Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe jalutuskäiguga saab korraga külastada kahteriiki ja osa saada mitmest erinevast kultuurist Valgamaa turismiatraktsioon Otepää Seiklusparki külastab aastas hinnanguliselt ligi paarkümmend tuhat inimest ning Otepää piirkonna spordiüritused Tartu Maraton, Tartu Rattamaraton, Tartu Jooksumaraton toovad aastas ligi 16 000 osalejat lisaks nende toetajad ja pealtvaatajad.Hinnanguliselt kokku 26 võib olla nende ürituste raames külastajate arv ligi 30 000. Valgamaa turismiatraktsioon Leigo Järvemuusika kontserditel on Eesti muusikamaastikul ammu oma kindel koht. Sündmus on tuntud ka piiri taga. Kontserdite eripäraks on
lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk
Kõige kõrgemad temperatuurid temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10- valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust, tavaliselt 15°C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20°C ning maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle 30°C . põhjaosas 3-5°C. Riigi põhjaosas ületab keskmine Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. ning pea kogu india territooriumis on siis kuu keskmine temperatuur 28-29°C . Sademed Kanada India · Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet indiat
c) 2020 2021 2022 Muutus rahajäägis -59 8.4 17.5 Rahajääk enne ostu 137 108.4 117.5 Tagasiostu summa 37 8.4 17.5 Rahajääk peale ostu 100 100 100 FCFE - makstud dividend ahajääk, perioodil 2020-2022 Müügitulu kasvab 20% aastas 10% müügitulust Kasvab 10% aastas Kasvab 10% aastas 10% müügitulust Maksab iga aasta võrdse osa kuni kolmanda aasta lõpuks on makstud a eest võib ettevõte aktsiad iga aasta tagasi osta?
1.Kas on otstarbekas investeerida varasse, mille kasutamine toob sisse 7 669 eurot aastas järgneva 8 aasta jooksul, kui selle vara maksumus on 39 625 eurot ja intressimäär on 10%? Lahendus: APV= A *{[1-(1 / (1 + i)n ] : i} APV = 7669 * {[1-(1 / (1 + 0,1)8 ] : 0,1} = 7669 * [(1-0,46650738):0,1] = 7669 *5,3349262 = 40913,549 40 913, 55 39 625 = 1288,55 Vastus: Sellesse varasse on mõistlik investeerida, kuna tulevikuväärtus on suurem, kui praegune väärtus. 2. Oletame, et planeerite osta omale 10 aasta pärast eluaseme, mille maksumus praegu on 41 542 eurot ja selle
16. Tööriistade käru (liigutatav) 12 3. Aastase töömahu määramine Väikeste autoremonditöökodade keskmine päevakäive on 1 000-2 000 krooni, mis tuleneb sellest, et keskmiselt jõutakse päevas tegeleda 4-10 kliendiga. Plaanime siis päevas kaks klienti, sest alguses võib ikka ebameeldivusi ette tulla ja kvalifikatsioon ei ole ka nii kõrge, et küüniks nii kõrgele. Seega 3x5 nädalas on 15 autot. Aastas on 220 päeva. Siis saame aastas ligikaudu 220x3=660 autot. Siit saame tundide arvu. Üks auto on keskmiselt sees umbes kaks tundi, seega nelisada nelikümmend autot korrutame kahe tunniga ja saame 660x2=1320 tundi keskmiselt kuid mõned tööd võtavad rohkem aega, mõned tööd võtavad vähem aega. Seega arvestame et aastas on tuhat seitsesada töötundi Keerukamate töödega nagu näiteks elektritööd vms. millega ise hakkama ei saa
et piirata sissetoodavat kaupa ning toetada väljaminevat (eksporditavat) kaupa, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Euroopa Liidu sees tollimakse ei ole. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 5 Erinevad maksusüsteemid Proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht- astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. Progressiivne maksusüsteem
Ukraina asub parasvöötmes, seetõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine temperatuur muutub Ukraina põhjaosas +5,5°...+7 °C ning kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur edelaosas on alates -3 °C ja kuni -8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur riigi kaguosas on alates +23 °C ja kuni +18 °C riigi loodeosas. Aktiivsete temperatuuride summa on 1000-4000 °C. Ukraina sademete hulk on umbes 500-1000mm aastas. Vegetatsiooniperiood 6 kuud ja seal on võimalik kasvatada 12. erinevat saaki. Ukrainas on viljakad huumuserohked mustmullad, mille tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted, võrdne aastane sademete hulk ja auramine ning lühikese, niiske ja pika, kuiva perioodiga soe kliima, tasakaalustatud veereziim, tasane pinnamood ja rikkalik rohttaimestik. Mõningates piirkondades on vajalik niisutamine.
200 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 Aastad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus - basic · Probleem: sama intressimäära number tähendab erinevatel maksesagedustel erinevat saadavat raha · Eelnevas näites eeldati, et intressimaksed toimuvad üks kord aastas. Võimalikud on ka pool-aastased, kvartaalsed, igakuised jne maksed · Intressimäärade võrdlemiseks tuleb nad viia samale kumuleerimissagedusele või liitmisbaasile · Põhiprintsiip: ekvivalentse intressimäära leidmiseks tuleb võrdustada intressisummad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus efektiivne intress · Liitintressi üldvalem on: (1+i/n)n
= laenu summa - esimene sisse Kontrollimiseks on toodud pilt vastustega. Kui pank võtab iga kuu komisjonit Laenu taotlev summa c 10 000,00 Periood n 10 kuud Intressimäär p 23,40% % aastas 1. sissemaksu määr 10,00% 1 Lahendus: 1. sissemaksu summa 1 000,00 Uus laenu summa 9 000,00 Jada tegur a 1,0158333333 Kuumakse koefitsient k 0,0921565782 Kuumaks s_m 829,41
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Madalenergia-, passiv ja nullenergiamaja Autor: Aleksander Tarv Juhendaja: Einar Potter Võru 2013 Mis on madalenergiamaja? Hoone on väga madala energiatarbega, arvestuslik energiatõhususarv (ET-arv) on 90 kWh/m² aastas, mis vastab Eestis kõige kõrgemale, A-energiaklassile kuni 120 kWh/m² aastas, sealhulgas kütteenergia osa kogu arvestuslikus energiatarbimises on vaid 25 kWh/m² aastas. Meeldetuletuseks ET-arv näitab hoone kogu energiatarbimist küttele, soojale veele, kodumasinatele ja valgustusele. Hoone arvestuslike energiakulude jaotus on toodud artikli lõpus nii illustratiivse joonisena kui ka konkreetsete numbritena. Lisaks väga headele energiatõhususe näitajatele näeb hoone ka kena välja ning sobib ümbruskonda
Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne- Euroopas jahedamaks. Elustik Kariibi meri on koduks umbes 9% kogu maailma korallriffidele ehk 52000 km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, seal toodetakse umbes 170 miljonit tonni aastas. Samuti tegeletakse kalapüügiga ning nad püüavad pool miljonit kala aastas. Aastas käib Kariibi mere piirkonnas 12 miljonit turisti. Erinevus Kariibi meri on üks suuremaid ja soolasemaid meresid (36‰). Seal on soojem veetemperatuur. Seda on enim kasutatud filmide tegemisel. Maailma ilusamad rannad asuvad just seal. Keskkonnaprobleem id Meri hapestub ning korallid hävivad.
Näide 1 Soovid koguda raha projekti käivitamiseks ja paigutad panka 10 000 kr. Pangas on intressim intressi arvestatakse iga kuu. Lisaks säästad aasta vältel iga kuu 1 000 kr ja paigutad summ lõpul panka. Kui palju raha on pangas aasta pärast? pv rate pmt nper type ### 0.50% ### 12 0 Näide 2 Vanemad panevad poja abiellumise puhul panka 5000 kr intressimääraga 8% aastas. Kui pa pangas raha 5 aasta pärast, kui iga aasta algul võetakse pulma-aastapäeva kingi jaoks välja pv rate pmt nper type ### 8.00% ### 5 1 Näide 3 Kui palju tuleb panka paigutada, et intressimäära 5% aastas korral oleks 6 aasta pärast pan kr? Intress arvutatakse kord aastas. rate nper fv pmt 5
Prantsusmaal on rahvatulu elaniku kohta 200 400 % maailma keskmisest, milleks aastal 1986 oli 2755 $. Rahvastik Põhirahvus on prantslased, umbes 85%, kuid viimastel aastatel on sisse rännanud palju aafriklasi. Aastal 2004 immigreerus Prantsusmaale 140 000 inimest, neist 90 250 Aafrikast ja 13 710 Euroopast. Järgneval aastal langes immigratsioon 5000 võrra. Ta on juhtivaks sisserändesihtpunktiks Lääne-Euroopas, 50 000 avaldusega aastas. Prantsusmaa on ainus Lääne-Euroopa riik, kus on ainult üks riigikeel. Juhtivaks usundiks on kristlus (54%) ja sellele järgnevad ateism (31%), islamiusk (4%), budism (1%), judaism (1%) ja teised usundid (9%) Keskmine eluiga on 80 aastat. 2003. aasta seisuga oli Prantsusmaal 120 000 AIDSi nakatunud inimest. 5 Soolis-vanuseline koosseis Sündimus on üpris hea, poisse ja tüdrukuid sünnib suhteliselt võrdselt. Tööealisi on väga
elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale seda kas müüvad maha või taaskasutavad ise. LAHENDUSED · Laiendada jäätmete taaskasutamist. · Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonna ohutult. · Prügimägedel eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. · Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni. MEIL EESTIS · Umbes 300 prügilat. · 300 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas + tööstusjäätmed. · Kokku 10 tonni jäätmeid aastas. JÄÄTME KORISTUS FIRMAD EESTIS HUVITAVAT · Kilekoti kasutamise eest india pealinnas määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud. · Ameesikas viskab ära inimene keskmiselt 730kg jäätmeid aastas Mehhikos aga 950kg. · Kogu prügi mis Ameerikas päevas kogutakse saaks katta 990000 jalgpalli väljakut 1,8m paksuse prügi kihiga. KASUTATUD KIRJANDUS · http://izismile.com/2009/01/27/cairo_trash_city_33_photos.html
00 II variandi puhul on liini võimalik teenindada 2 bussiga: 1. buss väljub Tartust 8.00 ja Haapsalust 12.00 2. buss väljub Tartust 15.00 ja Haapsalust 18.00 Käigusolevate autobusside arv: AK1=1; AK2=2 Nimestikuline autobusside arv: AN1=2; AN2=3 Liinilelasketegurid: L1= AK1/ AN1= 1/2= 0,5 L2= AK2/ AN2= 2/3= 0,66 1.2 Nimestikuline bussipäevade arv. Bussipäevade arv ekspluatatsioonis. Kohtpäevade arv. Töötundide arv. Nimestikuline bussipäevade arv aastas: ADN1= AN1*DK= 2*365= 730 päeva ADN2= AN2*DK= 3*365= 1095 päeva Busside ekspluatatsioonipäevade arv aastas: ADE1= ADN1*L1= 730*0,5= 365 päeva ADE2= ADN2*L2= 1095*0,66= 722 päeva Busside kohtpäevade arv aastas: qDE1= ADE1*q= 365*19= 6935 kohtpäeva qDE2= ADE2*q= 722*19= 13718 kohtpäeva Busside töötundide arv aastas (tH-liinil viibimise aeg): I variant tH= 1*7,2=7h 12 min TH1= tH*DK= 7,2*365=2628h II variant tH= 2*7,2=14h 24 min TH2= tH*DK= 14,4*365=5256h 1
vööndi, kõrgus kuni 4000 m üle merepinna. Liivakõrb vaheldub sooldunud aladega.Ranniku Kordiljeeride idanõlvul on salpeetrimaardlaid ning leidub joodi,boori ja keedusoola. Andide läänenõlvul paikneb suuri vasemaardlaid (Chuquicamata). Sademeid (enamasti udu) on alla 50 mm aastas.Mõnel aastal ei saja üldse.Antofagasta linnas sajab 4 mm aastas. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Gobi GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2
põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on tingitud külmast Benguela hoovusest, mis möödub rannikust. See-eest esineb rannikualadel tihti udu, sest merelt tulev niiske õhk ja maismaa kohalt tulev kuiv õhk
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust a...
Passiivmaja Passiivmaja on maja, kus ... ● välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud ● maja välispiirded on täielikult külmasildadeta ● aknad ja välisuksed n väga hea soojuspidavusega ● õhuvahetys toimub vaid läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ● maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas Nõuded ● hoone kütteenergivajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia tarbimine on kokku primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50%
KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED 30.10.13 liht intress - tulevad juurde eelmisel perjoodil teenitud intressid ja uuue intressi teenitud alus on suurem. * 3000 euri 3meks aasstaks , aastane intress on 1,5 % 300* (1+0.015) aastas 45 Eurot teenit kolme aastaga 135 eur liit intress - 3000*(1+0.015) = 3045 (1 aasta) 3045*0.015 = 3090.68 3045.68*0.015= 3137.04 NELJANDAL KT!!! *700 euri , tagasi 1050, 350 ,1050-700=350 / 700= 0.5 * 100 = 50% 25 000 euri 15% 30 000 25 000 * (1+0.15)= 28750 - 25 000 = 3750 Euri aastas, ehk kuus 30 000 euri 6eks kuuks, 20% aastas----- 30 000*0.1=3000 +30 000= 33 000 TARBIJA tootja - hulgiladu - kauplus ( jaemüüja)
Teatrid Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000. Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu
Kuum maa: Keskmine temperatuur on lõunaosas keskmiselt 24-28 kraadi. Suve ja talve erinevus on ainult maksimus 5 kraadi. Seetõttu on lõunas väga soe pidevalt. Mõõdukas maa: Keskmine temepratuur on 16 kuni 20 kraadi. Külm maa: Keskmine temperatuur on 8-12 kraadi. Mexicos, Mehhiko pealinnas on keskmiselt 15 kraadi. Mehhiko sademete hulk sõltub, millises kliimavõõtmes see piirkond asub. See võib olla aastas keskmiselt 300- 600mm. See võib olla 600-1000mm aastas. Sademete hulk võib olla ka kuni 2000-3000mm. Kõige kõrgem temperatuur võib olla põhjaosas kuni 45 kraadi. Selline kuumus, koos vähese sademetehulgaga, põhjustav kõrbe- ja poolkõrbealasid. Keskmiselt on Mehhikos Mehhiko troopika aladel on väga niiske. Riigi lõunaosast, kus on soe ja niiske kliima, saadakse kaks saaki aastas. Riigi põhjaosas valitseb kuiv kliima ja seal on saak üks kord aastas. Kaart kliima sooja ja külma suhtes
· Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitööstuses kangaste tootmisel. · Üks säästvamaid tooteid. · Paberikiudu saab kasut. 6x uue paberi valmistamiseks. · Taaskasutamine aitab säästa energiat, vett, maavarasid. · Tootmisel tekitab vähe CO2. · Nt: igapäevane ajalehe lugemine tekitab aastas 28 kg CO2 iga inimese kohta, aga iga päev internetis 30 min ajalehte lugedes tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete tootmiseks 200 miljonit tonni puitu aastas. USA
Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a)
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha
rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes. · Suuremad kasvatajad: Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Poola, Itaalia, Slovakkia, Tsehhi. · Peedijuurikate suhkrust 90% on võimalik kääritada etanooliks. · Pealseid on võimalik kasutada biogaasi tootmiseks. · Suhkrupeedist võib aastas toota 240 GJ/ha energiat. · Eestis kasvatatakse peamiselt loomasöödaks. VIINAMARJAKSVATUS · Viinapuu on üks vanemaid kultuurtaimi, pärineb Süüriast, Mesopotaamiast ja Kesk-Aasiast · Kasvutingimused: vajab ~ 1300tundi päikest aastas, temperatuur kõrgem kui 9C, aastas vajab sademeid ~500mm. · Kasvab peaaegu igas kliimavöötmes, põhiliselt vahemerelise kliimaga alal. · Suuremad kasvatajad: Itaalia, Venemaa, Prantsusmaa, Hispaania, Türgi, Ameerika
sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere rannikul peamiselt polaarjoonest põhja pool. Tundras valitseb lähispolaarne kliima: talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Tundravööndi põhjaosas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Sajab 150-220mm aastas. Madala temperatuuri tõttu on maapind sügavalt läbi külmunud. Igikelts mõjutab muldade kujunemist, pinnamoodi, põhjustab soostumist ja raskendab hoonete ning teede rajamist. Tundravöönd on väga hõredalt asustatud. Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas. 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust) 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust) Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !!
sajandi esimesel poolel avastati Uraalis punase värvusega mineraal, mida akadeemik P.S.Pallase tõi Lääne-Euroopa mineraalikollektsioonidesse. 1796. a analüüsis mineraali Pariisi professor N.L.Vauquelin ja märkas, et reaktiivide mõjul moodustasid mineraalist erinevate värvustega ühendid. Ta eraldas ja avastas uue keemilise elemendi ja kreeka keelse chroma (värvus) järgi nimetas elemendi kroomiks. Tähtsaim koomimaak on kromiit. Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Omadus Cr Sulamistemp, 1875 Keemistemp, 2690 Tihedus, kg/m3 7200 Eritakistus, m 13 Kõvadus Mohsi j. 9,0 Maailmatoodang, tonni 2 aastas Omadused Cr on hõbevalge värvuse ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Kroom on kõikidest metallidest kõige suurema kõvadusega. Ta kriimustab isegi klaasi. Toodang ja kasutamine
Kliimamuutusel on mõju laste kasvule ja arengule. Kuumalainete, üleujutuste, tormide, tulekahjude ja põudade tõttu suurenevad surmad, haigused ja vigastused, tõuseb ka veega seotud haiguste koormus. Kliimamuutused soosivad malaaria levikut erinevates piirkondades. Mõnedes kohtades toob kliimamuutus ka tulu tervisele nagu külmast ilmast põhjustatud surmajuhtumite vähenemine. Mida saad teha sina kliima soojenemise vastu ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI: Sellega on võimalik aastas ära hoida 1200 kg süsihappegaasi tekkel. ISTUTA TAIMI: Üksik puu absorbeerib tonni süsihappegaasi oma elueaga. ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDID KOGUAEG SISSE LÜLITATUNA: Lihtsalt välja lülitades oma elektroonilised seadmed kui sa neid ei kasuta, hoiad sa ära tuhandete kg süsihappegaasi tekke aastas. KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID:Kasuta ühistransporti või kondimootorit. Iga sõidetud miiliga tekib pool kg CO2-te.
piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade raiumise ja eksportimisega seonduvad küsimused on aktuaalsed ka Eestis. Eestis on metsade all umbes 45% riigi territooriumist, mis on enamuse Euroopa riikidega võrreldes kõrge protsent. Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas vaid seisvat raha. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate nii taime- kui loomaliikide arvuks kokku 5- 100 miljonit. Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele tundmata. Nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva
Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. Karja suurus Ühes aastas viljasaagile Lisaveise tekitatud piirkahju (veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1 2 3 2 3 6 3 4 10 4
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu
2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ja lihasööjatel midagi süüa ning sellepärast on ka neid palju. 6. Pärast koitu on loomad liikvel ja õhk värske. Keskpäevakuumuses poevad loomad liikumatult varju ning
Talved jahedad ja suved kõige soojemad kogu Hispaanias Päikest paistab, talvel 5 tundi ja suvel 12 tundi Väga vähe sademeid Kliimat mõjutavad tuuled, mis tulevad põhjas üle Pürenee mäestiku, üle mägede jõudvad tuuled on väga kuivad KLIIMA KESKMISED ANDMED Keskmine temperatuur põhjaja keskosas jaanuaris 810 kraadi, augustis 1820 kraadi Keskmine temperatuur lõunas jaanuaris 1012 kraadi ja augustis 2426 kraadi Sademete hulk on keskmiselt 300500 mm aastas Lõunas vähem kui 200 mm aastas Põhjas 9003000 mm aastas Mandriline kliima, Mereline kliima, La Madrid Coruna KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2. http://hispaania.wordpress.com/2008/04/2 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!;)
lihakarjakasvatus.Peale veiste tegeleb veisekasvatus kodustatud pühvlite, jakkide, seebude ja seebulaadsete veiste bantengide, gajaalide jt kasvatamisega.Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv. Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist- pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika.
kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht - Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas. Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks. - Plastikpakendite kaal on keskmiselt vähenenud 28% võrra viimase 10 aasta vältel. - Kilekotte toodetakse taastumatust maavarast naftast ning vaid 1% sellest läheb ümbertöötlemisele. Kasutusmaht ja kasutamine - Euroopas kasutati 2003. aastal pakendite tootmiseks 15
Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas Vegetatsioon 6 kuud või rohkemgi Saab 3 saaki aastas Mullad Domineerivaks pruunmullad Mullad suhteliselt viljakad, va. piirkonnad sisemaal, kus suviti on väga palav ja sajab vähe. Maaparandustööd Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Võimalikkus põllumajanduseks Igalpoolhispaanias ei ole võimalik tegeleda põllumajanduse, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Keskkonnaprobleemid Erosioonterasspõldudel Muldade viljakus kuivades piirkondades halb
Magneesiumi omastamine ja tähtsus Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina
Ülesanded Tiina Liiv Ülesanne nr 1 Andmed: Juhataja 1000 eur bruto Klienditeenindajad 2x 811 eur bruto Nooremklienditeenindajad 2x590 eur bruto Preemia 1x kvartalis 10%palgast kõigile Eelmise aasta palgakulu PK kui täideti plaan II ja IV kvartal? Sotsmaks 33% ja töötuskindlustus 0,8 PK=BP+SM+TK1 PK=BPx1,338 1000 st10%=100 aastas juhataja bruto 12200 811 st10%= 81,1 aastas klienditeenindajad bruto 2x 9894,2 590 st10%= 59 aastas nooremklienditeenindajad bruto 2x 7198 PK=(12200+19788,4+14396)x1,338=62 062,37 euri palgakulu. Ülesanne nr 2 Andmed: Tellimus 2000 ratast n Fikseeritud kulu 51129 euri FK Muutuv kulu tk kohta 240 euri MK Müügihind 1 rattal 320 euri H Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK = 531129
· Oli kunagi osa Gondwanast · 135 mil a. tagasi: Madagaskari, Antarktika, India eraldumine Aafrika ja Lõuna- Ameerikast · 88 mil a. tagasi: Indiast eraldumine · Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse tagajärel (aleks põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud
Sigade rühm väljaheidetes kg/loom/aasta/ mine Kokku laudas hoidlast kokku kg/loom/aast periood arv t/aasta kokku t t/aastas t/ a/periood tk aastas Vabad ja 150 17,5 2,63 2,5 0,37 tiined emised Nuumsead 1100 3,5 3,85 0,6 0,66 Võõrdepõrsad 600 0,8 0,48 0,1 0,06 KOKKU 1850 6,96 1,09 3,52 4,61 14 KOKKUVÕTE
Luksuskaa treid tootva ettevõtte kohta on teada järgmised andmed: toote müügihin d (P) = 40 000 USD, püsikulud (va amortisat sioon) ettevõtte S VC kohta (FC) = 500 000 USD VC FC aastas, muutuvku lud tooteühik u kohta (VC) = 20 000 USD (ühikule), investeeri nguks eraldatud summa (IO) = 3 500 000 USD, projekti eluiga = 5 aastat, nõutav tulunorm (s.o. diskonteer imismäär; projekti kapitali
tuulegeneraatoreid. • 1920 - prantslane Georges Darrieus - ehitas esimese vertikaaltelhega tuuleturbiini. • 1956 - la Couri õpilane Johannes Juul - ehitas 200kW kolme labaga turbiini. • 1970 - hakati tuulegeneraatoreid suuremas mahus tootma, kui oli naftakriis. Tuuleenergia Eestis Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt- tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. 3
muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 550 eurot (0,22 × 2500 = 550) ja 2200 eurot kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 × 10 000 = 2200). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011. aastal on 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas
aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond Venemaal teatud piirkondades Lõuna- ja Ida-Aasias (India, Indoneesia). Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna- Aasias. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi
lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad 30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Vesi Jõed toovad aastas 320 km³ magevett. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on Doonau. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre aastas 200 km³ merevett aastas. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C.
kuumutamise või löögi toimel plahvatusega lagunevsad Ohutusnõuete täitminwe on väga tähtis! Nii hoiad oma elu ja tervist. Mida tuleks arvestada kemikaalidega töötades? Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata.. Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad – peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid – peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
