa inimest hällist hauani saatnud. Hoolega jälgis põllumees rukki kasvu, sest rukkipõllult sai alguse igapäevane leib. Leiva kasutuselevõtt tõi kaasa kaks olulist uuendust. Esmalt õpiti valmistama leiba hapendatud tainast ja selle käigus kujunes välja leivaahi. Hapendatud tainast leiva küpsetamine mõjutas teise aastatuhande alguses oluliselt just ahju arengut. Tol ajal küpsetati leiba tavalises kerisahjus, mille konstruktsiooni vastavalt vajadusele täiendati. Kerisahi püsis meil ka järgnevatel sajanditel nii leivaahju kui ka rehe- ja toaahjuna. Aganaleib Päästja ikaldusaastatel Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid
olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu TURUPLATS-linna süda, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad HOSPIDAL-vaeste ja haigete jaoks mõeldud hooldekandeasutus Kelle jaoks ja miks oli aja tsunfti? V: Seda oli vaja käsitöölistele, kuna igal tsunftil oli skraa, mis määras mitmeid nendeg seotud seadusi, tsunft hoolitses ka käsitööliste meelelahutuse eest. Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja...................................................................... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi
ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest õunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni, mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development Goals). Arengueesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015); üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja nälja vähendamine maailmas (sh vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005.
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
............................................................................ 3 2.Eesti muusika ajalugu enne ja pärast usureformi........................................................5 3.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 8 2 1. Eesti rahvamuusika ja regilaulud Eesti muusika ajalugu ulatub teadaolevalt kahe-kolme aastatuhande taha, kust pärinevad esimesed suulised ajalooallikad. Eesti rahvalaulude seas on erineva vanuse ja otstarbega laululiike. Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba. Ent rahvalaul võib olla ka lihtsalt ajaviide, meelelahutus. Laulu otstarve võib olla aja jooksul muutunud, näiteks võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt
tutvustasid keisri õukonnale senitundmatuid muusikavorme. (Samast) Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) pani aluse noodistamisele, mistõttu arenes religioosne muusika templites ja keisri õukonnas kiiresti edasi. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika gagaku ja paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid, näiteks sarugaku. (Samast) Jaapani õukonnamuusika vanim liik gagaku kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Hiina keelne nimetus gagaku tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. Seda esitatakse ainult pillidel nii iseseisvalt kui ka tantsuetenduste saateks. Gagaku traditsioon on Jaapani keiserlikus õukonnas käibel tänini. (Samast) MOODNE JAAPANI MUUSIKA Popmuusika Jaapanlased naudivad ka paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayo-kyoku ja
aarjalased, kelle usundit nimetatakse Veedade usundiks ehk Veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon, mille järgijad püüdsid saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Braahmanitest preestrid sooritasid ohverdamistseremooniaid puja'sid, mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. PÜHA TEKSTID Veedad Hinduismi varajaisemad pühakirjad Veedad jagunevad: Rigveda, Samaveda, Yajurveda, Atharvaveda. Kõige varasem teos on Rigveda (värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda on kokkuvõte India mütoloogiast, sisaldades 1028 hümni paljudele erinevatele jumalatele. Rigveda stiil ja keel on keeruline ja raske, öeldakse isegi, et ta moodustab peaaegu omaette keele
saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Mitmehäälsuse kujunemine - Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab noodikirja kasutamist - 1. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris 2 murrangut: muutus suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus - Mitmehäälsus - 11.-12. sajand - Organum - Gregooriuse laulule lisati saatehääled, muusika muutus kahehäälseks (paralleelne organum, vaba organum) - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum
mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgamesi lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr)
sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja.
Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16.sajandi keskel e.Kr Väike- Aasias tekkinud Hati riigi survel, mis omakorda varises aastal 1200 e.kr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all. Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Asüüria (Piiblis: Assuri) vastu
mõtlema ka oma elu paratamatule lõpule. Ta suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi Gilgameši lootuse elada igavesti. Kangelasel tuleb tõdeda, et kogu oma vägevusest hoolimata on ta siiski inimene ja seega paratamatult surmale määratud. INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK (ptk. 11 lk.75-82) 3. aastatuhande lõpus, 2. aastatuhande algul eKr tungivad indoeurooplased oma algkodust tsivilisatsioonide äärealadele: kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele, hetiidid Väike-Aasiasse, 3 aarjalased Iraani kaudu Indiasse, pärslased Iraani. Need rahvad jätavad jälgi, kuna puutusid kokku kõrgelt arenenud tsivilisatsioonidega. Teine osa indoeurooplasi läheb Kesk- ja Lääne-Euroopasse: germaanlaste, keltide, slaavlaste ja baltlaste esivanemad. Hetiidi riik (u 1700-1200 eKr)
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2
vastandnähtusteks. 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? U 1000 AD. Tekkis osalise regressiivse kaugassimilatsiooni kaudu e ja o asemele, et muuta esisilbi vokaal häälduselt lähedasemaks järgsilbi vokaaliga. 5. Kuidas on tekkinud eesti keele vältevaheldus? Ainult eesti keeles, teistes läänemeresoome keeltes puudub. Puudub ka kirde- eesti rannikumurdes. Tõenäoliselt on see vaheldus välja kujunenud seoses sise- ja lõpukaoga alles eelneva aastatuhande esimesel poolel. Seepärast nimetatakse ka hiliseks vältevahelduseks. Mitme häälikulise teguri toimel eristus eesti ala murretes II ja III välde. Need olid fonoloogilises vastanduses, s.t. eristasid tähendusi ja grammatilisi vorme. Selle eesti keelele iseloomuliku nähtuse kohta on kaks vastandlikku seletust. Esialgu valitses Mihkel Veske ideedest (1872 ja 1879) lähtunud
Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad
VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal loodud ühiskonnakorraldus ja kultuurielu jäid siiski põhijoontes mitme aastatuhande jooksul muutumatuks. Oma asendi tõttu oli Egiptus rändrahvaste sissetungimisest vähem ohustatud kui teised riigid...
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud
Vana riigi skulptuur Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas nende rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suhteliselt suletud, samuti oli tema etniline koosseis püsiv, mistõttu näemegi, et siin olid igasugused traditsioonid väga tugevad ja egiptuse kultuuris säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka majanduse iseloom jäi mitme aastatuhande jooksul peaaegu muutumatuks. Juba Vana Riigi päevil ehitati kanalid ja veehoidlad, kus talletati Niiluse tõusuvett, mida lasti põuaperioodidel jaokaupa põldudele. Egiptuses loodi üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Sealsele kultuurile vajutas oma pitseri alandlik kuulekus vaarao ja jumalate ees. Ka kunst pidi suuredama vaarao hiilgust ja süvendama jumalakartlikkust. Vaarao oli egiptuse ainuvalitseja, ta oli ise nagu jumal.
Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. 8)III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas. 9)Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade- vahelised tülid . 10)Mesopotaamia asub Lähis-Idas. 11)Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 12)Hammurapi seadused kirjutas Hammurap. 13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine
VANA-EGIPTUSE KUNST Referaat Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja
,,Piibliõpik" Toomas Jürgenstein I VT JAOTUMINE Ristiusus ja judaismis on VT jaotatud osadeks erinevalt. Ristiusu traditsiooni järgi on see jaotatud (1) ajalooraamatuteks, (2) suurteks ja väikesteks prohvetiraamatuteks ning (3) õpetusraamatuteks ja lauludeks. Judaistlik traditsioon jagab VT vastavalt (1) seaduseks ehk tooraks, (2) varajasteks ja hilisteks prohvetiteks ning (3) kirjutisteks. TEKKEPAIK JA TINGIMUSED Vana Testamendi loonud juudi rahva kodupaigaks oli Palestiina. Sealset kultuuri on oluliselt mõjutanud maa geograafiline asend Aasia ja Aafrika vahel. Olles ühendusteeks Mesopotaamia, Egiptuse ja Väike-Aasia vahel, on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundunud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult Suurriikide võimu tasakaalu või nõrkuse puhul oli väikerahval selles geograafilises ruumis...
Bessemerprotsess Referaat ajaloos. Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinn...
naavlased loodusjõude, eriti päikest, ungarlased rändasid sisse loodusobjekte(puid, jõgesid, allikad) ning ka esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et toimetada võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid(taluperemehed) normannid- skandinaavlased Eriku Punane - pealik Leif Erikssom - Eriku poeg Konungid - kogokondade pealikud
Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3. Kiviaeg §2 Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis. Arheoloogiline Kultuur ühelaadsete leidudega mustiste rühm Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr. Tegevusalad: jaht, kalastus, koerte pidamine. Tööriistad: Luust, kivist, puust,luust, tulekivist. Tööriista liikideks
Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed leiavad kuulajaid ka aastatuhandeid hiljem tänapäeval. Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a. Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale
aastal Tallinnas. Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid, aga tema esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus alles 1983. aastal, kui kirjanik pärast teistel aladel töötamist kirjutamise juurde naasis. Alates aastast 1985 on Eeva Park vabakutseline kirjanik. Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine", ,,Homsed uudised" ja ,,Tulearm" süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia. Uusimat loomingut läbib pihtimuslik, aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse. Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid
tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk.Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT:
Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud”, „Sanna ja salakütid”), kellel igal aastal ilmub uusi teoseid. Autori arvates on eesti lastekirjandus elujõuline ja mitmekesine ning sisendab usku, et tulev kümnend ei jää möödunule millegi poolest alla. Jaanus Vaiksoo : (kirjutas Jevgenia Levchenko) arvab, et üheksakümnendate ja uue aastatuhande alguse lastekirjandus on täiesti erinev. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli eestimaise lastekirjanduse ilmumine väga napp. Autori sõnul kõige soliidsemad teosed tol ajal olid Andrus Kiviräha „Sirli, Siim ja saladused” ja Aidi Valliku kauaoodatud raamat „Kuidas elad, Ann?”. Hiljem pilt eesti lastekirjanduses hakkas muutuma positiivses suunas. Oluline osa oli selles ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel, kes algatas konkursse, näituseid, tutvustas uudiskirjandust,
Rapla Ühisgümnaasium Konfutsianism Referaat Rain Rosimannus 10R Rapla 2012 Konfutsianism Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas aadliperekonnas, mille sugupuu ulatus Yini dünastia tekkeaega (16. saj. e.Kr). Tema isa Shu Liang-Ho oli Zou väikelinna haldur ja Konfutsiuse sündides juba üle 70 aasta vana ta oli võtnud 70selt noore lisanaise, et poega saada. Kong Fuzi ema Ching Qi oli linna tuntud perekonna noorim tütar. Ta oli poja saamiseks palvetanud Niqiu mäe jalamil mäe järgi sai Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema ...
enamus. Arvamus selles osas, milline on riigi roll ja sekkumise tase ühiskonna asjadesse, on erinev. Praktilise poliitika tasemel eristatakse vähemalt kaht riigi sekkumise valdkonda. 1. Ühiskonna õigusliku süsteemi loomine. Seaduse ja korra tagamine. Territooriumi kaitse väliste ohtude ja rünnakute vastu. Ühiskonnas levinud väärtuste toetamine ja kaitsmine. 2. Majandussüsteemi toimimiseks vajalikud tegevused. Väidetavalt saab iga eelmise aastatuhande viimastel kümnenditel domineerinud nüüdisaegse lääneliku liberaalse riigiteooria puhul välja tuua kolm erinevat nägemust riigist. 1. Riik kui passiivne kodeerimismasin, mis teeb seda, mida ühiskonnas domineeriv (valitsev) grupp riigilt nõuab. 2. Riik kui parteistunud institutsioon, mis realiseerib ennekõike valitsevate riigiametnike eesmärke sobitades neid kokku ühiskondlike gruppide, kellega on vajalik teha koostööd, huvidega. 3
Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse,
· Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puiduga. · Külakaev kogu küla peale kokku ühine kaev. Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee. · Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde. · Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga.
silmaarstid ja kirurg. tunti ravimeid- salvid, tabletid, haavaõmblused, luumurdude tervendamine, hammaste parandamine. kõik oli algeline ja ravimeid tehti kõik taimedest. kui tõesti miski ei aidanud, siis loeti võlusõnu. PEOD orjad olid lõbustajateks. vaesemate peod- templi rongkäik, vaarao kroonimine, lõikuspidy, usupühad. mehed ja naised ei tantsinud omavahel. lapsed olid kaasas. madalad lauad, istuti ümber nende. lõhnatorbik anti igale peolisele. KIRI kiri kujunes 4-3 aastatuhande vahel ekr. umbes samal ajal tsivilisatsiooni tekkimisega. kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis olid keerulised ja meenutasid piltkirja. neid oli raske joonistada ja see võttis palju aega, seetõttu tehti seda vaid siis, kui väga vaja nt. poliitilistel põhjustel või religioossete tektise kirjutamisel. igapäevaselt kasutati hieraatilist kirja. see kiri erines oma märkide kujult, kuid mitte üldistelt mõtetelt. levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus
kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgelt arenenud ühiskond püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on ka motsiikade inimpeade kujulised savianumad. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm) 4.2.TIAHUANACO ( ca 2000 p.Kr.) Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Sealsel kultuuril pole midagi ühist ei ketsuade ega inkade kultuuriga. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama
pääsemist. 313.a. legaliseeris Rooma keiser Constantinus ristiusu Milanos vastuvõetud ususallivuse ediktiga. Peale ristiusu kuulutamist riigiusuks 397.a. keiser Theodosiuse poolt, hakkas see kiiresti levima üle kogu Euroopa. 4.-5.saj. kerkib rida rahvuslike sugemetega kirikuid, jumalateenistusi peetakse oma suva järgi, improviseeritakse, lauldakse oma maa rahvalaule. Selliselt jätkus see kuni 1. aastatuhande lõpuni. Kristust hakati kujutama valitsejana, kuningana, kelle jalge ees maas on kogu inimkond. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus (lk. 31 II lõik) Kuna 7. saj.-ni oli kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk, kujunesid eri maades välja erinevad liturgia ehk jumalateenistuse tüübid, kus esitatav muusika oli mõjutatud kohalikust rahvamuusikast. Jumalateenistuste tarbeks hakati I aastatuhande algul kirjutama vaimuliku sisuga koorilaule ehk hümne. 4. saj
Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent majanduslikult ja kultuuriliselt tihedalt seotud poliitilisest kogukondadest. 1.1 Egiptus Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse viljakas orus 4 aastatuhande teisel poolel eKr. Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad
Egiptlastel tuli vahetpidamata sõdida sõjakate semiidi suguharudega. Ühes Herakleopolise kuninga manitsuskirjas iseloomustakse neid järgmiselt: "Asiaat on halb. Kardetav on koht, kus ta asub. Paha on seal vesi. Arvukate puude tõttu on see paik ligipääsmatu. Mägede tõttu on teed seal läbimatud. Ta ei ela ühes paigas. Tema jalad hulguvad (brodjat). Ta võitleb Horose päevist alates. Ta on võitmatu. Röövli kombel ei kuuluta ta lahingu päeva". Sotsiaalsed faktorid. V-IV aastatuhande jooksul toimus Egiptuses ürgkogukondliku riigikorra üleminek klassiühiskonna riigikorrale. Niiluse üleujutuse reguleerimine ei olnud jõukohane üksikule perekonnale, suurele sugukonnale ja isegi mitte väikesele sugukondade liidule. See oli teostatav alles siis, kui toimus mitme territoriaalse kogukonna ühinemine. Koos irrigatsiooni tööde algamisega avanes ka võimalus rakendada orjatööd. Algul polnud orjade hulk suur. Samuti nagu maa, nii kulusid nemadki
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad
3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal.
1999 Kursi Koolkond Tartu Kunstihoones, Paide Vallitornis ja Raatuse galeriis, Tallinn 1999 TAJU Hyvinkää, Soome 1999 RUUM JA VORM Tallinn 1999 XX SAJANDI KUNSNIKU MÄLESTUSEKS Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 1999 XX sajandi näitus HINGEAEG Tartu Kunstimuuseumis 2000 Chauny Exhibition 1/2000, Prantsusmaa 2000 EESTI MAAL AASTATUHANDE VAHETUSEL, Tallinna Kunstihoones 2000 10 PAAR (Eesti - Flaami ühisnäitus) Kuressaares ja Kuurnes, Belgia 2000 Rahvusvaheline Graafikatriennaal, Krakow-2000 "Bridge to Future", Poola 2000 Rahvusvaheline Graafikatriennaal "Krakow-Nürnberg" Nürnbergis, Saksamaa 2000 Bitola 2000 Triennal, Makedoonia 2000 DUCHAMP SUITCASE, Arnolfini Centre, Bristol, Suurbritannia 2001 Tallinna XI Graafikatriennaal, Tallinna Kunstihoone
elasid kindlaks määratud eeskirjade järgi. Augustinus ja Cassiodorus:Cassiodorus-koostas munkade harimiseks õpiku.Kogu õpetuse jagas seitsmeks vabaks kunstiks:grammatika,dialektika,retoorika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika.Augustinus-kristlik õpetlane.Tema õpetuse järgi lasub inimkonnal patukoorem alates ajast,mil Aadam paradiisiaias Jumala keeldu eirates hea ja kurja tundmise puu vilja maitses.Ilma Jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda. 3.India:Aarjalased:II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse aarjalased.Neist said tänapäeva hindude esivanemad.Aarjalaste kõneldud keelest arenes sanskriti keel.Ühiskonnakorraldus:pühad raamatud e veedad-muistset tarkust talletanud hümnide ja muude usutekstide kogumikud.Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad.Elasid väikeste kogukondadena oma kohalike pealike e radzade juhtimisel.Tähtsamaid asju otsustati kogukonna meeste ühiskoosolekutel. Kastikord:Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse
Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indoeurooplasi. II ja I aastatuhandel eKr rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 3 ÜHISKOND Riik ja ühiskond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
