Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole l...
esialgu toimus naabrite vahel peamiselt kaubavahetus. II aastatuhande algul olukord muutus. Mitmel korral tungisid siia sõjakad Vene vürstid. Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk. Ta võitis eestlasi lahingus ja rajas Tartu kohale Jurjeviks nimetatud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054.aastani, siis sundisid sossolid venelasi lahkuma (pole täpselt teada, kes nad olid. Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud). Ka järgnevatel aastatel tuli ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha)
Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s Enne 1960. aastaid – “cultural deficit” “cultural deprivatisation” jm teooriad – esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid.
Algselt oli muusiku valik, millist muusikat ta mängib või improviseerib, kuid üsna pea hakkasid filmitegijad seda ise täpsustama ja lasid selle vahel ka spetsiaalselt luua. ( Paterson 1999) Sajandi vahetusel hakkas muusika filmis aina suuremat rolli omama. Filmitootjad hakkasid väljastama juhiseid selle kohta, millist muusikat konkreetsele stseenile mängida. Samuti hakkasid ilmuma muusikakogumikud filme saatvatele muusikutele, mille sisu oli organiseeritud meeleolu tüübi järgi. 1910. aastatel tegi kinoorel, mis oli spetsiaalselt tummfilmide saatmiseks välja töötatud, oma debüüdi filmimuusikas. Kinoorelit kasutati 20. sajandi esimesel kolmel kümnendil. Suuremates kinodes hakati juba ka instrumentaalansambleid ja koore kaasama. (A Brief History...: 2012) 1920. aastate algul hakati muusikat filmide jaoks salvestama, seetõttu vähendati filmile vahetut muusika taustaks mängimist. 1920ndate lõpuks tegi filmiga sünkroniseeritud muusika oma debüüdi
aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4. Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Aastatel 1945-1953 ilmus nii vähe kirjandusteoseid, sest valitses üldine segadus ja teadmatus selle üle, kuidas kirjutada Nõukogude Liidu standardite järgi. Eestiaegsete kirjanike tegevus keelati suuresti ära ja noorte pealekasv võttis aega. 5
Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Seni on olukord järjest paranenud. Kuid taas laieneva majandusega võib olukord halvenema hakata. (c) happevihmad · Vääveldioksiidi heitkogused vähenesid perioodil 1990 kuni 2003 ligikaudu 63% võrra. Seega pole tegu hetkel kõige põletavama probleemiga, kuid samas on viimastel aastatel märgata taas kerget tõusutendentsi. Seejuures annab suurema osa happevihmu tekitavast heitmest energeetikatööstus. Aasta keskmine sademete väävlisisaldus Eestis (0,5 mg S/l) on silmatorkavalt madal (v.a Kirde-Eesti mõõtejaamades, kus aasta keskmine kontsentratsioon ületab 1mg S/l). Eesti siseselt pole hetkel kõige olulisem probleem. (d) tolm · Peente tahkete osakeste piirnormid on märkimisväärselt karmistunud,
kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse suhteliselt tugev osalus tootmises ja teeninduses (erasektori annab 54% SKP- st) tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Saksamaa on olnud tavapäraselt Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. 2001- 06 oli inflatsioon keskmiselt vaid 1,6% aastas. Viimastel aastatel on Saksamaa majandust tabanud seisak. SKT aastakasv oli 2001- 05 keskmiselt vaid 0,6% . Avaliku sektori kulutuste kiire kasv on põhjustanud eelarve puudujäägi ja riigivõla suurenemise. Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.- 03.a. 126 mrd. Eurot), viimastel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006)
Eneseteadvuse suuremus, motivatsiooni kasv, kindlustunne · 1804 (Eestimaa) Vakuraamatud (teokoormiste fikseerimine); vallakohus; rahutus Kose- Uuemõisas suruti sõjaväe abil maha, · 1816 (Eestimaa) 1819 (Liivimaa) Kaotati pärisorjus; maa oli mõisnike ainuomand; talude rent (teokohustused säilisid); liikumisvabadus piiratud; isikuliselt vabad; koormised fikseerimata; loodi vallad; perekonna nimede teke 2) uuendused põllumajanduses · 1830. Aastatel hakati mõisates kasvatama kartulit; · 1840 aastatel jõudis kartulikasvatus taludesse; · Hakati kasvatama lina (eriti Lõuna-Eesti taludes), vabrikute jaoks; · Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul; · Nuumhärgade kasvatus; peenvillalammaste kasvatus; · Põhiliseks jäi viljakasvatus, teisel kohal kartulikasvatus 3) talurahva omavalitsuse kujunemine vallakohus, kogukonna ühisvastutus
tumestas peagi uus tragöödia kui 14. aprillil 1865. aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln. Kodusõja tulemusena kaotati orjus kogu USA territooriumil, kuid selle tagajärjel muutus orjade elu korraldamine keeruliseks, kuna enamus neist olid kirjaoskamatud ning ilma elu-ja töökohata ning neile tuli anda perekonnanimed ja kujundada arusaamu tsiviilelust. 19. sajandi teine pool oli USA-s tööstusliku tõusu aeg ning selle tulemusena muutus USA 1890. aastatel maailma juhtivaks tööstusriigiks, olles muuseas ka maailma suurim nisutootja. Hoolimata tööstuse kiirest arengust olid tööliste palgad väikesed , tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Ühendriikide välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai võimu kehtestamine läänepoolkeral. 33. Venemaa 19. sajandil 1855. aastal sai Venemaa keisriks Aleksander II, kes mõistis, et muudatused kogu ühiskonnas on paratamatud. 1861
Nende kapiteelid on kaunistatud madalrelieefis teostatud lehtedega. Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2] Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 18651867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei pommimürsk, kuna kirikutorni kasutas Punaarmee oma vaatluspunktina. Tornikiivri algne välimus taastati alles 1972. aasta lõpuks- täna ilutseb seal Eestimaa ainuke värviline tornikukk. [27] Joonis 1.1 Türi kirik 5 RENESSANSS
Schacht (male), kusjuures see on etümoloogiliselt põhjendatud tollel ajajärgul saksa "sch" hääldamisega sõna algul ligilähedaselt nagu "sk". Näljahädad ja Põhjasõda laastasid Liivimaa. Uuesti leidub jälgi maleharrastusest 18. sajandi teisel poolel. Sellest ajajärgust on pärit ka esimesed nimeliselt tuntud maletajad Eestimaal. Tugevate maletajatena said tuntuks Gotthard Andreas Zoege- Manteuffel ja Carl Philipp Amelung. C. Ph. Amelungi peeti aastatel 17901817 Baltikumis ja Peterburis tugevaimaks maletajaks. 18. sajandi viimaste aastakümneteni ei ole jälgi kirjalikest maleteemalistest töödest ega partiitekstidest, mis võimaldaksid saada ülevaadet mängutaseme arengust. Olemasolevatel andmetel on vanim kirjas märgitud positsioon Zoege-Manteuffeli ülesanne, mis kuulub ajavahemikku 17901799 ja on ära toodud Saksa maletaja Max Lange ülesanneteraamatus "Handbuch der Schachaufgaben" (Leipzig, 1862). 1799
osas konkureerima. Esemete kogumise põhjuseks olid eelkõige võimuküsimus ning religioosne tähendus. Vanu esemeid kogus eelkõige eliit. 13. sajandil tekkis huvi klassikalise kultuuri vastu, alguse sai Itaaliast. Tõusis huvi mitte ainult reliikviate vastu, mis keskajal oli väga teemas, vaid renessanssiajal tärkas huvi ka muude esemete vastu ning kultuuri vastu üldiselt. Oliviero Forza on üheks näiteks renessanssiaja kogumise kohta, tal oli Itaalias Treviso linnas 1330. aastatel mitmeid vanu esemeid: mündid, käsikirjad jne. Jean de Berry, Berry hertsog oli samuti mees, kel oli väga suur kultuuriliste esemete kogu, tema kogu on ka katalogiseeritud, kuid terve kogu kahjuks ei ole säilinud, kuna osad asjad müüdi mingil hetkel maha. Tänu sellele, et tema kogu oli katalogiseeritud, siis on aga üpris palju esemeid sellegipoolest identifitseeritavad ning säilinud. Näiteks Fonthilli vaas, mis on vanim
Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel
.....................................................................................................19 KASUTATUD ALLIKMATERJALID..........................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja
pommitamist. Boris Seremetjev-Venemaa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja; tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult. Ronga Tehvan ehk Stephan Raabe-eesti talupoeg, kes olevat juhtinud rootslaste ratsanikud venelasste selja taha Narva lahingus, mis taganudki rootslastele kiire edu. Karl XII-oli Rootsi kuningas aastatel 16971718; 15- aastaselt troonile tõusnud Karl XII oli küllalt kogenematu; Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale, sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel: ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Käsu Hans-Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud ,,Nutulaul"
sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIIIXX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I IV, Thutmosis IIV, Hetsepsut, Ramses IIX, aastatel 15621085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra ga ja kandis seetõttu nüüd nime AmonRa (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim
(NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja
Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi. Mõiste: devalveerimine- raha väärtuse riiklik langetamine välisvaluutade suhtes, et soodustada väliskaubandust. Tööpuuduse ja elukalliduse kasv süvendas rahva rahulolematust ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa sisepoliitilise kriisi tekkele ning autoritaarse diktatuuri kehtestamisele (Vt. Sisepoliitika Eestis). 5. Majanduskasv aastatel 1933 1939: 2 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. 2. EESTI SISEPOLIITILINE ARENG 1920. AASTATEL: 1. Parteid (erakonnad) Eesti Vabariigis:
Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15. saj ja praegune uks on pärit 17. sajandist Väravatorn olla ka Tallinna vaimude kodu See tänav kuulus tervikuna all-linnale (seega- miks Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist. Üle venemaa koguti kokku 434 623 rubla Ülesandeks kohalikku luteri usku rahvast õigeusu kogudusse meelitada Õigeusu kiriku eeskujuks on olnud Moskva ja Jaroslavi 17. saj. kirikuarhitektuur, vene historitsistlik stiil; mis erineb tugevasti ümbruskonna barokk ja klassika stiilist.
Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik: parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute ja ettevõtjate esinduskojaga. Välispoliitika oli totalitaarse diktatuuri kindlustamiseni mõõdukas. 1930. aastail algasid vallutussõjad. Itaalia vallutas Etioopia ning muutis selle oma asumaaks, 1936-1939 sekkus koos fasistliku Saksamaaga Hispaania kodusõtta ja Aprill 1939 okupeeris Albaania. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Itaalia poliitilise ja sõjalise liidu (Berliini- Rooma telg). 1938
Prantsusmaa suuremad parteid: · Kommunistlik Partei (Parti Communiste) · Rohelised (Les Verts) · Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) · Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) · Ühendus Demokraatia Eest (Union pour la Démocratie Française) · Rahvaliikumise Liit (Union pour le Mouvement Populaire) · Rahvusrinne (Front National) Neist olulisemad on Rahvaliikumise Liit (UMP), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF), Sotsialistlik Partei (PS). Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näiteks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National FR) võib pidada toetajaskonna poolest arvestatavaks parempoolseks parteiks Prantsusmaal. Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast Rahvuskogust (Assemblée Nationale) ja Senatist. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2002.a. juunis. Praeguses Rahvuskogus omab UMP enamuse kohtadest (355)
Kongressile ettepaneku osutada maj. abi ainult nendele riikidele, kes on valinud parempoolse maailmavaate ja kapitalismi. Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st
olukorrani jõudmise teest kaasaja operatsioonisüsteeme kindlasti pisutki laiemalt mõista. 1. Linuxi kujunemine 1.1 Suunavad impulsid Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi. 1.1.1 Unix 1960. aastatel tegeleti New Jersey's Belli laboratooriumis uue, senisest mugavama, teisaldatavama ning kättesaadavama operatsioonisüsteemi väljatöötamisega. 1969. aastal tuldi välja operatsioonisüsteemiga nimega Unix. Avatud lähtekoodiga uuele operatsiooni- süsteemile sai osaks soe vastuvõtt, mis väljendus selle laialdases kopeerimises ning modifitseerimises äri- ja akadeemiliste asutuste poolt. (Ritchie 1979)
Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada. Elulugu Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik, luuletaja, kolumnist, kokanduskommentaator ja saatejuht. Ta sündis 4. juunil 1941. Aastal Tallinas. Tema vanemad on Riivo Sinijärv ja Lili-Mai Sinijärv. Isa töötas keemikuna ja ema raamatukogutöötajana. Siniärve vanaisa aga on kuulus luuletaja Erni Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti õppis ta seal ka inglise filoloogiat ja õigusteadust. 1988 aastal töötas Karl Martin Sinijärv arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel
...................12 Summary..............................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................. 14 Sissejuhatus Läbi ajaloo on toimunud sadu suuri sõdasid, mis on muutnud nii mõnegi riigi saatust. Ka Eesti pole erand - 1208-1227. aastatel toimus Muistne vabadusvõitlus eestlaste ja Mõõgavendade Ordu vahel, mille tulemusena uhketest eestlastest aastasadadeks orjarahvas sai. Enne Muistset vabadusvõitlust olid eestlased sõdinud ainult ümberkaudsete hõimudega ja käinud ka mõningatel kaugematel röövretkedel, kuid suuri sõdasid siinne rahvas läbi elanud ei olnud. Siiski oli neil olemas mingisugune sõjavarustus, nii et kui ristirüütlid eestlasi ründasid, ei alistunud nood mitte kergesti,
Õielõikaja Muna vastne valmik muna kahjustus Anthonomus rubi Laikpõletik Lehel, lehel lehel Lehel, Lehel, Ramularia õiel, võsundil võsundil tulasnei Maasika kasvatuse edukus sõltub olulisel määral kasvukoha ilmastikuoludest (temperatuur, sademed, valgus, tuul), mullastikust, reljeefist, loodusliku veekogu lähedusest, tuulekaitse olemasolust ja muudest teguritest. Mõnedel aastatel väheneb maasikasaak õite öökülmakahjustuste tõttu. Maasikas alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul juuni algul. Enamasti on selleks ajaks öökülmaoht möödas, kuid mõnedel aastatel esineb küllalt tugevat õite ja viljahakatiste külmakahjustust. Kuna `Polka `on varajasepoolsem, mitte varajane sort, siis külmakahjustused mais väga suurt kahju sel aastal ei tekitanud. Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka
kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiiremini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009.aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Kruiisireiside pikkused on varieeruvad- puhkuserekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2-päevane kruiis, kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab,et osatähtus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab. Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend : *Kruiis sobib kõigile- sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju;
aastal leiutatud trioodaudion . See oli esimene termiline ventiil või vaakumtoru, mis viis muuhulgas elektriliste signaalide loomise ja võimendamiseni, raadioülekanneteni ja elektrilise arvutamiseni. Oma 1907. aastal ilmunud tekstis Helikunsti uue esteetika visand arendas Ferruccio Busoni teooriat kolmandiktoonidest, mille tekitamiseks ta pidas sobivaimaks kasutada dünamofoni. Selles tekstis on teisigi ideid, mida oli võimalik realiseerida alles elektroonilise muusika vahenditega 1950. aastatel. Muuhulgas pakkus ta välja idee kõlavärvimeloodiast, mida Arnold Schönberg esimest korda käsitles oma “Harmooniaõpetuses” (Harmonielehre, 1911) ja ka hiljem kui sobivat kontseptsiooni varasele elektroonilisele muusikale. Ka Edgar Varèse’i ja itaalia futuristide müraesteetika on mõjutanud elektroonilise muusika kõlakujundust. Kuigi futuristid ei konstrueerinud otseselt elektroonilisi muusikainstrumente või loonud
plaanimajandus – majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas – kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi). Poliitika: 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse (30ndaid nimetatakse hiilgava terrori ajajärguks). Poliitiliste vastaste paikapanemiseks peeti mitu näidisprotsessi, mis olid Stalini lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas
Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule
4.3 Kultuurilugu Vaatamata hõredale asustusele on Põhja-Kõrvemaal olnud tähtis koht Eesti kultuuriloos. Kulli talu peremeest Kulli Jüri võib pidada üheks esimeseks eesti soost haritlaseks 18 sajandi teisel poolel, kes oli tuntud vennastekoguduse organisaator ja ettelugeja. Ta on saatnud kirjaläkitusi Saksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu. Esmakordselt 1720. aastal mainitud Koitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H. Tammsaare. Siit on pärit "Kõrboja peremehe" tegevustik. Mitmed külaelanikud olid raamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaa looduskirjeldusi. Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu. Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A. Raudkats, Soome metsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen.
Umbes 20% Läänemere laevadest on üle 200 miljonit tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte poolest, mis ei jäta palju ruumi navigeerimiseks. Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud huvi luua ruumi uutele tuuleparkidele ning samaaegselt ka täiendada merekaitsealasid, mis piirab veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta, mis aitavad kaardistada üksikasjalikult liikluse intensiivsust ning samuti anda olulise panuse mere ruumilise planeerimise jaoks
suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Linnalähedaste asulate arv on aastast 1959 järjest kasvanud, eriti 2000ndatel aastatel (kasvades peaaegu 4 kordseks). Muude maa-asulate arv on aastast 1959 vähenenud peaaegu 3 korda. Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused Linnalähedaste maa-asulate keskmine suurus on 384 elanikku, muude maa-asulate keskmine suurus 69 elanikku. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes · 1 etapp: Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele maa-asustuse kontsentratsioon
kontraste ja kiirete passaazide hõlpsamat mängimist. Klaverimängu stiili, mis sisaldas neid komponente, on nimetatud "briljantseks stiiliks" (särav, hiilgav, pärlendav). Selle suuna esindajate mängule oli iseloomulik perfektne tehnika, kiirete tempode eelistamine ja ka elegantne graatsia. Viini klaver oma väikese kõlajõu tõttu siiski ei rahuldanud pianistide vajadusi, instrumendi helitugevus jäi suurtes kontserdisaalides nõrgaks. 1820. aastatel said juhtivateks klaverifirmadeks Erard ja Pleyel Pariisis, kusjuures Erard võttis aluseks just suurema kõlajõuga inglise tüüpi klaveri. Alates 1830. aastatest kasutas ja propageeris Erard'i klaverid Liszt, Pleyeli omi aga Chopin ja Kalkbrenner. Nendel klaverivabrikantidel olid Pariisis ka oma saalid ja muidugi oma klaveritega. Peamised ehituslikud küsimused, mille kallal klaverimeistrid sel kümnendil töötasid, olid
Kiviktaimla ajaloost Euroopasse ja olid väga eelistatud aiamotiiviks. Eesti talupoeg on juba minevikust saati rassinud kividega, on korjanud neid põldudelt piirete rajamiseks ja Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks. Hiinas, kust nad levisid 20.-30.ndatel aastatel hoogustus ka Eestis kiviktaimlate Jaapanisse. rajamine. Esimesena istutas mägitaimi oma individuaalaeda Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane fotograaf J. Riet Viljandis. aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kooliaedades rajati suuremad mägitaimede kollektsioonid Räpina ja Türi aiandustehnikumi aeda.
· Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960
Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On
Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid.
kätel, randmetel, jalgadel ja pahkluudel ning kaunilt maniküüritud küüned; ilusad piirjooned nagu pingutatud traat. Tema ornamentikavaimustust: viimistletud materjalid, juuksed; vormi või värvi või mõlemat rõhutav rahvahulk. Ei tundnud huvi teadusliku perspektiivikasutuse vastu, selle asemel ühendas ta targalt vanad gooti dekoratiivsed stiilid uute, klassikaliste ja humanistlike ideaalidega. Sandro õppis ilmselt 1460. aastatel koos Filippo Lippiga. Umbes 1470. aastaks oli ta saavutanud omanäolise ja originaalse väljenduslaadi ning töötas Medici perekonna jaoks. Just Medicide tellimustööna maalis ta allegoorilised stseenid, mida tänapäeval peetakse tema suurimaks saavutuseks. Peamiselt lõi ta aga religioosse sisuga maale ning tema töökojas valminud Madonnad olid eriti populaarsed. Botticelli maalitud fresko ,,Korahi karistus" Sixtuse kabelis osutab tema töödesse lisandunud dramaatikale
sinna võimalik ehitada läbi kaaravade kesklöövi külglöövides arvukalt avausi Hagia Sophia katedraali Asukohaks Türgi, Pärast Konstantinoopoli Muhameedlased on kinni Tänapäeval on kirikus sise-ja välisvaade/ Istanbul. Rajati aastatel langemist türklaste kätte katnud maalingud ja muuseum ning osa ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud
Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked.Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse lõid viikingid tugeva riigi.Kõige enam kannatasid Põhja-Saksamaa,Inglismaa ja Prantsusmaa.Kuna
33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor- Eestilt" honoraride ja avansside näol sisuliselt kuupalka Luts sai 200 krooni kuus. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. Ka Lutsu aastakümneid vaevanud korteriprobleemi lahendamisel on suured teened ,,Noor-Eesti" ärijuhil, kes tegi talle ettepaneku ise maja ehitada just nii, nagu oli omal kulul teoks saanud ,,Kevade" väljaandmine. Sõlmiti leping kõigi kordustrükkide ja 30-köitelise kogutud teoste väljaandmiseks. Suvel 1936 alustati Arnold Matteuse projekti järgi ehitust. Krundi kinkis Tartu linnavalitsus kirjanikule läheneva juubeli puhul
sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist
Ei saa salata, et tihti kaunistavad paisjärved maastikku ning on hinnatud suplus- ja kalastuskohana. Elustikule tekitatava kahju kaaluvad need head küljed üles siiski ainult üksikjuhtudel. Eeskuju valest kohast. Võtame miskipärast eeskuju Põhjamaadest, kus hüdroenergia potentsiaal on tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jätame tähelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse. Näiteks Taanis rajati viimane hüdroelektrijaam kuuekümnendatel aastatel. Mingil arusaamatul põhjusel on hüdroenergiat Eesti oludes hakatud nimetama "roheliseks". Seda tehes unustatakse, et globaalne ja universaalne moodustuvad tegelikult kohalikke olusid arvestavatest erijuhtudest. Ka Norras toodetakse hüdroenergiat jõgede ökoloogilise kvaliteedi arvel, ent seal korvab seda kaotust osaliseltki oluline hulk odavat elektrit, mida riik nõnda saab. Jõgi ei ole taastuv loodusvara. Jõgi on midagi enamat kui veega täidetud renn. Kord rikutud jõge
4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV-Liidus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui Läänes loodud liidud oli rahvaste vaba tahe ja soov, siis NSV- Liidus loodu oli puhas Moskva diktaat. MIKS?- Need probleemid olid erimeelsuste põhjustajateks peamiselt seetõttu, et korda mööda taheti ja ka hakati üktsteist üle trumpama nii sõjanduses, majanduses kui ka poliitikas. Külma sõja intensiivsuse ja probleemide teravik 1950. ja 1960. aastatel. - Enim probleeme tekitas võidutrelvastumine, mis 1950. aastatel muutus eriti oluliseks, sest nii USA, kui ka NSV- Liit said valmis oma termotuumapommide ehk vesinikpommidega. Selle tagajäriel kasvasid pinged riikide vahel, sest tegelikult kartsid kõik tumasõja puhkemist. Kas Trumani doktriini ja Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatudpiirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? - Nii Trumani doktriin, kui ka Marshalli plaani eesmärk ei olnud
luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte. Vastu ootusi avaldas Mirebau artikli, milles ülistas Maeterlincki näidendit peaaegu taevani. Kriitik oli avastanud pärli, ja tõepoolest, nagu nüüd teme, oli "Printsess Maleine" uue teatriajastu kuulutaja. Mitte et see oleks olnud uue suuna parimaid teoseid, aga see oli esimene sümbolistlik draama. 1985.- 1918. aastatel oli tal suhe laulja Georgette Leblanciga. 1919. aastal abiellus ta aga Renée Dahoniga. Koos abikaasaga läks ta elama Ameerikasse. 1932. nimetas Belgia kuningas Albert I Maeterlincki krahviks. 1939. aastal lendas ta Ameerikasse ja oli seal aastani 1947. Maurice Maeterlinck suri Prantsusmaal Nice´is 1949. Tõstamaa Keskkool 4 Merlin Miido Referaat
3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu. Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Inglismaa Parlamendi ja kuninga vastasseis kulmineerus 1640. aastal ning 1642. 1649. aastatel toimus kodusõda. Sõjas olid vastamisi kuningas Charles I Stuarti toetajad ning parlamendi toetajad. Parlamendi väed saavutasid ülekaalu. 1649. aastal kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Saksamaa Saksamaa oli killustatud riik, koosnes arvukatest vürstiriikidest. Saksa vürstiriigid ajasid iseseisvat välispoliitikat, neil olid oma relvajõud, traditsiooniliselt Habsburgide suguvõsast pärit keisrid
tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.
nimi kukersiit. Tänapäeval kasutatakse seda põhiliselt elektri tootmisel ja keemiatööstuses, kuigi algselt toodeti sellest ka põlevkivibensiini. Põlevkivi annab suurema osa Eesti elektrienergiast ning siinsed kaks soojuselektrijaama katavad üle poole riigi vajadusest. Nõukogude ajal rajati piirkonda mitmeid rasketööstusettevõtteid, mille tagajärjel kasvas rahvaarv mitmekordselt. Näiteks endise Sillamäe suvituskoha asemele ehitati 1950. aastatel militaartööstuslinn, mida teadlikult ei märgitud NSVL kaartidele ning mille elanike aadressiks oli esimestel aastatel hoopis Moskva või Leningrad. Ehitustöödel kasutati saksa sõjavange ning Nõukogude armee sõdureid. Kuna ehitustöödel raha kokku ei hoitud, on Sillamäe linn siiani stalini-aegse arhitektuuri ja linnaplaneerimise musternäidiseks. Suletud linnas andis tol ajal tööd strateegilise tähtsusega sõjatehas, mis kasutas kohalikke maavarasid uraanioksiidi tootmiseks; kui
Rhine Uurimise Keskuseks. Tänapäeval on see parapsühholoogia uurimise üksus, mis väidab, et parapsühholoogia püüab parandada inimese seisundit suurendades teaduslikku arusaamist nendest vaimuannetest ja sensitiivsustest, mis ilmnevad, et ületada tavalisi aja ning ruumi piirjooni. Parapsüholoogide Ühenduse ühendamine Ameerika Teaduste Ühendamise Assotsiatsiooniga, millega kaasnes üldine avatus psüühikale ja salapärastele nähtustele 1970- ndatel aastatel, põhjustaski suurenenud psühholoogiliste uuringute dekaadi. Nende aastate jooksul laienes parapsühholoogia tgevusulatus. Psühhiaater Ian Stevenson juhatas 1970-ndatel palju vaidlusi tekitanud taaskehastuse uuringuid, psühholoog Thelma Moss pühendas palju aega Kirliani nöopildi uurimiseks UCLA parapsühholoogia laborotooriumis. Vaimsete õpetajate sisevool Aasiast ja nende näites meditatsiooni poolt tekitatud võimetele viisid teadvuse muutunud seisundite uurimisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
