eemalhoidmise eesmärgil. Jumalatalitustel tahetakse tuua jumalik maapeale, kirik muudetakse väga ilusaks ka lõhna poolest. Palvetamises peetakse oluliseks kaasata kõik viis meelt. (Worwood lk 42-46, 70, 269-272). Lõhnadega seostub kaks huvitavat nähtust - "mürri voolus", mil ikoonid eritavad endast magusalõhnalist õlilaadset ainet, ja "pühaduse odööriga" seostatakse lõhnavaid pühaikuid ja nende maiseid jäänuseid, mis veel aastasadade pärast võivad tugevat magusat lõhna eritada. (Worwood 95-96). Juudi traditsioonides on lõhnaained väga hinnatud. Neid kasutati pühadeks toiminguiks, kui igapäevaselt kodus. Aroomimaterjale kasutati hügieeni ja puhastusvahendeina, putukatõrjeks, toidu ja veini valmistamisel, matustel jne. Jumal õpetas Moosest valmistama püha suitsutusrohtu, mille koostisosad pole tänapäeval enam päris täpselt teada, ja salvimisvõid (arvatavalt mürri, kaneeli, kassia ja kalmuse oliiviõlisleotis)
Üldandmed Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin(elanikke: 3 397 000), mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas pii...
Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste loomadega Oht langeda suuremate kiskjate, näiteks kõrbeilvese saagiks. Ökoloogilised globaalprobleemid Kõrbestumine Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Aastasadade jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja maailma rahvastiku kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust, tagajärjeks on protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade
Ühiskond on arenenud nii, et aastast aastasse oodatakse kooliikka jõudnud lastelt üha rohkem ja rohkem. Unustatakse aga, et lapsed on õppinud oma igapäevaeluga toime tulema juba aastasadu enne, kui tuli mängu kool, seda kõike läbi mängu ning elu ja looduse vaatlemise. Leian, et lasteaiad peaksid ranged õpetamised asendama loominguliste mängudega ning kasutama rahvalaule ning vanarahva pärandit üleüldiselt. See on saatnud meid läbi aastasadade ning harinud meid ja meie meeli. Lapsed suhtuvad läbi mängu õpetatavasse palju paremini ning seeläbi tahavad rohkem ja rohkem õppida. Kellele ei meeldiks ülikooliski omandada materjal tuima tuupimise asemel mängides... Allikaloend Eisen, F. 1985. Koolile pühendatud elu. Tallinn: Kirjastus Valgus Müürsepp, M. 2001. Rahvaluule ja üldõpetus. Tallinn: TPÜ kirjastus
kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. -7- Pompeji häving 79 p. Kr. Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus. Pompeji mattus 5-8 m paksuse tuha- ja pimsskivikihi alla. Linna 20 000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastunud pimsist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist tühikutest täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutusi surnutest. Näha on, et paljud hukkunutest hoidsid oma surmahetkel käsi või rätikuid suu ees, et kaitsta ennast tuhapilve mürgiste gaaside eest. St. Helensi purse 1980 Kunagi laiusid St. Helensi vulkaani ümbruses igihaljad okaspuumetsad. Nüüd meenutab see piirkond elutut kuumaastikku. Katastroof toimus 1980. a. 18. mail kell 8
Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva tähtsust
Asumaade osatähtsus on 20.saj. pidevalt vähenenud. [5] -Mäeteke. Suur osa maakera mäestikust on tekkinud laamade põrkumise tagajärjel. Kui ookeanialune laam põrkub kokku mandrilise laamaga, surutakse õhem ookeaniline laam kurdudeks. Kui laamad liiguvad üksteise suhtes pikisuunas, tekivad murrangud. Murrangute käigus võivad mõned kivimiplokid kerkida ja teised vajuda. Mandrite tänased piirjooned on välja kujunenud miljonte aastasadade jooksul. -Maavärinad. Maa sisejõud avaldub maavärinate ja vulkaanipursete kaudu, mõlemad loodusnähtused on seotud laamade kokkupuute ala murranguvöönditega. Maavärinad tekivad laamade erisuudalisel liikumisel või siis olukorras, kus laamade liikumiskiirus on erimev. Pooleldi tahkunud vahevöö kivimid surutakse laamade liikumise käigus vastu kõvemaid kivimeid, mis moodustavad maakoore. Seal, kus maakoor on kõige
Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses olukorras on uudne vaid see, et märgatavad muutused, milleks varasematel aegadel kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul ( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Alates 1950 aastast , Maa pinna temperatuur tõusis juba rohkem kui 0,6 Celsiuse kraadi või rohkem kui 1 Fahrengeiti kraadi võrra. (Globalwarming. Com) Sissejuhatus. Globaalne soojenemine.
elamukruntidelt ja puhkealadelt. Hoolimata sipelgate väga kõrgest biomassist ja tähtsusest looduses on neid vähe kasutatud keskkonna ja sealhulgas erinevate koosluste bioindikatsioonis. Sipelgad sobivad keskkonna bioindikatsioonis järgmistel põhjustel: - Sipelgad on laia levikuga. Neid leidub peaaegu kõikides maismaakooslustes, kus püsielemendina nad omanad sageli dominantliigi rolli. - Nad on paikse eluviisiga. Sipelgakooslus ja -asurkonnad kujunevad aastasadade jooksul ning püsivad ühel kohal väga kaua. Tänu ühiselu tekkega kaasnenud eelistele suudavad nad mahendada keskkonna muutusega kaasnevaid kahjulikke mõjusid järglastele ja terve pere arengule (sotsiaalne homöostaas). - Sipelgakooslus, väljakujunenud metsakuklase asurkond koos vanade mahajäetud pinnases reljeefselt säilinud kraatritega, vanade ja noorte pesadega peegeldavad asurkonna ja taimekoosluse arengulugu tagasiulatuvalt mitme metsapõlve ulatuses.
Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Peale põllumajandus saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt. Looduslikud eeldused: Viljakad mullad,parasvöötme kliima.,niisked suved,troopilised tuuled.Majanduslikud eelised: Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine. Majandusareng Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes...
Kirjanduses kajastatakse veel ebahüatsinti, kobarhüatsinti, mis on samuti liilialiste sugukonnast. Enamiku hüatsindisortide eellane on ida-hüatsint. Lille nimi hüatsint - tähendab kreeka keeles vihmade lille, sest oma kodumaal puhkeb ta õide just soojade kevadvihmade saabudes. 2. Hüatsint Hüatsindi kodu on Vahemere äärest Aasiani. Lilleperekonna tuntuim liik on pärit Türgist, Tauruse mäelt. Euroopasse jõudis hüatsint just tänu türklastele 1560. aastatel. Aastasadade jooksul on hüatsindist aretatud palju erinevaid variante, liike on üle 5000, suurem osa neist on siiski juba hävinud. Hüatsint on Soomes vanim jõululill. Lille tegi tuntuks üks Helsingi lillekaupmees juba 1879. aastal -- mees tõstis kena ja lõhnava taime lihtslat poekese aknale. Jõululillena sümboliseerib hüatisint uut algavat elu -- sündinud Jeesus-last. Mõned värvid on seotud ka Neitsi Maarjaga: 3
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb......................
vähendamine, kolmanda poole logistika). Tähtsat osa mängis selles tollipiiride kadumine, mis suurendas märkimisväärselt logistilisest lähenemisest tulenevat majanduslikku efekti. 10 KOKKUVÕTE Logistika ei ole konkreetne toiming, vaid see on mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks, strateegia parema koha saavutamiseks turul ning eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine. Kõik see on kujunenud välja aastasadade vältel ning see on olnud määrav kogu maailma väljakujunemises. Paljude teadlaste väitel on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele, mille kujunemisel on olnud suur roll kogu maailma evolutsioonil. Kogu tänapäeva maailm toimib ja elab tänu tolleaegsele sõjanduslogistika ning logistika arengule. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Metsmaa, A. (2008). Õpiobjekt logistika laomajanduses. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a;
muda eest. Aegamööda arenesid hobusõidukite kered aina keerulisemaks ning sarnanesid lõpuks suhteliselt palju tulevaste mootorsõidukite keredega –selle erinevusega,et neil puudus mootor. Samas on huvitav fakt, et kaalu kokkuhoiu mõttes hobusõidukite ehituses metalli, eriti terasplekki, reeglina ei kasutatud. Oskused vormida õhukest lehtterast ja muid lehtmetalle tulenevad hoopis teisest valdkonnast –pikkade aastasadade vältel oli pidevalt arenenud peen, sõjanduses vajalik käsitööoskus –turviste ja raudrüüde valmistamine. Raudrüü valmistamisel oli eesmärgiks valmistada tugevast lehtterasest sõjamehe kehakujuga sarnane turvis, ehitada sellele üksteist katvad liigendid ja kaunistada rüü soovi korral keerukate ornamentidega. Tegu oli väga keeruka ning suure käsitöömahuka tööga ning vastavad meistrid olid väga kõrgelt tunnustatud ja tasustatud.
saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mitmete taimede puruga, lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati paistekakkusid. 4. Hapendatud rukkileiva tulek Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib. 5. Leivaahju roll leiva arenguloos Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine. Egiptlased
ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Templiehituses kasutasid egiptlased mitut tüüpi sambaid. Kui varaseim sammas oli lihtsalt ruudu- kujulise ristlõikega post, siis Uue riigi ajal kasutati enamasti ümaraid. Kasutatavad ehitusmaterjalid olid kivi, liivakivi, graniit, lubjakivi, graniit, marmor, sisseveetud puit, toor- ja põletatud tellis ning tampsavi. Joonis 3. Giza püramiidid 4 KREETA MÜKEENE Järgmiste aastasadade Kreeta arhitektuurist on kõige tuntumad paleed, mis kujutasid endast otsekui väikest linna. Põhiskeemilt olid need kõik sarnased – keskse kiviplaatidega sillutatud suure siseõue ümber oli koondunud arvukas ruumidekobar. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad
vähendamine, kolmanda poole logistika). Tähtsat osa mängis selles tollipiiride kadumine, mis suurendas märkimisväärselt logistilisest lähenemisest tulenevat majanduslikku efekti. 10 KOKKUVÕTE Logistika ei ole konkreetne toiming, vaid see on mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks, strateegia parema koha saavutamiseks turul ning eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine. Kõik see on kujunenud välja aastasadade vältel ning see on olnud määrav kogu maailma väljakujunemises. Paljude teadlaste väitel on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele, mille kujunemisel on olnud suur roll kogu maailma evolutsioonil. Kogu tänapäeva maailm toimib ja elab tänu tolleaegsele sõjanduslogistika ning logistika arengule. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Metsmaa, A. (2008). Õpiobjekt logistika laomajanduses. Kasutamise kuupäev: 03.04.2015. a;
Kui hallhülgepojad püsivad valdavalt liikumatuna, siis väikesed viigrid veedavad 50% ajast vees ja võivad sukelduda vee alla kuni 12 minutiks. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt ning võivad elada kuni 40- aastaseks. Tavaliselt siiski 20-25 aastaseks. Ohud Läänemeres ei ole looduslikke vaenlasi ka viigerhüljestel. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Kunagi oli viigerhüljes Läänemerel väga laialt levinud liik, kes asustas kogu mere põhja- ja keskosa, mis talvel jääga kattus. Hinnanguliselt elas 20
Pärnumaa Kutsehariduskeskus PK-09 Viivika Ilisson Referaat LEIB Õpetaja: Pärnu 2009 Eesti leib Leib on eestlaste jaoks olnud aastasadade vältel oluliseim toiduaine, ega asjata nimetata kõike muud leivakõrvaseks. Sadakond aastat tagasi sai Eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest. Leiba söödi ka märgatavalt rohkem, leiva hulka suurendati veel aganate ja kartuli lisamisega. Meie põhjamaise kliima tõttu kasvatati põhiliselt rukist, kaera ja otra. Leivategemisel tõrjus rukis teised teraviljad välja, kuna must leib hapnes paremini ja säilis kaua.
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud........................................
trendikohvikuks, arhitektuurilise mälestise parema säilitamise huvides. Torni keskajal lahtine selg asendati sel ajal suurte klaasakendega. Nende tööde käigus taastati ka 18. sajandil hävinud neljas korrus Toomkirik Toomkirik e. Püha Neitsi Maarja Peakirik Toomkirik on Toompea suure linnuse tähtsamaid ehitisi ning samas üks vanimaid kirikuid Tallinnas. Põranda tasapind 1,5 m allpool tänava tasapinda, mis on aastasadade jooksul kasvanud Olnud iga võimu ajal tähtsaim pühakoda Aristokraatia armastatuim matmispaik Asub kaheksa ajaloolise tänava ristumiskohal Kiriku platsil Peale Tallinna vallutamist taanlaste ehitati sellesse paika puukirik. 1220 hakatakse puukiriku asemele rajama ühelöövilist kivikirikut. Kuulus domiiklaste kloostri munkadele, kes asusid siia Taani Ribe kloostrist. 1233 mainitakse kirikut esmakordselt ürikutes, kuna samal aastal toimus
sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei kuulutanud mitte ainult Eesti Vabariigi loomist, vaid ka aastasadu kestnud orjaaja lõppu! Manifest: "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" Manifest loeti ette Pärnus Endla teatri rõdult 23. veebruaril 1918. aastal, just enne sakslaste saabumist. 24
Aristotelese taevasfääride idee, seadis uus käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei välistanud põhimõtteliselt ka seda, et Päike ise võiks tiirelda ümber mingi seni veel tundmatu tõmbekeskme. Hilisemad astronoomilised vaatlused, mis tänu vaatlustehnika arengule muutusid üha täpsemaks ja informatiivsemaks, seda peagi ka kinnitasid Viimaste aastasadade jooksul on füüsikalise maailmapildi areng olnud tormiline. Koos füüsika arenguga on toimunud suured muutused meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast, selle olemusest ning selles valitsevatest seaduspärasustest. Meie maailm on muutunud avaramaks. Me ei räägi enam heliotsentrilisest maailmasüsteemist, vaid lihtsalt Päikesesüsteemist, kuna oleme jõudnud arusaamisele, et meie kodune Päike on vaid üks täht meie Galaktika- Linnutee- umbes 1011 tähest
bakisakslased -, oli just kooriliikumine iiks rahvuslusevdljundeid. meeleoludest,ei olnud orienteerumine Ld.ane-Euroopa kultuurile sugugi enesesr- Suurstindmuseks kujunesTallinnas 1882. aastalJohann SebasdanBachi "Matteu- m6istetav. Ent aastasadade pikkune elu salsalikus keskkonnasoli andnud eestlastele se passiooni"enekandmineOleviste organisti Heinrich Stiehli koori poolt. Sama, kultuurilise taustsiisteemi,millest paljuski ld.htuska meie eristumine rah- sri.igava
Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist ,,Charon" ehk maailmavaatlejad võib näha tema kui küünilise filosoofi vaateid. Tragöödialeksikon Järelmõjud ja traditsioon lk 321-330 Kreeka tragöödia kestvus läbi aastasadade ja tuhandete tugineb üldinimlikul teemakäsitlusel, seosel inimeksistentsi põhiküsimuste ja vastuoludega. Tragöödia mõjust hakati rääkima juba selle kaasajal, mõju kestis läbi antiikaja nii Kreekas kui Roomas, jätkudes Euroopas, eriti renessansiajast alates kuni tänapäevani välja. kreeka tragöödias avaldub tihe seos oma kaasaegse mõttelaadiga. Näiteks kirjeldab Herodotos
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)..............................................................................
aeg. Kui seadus on vastu võetud, on see täitmiseks kohustuslik kõigile. Või: Tavad on kujunenud aastasadade vältel, antud edasi põlvest-põlve ning püsivad inimese mälus. Neid ei ole võimalik seadusega kiiresti muuta. Vms. Seisukohavõtt ja põhjendus peavad olema kooskõlas. 12 2
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G. Forseliuse loodud esilgse koolivõrgu suureks teeneks tuleb pidada kirjaoskuse levitamist, sellel põhines aga hilisem koduõpetus. KOKKUVÕTE Raamatud, mis kajastavad kirjamehe ja rahvavalgustaja B. G. Forseliuse lühikest elulugu, jõuavad meieni suuresti tänu meie kirjaoskusele. Kirjaoskus on aastasadade vältel olnud meie hariduse aluseks, me oleme kirjaoskuselt olnud suurriikide ees juhtimas. Eesti rahva ajalugu näitab koolide ja kirjaoskuse tähtsust lihtinimeste, talupoegade seas. Toonaseid piiskoppe pedagoogilised saavutused eriti ei huvitanud. Forseliuse laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Eelkirjeldatu põhjal võime järeldada, et B. G. Forselius oli ajalooliselt väga tähtis isik meie rahva, keele ja kooli jaoks.
Germaani rahvastel ja soomlastel esinevast uskumusest, et selle päeva juurde kuulub sügistorm - pärtliraju, on eestlastel enamik teateid Ida - Virumaalt. Pärtliraju iseloomustavad tugevad tuuled ja vihmad, mis võisid kasvava vilja kõrrelt maha taguda või külvatud rukkiseemne ära uhtuda. Hingedeaeg. Kujutlus ajast, mil kadunud esivanemate hinged taas külastavad oma kodusid, seostub eestlastel sügisese looduse hääbumise ja talve tulekuga. Ida-Virumaal on see väga kujutlus aastasadade jooksul jätnud kaks erinevalt jälge. nagu Soome lõunarannikulgi, peetakse Eesti põhjarannikul jaguaega. See on ajavahemikul üheksa päeva enne marti (s.o. hingedepäevast 2.XI kuni mardipäevani 10.XI). Teine jälg hingedeajast on 20. sajandisse jõudnud midruskipäeva 26.X kombestik. Mitrusk ehk midruskipäev on ülekanne vene õigeusuliste pühitsetavast surnute mälestamise tähtpäevast (vene k. ?) ning selle tähistamisest on teateid ka Setumaalt. Kadripäev 25.XI
1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma- Katoliku Kiriku Apostellikku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Kartoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas. Katoliku kirik läbi aastasadade Jaan Tepp, teoloog Suured Peetruse katedraali vaskväravad on tänaseks paavst Johannes-Paulus II poolt kinni lükatud. Kristuse sünnipäev ja Püha Aasta selleks korraks läbi saanud.
Samuti annab sellele tunnustust ka paljud nüüdisaegsed ansamblid, mis keskenduvad vanaaegse muusika jätkamisele. Igal aastal juulis Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetaval pärimusmuusika festivalil saabki kuulda praeguseid noori talente, kes on pühendanud end rahvamuusikale. Festival on ühe erilise, 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See mõtteviis väärtustab tavasid, pärimust ja paikkondlikku identiteeti, püüdes aastasadade ja -tuhandete vältel kogunenud vaimseid väärtusi kohandada kaasaegse elukorraldusega - ikka selleks, et traditsioonid elaksid ja seeläbi tugevneks meie rahvuslik eriprära. Viljandi pärimusmuusika festivalist on aastatega kujunenud omasuguste seas üks Balti- ja Põhjamaades suuremaid, kus on 4 päeva pärimuspidu sise- ja välilavadel, 200 esinejaga. Üritus pakub palju põnevaid pillimägu, laulu ja tantsude õpitube, tasuta kontserte, näituseid. Kokkuvõte:
Peaosalejaid küll represseeriti ja naeruvääristati, kuid rahva valmidus tõe eest seista kasvas. O organiseeritud meeleavaldus totalitaarses ühiskonnas näitas rahva ühisvaimsuse ja –jõu kasvu ning julgust ajaloo ümberhindamisel. Kolmandas osas vaadeldakse laulu jõudu rahva liitjana. 10.Noorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas 29.06.2007 ütles meie president Toomas Henrik Ilves väga asjakohased sõnad: „Laulu ja tantsu vägi on aidanud Eesti rahvast aastasadade jooksul endaks saada ja endaks jääda. See vägi vaatab vastu meie silmist, see kaigub vastu meie hingest. See vägi on Ühtaegu pidepunkt meile endile…“. Haridusminister Tõnus Lukas lisab: „Õnnelik on see rahvas, kes saab oma teed käia koos. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on andnud meile , eestlastele, selle võimaluse. Selle traditsiooni tungal ei kustunud ka nõukogude okupatsiooniaastatel ei isamaal ega ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures.
146 a. purustati roomlaste poolt Ahhaia liidu suurim linn Korintos. Seda peetakse ka aastaks, mil Kreeka kaotas oma iseseisvuse ja langes Rooma ülemvõimu alla. I saj. vallutavad roomlased ka Süüria ja Egiptuse. Egiptuse ühendamist Rooma riigiga 30 a. e. Kr. loetakse hellenismi lõpuks. Hellenistlik kultuur (III-I saj.) Hellenistlik kultuur oli Kreeka ja Lähis- ning osaliselt Kesk-Ida rahvaste kultuuri süntees. Hellenism oli aastasadade jooksul kogunenud teadmiste süstematiseerimise aeg. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti
saanud olla midagi muud kui püha õilis rüütlitegu. (101) J vabastamine oli ikka veel kohustuslikuks eluül-ks kõigile kuningatele. (101) Ristisõda oli ammust aega saanud ka eriliste maksude kogumise ettekäändeks. (102) Lahinguväljal ööbimist peeti üldtunnustatud võidumärgiks. (108) Kus tegu on alatasa seisusega inimesega, seal puudub igasugune vajadus rüütelliku ülluse järele.(109) Rüütellus poleks olnud aastasadade eluideaaliks, kui temas poleks elanud ühiskondliku arengu kõrged väärtused, kui ta poleks olnud sotsiaalselt, eetiliselt ja esteetiliselt vajalik. Just ilusas liialdamises asus kunagi selle ideaali jõud. Paistab, nagu olnuks keskaja vaim oma verises kirglikkuses juhitav üksnes seeläbi, et ideaal asetati liiga kõrgele nii tegi kirik, nii tegi rüütellik mõte. (112) Lihtsa elu kiituse teema oli keskaja kirjandus saanud kaasa juba antiikajast. See pole samane
Platon on nii vana kui ka uue aja filosoofilise mõtte arenguloos ülimalt väljapaistev kuju.Temas on vaimse silmaringi laius ühendatud uurimuste sügavuse ja kirjandusliku omaduste kehastamise geniaalse meisterlikkusega.Nende omaduste keskendumine erakordselt andekas isiksuses kindlustas Platoni õpetusele sellise mõju,mis ulatus tunduvalt kaugemale Ateena ja Vana-Kreeka ühiskonna piiripunktidest ajaloos.Juba antiikilmas jõudis Platon oma ajast kaugele ette;ta õpetuse mõju oli tunda aastasadade vältel,alates IV sajandist e.m.a. kuni antiikühiskonna lagunemisseni välja VI sajandil meie ajaarvamise järgi. Platoni õpetuse mõju ei saa kujutada püsiva,katkematu traditsioonina ehk ,,ideede päriliku seosena",mis ühelt filosoofide põlvkonnalt järgmisele edasi antakse.Platoni õpetus ei ole mitte ainult väga sisutihe,väga keeruline,vaid ka äärmiselt vastuoluline.Just sellepärast ongi see oma erinevate tendentsidega mõju avaldanud.Platoni õpetuse poole pöördunud ja ta
neid ka kunstlikult valmistada. XVIII sajandi teisel poolel suudeti juba enam-vähem täpselt matkida mitmete tuntud mineraalvee sortide keemilist koostist, kuid probleeme tekkis vee gaseerimisega. Inglise loodusteadlane J. Priestley oli see, kes esimesena leidis probleemile lihtsa lahenduse. Ta juhtis süsihappegaasi vette ning gaseeritud vesi oligi valmis. Sellel lihtsal tehnoloogilisel leiutisel põhineb ka tänapäeval jookide gaseerimine ehkki menetlust on aastasadade vältel põhjalikult täiustatud. Geoloogid ja toiduainete tehnoloogid määratlevad mineraalvett sageli erinevalt. Geoloogid loevad mineraalveeks põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühendite jms. rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsuse, pH, temperatuuri) tõttu ravitoime. Vees lahustunud soolade hulk peab geoloogilises mineraalvees küündima vähemalt ühe grammini liitri vee kohta
tugev olla." Ta väidab veel, et hipipõlvkonna maailmamuutmise luhtumise üks pepõhjus peitus hedonistlikus narkootikumidega liialdamises, piltlikult öeldes oli ,,kärbseseen peost suurem." Selle vea mittekordumine peaks tänapäeval olema 17 eelduseks. Vaja on teadjate abi. Iga taimetark ei tea veel mükomaagia saladusi, kuid näiteks Vigala Sass küll. Temale on olulised läbi aastasadade toimivad maagilised ,,seadused" : ,,Igast loomast, taimest ja esemest sai tema hingestamise kaudu teha omale abilise, hinge sissepaneku või valdjaga sidumise kaudu." Sama lugu on ka seenega, kuid selleks tuleb tehtavat uskuda ja osata nippe. Ebaausk võib ühel või teisel kujul olla igaühes, aga kui palju on näiteks neid, kes korjatava seenega räägivad, talt vabandust paluvad, talle laulavad ja tantsivad? Metsa reeglitega see sobib, aga enamikule meist tundub paraku naeruväärse teatrina
loodusjõuline, siiralt lapsemeelne, justkui pärineks mõnest teisest galaktikast. Heliteose loomiseks püüab ta kuulata kosmose muusikat, tajub inimese sisemise muusika vastavust sellega ja paneb kirja talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal, Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr
supernoova, mis jäi mõne tähtedevahelise tolmupilve taha. Viimase 300 aasta jooksul pole ilmselt meie Galaktikas supernoovasid plahvatanud. Supernoovade keskmise esinemissageduse kohta saadakse teavet, uurides teiste galaktikates plahvatavaid tähti. Neid on viimase saja aasta jooksul avastatud umbes nelisada ja neid otsitakse kogu aeg süstemaatiliselt. Leitute põhjal võib arvutada, et igas galaktikas tekib keskmiselt üks supernoova 50 aasta kohta. Meie Galaktika on seega viimaste aastasadade jooksul olnud kummaliselt vaikne. Ometi võib järgmine supernoova plahvatada millal tahes. Tänasel astronoomide põlvkonnal on rohkem kui 50-protsendilise tõenäosusega võimalus jälgida lähedast supernoovat. Ei saa siiski öelda, et supernoova meie Galaktikas näiks meile kindlasti väga suurejooneline. Kanada astronoom van den Bergh arvutas mõne aasta eest, et ainult kümmekond protsenti supernoovadest näivad niisama heledad kui Jupiter ja ainult 40% neist on üldse vaadeldavad
et al., 1967). 1.2. Ökoloogia ja käitumisökoloogia ning nende poolt kirjeldatavad tunnused loomadel 1.2.1. Ökoloogia ja käitumisökoloogia olemus Ökoloogia on teadus, mis uurib elusorganismide suhteid nende elukeskkonnaga (Pleijel, 1993). Sõna tuleb kreeka keelsest tüvest oikos, mis tähendab kodukollet või maja (Repossi, 1984). Ökoloogia mõiste võttis 1866. aastal kasutusele saksa loodusteadlane ja arst Ernst Haeckel, kuid see tugineb aastasadade jooksul talletatud teadmistele loomade ja taimede eluviisidest. See on teadusharu, mis ei sea keskkondi tähtsuse järjekorda ja selle arengut on tugevalt mõjutanud rahvastiku-uurimused, põllumajandus, kalandus ja arstiteaduse praktilised vajadused. Ökoloogia on seotud bioloogia, keemia ja füüsikaga, bioloogiaharudest 7 on lähimad käitumisökoloogia ehk loomade käitumist uuriv teadus, füsioloogia ehk
sama küsimuse nagu ennegi. Viimaks oli kuningas nii põnevil, et maksiski nõutud hinna. Need raamatuid olid Roomas salastatud ning neid hoiti riikliku järelvalve all alguses riigi pühamus Jupiteri templis, Augustuse ajast peale aga Apolloni templis. Neid võis kasutada senati otsuse alusel ainult viieteistkümnest eksperdist koosnev spetsiaalne komisjon, näiteks kriisi- ja hädaaegadel. "Sibüllaraamatud" kujutasid endast tegelikkuses aastasadade jooksul tekkinud ettekuulutuste kogu, mida veel 4. sajandini pKr uuriti. Nii mõnigi kultusepaik ja usutavand rajati sibüllaraamatute põhjal. Neid raamatuid kasutati veel isegi keisririigi ajajärgul. Alles 408a lasi vandaal, keiserliku sõjaväe ülem Stilicho, need põletada. 14 olemasolevat ennustusraamatut on koostatud ajavahemikus 2saj eKr - 3saj pKr. Umbes samal ajal tekkisid tuntud "Sibüllioraaklid" ("Oracula Subyllina"), milles antiikne aines oli ühendatud
tomatikasvatused, aga porgandikasvatus puudub, seega pole mul otsest konkurenti selles piirkonnas. Tootmine Porgandikasvatuse ajaloost Porgandi päritolumaa ja kultuurivormide tekke kohta on teadlastel erinevaid võimalusi. Välja on pakutud mitmeid Euraasia alasid alates Kesk-Aasiast kuni Vahemeremaadeni välja. Porgandi metsikuid eellasi leidub paljudes maailma piirkondades. Metsporgandit leidub kohati ka Eestis, peamiselt mandri lääneosas ja saartel. Aastasadade vältel on porgandi metsikutest eellastest inimese kaasabil välja kujunenud lihaka juurviljaga kultuursordid. Neid on nii oranzi- ja oranzpunase-värvilisi, mida nimetatakse karotiiniporganditeks, kui ka valge-, kollase-, roosa- ja mustavärvilisi. Eestis kasvatatakse oranzi- ja oranzpunasevärvilisi sorte.Eestisse tõid porgandikasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. 19. sajandi lõpuks oli porgand
Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. 1.1.3. Ohustatus ja kaitse 2 Jüssi, Mart. 1998. Viigerhüljes: kassi näoga, uje ja uudishimulik - Loodus nr 3, lk 10 15. 6 Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes
HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hin...
täielikku ülevaadet. Teemasid on põgusalt puudutatud, eeldades, et lugeja on kirjandusega töötades loonud endale teemast ülevaate, siinkohal üritaks olulisemaid asju rõhutada ja üle korrata. · Kui kellelgi jääb teema väga arusaamatuks, siis loodetavasti tärkab huvi lugeda veidi näiteks mõnda loomatervise käsiraamatut. On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
