Juba kuus aastat varem mängiti Tsehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga. 1928. aastal asutati Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF), 1946. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki. Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti 1938. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast 1949, väikese käsipalli omi aastast 1957. Aastast 1961 pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt 1936. aastal Berliinis, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning 1972 Münchenis mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montrealis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised. [redigeeri] Käsipallist lähemalt Võistkonda kuulub seitse mängijat, kellest üks on väravavaht.
leping ordu ja Taani vahel, Taani sai sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, tagasi Põhja-Eesti v.a Järvamaa Taani; 1582 Jam Zapolski vaherahu Orduriik (jagunes komtuur- ja Venemaa ja Poola vahel Poola sai foogtkondadeks) Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti b) alates 1346. aastast kolm riiki 15 83 Pljussa vaherahu Venemaa ja (Taani müüs oma valdused ordule): Rootsi vahel, Rootsi sai Põhja-Eesti Tartu piiskopkond; sõja tulemusena kolme kuninga võimu Saare-Lääne piiskopkond; algus Eestis: Saaremaa Taanil; Põhja- Orduriik koos Taanile kuulunud Eesti Rootsil ja Lõuna-Eesti Poolal Põhja-Eestiga
Harald Männik ja Vadim Zelnin, aianduskoondise juht Rein Aarik, Põhjamaade veterinaariakorüfee ja rahvusvahelise mainega hobusetundja Hakon Westermarek, maakonna juhid , naaber- ja sõprusmajandite esindajad. Jaan Jaago mälestuskivi 6. juunil 1887. a. sündis Tartumaal Luunja vallas Sääsekõrva külas popsi talus Jaan Jaago. Noorelt hakkas ta spordiseltsis"Aberg" tegelema maadlusega. Sihikindlad treeningud viisid noormehe peagi kuulsate maadlejate ridadesse. Alates 1910. aastast võistles ta elukutselisena. Ajavahemikus 1913-1930 võitis J. Jaago 5 korda Euroopa ja 7 korda maailmameistritiitli 1922. aastast elas ta peamislt Berliinis, kust siirdus võistlusreisidele Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Aastatel 1941-45 viibis J. Jaago fasistlikus Dachau koonduslaagris. Vabanenult tegutses kuulus atleet Saksa Tal oli kindel soov naasta Eestisse, kuid südamerabandus lõpetas elutee 28.augustil 1949.a. J. Jaago tuhk toodi sünnimaale ja veel samal aastal sängitati urn
Armastusl uule …... Viivi Luik ● Ta on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. ● 1954-1965 õppis Risti algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. ● Esimene trükis ilmunud luuletus oli Viivil 1962. aastal ning esimene raamat 1965. aastal ● Aastast 1967 on ta kutseline Tallinna kirjanik ja aastast 1970 Eesti Kirjanike liidu liige. ● Ta on elanud Helsingis, Berliinis ning Roomas ● Aastal 1974 abiellus Viivi eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga ● 1986. a sai Eesti NSV teenelise kirjaniku aunime, 1986. a A. H. Tammsaare nimelise Viivi Luik - Vaata, kui tahad, mulle silma Vaata, kui tahad, mulle silma. Mine, kullake, meelest ära. Mis see silmale teeb. Minul on muutlik meel. Kaks läksid lahku laia ilma. Suvel oli ja talvel oli.
TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate eesti muusikutega. Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud
Huvitudes juba lapsepõlvest võitluskunstidest, on ta korduvalt saavutanud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel poksi-, taekwon-do ja kickboxingu võistlustel. Aastal 2008 võitis ta hõbemedali Võitluskunstide Maailmamängudel. 15-aastaselt tegi algust treeneritööga. Tema kasvandike hulgas on neli Euroopa meistrit, kümneid Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinnasaajaid ning suur hulk rahvusvaheliste turniiride võitjaid. Alates 1995. aastast on tegev Eesti Taekwon-do Liidu juhina; samuti kuulub ta Eesti Võitlusspordi Ühenduse asutajate hulka ning valiti 2008. aastal ka juhatuse liikmete hulka. 2009 valiti ta Ülemaailmse Võitluskunstide Komitee (IMGC) peakomitee liikmeks. Mihhail on 2011. aasta veebruaris Tallinnas toimunud IV Võitluskunstide Maailmamängude peakorraldaja. Organisatoorne ja ühiskondlik tegevus: Ta on olnud mitmete vabariiklike ja rahvusvaheliste ürituste algatajaks ja
MIDI kasutajaliides) või WIDI-ühendus ("traadita" MIDI ehk Wireless MIDI). MIDIks nimetatakse ka kaabli või WIDI kaudu edastatavat MIDI teavet. MIDI standard ei edasta heli- või näiteks valgussignaali, vaid edastab digitaalsed käsklusi – sündmussõnumeid. Muusikariistades edastatav info hõlmab teavet, näiteks tempo, helikõrguse, oktaavi, helitugevuse, modulatsiooni, helipanoraamis paiknemise jne kohta. MIDI on alates oma ilmumisest 1983. aastast saanud levinud standardiks muusikariistade (näiteks elektroonilised klahvpillid, kitarriprotsessorid, trummimasinad, sekventserid jne) juhtimisel ja sünkroonimisel. „Elektroakustiline muusika on muusika, mille loomiseks, muutmiseks või reprodutseerimiseks on kasutatud elektroonilisi vahendeid, kaasaarvatud arvutitarkvara ja -riistvara. Elektroakustilise muusika iseloom oleneb teatud määral kasutatud tehnoloogiast, kuid termin ise viitab meediumile ja mitte konkreetsele
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel.
ehitusmaterjalid. · Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne keskkondlik muutus: nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama. Mõningaid pildinäiteid .. Pildid tehtud Tallinnast, täpne asukoht teadmata. Kes tunneb ära? Monteeritav puitelamu 1921. aastast pärit, tööstusnäitusel Tallinnas. Inseneriks H. Reier. Pilt Tsirkus: Vanemad tallinlased mäletavad veel Lenini, tänase Rävala puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal trollipeatuste juures asunu puust tsirkust. 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. See periood jäi aga lühikeseks.Ajaloolise Sibulaküla südameks olid sajandi eest Rävala puiestee kohal kulgenud Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maantee, mis
................................................8 SISSEJUHATUS Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta. Mind hakkas see kohe väga huvitama, et kuna siis hakati kasutama telefone. Referaadis püüangi välja tuua huvitavat telefonide ajaloo kohta, tänapäeva telefonide ning esimeste telefonide kohta Eestis. TELEFONI AJALUGU Telefon on kommunikatsioonivahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu
Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). Lo o ming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Wiiralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja väljendusrikkad loomagravüürid. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" - sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. 19231925 illustreeris Wiiralt J uhan J aigi "Võrumaa jutud", 1925 J akob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas.
“Ta ei olnudki nagu inimene, vaid nagu hingeõhk kõrgemaist sfääridest,” on üks neist meenutanud. Laulupidu tekitas inimestes tunde, et Koidula kuulubki tervenisti kõigile ja temaväärilist vallalist meest lihtsalt polevat. Kreutzwald: “ Ja alles okkast taipasin ma, et mul on roos...” Kirjavahetus Kreutzwaldiga Noore Emajõe Ööbiku ja Kreutzwaldi suhet on nimetatud sajandi armastuslooks. 6 aastat kestnud kirjavahetuse esimene kiri peaks pärinema aastast 1866 -esinedes võõra nime all palub Koidula Kreutzwaldi käest hinnangut ühele oma luuletustele. Kreutzwaldi vastus läheb postis kaduma. Koidula esimene säilinud kiri on aastast 1867, kirjavahetuse viimane säilinud kiri, Kreutzwaldi kiri Koidulale, aastast 1873. Nende kirjavahetusest on tehtud ka raamatuid. Koidula kirjutas oma elu jooksul üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Samuti on säilinud tema arhiiv, mida hoitake Eesti Kirjandusmuuseumis. 1992
Üldiselt on teos faktipõhine, kus on välja toodud andmed vakuraamatust, kuid probleem seisneb selles, et teoses käib jutt enne Liiv sõja sündmusi, kuid suurem osa materjalist hõlmab peale sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333 aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale. Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi
folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1- kroonisel paberrahal. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel rahvusromantilises stiilis majas, mis oli kunstnik Kristjan Raua (18651943) kodu 1929. aastast kuni surmani.Ta rajas Tartusse ateljee. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev.
Heinrich Friedrich Emil Lenz 1804-1865 Elulugu Baltisakslasest füüsik Sündis Tartus Isa Christian Lenz oli jõukas linnakodanik, rae ülemsekretär. 1820.aastal lõpetas gümnaasiumi kiitusega ja astus Tartu Ülikooli. Isa oli surnud juba poja kooliõpingute ajal, perekonda toetas ema vend keemiaprofessor Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi Teaduste Akadeemiale Lenzi aruande ja tema ettepanekul määrati Lenz Peterburi TA adjunktiks füüsika alal
Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne õhk Aasta ringi väga palav (>25°C). Väga palju sademeid (> Passaadid Aastaajad vööde (EÕ) Õhutemperatuuri ööpäevane 2000mm/a). puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud. Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood.
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.
Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg Edgar Savisaar on Eesti juhtivaima konservatiivse erakonna Eesti Keskerakond juht ning Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol
"Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa kuju. Naiskoori laulud: ,,Koolist lahkudes" ,,Kella hääl (Varemeil)" ,,Pääsuke (Juhan Liiv)" ,,Isamaale (Eduard Visnapuu)" ,,Vastla laul (Mart Raud)" ,,Kui valge kajakas (Jaan Kärner)" ,,Meelespea (Juhan Liiv)"
Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts saadeti sunnitöölaagrisse. Vabanenuna sai temast 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud.
Rahvusvaheline Valuutafond IMF Rahvusvaheline Valuutafond inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Liikmed Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. (Liikmete loetlemine oleks liiga pikk) Eesti reserv moodustab kogureservidest 0,03% Reserv lubab meile 902 häält (kokku hääli 2,142,564) Häälte osa kogu häältest 0,04% Peakorter Rahvusvahelise Valuutafondi peakorter Washingtonis, Ameerika Ühendriikides Eesmärgid ja ülesanded Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
peasekretär 19661982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960 1964 ning 19771982. Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üleriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes. Aastal 1915 võeti ta vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta edasi töökoolis, mille ta lõpetas aastal 1921. alates 1921 aastast töötas ka Kurski võitehases, aastal 1923 astus ta aga komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis Maaparandustehnikumi, ta ka töötas mõni aeg Kurskis maakorraldajana. Aastal 1928 ta abiellus. 1930 aastal astus ta Kalinininimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, aasta hiljem läks aga üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis
Kobras ja Merikotkas Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus viimased andmed aastast 1841 ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas.' Kopral on kaks liiki: Castor fiber euroopa kobras (Euraasias, ka Eestis) Castor canadensis kanada kobras (Põhja-Ameerikas) Nad on sarnase välimuse ja eluviisiga. Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et
Aasia ja Austraalia: Traditsiooniline hiina flööt ehk shakuhachi Traditsioonilisi hiina flööte valmistatakse põhiliselt bambusest, ajaloost on aga säilinud ka päris hulk luust valmistatud flööte. Vanimate hiina flöödi leidude hulgas on näiteks: - kaks bambusflööti (lühike ja pikk, aastast 168 eKr), mis on leitud ühest hauast; - Zhejiang'i provintsist Hemudu'st leitud mitu 7000 aasta vanust väikest luuflööti; - Jiahu külast (Kollase jõe keskjooksul asuvast orust) rohkem kui kolmkümmend 9000 aasta vanust viie- kuni seitsmeaugulist flööti, millest vähemalt üks on ka ideaalses mängukorras! Hiina bambusest ristflööt dizi on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Tavaliselt kuue sõrmeavaga flöödile
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles
Moritz Hermann von Jacobi Moritz Hermann von Jacobi oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt. Ta sündis 21. september 1801 Potsdam ja suri 10. märts 1874 Peterburi. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti. Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 18351840. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834. hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja generaatorites.Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika
Hispaania Hispaania kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.Samal poolsaarel asub ka läänenaaber Portugal. Hispaania pealinnaks on Madrid alates 7. maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid
Guillaume de Machaut Guillaume de Machaut oli Prantsusmaa helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja. Elu Guillaume de Machaut' elu on kõige rohkem seotud Reimsi linnaga. Ta sündis ja sai hariduse Reimsis või selle ümbruskonnas ning elas ja töötas Reimsi linnas püsivalt alates 1340. aastast kuni surmani. Machaut tegi suurejoonelist poliitilist karjääri. Töötades mitmete kuningate sekretärina. Looming Luule Machaut kirjutas umbes 400 luuletust, sh. 235 ballaadi. Paljud tema luuletustest kuuluvad narratiivsete luuleteoste koosseisu ning üks tähtsamaid neist autobiograafilise algega värssromaan "Le Livre du Voir-Dit" on 14. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid. Tema luule mõjutas ka paljusid tulevasi luuletajaid. Muusika
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
Mozardi õpilases, kuid ilmselt kohtas ta Mozartit vaid põgusalt, sest teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Püsivalt läks Beethoven Viini elama aastal 1792. Selleks ajaks oli ta umbes 50 teose autor. 1792. aastal soovis Beethoven saada Viinis Haydni õpilaseks. Kontakt Haydniga kestis umbes aasta. Alates Viini asumisest polenud Beethoven kellegi teenistuses, vaid elas vabakutselise heliloojana. Tema kaalukamad teosed valmisisd 1794-1795. aastast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alates 1795. aasta paiku hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust, kuid ei võtnud seda esialgu tõsiselt. Sajandivahetuseks oli tema haigus juba niivõrd kaugele arenenud, et ta hakkas hoiduma suhtlemisest ning tunnistas oma häda paarile lähemale sõbrale. 1801- 1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi: ta sai aru, et haigus viib ta varem või hiljem täieliku kurtuseni
Mordva 9.b klass Mordva Mordva Vabariik asub Venemaal. See eksisteerib aastast 1990. Mordva Vabariigi pea oli 1995– 2012 Nikolai Merkuškin ja alates 2012. aastast on Vladimir Volkov. Mordvas asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud Poliitvangide vangilaagrid. Mordvalased Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad - ersad ja mokšad. Nad elavad Volga keskjooksul - mokšad lääne ja ersad ida pool. Ersad ja mokšad räägivad vastavalt ersa keelt ja mokša keelt ning "erinevad mõneti ka antropoloogiliselt tüübilt ja kultuurilt. Sellegipoolest on
veebruaril 1985 a. Funchal Madeirases..Tema päris nimi on Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro Tema jalgpalli karjäär hakkas noorest east pihta. 8 aastaselt mängis ta piirkondlikus juunioride klubis, kust ta sai edasi Nacional klubisse ja hiljem veel omakorda Sporting CP klubisse. Tema edu Sporting CP-s märkas Manchester Unitede omanik Alex Ferguson ning ostis 18.aastase Ronaldo 12,4 millioni Inglise naela eest. Manschester Unitedes on ta alates 2003. aastast ja pole veel klubi vahetanud. Hetkel on Ronaldo 24 aastane ja on mänginud Manchester Unitede eest juba 196 mängu ja kokku 84 värava, mis pole paha parema ääreründaja jaoks. 2002. aastal võeti Ronaldo Portugali U-21 koondisesse ja mängis seal ühe aasta ning sai mängida ainult 2 mängu ja lüüa ühe värava. Peale seda võeti Ronaldo Portugali põhimeeskonda. Ronaldo on ka Eesti koondise vastu mänginud, 8.juunil2005.a A. Le
seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. 3. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused Alates 1999. aastast toimuvad suviti Saaremaa ooperipäevad. Ooperipäevad toimuvad Kuressaare piiskopilinnuses, mis oma hea akustikaga võimaldab korraldada väga häid esinemisi. See on Kuressaare ja kogu Saaremaa üheks suurimaks sündmuseks suviti
August Gailit Sangaste 9. jaanuar 1891 5. november 1960 Rootsi Sündinud Lõuna-Eestis. Isa oli ehitusmeister, rahvuselt lätlane. Kodus räägiti kahte keelt-läti ja eesti, sest ema oli eestlane. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis, mille jättis pooleli. 1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise
romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Luulenäited: "Ettevaatus klaas", "Sa hapramast hapram", "Lindprii", " Elu helbed".
huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis.
ulatuslikumad Cosmanti tee · Suur kõnnitee suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt · Sellist keerukat ja peenusliku disaini ei saa näha kusagil mujal · See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. Big Ben · Tornikell Londonis · Maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. · Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid · Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega · Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus · Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. · Torn on uusgooti stiilis. · Selle kõrgus on 96,3 meetrit
1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas aga hoopis kompositsiooni erialal (Artur Kapi klass) 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940- 1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950. aastal Päts arreteeriti ja saadeti sunnitöölaagrisse (rehabiliteeriti 1968. a.). Vabanenuna sai temast 1956
Kondid sisaldavad rohkesti ka fluoriide, mille ülemäärane tarbimine ei ole tervislik alla 7 aastastele lastele. Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon on seisukohal, et kondilihamassi ei tohiks kasutada toodetes, milles on viidatud tervislikkusele. Kindlasti peaks kondilihamass olema toote etiketil ühemõtteliselt ja selgelt tähistatud. ELA liikmesfirmad kondilihamassi oma toodetes ei kasuta ja sellest valmistatud tooteid iseäranis lastele ei soovita. Mahemärk Mahemärk, kasutusel aastast 1998, on Mahepõllumajanduse seaduse alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärgi kasutusloa väljaandmise õiguse andmise või andmata jätmise üle otsustab põllumajandusminister ja kasutusloa õiguse saamiseks tuleb pöörduda Põllumajandusministeeriumisse. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on
kivitõuge, sepavasara heitmine, kõrgus, kaugus ja kolmikhüpe. · 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. · USAs peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. · Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused korraldati Pariisis aastal 1922. · Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. · Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Kergejõustiku jaoks sobivad riietus ja jalatsid: Spordijalatsites (naelikutes) ei tohi olla rohkem kui 11 naela
matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud. 4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha). 5. Saare mägi
Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõ...
Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti kaubamärgid, nende ajalugu ning kaubamärkide all olevad tooted. Lisaks esitatakse viie vabalt valitud kaubamärgi kohta oma arvamus ning kirjeldatakse väljapanekut kauplustes. 1 KAUBAMÄRK SUVA AS Suva sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu. Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud AS RAUANIIT. Alates 1944. aastast töötati tekstiilivabrik Punane Koit nime all. Alates 1991. aastast jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. 1.1 Tooted SUVA valmistab erinevaid trikotaaztooteid meestele, naistele ja lastele sokid, sukad, sukkpüksid, põlvikud jne. Toodete kvaliteet vastab Euroopa standardile ning üle poole toodangust müüakse põhjamaades ja teistes Euroopa riikides.
1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m 26,99 (1998) ja 100m 58,36 (1994), liblikat 50m 24,45 (2000) ja 100m 55,93 (1996), kompleksi 200m 2.07,86 (1991). Meistersportlane 1988. Kuulunud aastast 1987 Eesti koondisesse Eesti 1993. a. parim meessportlane. Tegelenud äriga. Elina Partõka Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve "Kalevi" spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a
tornikellaga kellatorn. · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid · Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 · Hakkas tööle 1859. aasta juulis. · Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus · Pärast seda ehitati uus torn. · Torn on uusgooti stiilis. · Selle kõrgus on 96,3 meetrit · Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist. · 334 lubjakivist astet · Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Torni sisemus pole turistidele avatud · Välismaalased torni ei pääse, kuid seda võivad taotleda Suurbritannia kodanikud oma parlamendisaadiku kaudu. · Pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) oli ta umbes 22 cm loodesse kaldunud · Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas. · Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks,
Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. 1920. aastal põgenes Artur Kapp Venemaalt näljasurma eest Eestisse. Töötas kõigepealt " Estonia " dirigendina ( 1920 1924 ), juhatades nii oopereid kui ka sümfoonilisi teoseid. Samal ajal alustas pedagoogitööd Tallinna konservatooriumis, kus õpetas kompositsiooni ja teisi muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli professor ja kompositsiooniklassi juhataja. Artur Kapp oli väga värvikas inimene, kelle käitumismaneere ja ütlusi meenutatakse ja tsiteeritakse tänini. 1930. aastatel oli ta üks eesti populaarsemaid heliloojaid. Tema teoseid mängiti sageli, tema laulud said koorilauluvõistlustel preemiaid, ta valiti mitme muusikalise organisatsiooni auliikmeks jne. 1938. aastal tähistati suurejooneliselt tema 60. sünnipäeva paljude konsertitega
aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Nooruse aeg Aeg antud elada, aeg antud nutta,
muusikast mängida? Ikka Eller ja Artur Lemba. (Ei tohi unustada, et heliplaate ju peaaegu polnud.) Lemba oli toona see verstapost, millega vist kõike ja kõiki mõõdeti. Muidugi ka Eller. Näiteks 1921. aasta 8. aprilli sümfooniakontserdi puhul kirjutab kriitik E. Borman: "Tõesti: see kunstnik on jumala armust, samasugune oma andeka, musikaalse rahva kultuurikandja, nagu seda on Artur Lemba." Ellerist veel niipalju, et tema nimi läbib XX sajandit kõige tugevama niidina: 1905. aastast end muusikaga sidunud ja 1920. aastast heliloojadiplomiga Eestisse asununa on oma koolkonna kaudu tänaseni täies loomejõus. Niisiis luuakse XX sajandi esimese neljakümne aastaga vaid seitse sümfooniat, millele 1940ndad lisavad samapalju, et siis 1950ndate lõpul justkui paisu tagant vabaneda. Samas hakkavad 1950. aastate lõpul sümfoonia piirid ähmastuma (pikkus, osade arv jms.) ja tihti ei saagi aru, mis vahe on näiteks sümfoonial ja sümfonietil. Muidugi, teose
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
