RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hin...
aastataguse sama ajaga on jooksevkonto puudujääk vähenenud kolm korda. Viimaste aastate madalaim tase viitab majanduse välisrahastamise vajaduse vähenemisele. Välistasakaalu jätkuva paranemise peamisteks põhjusteks on sisenõudluse languse süvenemine ning välisinvestorite aktsiakapitalilt teenitud tulu vähenemine. Tarbijahindade aastane kasv aeglustus märtsis 2%ni. Veebruariga võrreldes odavnesid tarbijahinnad 0,5%. Samuti on euroala inflatsioon kiiresti alanenud, ulatudes aastases võrdluses 0,6%ni (eelhinnang). Konkurentsis püsimiseks on hakanud kaupmehed hindu alandama. Lisaks soodustab hinnatõusu pidurdumist toormehindade langus maailmaturul, millest tulenevalt on tarbijahinnad kuulises võrdluses langenud juba viis kuud järjest. Eratarbimine vähenes 2008. aastal 4 protsenti, kuigi eratarbimiskulutused kasvasid 6%. Langustempo kiirenes viimases kvartalis järsult ning süveneb selle aasta esimeses pooles ilmselt veelgi
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
b) Suvel, soojal aastaajal on metsas kuu keskmine õhutemperatuur madalam, sest puistu oma võrastikuga takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. c) Mida valgusnõudlikum on puistu, seda tihedam on tema võrastik. Mida tihedam on puistu, seda rohkem ta metsa temperatuuri tasandab. Ülesanne 4. Tabelis on esitatud andmed õhutemperatuuri ööpäevasest dünaamikast juunikuu esimesel dekaadil kahes erinevas kasvukohas: raiesmikul ja selle kõrval kasvavas 70 aastases kuusikus. Temperatuuri mõõdeti 5 cm kõrgusel maapinnast. Koostasin antud andmete põhjal graafiku temperatuuri õõpäevasest dünaamikast. Kellaaeg Raiesmik Kuusik 1.00 0 3,9 2.00 -2,2 2,2 3.00 -4,1 1,1 4.00 -4,8 0,4 5.00 -5,1 -0,2 6.00 -4,9 -0,6 7.00 -2,6 0,6 8.00 1,1 2,6 9
KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökolo...
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda...............................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
(Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 1020%. Lumesulamisvesi tekitab kevadise suurvee ja põhjustab üleujutusi, eriti siis, kui märtsis- aprillis lisandub rohkesti sademeid. Pehmele ja lumevaesele talvele järgneval kevadel suurvett peaaegu pole, sest lume veevaru jääb talviste sulade tõttu väikeseks. Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutagusejõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Lumesulamisvee osa aastases äravoolus on väike saartel (lühema ja pehmema talve tõttu) ja Pandivere kõrgustikul (lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu). Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete reziimist. Tuntavaim on vihmaveest põhjustatud veetaseme tõus ja äravoolu suurenemine sajuse sügise korral. Rohked vihmad põhjustavad mõnikord sügisel suuri üleujutusi, nagu oli viimati 1978. Suvise 23-päevase intensiivse vihmaga kaasnevad aga lühiajalised tulvad
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
Aastate möödudes hävitas haigus kõik Reagani vaimsed võimed, alustades nimede unustamisega. Ta hakkas vältima avalikke esinemisi, lootes, et inimesed mäletavad teda nii, nagu ta oli siis kui ta oli terve. Teda kritiseeriti selles, et ta ei pöörnud piisavalt tähelepanu AIDS-i haigetele. Tuhanded inimesed nakatusid, aga Reagan ei eraldanud rohkem raha selle haiguse uurimiseks. Ta pigem alahindas haiguse tagajärgi. Surm Reagan suri oma kodus Bel Airis, 5. juunil 2004. 10-ne aastases võitluses Alzheimeri tõvega jäi tema kaotajaks. Siiski oli tal pikk elu, koguni 93 aastat. G. W. Bush määras 11-nda juuni Rahvuslikuks Leinapäevaks. 7-ndal juunil viidi surnukeha tema raamatukogusse, kus üle 100 000 inimese käis kirstu vaatamas. 9-ndal juunil viidi kirst Washingtoni, kuhu ta ka maeti. 11-ndal juunil maeti ta maha. Ta oli esimene Ameerika president, kes suri kahekümne esimesel sajandil. Ka peale surma kogus ta hulgaliselt auhindu nagu ta eluajal. Kokkuvõte
osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalises, 3-5 aastases strateegilises plaanis (arengukavas). Arendusprogrammid jagatakse samaaegseteks ja /või üksteisele järgnevateks projektideks. Projektid lülitatakse aastaplaani. Projektide abil jaotatakse organisatsioonide strateegiline arendusprotsess seega konkreetseteks osadeks ja etappideks. Oluline on, et projekti ülesanne ja eesmärgid lähtuksid arengukava eesmärkidest ning oleksid kooskõlas organisatsiooni põhitegevuse, äriidee ja missiooniga. (Salla, 2007, lk 5)
INIMRESSURSSIDE JUHTIMINE xxxxxx SELVERI NÄITEL Analüüs 2012 Igapäevases juhtimises räägime esmajoones inimeste juhtimisest, sest see on konkreetne tegevus, millega juhid on seotud päevast-päeva. Inimressursi juhtimisel on tähelepanu keskpunktis inimeste juhtimise töö üldine organiseerimine ja selle ressursi tõhus kasutamine. Igal ressursil on oma erijooned. Inimressursi all peame peaasjalikult silmas organisatsiooni töötajaid. Selle ressursi muudab eriliseks see, et indiviidid (töötajad) on ühtaegu ka organisatsiooni üks peamisi huvirühmi (klientide, omanike ja avalikkuse kõrval). Inimest saab käsitleda kõige olulisema ressursina organisatsioonis.Inimeste tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise oskust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. Edukate organisatsioonide analüüsimine jõuab pidevalt ühele ...
Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis..........................................
Näiteks sooritame esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning pühapäev on mõeldud puhkuseks. ·Keskmised lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt. ·Suured lained iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või
Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada. Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem. Pilvisus Hinnatakse 10 palli süsteemis. Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku, rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais, juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3). Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele keskmisi näitajaid on harva. Kõige sagedamini on kas täiesti pilves või selget ilma. Seega eripära! Eriti selgelt tuleb kevadel ja suvel välja, et rannikul on pilvisus väiksem. Põhjuseid on kaks: temperatuur ja aluspinna ebaühtlus. Meri on jahedam ja tasasem.
orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi(1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri 1791 Viinis. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid, need "öökuningannad", kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Kuid siiski on Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Erle Neeme EUROOPA KONTROLLIKODA Referaat RIE6006 Euroopa Liidu põhikursus Catlyn Kirna Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Olemus.............................................................................................................................................3 Koosseis...........................................................................................................................................3 Roll...................................................................................................................................................4 Õigusraamistik.............
Näiteks sooritame esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning pühapäev on mõeldud puhkuseks. ·Keskmised lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt. ·Suured lained iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame endale ilusat kõhtu või
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa ...
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või...
TURISM JA KULTUUR Referaat SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kultuuriturism...............................................................................................................4 1.1. Mis on kultuuriturism?...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid..................................
aadlit, linnakodanikke, talupoegi. See jätkus ka pärast Karl XI surma, kuid kasvavat rolli etendas Riiginõukogu, keda juhtis kantsler. Hiljem asus valitsema Gustav II Adolf (1611-1632), kes suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi, tugevdades seejuures ka kuningavõimu. Kuningavõim tugevnes ka Karl XI ajal. Ta kehtestas 1680. Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest, tänu edukale osalemisele Kolmekümne aastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. 13. Ameerika Ühendriikide sünd. Peale esimesi raskusi saavutasid kolonistid edu majandustegevuses ning suutsid seista vastu indiaanlastele. Loodi oma esindusorganid. Ameerika rahvuse n.ö. aluseks olid inglased. Määravaks kujunes Inglise keel
Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.................................................................11 Kasutatud kirjandus...............................................
Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 36. Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 37. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulgareziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja veebruaris. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 ...
· Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa
Viimastel aastatel on Läti stabiilselt olnud meie ekspordi- ja impordipartner nr. 3 või 4. Ka kaubavahetuse maht on püsinud stabiilselt 10% juures nii ekspordilt kui impordilt. 2010. aastal eksportis Eesti naaberriiki 788 miljoni euro ja importis miljardi euro eest. Aasta varem olid vastavad kaubamahud 614 mln ja 765 mln eurot, seega võib öelda, et aastal 2010 hakkasid taastuma kaubavahetuse mahud, mis said kannatada ülemaailmses finants- ja majanduskriisis. Eesti eksport Lätti kasvas aastases võrdluses 28% ning import Lätist 31%. Eesti olulisemad ekspordiartiklid Lätti olid 2010. aastal mineraalsed tooted ehk peamiselt elekter (20,7% koguekspordist Lätti), masinad ja seadmed (13,1%) ning metallid ja metallitooted (9,5%). Olulisemad impordiartiklid Lätist Eestisse olid 2010. aastal samuti mineraalsed tooted (22,8%), masinad ja seadmed (15,4%) ning keemiatooted (9,1%). Paljude kaupade osas on Eesti ja Läti teineteist täiendamas selliselt, et sama kaubagrupi
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
Preestrid rõhutasid eetiliste normide seost jumalate tahtega. Õiguse ja seaduse tundjad, kes tõstsid terve rea endisi käitumiskorraldusi seaduslike normide tasandile, rõhutasid riigi ja valitsuse ning riigivõimu toetatava kohtu kontrollivat ja karistavat jõudu, õpetajad püüdsid järgmisele põlvkonnale edasi anda just seda sanktsioneeritud käitumiskorraldust, filosoofid arutlesid eetikaseaduste sisu üle. Ja edaspidises mitme tuhande aastases arengus jääbki eetika vaimse elu erivoolude tabamatute piiridega koostisosaks. Igal ajastul vaatleb iga vool seda erineva rõhuasetusega. Eikellegimaa jääb alles. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal. Mängu ja tõelisust oli raske eristada.Ikka ja jälle mängiti mingi kindel episood paljude inimeste osavõtul läbi. See oli nagu mälu re- translatsioon mälu edasiandmine nii sõnas kui ka liikumises, tegevuses, mängus, laulus, tantsus, lõhnas,
3. Pilvede kondensatsiooni tuumadeks 4. Osalevad atmosfäärikeemias 5. Mõju inimese tervisele (kahjulik) 6. Mõju kliimale: otsene mõju kiirguse vähendamise kaudu ja kaudne mõju pilveprotsesside kaudu. MAA KIIRGUSBILANSS Koosneb päikese lühilainelisest (UV, nähtav valgus) kiirgusest ning Maa pikalainelisest (infrapuna) kiirgusest. Päikesekiirgus sõltub Päikese aktiivsusest. Päikese aktiivsus väljendub 11 aastases päikeselaikude arvu muutumise tsüklis. Päikese laikude arv: üksikud laigud + 10*gruppide arv - Kuigi laigud on tumedamad (3800 K, ümbritseva pinnatemperatuur 5800 K), siis mida rohkem laike, seda aktiivsem päike ja rohkem kiirgust (teatud piirini) - Päikesekiirguse jaotumine maapinnal sõltub: 1. Maa tiirlemisest ümber päikese 2. Maa pöörlemistelje kaldest 3. Maa pöörlemisest
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
Näiteks sooritame esmaspäeva, teisipäeval ja kolmapäeval tõusva koormusega, neljapäeval viime läbi kerge treeningu, reedel harjutame keskmiselt, laupäeval tugevalt ning pühapäev on mõeldud puhkuseks. ·Keskmised lained iseloomustavad koormuse muutusi kuu aja vältel. Selle põhimõttel võime harjutada ühel nädalal tugevalt, teisel veidi kergemalt. ·Suured lained iseloomustavad koormuse muutumist aastases tsüklis. Lainelisus väljendub selles, et 2-3 kuud harjutame tõusva koormusega, järgmise kuu võtame aga rahulikumalt. Sportlik treening peab organismi arendama mitmekülgselt, arvestades samaaegselt spordiala nõudeid. Ilmneb tähtis reegel, et üksikute kehaliste võimete maksimaalseks arenguks on vajalik organismi kõigi kehaliste võimete üldtaseme tõus, s.t. : kui me tahame
Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai ...
Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse.3 Iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulga reziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris. Eesti jõgede voolukiirus suurvee perioodil on umbes 0,51,0 m/s, Põhja-Eesti jõgede alamjooksul kohati 24 m/s. Madalvee perioodil on voolukiirus tavaliselt 0,10,3 m/s. Läbivoolu aeg on jõgedes 48 päeva, suurvee ajal poole lühem. Veetaseme kõikumise amplituud on 1,55,5 m. 2
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika ...
Ameerika Ühendriikide sünd. See on ühe suurima riigi tekkimise lugu alustades avastamisest.Nende vabadusvõitlusest ja iseseisvuse väljakuulutamisest ning kujunemisest.Arvatavasti 25 000 aastat tagasi indiaanlaste poolt asustatud suure riigi moodustamine eurooplaste tulekul,mis on tänaseni alles koos 1787.a. välja töötatud põhiseadusega.Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud.Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavut...
5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite ja mandrite vahel. Briisid: Esinevad rannikul, nimetatakse ka rannikutuulteks. Tekivad mandri ja veekogu päevase ebavõrdse jahtumise tagajärjel ranniku piirkonnas. Päeval puhub tuult merelt
37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 3 38. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulgareziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja veebruaris. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 39
haruldane ja paljuski veel selgusetu sündmus. Väljasuremise looduslik foon on ilmselt 1-10 liiki aastas. Vastukaaluks võib tuua teadlaste hinnangu, et käesolevaks ajaks on väljasuremise kiiruse suurenenud vähemalt 1000 liigini aastas. Need arvud näitavad, et me elame praegu massilise väljasuremise ajal. Maa fossiilset mineviku uurivad paleontoloogid on elu 1,5 miljardi aastases evolutsioonis kindlaks teinud 5 varasemat massilist väljasuremise perioodi. Viimane neist leidis aset ca 65 miljonit aastat tagasi kriidiajastu lõpul, kui surid välja dinosaurused. Eelmised massilised väljasuremised on raskelt tabanud meres elanud loomi, kuid taimed elasid need perioodid suhteliselt kergesti üle.
· Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda kuuajalise vahega. Seejärel revaktsineeritakse hobust 6 kuu möödudes. Edaspidi võib ERL võistlustel võistlevaid hobuseid vaktsineerida kord aastas. FEI võistlustel võistlevad hobused peavad olema vaktsineeritud iga 6 kuu tagant. Pooleaastases vaktsineerimistsüklis on lubatud nihe kuni 21 päeva hobune peab olema revaktsineeritud enne, kui eelmisest vaktsineerimisest möödub 6 kuud + 21 päeva. Aastases vaktsineerimistsüklis pole mingit nihet lubatud hobune peab olema revaktsineeritud enne, kui eelmisest vaktsineerimisest täitub aasta. · Kui hobune on saanud nõuetekohase baasvaktsineerimise (2x kuuajalise vahega + 1x 6kuu pärast), siis pole aastasest vaktsineerimistsüklist pooleaastasele vaktsineerimistsüklile üleminekul vaja teha uut baasvaktsineerimist. · Varsad, kes on sündinud vaktsineeritud märast tuleks vaktsineerida pärast võõrutamist
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi. 36) Mussoonid tuuled, mis tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis. Mandri kohalt üles tõusnud õhu asemele valgub alumistes kihtides merelt õhku mandrile. Mere kohal on aga püstvoolud suunatud ülalt alla ja nii kujuneb tsirkulatsioon mandri ning õhu vahel. Selle tsirkulatsiooni alumist rõhtlüli nimetatakse meremussooniks. Talvel jahtub manner tugevamini kui meri ja mandri kohal on õhurõhk all suurem kui mere kohal. Tekib õhu liikumine alumistes kihtides mandrilt merele seda nimetatakse mandrimussooniks
(tänapäeval Demokraadid). Rahvusvahelised suhted 17. ja 18. sajandil 17. sajandi alguses valitses Euroopas üleüldine kriis. Kriisi põhjusteks: usulised (katoliiklus ja reformatsiooni läbinud riigid), poliitiline (riikide vaheline võimuvõitlus, võitlus mõjuvõimu üle), sotsiaalmajanduslikud (linnades olevat käsitööndusliku tootmise lükkas kõrvale manufaktuurid). Kriis leidis lahenduse kolmekümne aastases sõjas (1618-1648). Sõda algas kui ususõda, kuid lõppes poliitilise ülemvõimu sõjana. Protestantlik Unioon vs Katoliiklik Liiga. Protestantlik Unioon: Taani, Rootsi, Prantsusmaa (mitte usulised põhjused, vaid poliitilised põhjused, Habsburgide valdused ümbritsesid Prantsusmaad igast küljest). Katoliiklik Liiga: Habsburgide dünastia (Hispaania, Lõuna-Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Austria). Sõja tagajärjed: 1) Saksamaa elanike arv vähenes 21. miljonilt 13. miljonini
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika..........
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. ...
· 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa. · Austria sai Galiitsia, koos Krakovi linnaga. · Poola lakkas olemast. 4. Ungarlaste vabadusvõitlus a) Kurutsid ungari vabadusvõitljead · 1678 ülestõus, loodi iseseisev riik, kuid mitte kauaks (1685). b) Uus ülestõus (vabadusvõitluse kõrgaeg) 1703-1711 · Juhiks oli Ferencz II Rakoczy. · Vabastati Ungari ja Transilvaania.
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
hõivesuutlikkust; ümberõpe; tööturutoetuste ja teenuste seadus ( 2006). 2) Passiivne, sotsiaalne kaitse- pkkuda tuge töötuks jäämisel; tagajärgede leevendamine; töötuskindlustuse seadus ( 2002), TLS (2009). 7. Eesti majanduspoliitika peamised hoovad ja arenguetapid? * Peamised hoovad - makromajanduslik stabiilsus, riigi vähene sekkumine, uuenemine ja areng välisinvesteeringute toel, valuutakomitee süsteem, riigieelarve tasakaalustamine aastases arvestuses.loeng nr. 6 lk.4 * Arenguetapid loeng nr.6 lk.5 8. Peamised tervishoiukorralduse mudelid Euroopas, Indikaatorid ja riikliku tervishoiu olulisus?Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused? * Euroopa mudelid 1)Riiklik süsteem rahastatakse üldmaksudest; Kõigil residentidel õigus tasuta arstiabile; Arstid reeglina riigi palgal; UK,Põhjamaad,Läti; 2) Ravikindlustussüsteem ravikindlustusmaks reeglina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
