ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja- astmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool; Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimeta-misel hakkas 1857. a Pärnus ilmuma Perno Postimees pärast 1806. a kevadel trükimusta näinud Tarto maa rahwa Näddali-Leht'i mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid , Otto Wilhelm Masin-gu toimetamisel lühemat aega ilmunud Maarahwa Näddala
,,Ole kus oled" 1971 ,,Inimese kapike" 1998 (esseekogu) ,,Pildi sisse minek" 1973 ,,Kõne koolimaja haual" (artikli ja ,,Põliskevad" 1975 esseekogu) 2006 ,,Maapäälsed asjad" 1978 ,,Varjuteater" 2011 ,,Luulet 19621974" 1977 ,,Leopold" 1974 ,,Rängast rõõmust" 1982 ,,Vaatame, mis Leopold veel räägib" 1974 ,,Maa taevas, luulet 19621990" 1998 ,,Leopold aitab linnameest" 1976 ,,On aastasaja lõpp" 1993 ,,Tubased lapsed" 1979 ,,Elujoon" 2005 ,,Kõik lood Leopoldist" 1984 ,,Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962 ,,Kolmed tähed" 1987 1997" 2011 ,,Meie aabits ja lugemik" 1992 ,,Aabitsajutud" 2006 Luuletused Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad Sinilill ja loojangu pilkav punagi,
regress. Selliseid muutusi põhjustavad alati kk-tingimused loodusliku valiku kaudu. Liikide ja tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) väljasuremine on olnud elu evolutsioon ilahutamatu osa. Peale pidevalt toimuva üksikute liikide väljasuremise (nn. Foonilise väljasuremise) on mitmesugustel põhjustel aset leidnud ka massilsii väljasuremisi. Need on toonud kaasa elustiku kooseisu korduva uuenemise Maal. Kahe viimase aastasaja jooksul on põhjalikult muutunud vaated Maa elustiku mitmekesisuse rühmitamisele ehk klassifitiseerimisele. Veel 19. sajandil jagati kogu elusloodus kaheks taime. Ja loomariigiks. 20. sajandi keskpaiku jagati see viieks: bakterid, prtistid, taimed ,seened ja loomad. Alates 1970. aastate teisest poolest hakkas molekulaarbioloogilistest võrdlustest selguma, et prokarüoodid jagunevad kahte harru, mis oma biokeemilistelt ja geneetilistelt omadustelt erinevad
huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976
teie vastu!" Suure innuga teenis ja kuulutas Yeats iiri kirjanduse renessanssi ning keltluse taassündi. Ta esimesed üldist imetlust äratanud teosed olid iiri tärkavast natsionalismist kantud "Oisini rännakud" ja "Tuul pilliroos", mis ilmusid veel 19. sajandil. Siis asutas William Butler Yeats koos oma mõttekaaslastega Dublinis Iiri kirjandusliku teatri, mille avaetenduseks oli ta enda kirjutatud "Krahvinna Kathleen". Uue aastasaja alguses avas Yeats Dublinis Abbey teatri, mille direktorina töötas ta kuni surmani. Selles teatris lavastati enamik ta näidendeist. Nobeli kirjanduspreemia omistati William Butler Yeatsile juba 1923. aastal, kuid ta kuulsamad tööd olid siis alles kirjutamata. Yeats oli kahekümnendatel aastail Iiri Vabariigi senaator. Kirjanikku mõjutasid suuresti kaks ta elu suuremat armastust Maud Gonne, kes talle naiseks ei
Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779)
Ning isegi kui seda ei taheta avalikult tunnistada, siis olen mina selles täielikult veendunud, et ka naistele omistatud positiivne diskrimineerimine mängib selles väga olulist rolli. Naiste vastu suunatud töökiusajatest 40% on naised ja 30% on mehed, mis näitab, et töökiusamises ei mängi rolli vaid naiselikult kade töökeskkond, vaid antud probleem on tõesti tõsine. Sellises olukorras ei saagi tegelikult välja pakkuda ühte ja ainsat lahendust, muidu oleks see ehk viimase aastasaja jooksul juba toiminud. Siiski minu visioon positiivse diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise probleemi lahenduse jaoks oleks esmajoones suurendada riigikogulaste seas naiste osakaalu. Kuna ilmselgelt ja nähtavalt selline asi lihtsalt omadel jõududel ei toimu, siis näeksin ma ette, et selline asi tuleks lihtsalt sisse kirjutada ,,Riigikogu valimise seadusesse," et teatav protsent riigikogust peaks olema naissoost poliitikud. Sellisel juhul
3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit ja sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5.Eestis tuli võimule Venemaa ning algas Vene aeg Eesti Põhjasõja järel Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli
Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem. Rahvastiku vananemine on rahva keskmise vanuse kasv ja laste osatähtsuse vähenemine ehk vanurite osatähtsuse suurenemine. Vananevat rahvastikku võib pidada ka viimase aastasaja saavutuseks. Selle üle võiksime rõõmustada, sest riik saab täiendust elukogenud inimestest ja paljud neist on tervemad ja aktiivsemad kui sada aastat tagasi. Selline olukord on saavutatud tänu meditsiini arengule ning muutustele inimeste elukvaliteedis. Rahvastik vananeb kogu Euroopa Liidus. 2012. aastast hakkas tööealine rahvastik Euroopas kahanema, seevastu üle 60 aasta vanuste inimeste osakaal kasvab umbes kahe miljoni inimese võrra aastas. Statistikaameti andmeil ületas 2012
Tema nimi ja muusika kõlab kogu maailmas. Paljud siinsed estraadi- või rocklauljad on proovinud «Summertime'i»; tänavu toimus Eestis George'i lauludega võistuesinemisi ning tagatipuks kõlas Gershwini muusika selle suve ühel edukamal massiüritusel Tõrva linnaväljakul. Sajandi lõpu eel ja George Gershwini sajandal sünniaastapäeval tõdevad paljud hea maitse väravate valvajad ehk muusikaeksperdid ja -arvustajad, et see mees on sündmusterohke aastasaja ainuke inimene, kes täie enesestmõistetavusega seisab ühe jalaga populaarmuusika kuulsuste saalis ning teisega edukamate süvamuusika loojate pjedestaalil. Ühelt poolt suur hulk igihaljasteks lauldud hitte ja teisalt ooper «Porgy ja Bess» ning üks kõige sagedamini esitatavaid orkestriteoseid «Rhapsody In Blue». Jacob Gershowitz (kunstnikunimega George Gershwin) sündis 26. septembril 1898 Brooklynis vene päritolu juudi perekonnas. Esimene mällusööbinud kokkupuude
keeli kõnelevast elanikkonnast (ingerisoomlased, isurid, vadjalased) "odava tööjõuna" Soome deporteeriti ning sõja lõppedes taas tagasi NLiitu toodi, kuid siis mitte enam oma koduküladesse, vaid "suure kodumaa" avarustesse. Sõjajärgsetel aastatel jõudis osa vadjalasi Ingerisse tagasi, kuid toimivat vadja külaühiskonda enam ei taastunud. Õieti ongi küsimus vadja keele kõnelejate ning end vadjalasteks pidavate inimeste arvu katastroofilises vähenemises kahe viimase aastasaja jooksul, sest ajad ja olud pole soodustanud vadjalaste enesemääratlemist rahvusena. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Etnograafia ja rahvaluuleteaduse jaoks avastab vadjalased eraldiseisva etnilise rühmana Narva kirikuõpetaja Fr.L.Trefurt, kes võtab 1783. aastal ette reisi vadjalaste asualale,
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud
Uue sajandi väljakutsed 21. sajandi alguse eel valitses inimeste hulgas teadmatus ning paanika tuleviku suhtes. Arvati, et milleeniumivahetusel saabub maailma lõpp. Apokalüpsis jäi siiski tulemata, kuid kas oli hirm uue ajastu ees õigustatud? Teadlased on leiutanud mitmeid asju, mis aastasaja alguses veel täiesti mõeldamatuna tundusid, ning mis on toonud inimkonnale võib-olla rohkem kahju kui kasu. Praeguses ühiskonnas on väga oluline haritus ja oskused. Veel sajand tagasi piisas kohalikus külakoolis omandatud algharidusest, kuid tänapäeval teevad masinad inimeste eest ära tööd, mis nõuavad lihtsamaid teadmisi. Selleks, et ära elada ning elus oma kohta hoida või saavutada on vaja omandada rohkelt tarkusi, olla ambitsioonikas ja jõuda kõige muutuvaga
tunnistanud end vadjalasteks. Vadjalastel pole olnud kunagi omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Joonis 2 Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15
Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. Pilt 1 Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on. Teati, et tähed on Maale palju kaugemal kui Päike ja et Päikese suurus on võrreldav tähtede omaga. William Herschelil õnnestus esmakordselt vaatluste abil tõestada, et on olemas üksteisega füüsiliselt seotud kaksiktähtede paare; varsti ilmnes, et neis paarides sünnib liikumine üksteise suhtes kinnistes ellipsikujulistes orbiitides ning et seal tähed on seotud tungiga, mis on ilmselt identne raskustungiga.
tehnoloogiad on autotööstuses teerajajad ning kelle autod on kõikjal maailmas tuntud kui usaldusväärsed, elegantsed ja luksuslikud sõiduvahendid. Viimase kümnendi Audi edulugu ja saavutused lubavad ettevõtet õigusega pidada üheks kõige innovaatilisemaks ning kiireima kasvuga premium- segmendi autotootjaks ja turustajaks maailmas. Professionaalsus, eesmärgipärasus ja kirg on need märksõnad, mis enam kui ühe aastasaja on olnud Audi saavutuste aluseks. Ettevõte eesmärk on luua parimaid sõiduautosid ja kehtestada tehnoloogilisi standardeid, mis on kõrgetasemelised, turvalised ja oma ajast ees.
(Nimi) AUDI LUGU REFERAAT Õppeaines: ........................ ..........teaduskond Õpperühm: ....... Juhendaja: ....... Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................4 1.AUDI TUTVUSTUS.............................................................................................................5 2.AJALUGU............................................................................................................................7 3.MUDELID.........................................................................................................................
asetusid hajusalt tulistades võimaluse korral puu või kivi tagant 15. Ühenda paarid A Anton Thor Helle ...B.. esimese eestikeelse ajalehe väljaandja B August Wilhelm Hupel ..... lätikeelse Piibli tõlkija C Garlieb Merkel .A.... eestikeelse Piibli täieliku tõlke autor D Johann Gottfried von Herder ..C... teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja lõpul" ..D... eesti ja läti rahvalaulude vahendaja 16. Nimeta maadeavastaja, kes esimesena ümbermaailmareisi tegi? Dateeri ka sündmus. F.de Magalhaes 1519 - 1522. 17. Kus asus Osmanite riik? Põhja Aafrikas 18. Milline usk oli valitsev Osmanite riigis? islami usk 19. Miks ja millal elavnes eurooplaste kaubavahetus Osmanite riigiga? .17. 18. sajandil impeeriumi
· Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades
Eesti muusika ongi 20. sajandi muusika, sest eestlaste jaoks mahub selle sajandi sisse peaaegu kõik, vaid osa sünde jääb eelmisesse. Isiksuste sünnid, kunstialade sünnid. 19. sajandisse jääb rahvuse sünnile ja kasvule üks olulisemaid muusikasündmusi laulupidu. Üks eesti muusika eripärasid võrreldes pigem teiste maade kui teiste kunstiliikidega on selles, et peaaegu kõik sünnib koos, ühes ajas. Tänaseks on see aeg muidugi pikk olnud, terve sajand. Aga selle aastasaja esikümnenditel elatakse kiirkorras läbi euroopa kunstmuusika valud ja vaevad, erinevad muusikavoolud või vähemalt nende mõjutused barokist klassitsismist impressionismi ja ekspressionismini. Moderntantsu algus ja klassikaline ballett Eesti kunstiline tants, st. tants teatrilaval või kontserdisaalis, ei ole võrsunud rahvatantsu traditsioonidest, vaid loodud konkreetsete isikute poolt kõrgkultuurina. Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses, kui eesti lavakunst muutus
müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad. Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on järjestatud pikkuse järgi. Erandiks on vaid esimene suura Fatiha algus. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi. Kuna koraanis sisalduvad
kogu seda tugevdamist ja intensiivistamist, mida võisime täheldada juba esmasel vaatlusel: diskursuste vohamine; seksuaalse mitmekesisuse kinnistumine ja selliste vahendite loomine, mille eesmärgiks pole seda mitte ainult isoleerida, vaid ka esile kutsuda, moodustada selle põhjal tähelepanu-, diskursuse-ja naudingukeskused; kohustuslik ülestunnistamine ja selle põhjallegitiimse teadmise ning mitmekesiste naudingute süsteemi loomine. Uurimus selle kohta, kuidas kolme aastasaja jooksul kujunes välja seksialane teadmine, kuidas tekkis üha rohkem diskursusi, mis valisid seksi oma objektiks, ning miks oleme hakanud uskumatult kõrgelt hindama tõtt, mida need diskursused arvasid loovat. Võimalik, et selline ajalooline analüüs lükkab ümber kõik, mida meie esmane vaatlus laseb oletada. Lähtuda ei tule mitte üldtunnustatud repressioonist ega teadmatusest, mida me saame hinnata selle pinnal, mida me arvame teadvat, vaid positiivsetest
Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja Galileo-leiutas välja parema mudeli teleskoobil, kui hollandis, andekas itaalia teadlane, Newton-inglise teadlane, töötas välja õpetused mis muutsid oluliselt senist maailmapilti, oli hea looduses ja matemaatikas Linne-jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused.
Eestis tui võimule Venemaa ning algas Vene aeg. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused. Talupojad püüdsid sõjaolukorda kasutada selleks, et mõisnike võimu alt vabaneda. Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, niiöelda rahuajale. Sõda on inimeste loomuses. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial. Sõda on vältimatu, temaga tuleb arvestada. Aga lohutuseks, igas halvas on killuke päikest. Seega ka sõjas on nii positiivseid kui negatiivseid jooni. Need eelmainitud sõjad on olnud üheks tähtsaks teguriks Eesti kujunemisel.
aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on. Teati, et tähed on Maale palju kaugemal kui Päike ja et Päikese suurus on võrreldav tähtede omaga. William Herschelil õnnestus esmakordselt vaatluste abil tõestada, et on olemas üksteisega füüsiliselt seotud kaksiktähtede paare; varsti ilmnes, et neis paarides sünnib liikumine üksteise suhtes kinnistes ellipsikujulistes orbiitides ning et seal tähed on seotud tungiga, mis on ilmselt identne raskustungiga.
Päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus Päikeseenergia jõuab puidu pinnale kahte moodi: valguse ja soojusena. Valgus põhjustab valguskahjustusi (pudenemist) ehk fotooksüdatsiooni, soojus aga kuivamispragunemist. Ka valguse tekitatud kahjustuste puhul on suur tähtsus veel. Fotooksüdatsioon on aeglane sademete eest hästi kaitstud päikesepoolsel küljel. Selles protsessis lagunev ligniin värvib puidu algul kollaseks ja siis pruuniks. “Valguspudenemise” tõttu kulub aastasaja jooksul 5–12 mm puidu pinnast. 4 Puidu bioloogiline lagunemine Puidu lagunemist põhjustavad mikroorganismid – bakterid ja seened, mis lagundavad komplekssed (näiteks puidutselluloosi) makromolekulid molekulideks. * Bakterid kahjustavad mõnda puiduliiki nii, et puit kaotab niiskusest põhjustatud paisumis- ja kahanemisomadused, kuid tugevus üldjuhul säilib
loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodiVIII aastatuhande keskpaigast e.Kr. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.Kr. Ajaloolist aega on vaid veidi üle seitsme ja poole aastasaja - aastast 1227 kuni kaasajani. Seega moodustab muinasaeg valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Pika esiaja vältel toimus inimeste elus märgatavaid muutusi, mille põhjal saab seda jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimisel aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks.
Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2000) 8 Looming Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973 7) „Põliskevad“ 1975 8) „Maapäälsed asjad“ 1978 9) „Luulet 1962-1974“ 1977 10) „Rängast rõõmust“ 1982 11) „Maa taevas, luulet 1962-1990“ 1998 12) „On aastasaja lõpp“ 1993 13) „Elujoon“ 2005 14) „Viivi Luik. Kogutud luuletused 1962-1997“ 2011 Proosa: 1) „Salamaja piir“ 1974 2) „Seitsmes rahukevad“ 1985 3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 5 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974
Maht Väike Väike Väga suur Väga suur Lühimälu Püsimälu Inimpopulatsioonide muutumise dünaamika Inimkond on alguse saanud Aafrikast, kust inimesed ligikaudu 100 000 60 000 aastat tagasi välja rändasid ja asustasid kogu planeedi. Suurimad ränded inimkonna ajaloos on toimunud 19.-20. sajandil, mil Euroopast kümned miljonid inimesed suundusid Ameerikasse. Viimase aastasaja jooksul on migratsioonides domineerinud sõjapõgenike liikumised, migratsioon arengumaadest arenenud maadesse ja maalt linna. Inimkonna asustustihedust mõjutavad magevee kättesaadavus, toidukattesaadavus ja elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. Inimesed on väga mitmekesised. Nad varieeruvad paljude välistunnuste osas, mis väljendavad põhiliselt kohastumust mitmesugustele keskkonnatingimustele. Tegu on siiski ühe liigiga .
· Poisslapsed lõigatakse ümber 313 aasta vanuselt · Surnud maetakse 24 h jooksul peale surma näoga Meka suunas. Kuu kalendri järgi koosneb aasta 354st päevast. Islami levik ja peasuunad Muhamedi järeltulijad kaliifid levitasid islamit võidukate vallutussõdade abil. LähisIda tähtsaimad riigid vallutati 20 aastaga. 7. sajandil ulatus Islami võimupiirkond PõhjaAafrikas Atlandini ja idas Indiani välja. 8. sajandi algul tungisid kaliifide sõjaväed PõhjaIndiasse ja sama aastasaja keskel ka KeskAasiasse ja Hiinasse. Euroopas tungisid eurooplaste väed aastal 711 Hispaaniasse. Tungiti isegi Prantsusmaale , kus araablased aastal 732 Poitiers' lahingus peatati. Konstantinoopol, IdaRooma ja Ida kiriku pealinn langes Islami valitsuse alla aastal 1453. Ka kristlaste ja juutide püha linn Jeruusalemm oli moslemite valduses. Ristisõdijate katsed Palestiinat tagasi vallutada ebaõnnestusid. Sel ajal tekkis islami ja kristliku maailma vahel lõhe, mis püsib tänapäevani. 9
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj l...
5). Igatahes tunnistab sõrvlaste tüüpus ja riiete mood väga mitmes kohas rootsi algupära; eestlastesse sulamine on mujal Saaremaal juba varemini alanud. Vististi asusid mujal Saaremaal rootslased eestlastega segamini ja vähemuses olles eestlaste keskel sulasid nad nendega hõlpsamini kokku. Oletada tuleb, et Kihnu ja Manija elanikud vanasti rootslased olnud, niisama Muhu elanikud. Naissaarel asusid rootslased, rohkelt eestistatud, kuni praeguse aastasaja teise aastakümne alguseni, mil riigivalitsus neid sundis saarelt lahkuma, kuni nad Eesti valitsuse ajal jälle said loa tagasi tulla. Vististi asusid rootslased ka Osmussaarelt ida pool olevatel saartel; kannavad ju saared rootsi nimesidki, nagu Kokskär, Ekholm, Stenskär j. n. e. Hjärn ütleb, et Haapsalust peale Pakri saarteni, ehk teise sõnaga Paldiskini, rannamail enamasti rootslased asuvad.
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt
6. Millised olid ambude vinnastamisevõtted ja vahendid nende ajaloolises arengus? Esimesi ambe vinnastati ilma abivahenditeta toetati amb maha, astuti kaarele ja sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja vööhaagid. Seoses ammukaarte arenguga tulid kasutusele järjest paremad vinnastusmehhanismid. Järgmiseks sammuks peetakse vinnakkangi, selle leiutamise aeg pole täpselt teada, nende levikut seostatakse 14. sajandiga. Pole võimatu, et sama aastasaja esimesel poolel või keskel võeti ka tavaliste ambude jaoks kasutusele juba lihtsamad vintsid, mis olid hästi tuntud raskeambude vinnastamisvahendina. 14. sajandi viimasel veerandil (kui isegi mitte mõnevõrra varem) leiutati kõige täiuslikumad vinnastusmehhanismid, milleks olid liitplokkvints ja hammaslattvints. Esimest nimetatakse kirjanduses sageli Inglise vintsiks ja teist Saksa vintsiks, viimase puhul kasutatakse ka sõna cranequin. Mõlema mehhanismi abil oli
(Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel: antant. (26) Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks. Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest. Kokkuvõte: Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse. Maailm hakkas globaliseeruma. Euroopas kujunesid välja mõjuvõimu pärast konkureerivate suurriikide liidud (kolmikliit, antant) Kõige mahajäänuma ühiskonnakorraldusega suurriik oli Tsaari- Venemaa. Selle koosseisu kuuluv Eesti ning teised Balti riigid püüdsid aga end moderniseerida ja nii Euroopa riikide sarnaseks muuta. ANTANT: PRANTSUSMAA, INGLISMAA, VENEMAA (Britit kohustatud abistama Prantsusmaa)
Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, passiivses, ühetaolises massis. Kuigi me eestlaste ajaloo käigu saadusi üldistes joontes tunneme ristiusu ajast peale, ei ole siiski kõik üksikasjad küllalt selged. Pealegi ei taha me ainult arenemiskäigu saadusi teada, vaid
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada
tsisternidega. Eestis kasutatakse ka vett soojuse ära juhtimiseks põlevkivi kaevandustes iga tonni kohta kasutatakse 100 tonni jahutusvett, mis teeb Eesti maailma kõige suurima mageda vee tarbijaks inimese kohta. 2.2 Maailmas Maailmas 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele. 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Hiinas, Indias ja
armastus kodu, koduste ja kodupaiga vastu, millest on napisõnaline meenutus luuletuses ,,Üks nooruk". Selle armastuseta ei oleks olnud esimest trükkijõudnud luuletust. Smuuli esivanemad olid töökad ja tublid. Tema suguvõsas leidus teisigi andekaid kirjamehi ning töötegijaid. Talu järgi saab Juhan Smuuli eellasi jälgida 18. sajandi algusest. Konkreetse sugupuuna, kus lüli liitub otseselt lülile, on aga sedasama võimalik teha sama aastasaja keskpaigast peale. Perekonnanimi tuleb kõigepealt ette 19. sajandi alguse hingeloendites (Smuhl, Smul). Kirikukirjadesse jõuab nimi mõnevõrra hiljem, valitsevaks kujuks Muul. Üldse on seda nime kirjutatud erinevalt: Shmuul, Muul- Smuul, Smuul-Muul, Smuul (Muul). Kirjanik ise pidas nimekuju muutlikkuse põhjuseks pastorite suvalist talitusviisi kirikukirjade täitmisel. Juhan Smuuli perekonna sugupuu annab ettekujutuse Koguva perede lasterikkusest.
Moskvas, endisel Nemetskaja tänaval sündis Nadezda Ossipovnal ja Sergei Lvovits Puskinil neljapäeval 26.mail 1799 a. poeg, kellele anti kõlav ajalooline nimi Aleksandr. Ta tuli ilmale raskel ja segasel ajal. Puskini sünniaasta oli rikas suurte poliitiliste sundmuste poolest. Kõik see kuulutas aastasaja lõpul ette maailma ajaloo hoogsat kulgu XIX sajandite esimestel aastakümnetel, mil Moskvas otsustati Napoleoni-Euroopa saatus. Imiku hälli ümbritsesid pärisorjad-hoidjad. Üks neist, kes hoidis tema õde Olgat, äratas Puskinites tähelepanu oma kõneosavusega. See oli Arina Rodionovna, kes oli kunagi olnud ka Puskini vaarisa Abram Petrovits Hannibali orjatar. Ariana Rodionovna mäletas hästi oma julma härrat ning võis isiklike muljete põhjal, mis talle olid jäänud selle ebatavalisest välimusest ja ohjeldamatust iseloomust, palju jutustada "tsaari moorlasest". (Hannibalide suguvõsa oli etioopia päritolu ja sellest ka "moorlase" välimus.) 1801...
,,Tõde ja õigus" 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik
jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase viieteistkümne aasta jooksul paranenud miljardi inimese juurdepääs puhtale veele. 2.5. FAKTID 780 miljonil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele. 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett.
9 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas vald kooli ülal pidama. 21 KOGUDUSEST Vara Brigitta kogudus kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja on teadaolevalt üks kahest kirikust Eestis, mis on pühendatud Rootsi pühakule Brigittale (teine on Pirita klooster Tallinnas). 22 Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena abikogudus ja 1926. aastal sai iseseisvaks.24 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik jaguneb halduspiirkondadena praostkondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maarja-Magdaleena 25 kihelkond kuulub Tartu praostkonda.
süsteemidest (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kogu keskaegne kristlik maailm) sündinud Euroopas või on viimasega vähemalt milleski olulises seotud. Tõsi, oluline hulk tehnikaalastest uuendustest pole sündinud siin, aga väga paljud neist on just siin esmase laialdasema rakenduse leidnud. Kindlasti on see tähelepanuväärne pärand üheks nüüdse peataoleku lähtekohtadest. Euroopa paistab olevat taipamas, et härrasmehelik diplomaatia, mida nad viimase aastasaja vältel kultiveerida püüdnud on, ei tööta enam. Tollal (siinkohal peab autor silmas eelkõige maailmasõdade perioodi) tundus see ju õige tee? See diplomaatiline lähenemisviis probleemidele on ka järgmise ebakoha, bürokraatia üks eeldustest. Õnneks ei ole tegemist rusuva, isegi kafkaliku struktuuriga, kindlasti aga arengut pärssiva teguriga. Euroopa Liit, mis peaks omavahelist suhtlust lihtsustama, on kohati loonud lihtsalt lisatasandi
Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USA-s kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett.
intensiivsemalt häirinud, muutnud ning ümberkujundanud.Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnamaale, kus kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet selle kogu ulatuses. Globaalne teenuste ja kaupade tootmise ning tarbimise võrgustik, mis ei põhine loodusressursside ja ökosüsteemide teenuste efektiivsele kasutamisele, vaid eelkõige kasumimarginaali tõstmisele, on survestanud viimase aastasaja jooksul pea kõiki planeedil eksisteerivaid ökosüsteeme, kahjustades paljusid neist pöördumatult. ÜRO keskkonnaprogrammi 2010.aasta üleilmse elurikkuse ülevaates (Global Biodiversity Outlook 3) nenditakse, et kui ohustatumate liikide, elupaikade, koosluste ja ökosüsteemide kaitses ja säilitamises on saavutatud mõningaid edasiminekuid, siis üleilmselt ei ole suudetud jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimispraktikatest loobuda ning see põhjustab
pähegi tuupinud. Midagi väga omast on selles angervaksa lõhnas ja hilissuvises mõttes, et SEE soojuseaeg on jälle igaveseks läbi, ehk tuleb järgmine, kuid kes seda nii kindlalt teab? "Luulekogu avaluuletus edastab Luige ühe põhisõnumi: Ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. (Lk 5.) Neisse klassikaks saanud ridadesse on kätketud kaduvuse ja mööduvuse lohutamatu nukrus. Mõtlemapanev on asjaolu, et juba 1975. aastal kirjutatud tekstides kõneleb Luik aastasaja lõpust tajutav on teatud kiirendatud kronoloogia, ehk ka tülpimus ja lõpu-ootus." (Rolf Liiv) Viivi Luige luuletustes korduvad kujundid on igaühele tuttavad ja teada, seda rõhutab ka raamatu kaunis kujundus, fotodesse on kätketud tänavapilte, -saginat, vabrikusuitsu, mereäärse päikseloojangu taustal tumendavat linnasiluetti, puuokste kõverust ning kellatiksumist. "Eraldi tähelepanu väärib Luige luule rütm. See on väga isikupärane, ühtlaselt
Metsatukkadega kattusid põllulappidel asuvad madalamad lohud, niiskemad alad ja kõrgemate kuplite harjad. Sellest tulenevalt metsa areaalide arv suurenes. Maakasutuse areaalide arvu suurenemisega on toimunud maastiku fragmenteerumine ning areaalide keskmine pindala on vähenenud; ulatuslik maaparandus- Nõukogude Liidu ajal viidi läbi ulatuslikke maaparandustöid, eesmärgiga suurendada haritava maa pindala; linnastumine. Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud, kuna traditsioonilistest maakasutusviisidest- karjatamisest ja niitmisest on intensiivsemate põllumajandusmeetodite kasuks loobutud. Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis,
Eestimaa olukord oli võrreldes teistega hullem: maapind oli halvem, mõisnike arv suurem kui mujal, kuid ometi tahtsid kõik mõisnikud hästi elada ning selleks pidid nende talupojad oma tööga võimalust andma. Tallinnas oli mõisnike võim võrreldes Liivi- ja Kuramaaga olnud algusest peale suurem. Ka rüütlikogu kujunes siin varem, mis sai Taani kuningalt juba üsna varakult suured eesõigused. 17 2.1.2. Talurahvaseaduse areng ja kehtivusaeg XIX. aastasaja algul huvitasid valitsust kõige enam kaks probleemi: konstitutsiooni ja talurahva küsimus. Kuigi talurahva probleemi arutati juba Katariina II ajal, siis ei soovinud keisrinna talurahva pärisorjusest vabastamist, vaid ainult karistuste kergendamist ja kohustuste kindlaks 13 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 63. 14 R. Berendsen. Eestimaa talurahva vabastamise 100-aasta juubel, 23. mail 1916. aastal. Tallinn 1916, lk 64. 15 H. Kruus
Esiteks tähendab see maksevahendit mistahes teenuste ja kaupade eest tasumiseks, kuid veel on raha funktsiooniks olla ka väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend. Kindla raha omadused on stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. Raha ei mõjuta üksnes meie riigi valitsust, vaid kogu riigi ja rahva üldist heaolu. Vaatamata tõsiasjale, et Eesti on võrreldes ülejäänud maailmaga väga väike, on meie riigis vähem kui viimase aastasaja jooksul käibinud rohkem erineivaid rahasid kui enamikes teistes maailmariikides. Valisin sellise teema just tänu raha aktuaalsusele seoses euro tulekuga. Käesoleva uurimistööga üritan ma välja selgitada esiteks, kuidas on toimunud rahareformid ja rahavahetused, alustades marga käibeletulemisest ning lõpetades meile veel võõrana tunduva euroga. Teiseks, kuidas aga inimesed on erinevatesse rahadesse suhtunud ning millised mõtted ja tunded neid valdavad seoses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
