Energiavarade eksport Liibüa ekspordib Liibüa naftaeksport sihtkoha toornaftat, järgi. rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. 7 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivsed energiaallikad, mida saaks teoreetiliselt kasutada oleksid: a) Päikese -ehk helioenergia b) Tuuleenergia Päikeseenergiat saaks kasutada, sest: a) seal paistab aastaringselt päike. b) asub suhteliselt headel pikkus ja laiuskraadidel. Tuuleenergiat saaks kasutada, sest: b) seal on aastane tuule keskmine kiirus umbes 6-7m/s. Nende tegurite kasutuselevõttu võib takistada: a) Vähene kapital (rajamine kallis) b) Ei kata piisavat energivajadust c) Teisi ressurrsse on veel piisavalt palju 8 Pilte 9 Kasutatud allikad http://et.wikipedia
Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kil...
Los Angeles Jan Kolossovski Edgar Kurm Los Angeles Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA Vaikse ookeani idarannikul, California osariigi lõunaosas. Ajalugu • Tuhandeid aastaid tagasi hõivasid Los Angelese rannikuala esmalt Ameerika põliselanikud Tongva ja Chumash hõimud. • Esimesed eurooplased jõudsid siia 1542. aastal, ekspeditsiooni käigus, mida juhatas Portugalis sündinud UusHispaania maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo. Ta nõudis LõunaCalifornia alasid Hispaania Impeeriumile, kuid jätkas ekspeditsiooni ilma ühtegi asustust loomata. Rahvustik Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu: • poola 1,6% (59,774) • saksa 4,5% (170 483) • prantsuse 1,2% (45,127) • iiri 3,9% (146 65...
Küpros os t ek P i n d r H kliima · Vahemereline · mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). pinnamood · Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m) · Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp Kyparissovouno (1024 m) · keskosas laiub Mesaoría tasandik. · puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad
Riigi iseloomustus Iirimaa 1. Asend Iirimaa asub Euraasia mandril ning Euroopa maailmajaos.See asub Inglismaast läänes ning Prantsusmaast loodes.Põhjas ja läänes piirab saart Atlandi ookean.Koordinaadid: 53°N laiuskraadi ning 8°W pikkuskraadi.Dublini ja Tallinna vahemaa on umbes 2000km ning Iirimaa ajavahe Eestiga on 2tundi. 2. Piirid, suurus Iirimaal on põhiliseks piiriks merepiir.Tema naaberriigid on Inglismaa, Šotimaa.Riigi pindala on 70280 km2.Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.Minu arust on Iirima pindala poolest keskmine võrreldes teiste riikidega. 3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pe...
Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt
Moreenküngas, rannavallid moreenist Moreentaasandik on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid. Mullageograafia- muldade levikut ja pöhjuseid uuriv teadusharu. Murrangud nim rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Mussoon- ja passaatkliima kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemp. aastaringselt kõrge, 25-30'C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Mõhnad kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Mäe ja oru tuuled- tuule suund
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere ...
tähtpäevade ajal. Näiteks nõukogude ajal, kui lilled olid tõeline defitsiit ja neid ei saanud eriti kusagilt osta, olid alpikannikesed kindel pühadelill. Meie aedades kasvavatest lilledest on pikka aega kuulunud jõulude juurde veel õlelilled: nii kimbud laual kui ka 1950.-1960. aastatel aknakaunistused - topeltakende vahele pandud vatt kaunistati õlelilledega. Päris viimastel aastatel on jõululilledena reklaamitud veel hüatsinte ja tulpe, mida kaasajal ajatatakse peaaegu aastaringselt. Siiski on varasemate jõululillede eripära, et kõige lõhnavam on olnud kuusk ja kuuseküünlad, muud jõulutaimed lõhna ei levita. Suurem osa lilledest on ka mürgised. Taimedest on jõuludega seostatud meil veel asparaagust, paljudes Euroopa riikides ning Ameerikas iileksit ja luuderohtu. Sellest punutakse ustele pärgasid, teda kasutatakse dekoratiivse elemendina maja ja tubade kaunistamisel. Meil see taas pole levinud, sest looduslikult kasvab
ning ümbruskonna kõrgustike jõed nirisevad väikestesse järvedesse või kaovad lihtsalt maapõue. Sosonitel olid suhteliselt napid toiduvarud, kuid nad järgisid kõrbe raskestitabavaid rütme, et elatuda hooajalistest andidest. Nende elamuteks olid tihti lihtsad, ülevalt avatud, koonilised pajuokstest tehtud hagude või pillirooga kaetud ehitised. Nad korjasid ja jahtisid seda, mida kõrb vastavalt aastaajale võimaldas. Järvede ja ojade kallaste elanike jaoks oli kala kättesaadav aastaringselt. Ka Suures nõos oli eurooplaste mõju suur. Kui Californias ja Lääne-Nevadas avastati kulda, ei suutnud nad valgete sissetungile vastu panna, kuna neil polnud relvi ega sõdimise traditsioone. Kasutatud kirjandus: Raamat: "Indiaalased põlisameeriklased nende uskumused ja rituaalid" Tänan kuulamast!!
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED
kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ahven ei kuulu. Muuhulgas on ahven kuulutatud Soome rahvuskalaks. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PERFLU2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ahven
Matka eesmärk ja liikumisviis Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata.
Töö eesmärk: Kirjutada hüdrogeoloogilisest probleemist ja leida selle põhjused ja milline on lahendus. Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2]
kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus. Vihmametsad on maailma loodusele väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga
mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset mereheidist, teine suur osa nende toidust koosneb teiste lindude poegadest ja munadest sealhulgas
· Masaidel on siin Second level Third level lubatud Fourth level Fifth level ainukesena elada ja karja kasvatada. · Rahvuspargi serv on palistatud nende küladest. Masai rahvas Külastus Serengeti on koht, mida võib külastada aastaringselt. Kui aga soovite kogeda massirännet, peab teadma kus kohas loomad oma toiduotsingul on. Saab sõita kuuma õhupalliga, jalutada safaris,külastada Ngorongoro kraatrit ja Ol Doinyo Lengai vulkaani. Kasutatud leheküljed http://www.kontiki.ee/client/default.asp?wa_id=146&wa_id_key=71fcef91a22e http://www.fixideed.ee/index.php?sisu=tekst&mid=553&lang=est http://www.reisiveeb.ee/reisikiri/aivejaandrus/Tansaania-Serengeti-ja-Ngorong http://www.tanzaniasafariholidays
paks,valkjaskolla 9,6; vesi pagaritööstuses. ristamisel kas või -rohekas. 89%, saadud vili. energia 37kcal. Laim Mehhiko, Õitseb ja viljub vett 88%, sobib kookide, Lõhnav ja Lääne-India aastaringselt. vili valke 0,8 g, jäätise, sorbeti, mahlakas saarestik, on 2,5 - 5cm rasva 0,2g, troopiliste viljaliha on USA, India, läbimõõduga. süsivesikuid kokteilide aga väga hapu. Hispaania, tumeroheline, 10,6g, samuti kala, Itaalia sileda ja nõrgalt kiudainet ubade, läikiva kestaga. 2,1g, juurviljasuppide
rannikuäärseid alasid ning suvel jahutab, seetõttu ei kõigu seal temperatuur, kuid Lõuna- Eestis pole merd ning seetõttu kõigub seal temperatuur. Eesti kliimanäitajad klapivad parasvöötmega ning otseselt mingeid kõrvalkaldeid ei ole. Hiina- Lõuna- ja Kagu-Hiinas on temperatuurid oluliselt soojemad kui Põhja- ja Lääne- Hiinas. Põhjuseks on see, et Põhja- ja Lääne-Hiinas asub Tiibeti kiltmaa ehk maastik on seal mägine ning seetõttu on seal aastaringselt külm. Kagu-Hiinas on ka oluliselt rohkem sademeid kui näiteks Põhja-Hiinas. Põhjuseks on Lõuna-Hiina meri ja Vaikne ookean, mis põhjustavad vihmaseid ilmasi Kagu-Hiinas. Põhja-Hiina asub lähistroopilises vööndis ja Lõuna-Hiina asub lähisekvatoriaalses vööndis. Põhja-Hiina temperatuuri näitajad on natuke madalamad kui teistel lähistroopilistes vööndis asuvatel maadel. Põhjuseks ongi Tiibeti kiltmaa, mis on vägagi mägine. 3
Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega(et.wikipedia.org). 1.2. Troopiline ookeaniline kliima Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks. Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10...+15°. Et atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%
Pikamaajooksjale on palju erinevaid võimalikke lähenemisviise harjutuskavade kokkupanemiseks. Oluline on pöörata tähelepanu just variatiivsusele, mis tagab edasi arenemise. Järgnevalt on toodud välja erinevaid metoodilisi soovitusi inimorganismi erinevate tegurite arendamiseks. Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused · kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi liigutusi juhtida · aastaringselt peaks kiiruse treening olema mitmekülgne · kiirus areneb puhanuna, treeningu alguses, hea motivatsiooni korral · väsimus on signaal treeningu lõpetamiseks, korduv väsinuna harjutamine viib liigutuse stereotüüpi muutustele. Nt madal stardikiirendus, kuigi tugev treening · väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord, lihtne reegel 10 meetri kohta 1 minut puhkust · oluline on intensiivsus mitte maht
Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate tumedam ja pruunikam. Lendorav vahetab karva kaks korda aastas. Lendorava pea on ümmargune, kõrvad lühikesed ja ümardunud. Kolju näo-osa lühenenud, diasteemi pikkus võrdne või ületab purihammaste reapikkuse. Kolju üldpikkus on 38,2– 41,3 mm, põsekaarte vahepikkus on 22,8–25,2 mm ja ülalõua hammaste rea pikkus on 7,1–7,7 mm.
Referaadis on käsitletud ning refereeritud erinevaid kirjanduslikke allikaid Gröönimaa kohta. Selle teema valisin, sest olen alati tahtnud Gröönimaast rohkem teada saada ning saarele iseloomulike asjadega tutvuda. 2 Gröönimaa Üldiseloomustus. Gröönimaa kuulub koos teiste Põhja-Jäämeres olevate saartega ning Antarktise mandriga põhiliselt jäävööndisse. Väike osa saarest kuulub ka tundravööndisse. Jäävööndit iseloomustavad aastaringselt negatiivsed temperatuurid, kidur taimestik ja loomastik ning küllaltki väike asustatus. Arktika saartel ja Antarktikal on suur tähtsus rahvusvaheliste teaduseksperimentide korraldamisel. (Kont et al, 2003) Gröönimaa on Arktilisist saarist kui ka Maailma suurim saar pindalaga 2 175 600 ruutkilomeetrit. Ametlikult kuulub Gröönimaa Taani riigi alla, tegutsedes iseseisva kolooniana. (Aader et al, 1970) Geograafiliselt ja etniliselt on selle Arktika saare rahvas olnud
indiaanlaste vahel. Transport · Bussiliiklus on Tenerifel hästi organiseeritud. · Bussid väljuvad reeglina iga 1520 minuti järel. · Pileteid saab osta bussijuhi käest, linnaliini pilet maksab 1 , linnadevahelised sõidud jäävad vahemikku 1.50 7.90 . · Takso Sisseistumistasu on 1,2 . Öösel ja pühadel lisandub veel 0,5 . Taksopeatused on enamasti suurte kaubanduskeskuste juures. Kuurordi piires tuleb sõiduhinnaks 28 eurot. Hea teada · Tenerifel on aastaringselt · Ööelu on mitmekesine ja pehme kliima. sobilik igale maitsele. · Saare põhjaosa on Suurim ja parima valikuga niiskem keskus on Playa de las Americase kuurort. · Lõunas on kliima kuivem ja soojem, sobides · Aasta keskne üritus ideaalselt värvikirev karneval rannapuhkuseks. toimub veebruaris ning
Kuival ajal on need vetikad kollast värvi.Niislusega saavutavad nad helerohelise varjundi,seetõttumuutub laisiku karvastiku värvus koos lehtede värvusega eri aastaaegadel.Küünised:Tagajalgade kolm ja esijalgade kaks varvast moodustavad koos võimsate kumerate küünistega konksud,mille abil loomad ripuvad või aeglaselt liiguvad. Suurus:Pikkus: 60-70 cm. Kaal: 6-10 kg Paljunemine:Suguküpsus: Isased 4-5 aastaselt, emased 3. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 7-10 kuud. Poegade arv: 1. Eluviis:Häälitsused: Möirgamine või korskamine. Harjumuspärane eluviis: Erakud. Toitumine: Lehed, puuviljad, mugulad. Eluea pikkus: Ligikaudu 40 aastat.
Narva Aleksandri Suurkirik 1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisorits...
meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane. Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi. Muudel juhtudel aga liiguvad pojad merehoovusest kantuna ranniku suunas ning jäävad sinna kuni suguküpsuse saavutamiseni.
kulgeva kaare. Paikneb kokku üle 7000 saare. Suuremad saared: · Haiti, · Jamaica, · Kuuba, · Ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Suurus: Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Vees soolsus: Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli. Vee Temperatuur ja jääolud: Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega
tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4- liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105 112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvemini 2, 4 või 5 kutsikat. Pesa asub mõnes kõrvalises koopas, lõhes või augus. Vastsündinud on umbes 30 cm pikkused ja laigulised. Hiljem karvastiku värvus ühtlustub. Täpid võivad püsida ka kuni laka kasvamiseni või harvemini kuni elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4
Sotsiaalprobleemid Eesti ühiskonnas ja nende lahendamine Pole olemas vist ühiskonda, kust puuduksid täielikult probleemid. Eesti ei erine ka selle poolest mitte kuidagi. Üldiselt tuuakse probleemid ning võimalikud lahendused rahva ette valimiste ajal, millest on üldiselt kahju, kuna tegelikult on probleemid olemas ning lahendusi vajavad aastaringselt. Silmatorkavaimate ning kõige enam rahvast mõjutavate probleemide seas on kindlast tööpuudus, kuna töö on siiski elamisväärse elu alus. Eesti puhul on see suureks probleemiks. Ma isegi ei ütleks, et siinkohal on süüdi töökohtade nappus, pigem on murekohaks inimeste valmisolek ning kvalifikatseeritus. Meie riigis on üsna palju noori, kes teatud põhjustel jätavad õpingud põhi- või keskkoolis pooleli. Sellised noored on riigile suureks koormaks
Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil. Teetöölise töö toimub aastaringselt välistingimustes. Töötamist võivad takistada äärmuslikud ilmastikutingimused. Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha, ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki rammestav. Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik
• Öko ehk mahepõllumajandus- meetodid säästavad keskkonda ja tagavad põllumajandusloomade heaolu • Ekstensiivne põllumajandus- suurendatakse toodangu mahtu põllumajandusmaa laiendamiseks või kariloomade arvu suurendamisega • Intensiivne põllumajandus- tehnoloogia abil saavutatakse pindalaühiku kohta väga suur toodang • Rantšod- suur loomakasvatusmajand, kus tavaliselt peetakse lihaveiseid või lambaid. Loomi karjatatakse aastaringselt looduslikel rohumaadel, kui erakorralisteks juhtudeks varutakse söödatagavarasid. Kogu toodang läheb müügiks. Ekstensiivne põllumajandus, kuid on ka intensiivse põllumajanduse tunnuseid. • Niisutuspõllundus- päiksepaistelistes piirkondades, et sealsed kultuurtaimede kasvule soodsad tingimused paremini ära kasutada. Võidakse niisutada õhust(vihmutamine), maapinnalt või maa alt(põhjavee taseme tõstmisega). Liigne niisutamine põhjustab mulla sooldumist.
Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil. Teetöölise töö toimub aastaringselt välistingimustes. Töötamist võivad takistada äärmuslikud ilmastikutingimused. Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha, ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki rammestav. Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist oktoobrini, võivad tööpäevad kujuneda vahel päris pikaks. Töötatakse siis, kui vastavaid töid on mõistlik
Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid muid punutisi. Kookospähkli toitekoe energeetiline väärtus: 100g/399 kcal. Päritolu ja import: Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.
Vähemal määral viljeldakse ka Vahemeremaades, Türgis, Hiinas, Argentiinas, Brasiilias, Mehhikos, Kuubas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas. Greipfruudipuu kasvab 12-15 m kõrguseks. Viljad paiknevad tihedalt kobarates, on ümmargused ja tunduvalt suuremad kui apelsinid (läbimõõt 10-15 cm). Vili on sileda, hele- kuni punakaskollase paksu koorega ning erakordselt mahlaka, veidi mõrkjashapuka kuni mõruda viljalihaga. Euroopa turgudel on greibid saadaval aastaringselt. Oktoobrist aprillini imporditakse neid peamiselt põhjapoolkera maadest, eelkõige Iisraelist, USAst ja Türgist. Aprillist septembrini on müügil lõunapoolkera maadest (Lõuna-Aafrikast, Argentiinast, Honduurasest jm) pärinevad greibid. Kaubastatakse tükikaupa. Eksportimiseks töödeldakse vilja pind harilikult mädanike levimist pidurdavate ainetega. Üldiselt säilivad greibid paremini kui apelsinid või sidrunid. Lühiajaline säilitamine on isegi
Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstakse
Keukenhofi on avatud igal aastal alates märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Peenardel õitsevad tuhanded tulbid, nartsissid, hüatsindid. Paviljonides on igal aastal uus kujundus ja uutel teemadel lillekompositsioonid. Kanalid Maalilisemaid on Kanalitering (Grachtgordel), mis ümbritseb kogu vanalinna ja algab kuningalossi tagant. Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvilistele avatud mõned kanaliäärsed villad, kus saab jälgida 17.sajandi hollandi jõukate elustiili. Amsterdami kutsutakse hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks. Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma .
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti on demokraatlik riik Euroopa idaosas, kus inimesi ruutmeetri kohta elab vähem, kui kusagil mujal Euroopas. Eestlased on nagu üks suur perekond, keda ühendab ühtekuuluvustunne, mis saab eriti tajutavaks laulu- ja tantsupidude aegu, kus osaleb pea pool Eesti rahvastikust. Riik on kirju siin elavate rahvuste poolest. Peamise elanikkonna moodustavad eestlased, kuid palju on ka venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, mistõttu tuleb kasu ka vene keele oskusest. Televiisori vahendusel olen näinud-kuulnud, kuidas välismaalastelt küsitakse, mida nad arvavad eestlastest. Tihti on vastusena kõlanud see, et eestlased on kinnised ning kalgid inimesed. Ma ei saa selle vastusega nõustuda, sest inimesi on mitmesuguseid ja kogu rahvust ei saa panna ühte patta. Tihtipeale ei teata ka, kus Eesti asub, kuid see näitab pigem inimese geograafilist harimatust. Eesti kodaniku...
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
mis tutvustab Madeira ajalugu. São Vicente asub vulkaanikoobas ja vulkanoloogiamuuseum. Porto Moniz omapärased looduslikud mereveebasseinid, supelkeskus. Varia Nimi portugali keelest "Ilha de Madeira", mis tähendab "Puidu Saar". Moto: "Kõikidest saartest kõige vabam ja ilusam." Madeiralt on pärit nt kuulus jalgpallur Christiano Ronaldo. Kantud Guinessi rekordite raamatusse suurima aastavahetuse ilutulestiku toimumise kohana. Kokkuvõte Madeira on populaarne aastaringselt külastatav puhkekoht. Turiste meelitavad saare loomulik ilu ja rohked vabaajaveetmise võimalused. Saarestik on oma omapärase kultuuripärandi ja imeilusa loodusega üks parimaid puhkuse veetmise paiku Euroopas. Pildid Kasutatud kirjandus http://www.unifaar.ee/content/portugal-m http://en.wikipedia.org/wiki/Madeira http://www.madeiraislands.travel/pls/mad http://www.madeira-web.com/
Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti A ja D). D-vitam. kuumutamisel ei lagune. E-vitam. on püsiv ja pidurdab rasva hapendumist, mistõttu piim säilib kauem. B-grupi vitamiinidest hävib kuumutamisel B1. B2,B6 ja PP on kuumutamisele vastupidavad. C-vitam. pikaajalisel kuumutamisel hävineb osaliselt. Piima koostis muutub aastaringselt. Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine, kuid rasva on piimas suvel 0,2-0,5% võrra rohkem kui talvel. Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemistemperatuur on 100,2C. Kuumutamisel 50-60C tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. Temperatuuril 80-90C albumiin kalgendub ja sadestub. Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Piim pastöriseeritakse, et hävitada patogeenseid m.o
Third level Fourth level Fifth level PROJEKTIJUHTIMINE 4 Külamajade funktsioonid Eestis Külamaja roll: Kogukonnakeskus kooskäimiskoht! · Külamajad on Eestis korda tehtud või ehitatud üldjuhul kogukonnakeskusteks. · Maja annab kogukonnale võimaluse koos käia aastaringselt · tekitab tugevamat ühtekuuluvuse tunnet, · annab seltsi(de)le võimalusi arenguks. (Külaliikumine Kodukant) PROJEKTIJUHTIMINE 5 Külamajade funktsioonid Eestis Külamaja kui kultuurikeskus, külamaja ja rahvamaja seos. · Seltsid korraldavad majades kultuuritegevust, toimuvad ringid, käivitunud on külateatrid jne. Külamajade andmebaasi koondas Eesti Külaliikumine Kodukant 2006. aastal. Siis oli andmebaasis 250 maja
• Tasane pind on muldade tekkimiseks soodsam kui mägede nõlvad, sest järskudel nõlvadel kandub mullakiht nõlva jalamile. • Samuti mõjutab mulla tekkimist nõlvade ekspositsioon: lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Veerežiim • Veerežiim mõjutab taimestikku. • Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. • Kui aga põhjavee tase on aastaringselt kõrge, siis toimub gleistumine. Taimestik • Taimestik mõjutab mulla viljakust. • Taimede jäänuste lagunemisel tekkib huumus, mille lagunemisel tekkivad taimedele vajalikud toitaineid. • Mulla tekkimist soodustavad lehtpuud ja rohttaimed, vähesoodsad on okaspuud, samblad ja samblikud. Loomastik • Kõige rohkem mõjutavad mulla tekkimist bakterid, mille elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. • Mullas elavad organismid segavad
Me elame niivõrd hea koha peal, et siin riigis ei ole vaja midagi karta. Vaadates Jaapanit või Ameerikat, mis on tuntud tornaadode poolest, siis olen ma väga õnnelik, et elan Eestis. Samuti ei ole siin ka hiidlaineid, mis on vägagi ohtilkud inimesele. Arvan, et kui Eestis oleks hiidlained, siis see väike Eesti oleks ammu hävinenud. Eestis on meeletult hea see, et meil on neli aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Ma ei kujuta ette, kui ma peaks aastaringselt elama 35-kraadises kuumuses. Või siis külmetama pakase käes. Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869.aastast pidada laulu-ja tantsupidu. See on see hetk, kus kogu Eesti tuleb kokku, et ühiselt laulda ning olla koos. Samuti tuleb inimesi ka mujalt
positiivsust. Inimesed tunnevad end võrdsetena, tagaplaanile jäetakse materiaalsed vajadused, pühendutakse ainult käimasolevale hetkele, nautides koos mitmete tuhandete eestlastega ühist pidupäeva. Kuid mis veel võiks suurendada meie rahva ühtekuuluvust? Paljude arust pole eesti sportlased väärt mitte kui midagi. Mina nii ei arva. Just meie meedia pideva kriitika all kannatavad sportlased on need, kes tugevdavad eestluse tunnetust. Miks muidu elavad eestlased omadele aastaringselt kaasa, käies sportlastlasi ühiselt ergutamas, pannes ise justkui pool jõudu ergutuste sisse. Seda võib Eestis näha lausa 2 korda aastas, kui suur hulk eesti rahvast koguneb Otepääle, käes suured Eesti lipud ja pasunad, et nende abil omadele kaasa elada. Selline vaatepilt, kus lehvivad Eesti lipud, olgu see siis nn live's või telepildist vaadatuna, on ikka võimas vaatepilt. Rahvas toetab omasid, olgu nad lõpuprotokollis mistahes kohal.
Kalapüügiseadus Marija Panfilova Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Rauno Kaldma Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile ei ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Milliseid kalapüügiseaduse punkte h är ra Ahven r ikub? OMANDIÕIGUST - Agarik meres on riigi omandis. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis HARRASTUSPÜÜGI VAHENDID- kuni 100 konksust koosnev õngejada. Püsiasustuseg...
Vaatamata sellele, et ma ei ole lugenud kõiki Gustav Suitsu luuletusi ja ole tutvunud ainult tosin hulga luuletustega, meeldib mulle luuletus ,,Lõpp ja algus`` küige rohkem. Teise luuletuse valisin samuti luulekogust ,,Elu tuli`` ja luuletuse pealkirjaks on ,,Suvi põhjalas``. Rääkides pealkirjast, toob pealkiri mõtteid kohe meie maa, Maarjamaa suvest. Võrreldes teiste lõunamaa riikidega ei ole meie ilmastik aastaringselt soe ning suvi meile kõigile põhjapool elavatel rahvastel üks suurepärane ja nauditav aeg. See on aeg, mil loodus totaalselt elab. Naudime kõike seda looduslikku, mis meid ümbritseb. Seda luuletust võib võrrelda kui rahuloluga, mis seal valitseb. Luuleread tunduvad nii rahulikud ja pehmed. See kõik ei ole igavene. Suvi lõppeb ning tuleb sügis ning lõpuks talv. Ka see on üks märkimist väärt luuletus, oma suurepärase suvise sisuga.
kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Oma jahualadeks valivad nad peamiselt veetaimestiku varjulised sopid madalamates kohtades. Nad ründavad väga organiseeritult ja üheaegselt ning nende ,,jahiretk" võib kesta kuni varase hommikuni. Ahvenad söövad zooplanktoneid, teisi kalasi, usse, jõe-kirpvähke ja kollaservujureid. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Ahven on tuntud heamaitselise lihaga, töönduslikult küllalt suurtes kogustes püütava masskalana.
Kuid kas ka tänapäeval on olemas rüütlid? Selle vastamiseks tuleb võrrelda tänapäeva mehi keskaegsete rüütlitega. Kui vanasti oli rüütlite varustuseks raudrüüd, relvad ja paremal juhul ka hobused, siis tänapäeval see nii ei ole. Rüütel ei pea olema keegi, kes relvaga teisi oma senjööri eest tapab. Me võime kutsuda rüütliteks näiteks ka jalgpallureid. Tippjalgpallur alustab oma treeninguid juba väga varakult, kulutab aastaid treenimiseks, hoiab oma vormi aastaringselt, et olla paremas vormis kui ta vastased. Õpib ka oma treenerilt käsklusi vastu võtma, neid oma meeskonnale väljakul jagama ning täitma. Meeskonna kapten õpib ka käsklusi andma ning juhib oma nn väge lahingusse ja teeb kõike, et treener neis ei pettuks. Seega võime ka tänapäeval teatud inimesi rüütliteks kutsuda. Rüütlid peavad olema ka tõsised dzentelmenid ning suhtuma naistesse austuse ja truudusega. Vana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
