Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus, mis mõjutab kõike me ümber toimuvat.
Itaalia, (tammed, tootlikus Kreeka pöögid) · Pähklipuu, piinia Parasvöötme leht- ja USA, Venemaa, Kõvad lehtpuud Lehtmetsad 5-10 segametsad Taani (pöök, vaher, mänd) m3/ha aastas Segametsad 2-3 m3/ha aastas Puitu kasutatakse mööblitööstuses Parasvöötme Venemaa, USA, Eesti Okaspuud (mänd, 1-2m3/ha
· Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. · Taastuvenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast · Kasutatakse soojuse ja elektri saamiseks, loomulikus valgustuses · Vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel · Inimesed kasutavad vaid 1% sellest energiast, mis kiirgab Maale ühe päeva jooksul (jätkuks 27 aastaks) · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas · Võimaldab säästa küllaltki palju vahendeid, mis tavaliselt kulutatakse kuus või aastas kütte eest tasumiseks. Kasutamine ·
vähe ja hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantaniidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium. Metallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästupirnideni. Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt. Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eriti suur düsproosiumi, euroopiumi, lantaani, neodüümi, praseodüümi, terbiumi ja ütriumi nappus
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level ...
(Loodus) säästlik käitumine Elektrienergia · Keskmine Eesti pere kulutab aastas umbes 3500 5500 kWh elektrienergiat · Paljud elektriseadmed kulutavad energiat ka siis, kui pole sisse lülitatud, kuid on ühendatud vooluvõrku. Väikesed tuled, mis põlevad siis, kui seade on ootereziimis, tarbivad 2-3 W voolu tunnis · Säästupirnid tarbivad kuni 70-80% vähem energiat ning nende tööiga on 8-15 korda pikem hõõgniidiga pirni omast. Samas ei kannata säästupirnid sagedast sisse-väljalülitamist ning sisaldavad ka rohkesti ohtlikke aineid, mistõttu
Jäätmed Maikel Lätt, Lilith Vilipus Kp-21 Jäätmed Globaliseerunud tarbimisühiskonnas on jäätmetega seotud probleemid kujunenud üheks kesksemaks keskkonnaga seostatavaks mureks. Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmed ning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Ühe elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu 15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38% on ohtlikud jäätmed. Jäätmete tekke Eestis Jäätmed Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jäätmed) Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üks maailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotud meie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist (põlevkivi
põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljonit tonni ehk ligi 3 % on ohtlikud (ei arvestata põllumajandusjäätmeid, mida tekib 700 miljonit tonni aastas). Iga inimese kohta tekib 3,5 (3,8)tonni tahkeid jäätmeid aastas. Euroopa Liidus on peamisteks jäätmete tekitajateks ehitussektor (34 % üldkogusest), mineraalse toorme hankimine - kaevanduste ja karjääride jäätmed (27 %), tööstusettevõtted (17 %) ja elanikkond (16 %). Energia tootmisel tekib 4 % üldisest jäätmekogusest.
niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas esineb väikesel alal ka kuiva poolkõrbe- ehk stepikliimat. Lõuna-Portugali kliima on riigi põhjaosast soojem ja kuivem. Lõunarannikul, Faros, on augusti keskmine maksimaalneõhutemperatuur 28,8 °C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94 mm. Samal ajal on Põhja- Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm. Päikesepaistet on keskmiselt 2500– 3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Portugali kõige vihmasem piirkond on Serra da Estrela mäeahelik, kus aasta sademete hulk on tihti üle 2500 mm. Piirkonniti on aastane sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920 mm aastas. Portugali pindalast moodustab põllumaa 22%, metsamaa 38% ning rohumaa 20%.
.....................7 2 ASUKOHT Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2. KLIIMA Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25-30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on laskuvad õhuvoolud. Laiuskraadidel puhub kagupassaat,siis järelikult asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on
Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, siiski saadakse aastas kaks saaki. Itaalias esineb vihmane ja pehme talv, kuid põuane ja kuum suvi. Viljakad mullad on tundlikud vihmavee tekitatava erosiooni suhtes. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad,
on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] mf = z · mi = 351 · 2,5 = 877,5 kg , (4.2) kus mf ööpäevane söödatarve; z loomade arv; mi ühe looma ööpäevane söödatarve.
Suurbritannias sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimeste kohta aastas on $35,100 (2010 est.) Suurbritannias SKT päritolu on selline,et põllumajandus on 0,9%, tööstus on 22,1% ja teenindus 77,1 % (2010.a ) Inimarengu indeks Suurbritannias on väga kõrge 0,849 (2010.a),aga ta on 26.kohal võrreldes teiste riikidega. Inimeste keskmine eluiga kogu elanikkonnast on 80,05 aastat ja Suurbritannia on seejärgi 29. kohal võrreldes teistei riikidega. Meeste keskmine eluiga seal on 77,95 aastat kuid aga naistel suurem 88,25 aastat (2011.a).
A: Selleks, et osta loomakasvatushoone investeerib AS Põrsas 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? B: Selleks, et sisustada silohoidla ventilatsiooniga vajab AS Notsu viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on näiteks 6%? C: OÜ Põssale pakutakse kinnisvara maksumusega 39 625 eurot; eeldusel, et sellel on intressimäär 10%; ja kasum 7 669 eurot aastas. Kasutusaeg kinnisvaral on 8 aastat. Kas OÜ
juunist 1302. Rakvere pindala on 10,64 km². Rakvere lipp Rakvere vapp Rahvastik Rakveres elab 15 264 inimest. u. 85% elanikest on eestlased. u. 10% elanikest on venelased. u. 5% elanikest on muud rahvad. Juhtimine ja haldus Rakvere linnapea on Toomas Varek. Rakvere linnavolikogu esimees on Mihkel Juhkami. Rakveres on 19 linnaosa. Kliima Rakvere paikneb Eesti tingimustes kontinentaalse ja merelis kliima mõjupiirkonnas. Keskmine õhutemperatuur aastas on 4,5 °C. Keskmine sademete hulk aastas on 750mm ja lumikatte keskmine paksus on 30-40 cm. Loodus Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil, 20 km kaugusel Soome lahest. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Rakvere linna läbib Soolikaoja. Metsapealinn 2012. Haridus Rakveres tegutseb 8 kooli. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool. Ettevõtlus Põhiliselt tegeletakse Rakveres toiduaine- ja puidutööstusega.
BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244)
Linoleumkate: Põranda pesemiseks kasutatakse Ajax-it. Pestakse 1 kord päevas või vastavalt vajadusele. Kasutatakse põrandamoppi, tehes S-kujulisi liigutusi. Määrdunud moppi puhastatakse kareda harjaga, vajadusel pestakse ja kuivatatakse õhurikkas kohas. Värvitud pinnad: Seinte pesemiseks kasutatakse Ajax-it ja Spodra-t (seinu pestakse 2 korda aastas või vastavalt vajadusele), puhastatakse mikrokiulapiga. Lae pesemiseks kasutatakse Ajax-it Mikrokiudlapid on eriti peentest kiududest, (lage pestakse 1 kord mustus kinnitub sellele aastas), puhastatakse väga kergesti ja ei jäta mikrokiulapiga. veejälgi. Roostevaba teras: Kraanikausse pestakse Cif-iga (geel). Kantakse niiske svammiga puhastatavale pinnale, pühitakse mustus ja loputatakse.
California) Neli kümnest populaarsematest muuseumitest maailmas asuvad USA’s (Metropolitan Museum New York, Getty Museum Los Angeles, Museum of Art Institute Chicago, Washington National Gallery). Turism USA’s 126 mljr dollarit (2011) 10.9 mljr dollarit ( Veebruar 2013) 57 mln inimesi aastas Turismilinnad –New York, Washington, Los-Angeles, Las Vegas, Hawaii, Boston, Philadelphia Turism USA’s Turistide arv USA’s (mln) ja prognoos (2000-2016) New York Kõige populaarsem turismikoht on «The Big Apple» („Suur Õun“)- New York. Rohkem kui 10 000 000 inimesi aastas. Statue of Liberty (Vabadussammas) The Metropolitan Museum of Art (Metropolitani muuseum) Empire State Building Brooklyn Bridge (Brooklyni sild)
• Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. • Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu, mis säästaks jooksvaid kasutamiskulusid. • Uus seade maksaks 7 000.- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel. • Mõlema seadme max võimsus on 20 000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind oleks 4 000.-. Ettevõttel on valida, kas toota detail ise või osta sisse. • Detaili omahind (ühe detaili kohta) raamatupidamisandmete põhjal: • Otsetööjõud 100.- • Otsematerjal 300.- • Muutuvad üldkulud 50.- • Püsivad üldkulud 200.- (aastas 80 000.-) • Kokku 650.- (tk) • Äriparner pakub müüa 100 detaili hinnaga 500.- ühe detaili kohta. Selle detaili vajadus
okastega rott, metskass. Imetajatest loomadest jänes, siil ja mäger. Palju erinevaid nahkhiire liike. Kreeta saar on peatuspaigaks rändlindudele. Taimed Üle 2000 taimeliigi. Kevadel õitsevad, kuumal suvel kuivavad ära. Esimeste vihmadega hakkavad uuesti õitsema. Kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure, kõige tuntumad: oliivipuud, tsitruselised, erinevad viinamarjasordid. Valmib kaks saaki aastas. Mägede kallastel kasvavad männi ja küpressi metsad. Palju tulbiliike, anemoonid, gladioolid. Rahvastik 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Valdav religioon on õigeusk, lausa 98%. Kreekas on 93% rahvastikust kirjaoskajad. Väga eakad inimesed kirjaoskamatud. Tihedaimalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses. Eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat. Naistel 82,8 aastat.
Miks on Eestis muusikuid Valdaval osal Eesti muusikutel puudub ambitsioon rahvusvaheliseks karjääriks, neile on muusika pigem hobi. «Eestis antakse aastas välja 100-300 uut heliplaati, millest igaühte müüakse keskmiselt 200 tükki. Jaan Tätte ja Ewert And The Two Dragons on müünud plaate ka 10 000 ligi, kuid nad on erandid. See tähendab, et enamus muusikuid plaadimüügiga rikkaks ei saa. Suurem osa Eesti muusikuid elatab end kontserdiandmisest, kuid see fakt räägib pigem kõigesööjatele meele järele olemisest, mis on aga üha kitsamalt segmenteerunud muusikamaailma minnes pigem takistuseks.
Tulumaksuvaba tulu arvestus a 2018. aastal: aastatuluga kuni 14 4 tulu 6 000 eurot aastas, aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 maksuvaba tulu vastavalt valemile 60 (tulu summa 14 400), aastatuluga ü maksuvaba tulu 0. estus alates 01.01.2018 uni 14 400 eurot on maksuvaba urolt 25 200 euroni väheneb emile 6000 6000 ÷ 10 800 × atuluga üle 25 200 euro on Tulumaksuvaba tulu arvestus ala Brutopalk kuus Brutopalk aastas 400 4800 500 6000 700 8400 1000 12000 1200 14400 1201 14412 1460 17520 1641 19692 2000 24000 2099 25188 2100 25200 Märkus: *maksuvaba tulu arvutamisel kuupõhiselt on m a tulu arvestus alates 01.01.2018 Maksuvaba tulu aastas
Punktid 20 40 100 Õpitulem used 100 80 punktid 60 40 20 0 0 8 16 24 32 tunnid Ülesanne 3. 1850. aastal kasutasid inimesed väga vähe toorõli. Nii vähe, et seda võiks lugeda nulliks. 1960. aastal oli aga toorõli kasutus oluliselt kasvanud ulatudes 600 miljardi kuupmeetrini aastas. a) Kui lugeda, et toorõli kasutus kasvas lineaarselt, milline oli toorõli kasutuse kasv ühes aastas? b) Leida toorõli kasutuse kasvamist kirjeldav avaldis, võttes tarbimise y ja aastad x. c) Milline oli toorõli kasutus aastal 1940? d) Valmistada olukorda illustreeriv joonis. Lahendus. 600 0 600 a) Ühes aastas oleks toorõli kasutus k 5,45 miljardit
toiduaine etaanhape ehk äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis kuumutamise püssirohi või löögi toimel plahvatusega lagunevad Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas
· Palju põhimõtted on võetud sotsiaalliberalismist, nagu näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte. Katusstruktuurid · Sarnase maailmavaatega erakonnad ühinevad Euroopa Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi. · Liikmeserakondade juhid kogunevad 1-2 korda aastas üldkoosolekuteks ning kujundavad koostöö tugistruktuuri. · Euroerakond pole tavaline rahvusriiklik erakond, vaid erakondade katusühendus, mis väljaspool Euroopa Parlamenti valdavalt toimib liikmeserakondade kaudu. Otsustus- ja töökorraldus · Euroopa Sotsialistide Erakonna kõrgeim otsustuskogu on kongress, mis koguneb 2 korda 5 aasta jooksul. · Kongress valib presidendi, võtab vastu ja muudab põhimäärust ning otsustab liikmelisuse küsimusi.
bensiinina. Peale käärimise toodetakse etanooli ka süsivesinikest. Etanooli kasutamisel alkohoolsetes jookides on aga väga suur tagajärg. Kuna see tekitab joovet võib see olla väga kahjulik inimese elule. Isegi kui inimene pole tihti joobes võib juba üks kord piisav olla, et oma elu ära rikkuda. Tavaliselt kipub alkoholi tarbides tulema julgus, kuid see võib halvasti lõppeda. Järgmisel päeval kaineks saades võid seda eile õhtust viina võtmist väga kahetseda. On ju aastas palju õnnetusi, kus hukkuvad inimesed, kelle purjus sõber oli olnud roolis. Kas on surnud kõik või ainult üksikud autos olijad, see pole oluline. Sa seadsid ohtu oma sõbrad või koguni rikkusid nende elu. Sellepärast peakski iga inimene alkoholi tarbimisega piiri pidama. Kahjuks seda osad ei oska. Alkoholi taluvus sõltub mitmest erinevast tegurist. Esiteks sugu, kuna naise organismis toodetakse seda ensüümi, mille ülesanne on alkoholi lagundad umbes 1/3 vähem kui mehe
4.2 Leedu Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2009, 2011 kord kvartalis 51000 25500 4.3 Soome Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2010 kord kvartalis 18000 9000 4.4 Rootsi Vabariigi müügikorralduslik töölähetus ( 1 töötaja 2 päeva ) 2010, 2011 kord aastas 36000 18000 4.5 Taani Kuningriigi müügikorralduslik töölähetus 2010, 2011 kord aastas 36000 ( 1 töötaja 3 päeva ) 18000 4.6 Norra Kuningriik müügikorralduslik töölähetus 2009 august-dets 19000
18 olid noormehed ja 39 neiud. Küsitluse viisime läbi oma klassikaaslaste seas. Küsitlustulemusi analüüsides selgus, et alaealised tarbivad tõesti väga palju alkoholi ning ainult mõned vastanutest arvasid, et alaealised ei tarbi alkoholi liiga palju. Alkoholi tarbitakse koos sõpradega ja populaarseim üritus alkoholi tarbimiseks, on sünnipäev. Umbes pooled vastanutest ütlesid, et nemad tarvitavad alkoholi korra nädalas. Mitmed ütlesid, et tarbivad kuus korra või vaid aastas paar korda. Ainult 5 inimest ütlesid, et ei tarbi alkoholi üldse. Kui aga küsisime, kui tihti nende alaealistest sõbrad alkoholi tarvitavad, vastasid peaaegu kõik, et iga nädalavahetus. Selgus, et põhimõtteliselt igal alaealiste peol tarbitakse alkoholi. Kõige sagedamini esinev vanus, kus esimest korda alkoholi tarvitati, oli 13-16 eluaastat. Kui vastajad pidid hindama enda alkoholi tarbimist, siis kõige rohkem vastati, et tarvitatakse mõõdukalt ja vähe
FIE JA SOTSIAALMAKS Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu maksmise üldpõhimõtted FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga
töödatudenergiaallikad leiavad tavaelus kasutamist nt kalkulaatorites.Patarei muudab valguse otse energiaks.) · Vee soojendamine päikeseenergiaga (Päikeseenergia abil soojendatakse vett, mis asub maja katusel klaaspaneelides) · Päikeseahjud (Kasutades hiigelsuurt peeglite rida kontsentreeritakse päikeseenergia väiksesse ruumi ja toodetakse seeläbi väga kõrgeid temperatuure.) Slide 4. · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas Slide 5. · Edukalt kasutatav tarbevee soojendamiseks suveperioodil nt turismiasutustes, suvelaagrites jne.
Inventeerimine Marie Pärn LOK12 Mis on inventeerimine? Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised. Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu või ülejääkide kindlakstegemiseks. Kasutatakse erinevaid inventeerimismooduseid: Tähtaegne inventuur osa laost või kogu ladu korraga Inventuur osade kaupa - osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndi...
temperatuur on -34 kraadi. tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad.
BRASIILIA a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. b) Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. c) Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. d) Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. e) Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga niiske kuna seal asub palju kõrgustikke ja ookean on ka lähedal.
Heitgaasid sisaldavad CO-d, NOx, vääveloksiidide, HC-d, SO2, pliid ja hõljuvate osakeste segu. Paljud neist tekitavad igasuguseid kopsuhaigusi (nt. vääveldioksiidid). Osad tekitavad närvisüsteemi või veresoonkonna haigusi (nt. lämmastik- ja süsinikoksiidid). Üheks ohtlikumaks loetakse pliid, sest see kinnitub ümbritsevatele taimedele ja mulda ning on mürgine (seepärast ei tohigi korjata seeni ja marju teede äärest).Keskmine auto, mille läbisõit aastas on 20 000 kilomeetrit ning millel on 2,0 liitrine mootor paiskab aastas õhku 5 tonni heitgaase. Küsitlusleht 1 Autokütuse reostus 1. Mis sinu arvates on peamine alternatiivkütus ? · Päike · Elekter · Vesinik · Vesi · Piiritus · Tuul · Muu (õled , geotermiline energia , tuumaenergia , eeter , etanool , maagaas , bensiin , nafta , diisel ) · Ei tea 2
Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Loodusvarad Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt. Energialiik Hiinas toodetakse aastas 210 mln kWh hüdroenergiat, mille osatähtsus riigis on 16%, suurim hüdroelektrijaam on ,,Kolm karu", mille võimsus on 18200 MW. Tuumaenergia osatähtsus riigis on väike - alla 10%. Hiinas toodetakse suhteliselt vähe tuuleenergiat, mille installeeritud võimsus on ca 450 MW. Transport
kliima klassifikatsioonile. Portugal on üks soojemaid euroopa riike. Keskmine maismaa temperatuur vareieerub 13°C mägises põhjas kuni üle 18 °C lõunas. Suvel võivad temperatuurid ületada 50°C. Kuumusrekord 50,5 °C sündis Riodadesis. Lõunas on kliima kuivem ja soojem kui põhjas. Algarve, mis on Alentejost erladatud mägedega, omab kliimat, mis on sarnane Lõuna-Hispaania rannikualadele. Portugalis on umbes 2500-3200 päikesepaistelist tundi aastas, keskmiselt 4-6 tundi talvel ja 10-12 tundi suvel. Madeira ja Azorese arhipelaagidel on väiksem temperatuuri kõikumine aastas, ulatudes 20 kraadini, seda portugali metroloogia instituudi andmetel, mis asub madeira lõuna rannikul. Keskmine sademete hulk aastas kõigub 3000mm vahel maismaal ning mägede regioonis kuni 300mm. Pico mägi, Azoreses on kõige sademete rohkem koht Portugalis, seal sajab aastas keskmiselt 6250mm sademeid.
Õhukesed ja Aasta läbi elavaid liike vähe: Taimestik koosneb Inimasustus hõre. metsatundr õhumass. Temperatuur püsib -15 kuni väheviljakad, enamasti Põhjapõder, lemming, sammaldest, madalamatest Piirkonnas on leitud a -20, kuid on paiguti väga erinevad. soostunud. Kivimid murenevad polaarrebane, valgejänes. puhmastest ja püsikuist, mis suuri maavarade Sademeid aastas 150-400mm kiiresti. Suvel pesitsevad paljud talvel mattub lume alla. maardlaid. linnud: Haned, pardid, hakud, Esindatud Põõsastest: paju, Kaevanduste ja luiged ja teised. lepp, Puhmastest: vaevakask. tööstusasulate
päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel aega kümme minutit. Küsimustiku koostasin juhendaja soovitustele tuginedes. TEATER Teater Mitu korda poole aasta jooksul 6 Tihedamini, kui kord kuus 1 Siis, kui kooliga käime 2 Siis ,kui juhtub 2 Vähem ,kui kord aastas 1 Kord aastas 17 Kord poolaastas 28 Kord kuus 8 Teen ise 5 0 5 10 15 20 25 30
loomulikult ei ole kalkulaator vastav tegelikusele ning sama on ka tootja poolsete näitajatega, kuid tasuks arvestada kindlasti väikese varuga seega siinkohal on just kalkulaatoriga arvutamine mõtekas. 9 5. TASUVUSE ARVUTAMINE Kas sellise süteemi soetamine on otstarbekas ja mitme aastaga võiks antud süsteem ära tasuda? Exeli tabelis arvutatuna toodame me kokku 4723 kW elektrit aastas, reaalselt kasutame ära 3326 kW ja võrku müüme 1174 kW. Reaalselt ära kasutatud elektriga säästame me 462 eurot aastas- see summa tuleb säästetud energia korrutamisest mille kohe ära tarbisime elektri ostu hinnaga ühe kilovati kohta . Märtsist kuni abrillini jääb meil aga toodetud energiat üle seega müüme selle võrku ära hinnaga 0,0997€/kWh millest saame kokku 139 eurot. Otoobrist veebruarini jääb meil aga toodetud energiat väheks seega tuleb 1174 kW
Mart nägi esialgu suurt vaeva, et õppida tundma valdkonda ning avastada enda jaoks töötavad müüginipid – ta on ettevõtte parim müügi/teenindusmees. Mart tegutseb sisuliselt üksi – tema peal on kallima ja olulisema tootegrupi seadmete rent – kõik kliendisuhted on tema käes ning tema teab sellest firmast ainukesena, kuidas neid seadmeid kliendile pakkuda. Mart suudab üksi ettevõttele tekitada 1 miljon € käivet aastas. Hiljuti avastas aga ettevõtte juht Juhan, et ettevõtte raamatupidamises on imelikud arved ehk tööriistu oli allhangitud ühest teisest firmast. Ettevõte Kruvi ja Saag küll aeg-ajalt n-ö allhankis teistelt rendifirmadelt teatud seadmeid, et oma klientidele terviklikku teenindust pakkuda, aga seda firmat ei olnud varem kasutatud ning tegu oli väiketööriistadega, mida ettevõtte suurkliendid tavaliselt ei kasutanud. Lähemal uurimisel selgus, et pikema perioodi jooksul oli arveid
pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on 15,8(aktiivsete temperatuuride summa tuli 189) kraadi. Zagreb asub aga üleminekualal niiskelt mereliselt kuivemale mandrilise agrokliimaale, keskmine temperatuur on 13,4(aktiivsete temperatuuride summa tuli 161) kraadi. Nendes kohtades sajab üle 800mm aastas, aga soojemas kliimas on aurumine suurem. Vegetatsiooniperiood on 5-7 kuud ja aastas saab keskmiselt 2-3 saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Riigis on viljakad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad.
Kuid, kas alkoholi keelamine ja sellest liigne rääkimine on õigustatud ja miks? Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda, et olulise osa meil ostetavast alkoholist tarvitavad "vodkaturistid", tegelikkuses on see näitaja ainult ligikaudu 10% ümber. Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud
teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole? Kolm aastat järjest 3000 roosi kasvatanud ja aastas 3000 krooni kasumit saanud ärimees küsib lõpuks endalt: äkki oleks kasulikum aastas hoopis 4000 roosi kasvatada? Võib juhtuda, et suuremast tootmisest saadav tulu oleks suhteliselt suurem. Niisama hästi võib lihtne arvutus ärimehele tõestada, et kasum oleks suurim hoopis siis, kui ta aastas 2500 roosi kasvatab. Vastus ärimehele peitub just viimases kasvatatud roosis, õigemini selle kasvatamise kuludes ja müügist saadavas tulus.
värvid, lakid, liimid ja lahustid saastunud pinnas asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) mürkkemikaalid (putuka ja taimemürgid) Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke jäätmeid inimese kohta aastas. Asbest Tulekaitse Torude isoleeraines Elektriseadmetes Katuse ja põrandakivides Kantserogeenne Akud ja patareid Kaadium, elavhõbe, plii Elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi Kaadium kahjustab neerusid, maksa ning hõrendab luustikku 2005. aastal lasti Eesti turule aastaga 480 tonni patareisid ja 4680 tonni akusid. Kokku koguti 2391 tonni patareisid ja akusid. Ravimid Võivad sattuda veeringesse Võivad mürgitada loomi Võivad sattuda laste või uimastitarbijate kätte
kütteväärtus suur ning põletamisel tekib vähe tuhka. Neid kasutatakse kodumajapidamistes ja väikeobjektidel, mille katlad nõuavad kvaliteetset kütust. Tööstuspelleteid, mis valmistatakse vähemkvaliteetsest saepurust ning mida kasutavad suured soojatootjad, nt asulate ja tööstusettevõtete katlamajad ning elektrijaamad, on kvaliteetpelletitest odavamad, ent väikekatlamajadele üldjuhul ei sobi. Kogu maailmas toodetakse umbes 3540 miljonit tonni pelleteid aastas. Nende peamised kasutajad on eramajapidamised, kohalike omavalitsuste katlamajad, ettevõtted ja elektrijaamad, kuigi neid saab kasutada igal pool, kus on vaja soojust toota. Eesti panus maailma kogutoodangusse on ligikaudu 400 000 tonni, mis teeb meist maailma suurima pelletitootja ühe elaniku kohta. Kui arvestada, et keskmine eramaja tarbib aastas 56 tonni pelleteid, siis on Eestis toodetavatega võimalik rahuldada kuni 80 000 eramu aastane küttevajadus
- Mootorsõidukite emissioonide reguleerimine - EL Autokütuse programm • Kliimamuutused • Veemajandus: - Kliimamuutuste Raamkonventsioon - Veekvaliteetistandardite jõustamine - Kyoto Protokoll - Merekeskkonna kaitse • Müra - transpordivahendite müra lubatud piirnormid ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG • Keskmine eurooplane eraldab 10t CO2, ameeriklane 20t CO2 ja aafriklane 0,7t CO2 inimese kohta aastas. • Argielus aitab kaasa ökoloogilise jalajälje kujunemisele: - kodude ja koolide/tööpaikade kütmine - valgustamine - kasutatavate seadmete energiaga varustamine - kaupade ja teenuste tootmine, töötlemine, transport, käitlemine • Süsiniku ringlust on võimalik kontrolli alla saada, kui igaühe ökoloogilise jalajälje näitaja oleks maksimaalselt 1,5t. • Meil kõigil on võimalus jalajälge oluliselt vähendada. UAE ECOLOGICAL FOOTPRINT ANIMATION
ja Rootsi vahel. Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva , vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis . Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas . See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett . Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli
Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuu jaanuaris on +20 kuni +25kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Aastane keskmine õhutemperatuur on 16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Aastas saadakse umbes 2 korda saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Mullad on ühed viljakamad Argentinas, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteraliselt poorsetel vett hästi läbilaskvatel settel. e) Maaparandustööd( niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Lõuna aladel on põldude pidamine ainult võimalik kunstlikul teel ehk siis tuleb koguaeg niisutada f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda
Hispaania mandriosa kõrgeim tipp on Mulhacén 3478m. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt 350-500 mm, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 mm aastas. Põhja ja lõuna osa on Euroopa sademerohkemaid piirkondi keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 mm aastas. Taimestik Mullastikus on ülekaalus kuivadel aladel pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). Loomastik Loomastik on liigirohke, imetajatest leidub põtra, hirve, metskitse, mägikitse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
