Narkoäri annab võimaluse huvitavateks elamuslikeks ekperimentideks umbes 100 000le Eesti elanikule. Sealhulgas umbes 5000 isikule, kes süstib iga päev endale heroiini ning teisele 5000 inimesele, kes tarvitab iga päev erinevaid narkootikume, sealhulgas kuritarvitab ka retseptiravimeid.Arstiravimeid tarbib Eestis umbes 70% elanikest, hulgitarbijaid on umbes 10% elanikest. Ühes aastas tarbivad Eesti elanikud ravimeid ligikaudu 1 miljardi krooni eest, see kogus aastatega pidevalt tõuseb. Narkootikumid ja tagajärjed Peale selle, et narkootiliste ainete kasutamine tekitab varem või hiljem sõltuvuse on nende pruukimisel ka teisi olulisi ja palju tösisemaid tagajärgi mis võivad isegi lõppeda surmaga.Müstiline haigus! Mõrtsukalik viirus! Kahekümnenda sajandi katk! Ravimatu tõbi! Inimkonna hukk! Jne..ikka järjest süngemates toonides. Nii on kommenteeritud AIDS i.AIDSi tekitaja on HIV viirus
Suur vend valvab! Läbi ajaloo saab väita, et inimesi on valvanud „suur vend“. Ütlus“ Suur vend valvab „ on tulnud Orwelli kuulasast teosest „1984“. Selles teoses kirjeldab Orwell totalitaarset tuleviku riiki, kus võimul on Suur vend. Kuidas on siis nn suure venna valvamine ajaloos ette tulnud? Minu arvates tähendab Suure venna valvamine, et ühiskonnale seatakse raamid, kus riik üritab kontrolli tagamiseks jälgida nende kõiki sfääre. Sellise elukorralduse juhtijateks on pidev keelamine, jälgimine, pealt- ja ülekuulamised ning eelduseks, et inimesed alluvad vaid hirmust, et keegi saab kõrvalekaldumistest teada ja teda karistatakse. Just selline ühiskond oli Orwelli teoses 1984 väjla kujunenud. See on väärastunud ühiskond ehk düstoopia. Teosel 1984 on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritanniaga, kuid seevastu Stalini-aegse Nõukogude Liiduga ja Hitleri juhitud Saksamaaga. Mõlemas sell...
Kasum enne tulumaksustamist 1178 100% 2467 Tulumaksukulu 0 0% -52 Aruandeperioodi puhaskasum 1178 100% 2519 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 1171 99% 2518 vähemusosaluse osa kasumist 7 1% 1 2103.a. Suurenes võrreldes eelmiste aastatega varade ja omakapitali osakaal. Samas vähenesid kohu Kasvasid äritulud kui ka ärikulud. Ärikasumi hüppeline kasv oli 2012.a. võrreldes 2011.a. 1,12,2012 31,12,2013 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS 2011 2012 2011 2013 % % 32% 12091 25% 40% 14% 16% 11016 23% -6% 39%
maakonnad: põlva maakond, jõgeva maakond, rapla maakond, valga maakond. Tabelist on näha, et aastate vältel on suurema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: harju-, tartu-, saare- ja pärnu maakonnad. Eestis kõige suuremad keskmised rutotunni palgad on harju maakonnas. Aastate vältel on väiksema keskmised brutotunnipalgaga maakonnad: põlva-, jõgeva-, valga- ja võru maakonnad. Kui jälgid rapla maakonda on näha, et rapla maakonna keskmise brutotunnipalgad on langenud aastatega. Kui aastatel 2001 ja 2004 on rapla maakonna keskmine brutotunnipalk olnud kõrge, siis 2007 oli see keskmine ning aastatel 2010 ja 2013 on olnud madal. 5 Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes Joonisel 1 on toodud välja Eesti omavalitsusüksustes eakate osatähtsus aastal 2010. Joonis 1. Eakate ( 65-aastased ja vanemad) osatähtsus (protsentides) omavalitsusüksustes aastal 2010
vale Complete Mark 1.0 out of 1.0 ? Select one: In atsioonimäär ulatus USA-s 6-8 protsendini aastas depressioon algas 1929. aasta börsikrahhiga Majanduslangus hõlmas kõiki majandustegevuse valdkondi Tööpuuduse määr tõusus USA-s 25 protsendini Question 8 Suur Depressioon on dateeritud aastatega Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 1929 - 1933 1928 - 1931 1929 - 1931 1939 - 1945 Question 9 Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
Prügi sorteerimise juhend Miks prügi sorteerida?............................................................................................................................1 Prügiveo reeglid.....................................................................................................................................1 Kuidas prügi sorteerida?.........................................................................................................................2 Paber ja kartong..................................................................................................................................2 Biolagunevad jäätmed........................................................................................................................2 Pakend................................................................................................................................................3 ...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
150 500) oli 2013 aastal. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus 4 4.Ida-Viru maakonna sündimus ja suremus Ida-Viru maakonna sündimuse ja suremuse näitaja Ida-Viru maakonna sündimus on suhteliselt ühtlane aastate jooksul. Kõige rohkem oli Ida-Viru maakonnas sündinuid 1994 aastal (u. 3500) ning kõige vähem 2011 aastal (u. 2200). Sündimus on aastatega vähenenud. Surmasi oli kõige rohkem 1989 aastal (u. 3100) ning kõige vähem 2012 aastal (u. 1300). Loomulik iive on negatiivne, kuna suremus on suurem kui sündimus. Loomulik iive langes 1989-1994 positiivsest negatiivsesse. 1994 aastal hakkas loomulik iive taas tõusma, kuid on siiani negatiivne. 5 5.Ida-Viru maakonna sisseränne Ida-Viru maakonna sisseränne
nende traditsioonide ja tavadega, aga alati, naasedes Tallinna lennujaama tagasi, on see äratundmisrõõm ja rahulolu tunduvalt suurem kui oli enne reisile minemist. Meil on laulupidu ja jaanipäev ja Kalev. Tõenäoliselt ma ei oskaks neid asju hinnata, kui ma ei oleks käinud ka teistes riikides ja näinud nende traditsioone ja kultuuri. Ma arvan, et inimesed, kes on näiteks vähemalt aasta elanud välismaal, hindavad neid asju veel rohkem. Muidugi on see hea, et maailm globaliseerub aastatega aina enam, aga seda erilisem tundub meie väike Eesti oma erilise keele ja kommetega. Kui aga vaadata teise nurga alt, siis leiab ka kindlasti palju põhjuseid, miks eestlane siiski on kaotamas oma identiteeti praeguses maailmas. Kui kõik inimesed piirduksid ainult välismaale reisimisega ja mitte sinna elama minemisega, oleks ju kõik muretu. Aga miks muidu tekitatakse paanikat meediaväljaannetes, et varsti ei ole meil enam ühtegi noort, keda
Üle maailma elab palju inimesi, kes ei kuulu otseselt kuhugi organisatsiooni või roheliste erakonda, kuid kes on sisimas rohelised ja juhivad teiste tähelepanu asjadele, mis on olulised. Nagu näiteks helilooja-astronoom Urmas Sisask võitleb Tuhala lähedusse Nabala karstialale kavandatavate lubjakarjääride vastu. On selge, et inimesed ei suuda pidurdada protsesse, mis on looduse poolt määratud. Samuti ei saa me seda teha protsessidega, mis on kümnete ja sadade aastatega meie ühiskonda juurdunud. Üksikud inimesed ei saa muuta kõigi mõtlemist, ellu suhtumist või käitumismaneeri. Küll aga saavad nad muuta selle toimuva protsessi palju inimlikumaks ja talutavamaks kõigile, ka loodusele. Jan Mustjõgi
Kas Eesti on jätkusuutlik? Viimaste aastatega on see väljend "jätkusuutlik areng" leidnud aina laiemat kasutuspinda ja saanud justkui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki? Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma
suur hulk inimesi ning mis levib bakteri kaudu toidu, haava ning soolestiku teel. 3-staadiumiline nakkushaigus, mis kahjustab elundkondi nagu süda, luustik ning nahk. Haugusjuhtumite arv on viimaste aastatega kahanenud. Tekitajaks on bakter nimega Treponema Pallidium Pallidum. Levib bakteriga, mida kannavad edasi loomad, kes ise haigusesse ei nakatu (näiteks puuk). Selle haiguse vastu puudub vaktsiin.
suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine
Artikkel on avaldatud Postimehe veebilehel pealkirjaga ,,Andrei Kuzitzkin: kui tahate Putinit armastada, siis tehke seda parem teisel pool Eesti-Vene piiri''. Arvamuslugu ilmus kolmandal novembril aastal 2015 ning selle autoriks on Andrei Kuzitzki, eesti keelde tõlkis Marek Laane. Esmalt kirjutatakse artiklis Vene blogijast Maksim Jefimovist, kes sai Eestis poliitilise varjupaiga. Vastukajaks süüdistati Jefimovit riigireetmises ning tema üle naerdi, sest Eesti riigis oli põgenenu n-ö teise klassi inimene. Juhtunu tekitas uusi küsimusi seoses määratlemata kodakonsusega isikutes. Seejärel arutletakse artiklis, kuidas on mõne aastaga muutunud venelaste osakaal välismaal. Võrreldes riikidega nagu Gruusia ja Usbekistan, kus venelaste osakaal on vähenenud viis korda, on Eestis see kahanenud vaid 1,2 korda. Kuigi kodakonsuse saamisega on Eestis probleeme, ei kiirusta venelased selle taotlemisega ega ei ole valmis ka riigist lahk...
Unistused ja väärtused Mats Traadi teoses ,,Tants aurukatla ümber" on lugejale tajutavad mitmed väärtushoiakud läbi terve teose. Mõningad väärtused muutuvad aastatega tähtsamaks või vähemtähtsamaks, olenevalt ümberringi toimuvast. Lisaks üldistele väärtustele on igal tegelasel teoses omad unistused, millest mõni rohkem ja teine vähem räägib. Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK) MÕISTED: 1) retsitatiiv- kõnelaul, mille ajal züzee areneb. 2) instrumentaalkontsert- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist saab näidata oma võimeid. 3) concerto grosso- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), lev...
lähemale läheb ta pikalt turul olnud Läti rabarberivahuveinidega, millest Rabarbra on veidi värskem ja kergem. Nudisti Nõmme jookide, eeskätt Rabarbra, vastu tuntakse tugevat huvi Rootsis, Soomes, Hollandis, Lätis ja Leedus, kuid on vabrik teinud teadliku valiku hetkel müüa oma toodangut kodumaisel pinnal. Rabarberi sort, mida Rabarbra valmistamiseks kasutatakse, on võrdlemisi eriline ning raskesti kättesaadav. Kuna ka tootmismahud on viimaste aastatega teinud läbi meeletu kasvu, siis tooraine võetakse sisse ka teistest Euroopa riikidest. Eestis lihtsalt pole sellises mahus sobivat toorainet saada. Tulevikuidee on Nudistil muuta jook hooajalisest toodangust aasta läbi saadavaks veiniks. See tähendab aga rabarberimahla külmutamist ja uue veinilaari tegemist iga pooleteise kuu tagant. Rabarbra on kuiv, 8,1%, värske ja mõnusalt vahutav rabarberivein. Maitselt kerge, värske, mineraalne, puuviljane ja rabarberiküllane.
Meie suhtumist on vaja muuta, sest nii intrigeeriv kui see ka ei ole, kaalul on inimkonna jätkusuutlikus. ,,Inimene on inimesele hunt" - nii ütles inglise filosoof Thomas Hobbes. Tal oli mõneti õigus ja ometi ütles ta seda ammu enne I ja II maailmasõda. Vaid inimene võib olla nii sõge, et luua sellist hirmu ja terrorit, purustada nõnda palju ja tappa miljoneid nagu seda juhtus II maailmasõja ajal. Sõja iseloom on ainult aastatega muutunud. Ainuüksi Ameerikal ja Venemaal on kahepeale nii palju aatompomme, et võivad terve maakera sadu kordi õhku lasta. Samas kehtib tänapäeval ka ütlus, et ,,iga inimene on iseenda kellalööja". Suitsetajad, alkohoolikud, narkomaanid jms inimesed on sõltuvuses harjumusest, mis tunduvalt nende eluiga lühendab. Samuti prostituudid, kes tihti AIDSi põevad, ja pätid, kes kuritöö eest trellide taha pannakse. Selle põhjal
Müüdud on üle 30 miljoni eksemplari. Tema loomingut on tõlgitud 62 keelde ja avaldatud rohkem kui 150 riigis. Sissejuhatus Tegemist on põneva, kummalise, aga siiski loogilise maailmaga. See on kujunenud reisides silmad lahti mööda maailma ringi, vahetades mõtteid erinevate inimestega ning võttes rõõmuga vastu kõike seda mida maailma pakub. Coelho oskab aru saada märkidest. Need märgid, on tegelikult elutarkus, mis koguneb aastatega, aga ilmutavad end igamoodi isekujul. Tuleb näha kaugemale, et mõista Maailma ilu. Nagu suur ja sinine meri, mis näib tuttav ja kindel. Sinna sukeldudes võib leida ka seda, mille olemasolust pole varem aimugi olnud. ,,Alkeemik" ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda
kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja 1884 kolis ta Riiga ja rajas seal kliseetöökoja o Rosalie Friedrike (30. oktoober 1858 189?) o Ida Alvine Jakobson (1. märts 1855 19?) 6. Haridustee o 1850-1856 omandas alghariduse Torma kihelkonnakoolis o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja o 1865-1871 Peterburis saksa keele ja kirjanduse alane gümnaasiumi ülemkooliõpetaja o 1865-1871 ,,Eesti Postimehe" kaastööline o 1872-1874 Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja o 1873 Pärnu Eesti Põllumeetse Seltsi president o 1875 Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president o 1878-1882 ,,Sakala" toimetaja o 1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president 8. Ühiskondlik tegevus
Vajan tähelepanu, kiitust ja toetust nagu õhku. Selle nimel olen valmis mägesid nihutama ja kui see peaks vajalikuks osutuma, siis ka jõgesid kuivatama. See on tingitud enda üpriski edevast ning emotsionaalsest isiksusest. Kui puudub positiivne tagasiside, siis on üpris suur tõenäosus, et olen kas vait kui sukk või vägagi irooniline. Igal inimesel on välja kujunenud oma kindlad suhtlemisvahendid ja viisid, mida on harjutud aastatega kasutama. Vahendite ja viiside kasutamine sõltub suuresti, kellega suhtlen ehk millisesse sotsiaalsesse gruppi suhtluspartner kuulub. Sotsiaalseid gruppe, kuhu ise kuulun on enda arvates natuke palju, täpsemalt neli. See tähendan nelja erinevat maailma, rolli, maski jne. Sellest on tingitud ka erinevad suhtlustõkked. Paratamatu on see, et kõigis neljas sotsiaalses grupis ei saa võrdse intensiivsusega suhelda ning seetõttu mõni neist gruppidest ka kannatab, kuna huvi
Virtuaalsed inimsuhted? Tänapäeval üha populaarsemaks saav tutvumisviis on virtuaalne. Paljud ainult seda kasutavadki, kuna see tundub olevat lihtsaim meetod. Aga ei arvestada kaasnevate ohtudega ega muuga. Internetis võib suhelda igasuguste inimestega. Kust leida endale tõelist suhet: kas interneti teel või päris-elus? Just viimaste aastatega on läinud üha populaarsemaks internetisuhete loomine. Arvatakse, et see on kõige ohutum ja leitakse kindlasti õige. Kuid paljud ei arvesta, et isiksus, kellega üritatakse suhet luua, võib valetada. Internetis arvatakse, et tuntakse ennast bossina, seal saab teha mis tahes ja ükskõik kellega mida rääkida. Inimestel tekib anonüümsustunne. Kui pikaajaliselt on suheldud ainult arvuti teel, kaob ära päris-suhtlus, aga sellest ei saada ise aru.
arenenud, et info leivib kõikjal aga inimesed siiski ei mõista, kui kahjulik on tubakatarvitamine enesele ja teistele inimestele meie ümber. Tubaka tarvitamine on sõltuvushaigus ning kõik tubakatooted on kahjulikud. Paljud inimesed usuvad, et vesipiip, huuletubakas ja muud erinevad tubakaliigid pole tervisele kahjulikud aga nad usuvad valesti. Kõik tubakatooted on inimestele kahjulikud ning just selletõttu on tubaka tarvitamine nii surmav. Eestis on võrreldes 90 aastatega tubaka tarvitamine vähenenud ligi 1.5%, aga see on võrreldes teiste Euroopa riikidega (Soome 6% ja Inglismaa 8%) siiski väike protsent. Suurem langus on näha rasedatel. Rasedat inimesed on loobunud suitsetamisest ning iga aastaga see arv suureneb. Kahjuks pole nii suuri muutusi näha kooliõpilaste seas. Eestis on tubakaseadus, ning selle kohaselt ei tohi müüa ega tarvitada tubakatooteid alaelaistele ehk alla 18 aastastele. Kuid sellele vaatamata
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...
tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks? Termotuumapommis kasutatakse kõigepealt uraanikütust,et toimuks plahvatus,millega saavutatakse kõrge temperatuur,veel kasutatakse LiD-d (liitiumdeuteriid). 15.Millistest osadest koosneb looduslik kiirgustaust? 1) Kosmiline kiirgus tuleb Päikeselt päikesetuulena ja on suure energiaga.Ainult osa kiirgusest jõuab Maale, enamiku juhib Maa magnetväli kõrvale. 2)Maapinna radioaktiivne kiirgus ladestunud miljardite aastatega. 3) Radioaktiivne kaalium inimorganismides ladestunud meie organismides,sööme seda sisse toiduainetega. 4) Radioaktiivne süsinik tekib õhuhapniku sissehingamisel ja ladestub luudes. 16.Kus tekib neutronkiirgus ja miks on see ohtlikum radioaktiivsest kiirgusest? Neutronkiirgus tekib tuumapommi lõhkemisel. Neutronkiirgusel puudub elektrilaeng,st ta saab organismidesse tungida takistamatult,sest ta on väga suure läbitungimisvõimega.Peatamiseks on vaja 2-3m betooni. 17
· Eestikeelse õppe puhul võetakse arvesse järgmiste riigieksamite tulemused: bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika (nende nelja seast kaks eksamit sisseastuja valikul), kirjand, võõrkeel. Eesti keele oskus on kohustuslik. · Ingliskeelne õpe välismaa kandidaatidele: SAT test bioloogias.[2] Nagu näha, on sellel hirmutaval kuulujutul, mida abiturientidele ülikoolitee valikul räägitakse, tõepõhi all. Kuid ega selles midagi halba pole, nende aastatega omandatakse nii mõndagi ja ega meeleldi ei laseks enda keha kallale inimest, kes oma ametit hästi ei tunne. Näiteid, mida õpilane põhiõppest omandab. Põhiõppe läbinud üliõpilane: · omab süsteemseid ja põhjalikke teadmisi meditsiinis kasutatavatest mõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; · omab arstikutsele vajalikku hoiakut, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi ning kliinilist kogemust;
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed
aasta P.S. Riigipea ametinimetus Riigivanem president Parlamendi liikemete arv 100 120 Parlamendi valimisviis Proportsionaalne Majoritaarne Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees Parlamendi kodade arv 1 2 4.3 muutust, mis toimusid EV valitsemises 1930. Aastail võrreldes 1920. Aastatega. Kuivõrd iseloomulikud olid vaadeladaval ajajärgul sellised muutused kogu euroopale? Riigivanemale anti lisaks peaministri ja esindaja rollile ka vetoõigus ning õigus Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Valitsus muudeti kahekojaliseks. 1931. a hakkasid erakonnad liituma, et valitsemis olukorda parandada, 1920. a-tel oli palju erinevaid erakondi. 5.Kirjuta 3 ,,vaikiva ajastu" tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga.
suuremat raha. Lähevad ära ka need noored, keda ei hoia siin Eestis mitte keegi kinni ja siis minnakse kas maailma avastama või lihtsalt mõneks ajaks paremat elu elama. Üks tuntumaid sihtkohti noortel avastajatel on Austraalia, kuid neid sihtkohti on teisigi. Hetkel kuulub internetileheküljel facebook.com olevasse "Eestlased Austraalias" kommuuni juba ainuüksi 3551 liiget. Need on kõik meie tööjõulised noored, kes otsivad paremat elu ja uusi kogemusi. Nii kaotamegi aastatega järjest rohkem ja rohkem tööjõudu, sest paljud neist avastajatest ei tulegi kunagi tagasi Eestisse tööle ja loovad endale välismaal oma pere. Ma ei arva, et selle tõttu peaksime nüüd riigi piiride ületamise keerulisemaks tegema, aga arvan et midagi peaks muutma meie palkades ja toetustes, et hoida noori Eestis ja kokkuvõtteks ka parandada meie majandust. Ma saan aru, et hindade tõstmisega ka vaikselt majanduse kasvu poole püüeldakse,
teadlikud tarbijad sunnivad tootjaid ja teenusepakkujaid jälgima soove ja vajadusi, muutes turu efektiivsemaks ning tingimused tarbija jaoks läbipaistvamaks. Ka riiklik Tarbijakaitseamet ja tema allasutused aitavad tarbijaid tema õiguste kaitsmisel. 7.peatükk Ettevõtlus Meie elu muutub aastatega tunduvalt, kuigi märkame päevast päeva toimuvaid muutusi harva. Nende muutuste peamised põhjustajad on ettevõtjad, kes töötavad välja uusi tooteid ja teenuseid, püüdes inimeste elu kergemaks ja meeldivamaks muuta. Ettevõtja on isik, kes riski eeldades asutab ettevõtte ja organiseerib selle tegevust eesmärgiga teenida kasumit
Kõrgkool on ainult enesetäiendamine ja erialaste oskuste omandamise koht. Ühtlasi on ülikool ka võimalus saada tulevikus parem töökoht. Üliõpilase motivatsioon õppida on tavaliselt kõrge, sest kõrgkoolist välja kukkuda on üsna lihtne. Sellepärast õpitakse hoolega ning nähakse vaeva. Tudengeid innustavad paremini õppima ka erinevad stipendiumid, mida saadakse heade õpitulemuste eest. Koolide lõpetamisega ei lõpe veel haridustee, sest inimene õpib kogu elu. Aastatega saadakse juurde kogemusi, mis on sageli isegi väärtuslikumad kui koolides õpitud teoreetilised teadmised. Kõige paremini õpib inimene ju ikka enda vigadest. Kui algul õpetavad vanemad oma lapsi, siis hiljem õpetavad lapsed juba vanemaid. Nii sai näiteks peremees Lydia Koidula näidendis ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" teada oma lapselt, millised näevad välja kordusmärgid. Tänapäeval õpetavad lapsed mõnikord oma vanavanemaid arvutit ja Internetti kasutama.
kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI linna rajamine 1143
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust.
5. Analüüsi sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe muutusi Eestis 1983-2003 kolme lausega. sündimus suremus iive Selle aja jooksul sündimus on langenud 25 000lt umbes 12 000le. Suremus on pigem tõusnud, kuid mitte eriliselt. Loomulik iive on aastatega negatiivsemaks muutunud. 6. Leidke tabeli andmete põhjal, milline rahvastikupüramiid millist riiki iseloomustab ja põhjendage oma vastust. Riik: 1)Suurbritannia, kuna seal on sündimus ja suremus enamvähem võrdne. 2)India. Kuna seal on näha, et sündimus on küll kordades suurem kui suremus, kuid siiski mitte nii suur vahe kui on Nigeerias. 3) Nigeeria. Siin on selgelt näha, et sündimus on palju suurem kui suremus. 7. Loe artiklit http://lhv.delfi.ee/news/4731333
Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Seda riiki on ihaldanud paljud võõrvõimud, nende hulgas rootslased, venelased, sakslased ja taanlased. Eesti sai vabariigiks 20. augustil 1991. aastal. Aastaid hiljem, kui on Eesti iseseisvunud olnud juba üle 21 aasta on inimeste hulgas kuulda nurinat ja küsimust: '' kas sellist Eestit tahtsimegi? ''. Kas siis tõesti ei suuda meie riik piisavalt hästi toimida ja iseseisvalt hakkama saada? Mida me üldse oleme saavutanud nende aastatega? Meie riigil on probleeme, mida keegi lahendada ei oska või ei taha. Mihkel Oviir ütles oma kõnes: ,, Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Ja mida lähemal valimised, seda vähem reformide valmidus on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame. '' Kõik otsused lükatakse edasi ja oodatakse, et need justkui ise
Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz
Interneti kasutatavus ja e-kaubandus Eestis ning Euroopa Liidus Interneti tähtsus on viimaste aastatega väga palju tõusnud. Tänapäeval leidub ilmselt vähe majapidamisi, kus puuduvad Internet ja arvuti. Võib öelda, et inimesed on koondanud peaaegu kogu oma elu virtuaalkeskkonda, mis on eelkõige lihtne ja mugav lahendus. 2015. aasta 18. septembri seisuga oli kodune internetiühendus olemas 99%-l lastega leibkondadest ning 86%-l lasteta leibkondadest. Käesoleva aasta jaanuari seisuga kasutavad Euroopa Liidus Internetti
Riigi rahvastik Indias on oma 1,2 miljardi elanikuga riikide reastuses rahvaarvu alusel teisel kohal. Ainult Hiinas elab natuke rohkem inimesi. Kolmas koht jääb juba oma rahvaarvult kaugele maha. Tegemist on rahvaarvult väga suure riigiga. (India) India rahvastiku muutus miljardites 1.8 1.6 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti paljud, kes kord on välja rännanud lähevad Indiasse tagasi. (International Data Base) Sündimuse üldkordaja o...
A.Gailiti teoses ,, Leegitsev Süda", kus taluperemees Taavet Rabaraud ei kannatanud oma tegeliku poja ema Anu Maarva elamist tema lähedal, ei kiitnud heaks poisi kuulsust ning elukutset. Samuti surus peremees alla oma tunded teenijanna vastu, mis vähegi oleksid näidanud tegelikku armastust. Läbi erinevate aastate kirja pandud raamatute abil õpimegi mõistma ja teadma, kuidas elasid meie esivanemad ning kas ja kui palju on asjaolud aastatega muutunud. Raamatud annavad meile aga ülimalt palju informatsiooni ning teavet, mille peale esmapilgul ei oskagi tulla. Pikema süvenemisega on igaüks suutlik tekstist välja lugema nii mõndagi harivat ja üllatavat enda jaoks. Teose sisuga seoste tekkimine aitabki inimestel näpunäiteid meelde jätta ning end mõne tegelase rollis tunda. Kirjandusteostel on võim panna inimene mõistma iseenda tegusid, autori mõttemaailma ja erinevaid ajajärke
ROHTLAD Ava lehekülg www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/index.htm Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele. Vali vasakult ROHTLAD. Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele. 1. Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused. a) kliima enamasti parasniiske b) sademeid 300 600 mm/a ja suved on põuased c) taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad d) üsna liigirikas, palju on närilisi ja putukaid e) suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest. KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavam...
LABORATOORNE TÖÖ Nr.4 Töö teema: Keemiliste reaktsioonide kiirus. Töö vahendid: katseklaasid, mõõtesilinder, uuritavad ained, pesupudel, termomeeter, elektripliit, keeduklaasid. Keemilised reaktsioonid kulgevad väga erinevate kiirustega. Nii näiteks reageerivad happed ja alused teineteisega vesilahustes praktiliselt silmapilkselt. Mõnedel juhtudel võib aga reaktsiooni kiirus olla väga väike ning reaktsiooni kestust mõõdetakse kümnete ja miljonite aastatega. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsioon väljendatakse tavaliselt molaarsuses (mol/cm3) Keemilise reaktsiooni kiirus oleneb: 1. reageerivatest ainetest 2. reageerivate ainete kontsentratsioonist 3. reaktsiooni kulgemise tingimustest (temperatuurist, katalüsaatorite juuresolekust jne.). Näiteks reaktsioonid vesiniku ja halogeenide vahel toimuvad erinevate kiirustega. Nii
BAROKK 1600 - 1750 Täida lüngad. Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 (1) sajandil. Sõna barocco on pärit Portugaalia(2) keelest, kus ta tähendab lopergune pärl(3). 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda
Andres uskus, et poeg on selle töö jaoks piisavalt tugev ja töökas. “Ega ta mõni peru sälg ole, keda ei või enneaegu aiste vahele panna,” vastas Andres. Noor andres muutus iga aastaga aina tugevamaks ja ta tegi tööd mitme sulase eest- see on ka põhjus miks ta nii uhke oli. Rammukatsumine Noorel Andresel oli julgust isegi isaga minna rammu katsuma. Tol korral tegi isa talle ära, kuid see oli alles siis kui noor Andres veel nii tugev polnud ja isa polnud veel aastatega vanadusest nõrkenud. Andres ei kartnud kedagi, ta pidas end kõige tugevamaks. Ka isa käske ta ei pidanud tähtsaks, sest ta teadis, et ta on isast tugevam. Andres kutsus teisi kõrtsis könnideks, sest ta oli nii palju uhkust oma tugevuse üle. Kõrtsis kakles ta Eediga. “Ainuke, kes millestki ei hoolinud oli Vargamäe noor Andres, sest see hakkas juba sedavõrd tugevaks saama, et ta hoolimatult võis igaühele vastu lõugu anda, kes
mõttelugu". Lennart Meri oli esimene Eesti president, kes sai oma tegevust jätkata ametist lahkunud Vabariigi Presidendina. Tema kõned ametist lahkunud presidendina olid suunatud Eesti propageerimisele kui arenenud kõrgtehnoloogilise riigina. See oli veel enne Eesti sisseastumist Euroopa Liidusse ning see samm tuli veel astuda. Teine oluline tema Lennart Meri jaoks oli julgeolekupoliitika nii Euroopas kui ka maailmas. See teema pole kaotanud aktuaalsust aastatega ja kõnetab meid tänapäeval sama palju, kui kõnetas Lennart Meri ajal. Samuti kõneles ta Euroopa tulevikust laiemalt ja tõi palju argumente ajaloolisest küljest. Kahjuks, poliitiku kõned ongi poliitiku kõned ja Lennart Meri ei ole selles erand. Kogu minu austusega tema isiku vastu, poliitiku kõnes on väga raske tuua välja tema kindel asukoht mingisuguses küsimuses. Poliitiku tavalise kõne eesmärgiks on säilitada head suhted ja mitte kedagi solvata
REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, protestimine ning oma seisukohtade kuuldavaks tegemine nii valimiste ajal kui ka nendevahelisel perioodil, on aktuaalne aastaringselt, ning on teema, millega tasub ennast kindlasti kurssi viia. Antud artikli teema ei olnud mulle võõras, arvestades, et poliitiline aktiivsus protestide ja meeleavalduste näol üha sagedasemaks muutub, seda nii Eestis kui välismaal. Kuigi protestiaktsioonide arv aastatega kasvab, ei olnud üllatav, et keskmiselt eestlased protestides siiski ei osale, vaid vaatavad pigem pealt. Selle põhjendus võiks olla esimeses refleksioonis käsitletud tõsiasi, et poliitilises kodanikujaotuses domineerivad konformsed vastutustundlikud kodanikud, kes on kinni jäänud pealtvaataja rolli ning toetavad valitsuse otsuseid küsimusi küsimata, kas siis hirmust teisitimõtlemisega kaasnevate potentsiaalsete tagajärgede ees või lihtsalt oma mugavustsoonis püsimiseks
tarbimismaksudest. Tarbimise suurem maksustamine jälle seob eelarve kulutamisvõimalused just tarbimisega. Maksupoliitika peaks pigem kaasa aitama majandusarengule ja motiveerima ettevõtlusele. Tuleviku prognoosid Eesti maksukoormusele kodanike seisukohast paistavad väga head, sest nagu juba öeldud, ennustatakse Eesti maksukoormust aastaks 2017 olevat 31,4% SKP-st, mis on juba üsna madal võrreldes möödunud aastatega. Pigem suunatakse maksukohustust just tarbimisele, kui puhtalt palgalt mahaarvestusele. Maksukoormus sõltub tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete suurusest. Kui töötuskindlustusmakse alanedes ja II sambasse maksed taastuvad, siis tööjõu maksukoormus alaneb. Samas erinevate tulumaksusoodustuste kaotamine või uued töötasust sõltuvad kindlustusliigid(tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus või hoolduskindlustus) tõstavad taas ka tööjõu maksukoormust.
Kuna 2006 - 2008 aastatel oli majandustõus ja müügitulu oli nii suur, et hotell oli majutusettevõtete edetabelis 11. kohal, otsustati 2007. aastal renoveerida maja. Sama aasta talvel renoveeriti suurim osa tubadest ja ka restorani, aga see plaan polnud lõpuni viidud, kuna hakkas majanduslangus. Sellepärast jäi hotellis vaid kahte tüüpi tubasid standardne ja säästuvariant, mis annab eelise, kui inimesed ei soovi broneerida endale kallima toa. Aastatega on hotellil tekkinud palju püsikliente, nii eraisikuid kuid reisibüroosid, kes kasutavad ainult säästuvarianti toade tüübid. Hotell Dzingel alustas enda põhitegevust, kui Tallinnas oli väga vähe majutusettevõtteid ja tänu madalatele hindadele hotell oli eriti populaarne turistide vahel 3 aastatel 2003-2008. Too aeg enamus turistidest tulid Venemaalt, ning Soomest kuid oli ka Eestist kohalikke elanikke
2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs 1. Eksamitöö tulemuste üldandmed Põhikooli inglise keele lõpueksami valis tänavu 3859 õpilast. Eksami keskmine tulemus oli 64,2 punkti ehk 85,5% (vaata võrdlust eelmiste aastatega – tabel 1). Analüüs valmis 992 õpilase eksamitööde põhjal. Valimis oli 53,8% poisse ja 46,2% tüdrukuid. Aasta Valimi Maksimaalne Minimaalne Keskmine Keskmine Keskmine suurus tulemus tulemus tulemus sooritus hinne % 2008 4705 75 16 61,6 82,1 4,2
Majanduse toimimist määravad seadused on Eestis sarnased Lääne-Euroopa omadele. Eesti majandus on mitmekesine -- olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi, kuid aastatega on suurenenud ka teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca12%)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
