Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan........................................................
SISSEJUHATUS Kuuba on riik Ladina-Ameerikas mis on tõeline Kariibimere pärl, võludes külastajaid koloniaalajastu linnade arhitektuuri ja õhkkonnaga, põneva afro- kuuba kultuuri, revolutsiooniliste mälestusmärkide, imeilusate liivarandade, kuuba rummi ja sigarite, võimsate kuningpalmidega ning tõeliste paradiisirandadega, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega. Kuuba lähistroopiline kliima on aastaringi soe ja päike väga kuum. Lisaks peetakse Kariibi päevitust üheks maailma ilusaimaks. Suurele rahvaarvule ja poliitilistele vastuoludele on Kuuba inimesed säilitanud siiski positiivsuse. 3 1. MIKS KUUBA ? Kuuba on tõeline Kariibimere pärl, võludes külastajaid koloniaalajastu linnade arhitektuuri ja õhkkonnaga, põneva afro-kuuba kultuuri, revolutsiooniliste
Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule.Lülipuit ja maltspuit on sama tooniga. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 517% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A ja C Vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 45 aastat, lageda
peeti arvet vakuraamatutes. Teorent - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.18. sajandil oli 6 teopäeva. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: - rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi - jalategu - teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud - naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: - abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks jne) lisainimesi - nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne)
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................
mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast. Kõrguse suurenedes keskmine õhutemperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk aga suurenevad ning lumikatte kestus pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. 1.2
Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: - rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi - jalategu - teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud - naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: - abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks jne) lisainimesi - nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid
Ettevõtte peamisteks klientideks on ühelt poolt aktiivset müügivõrku omavad kauba turustajad: tootjad, maaletoojad ja hulgimüüjad ning teiselt poolt aktiivset ostupoliitikat teostavad jaemüüjad ja toitlustusettevõtted. Samuti ka kõik ettevõtted, kes vajavad ühel või teisel moel kaupade, inventari vms logistilist käitlemist. Ettevõtte eesmärk on olla parim logistikapartner ettevõtetele. Agora DC OÜ pakub aastaringi tööd 80 põhitöötajatele. Aastaringselt kasutatakse renditööjõudu vastavalt vajadusele. Kõige kõrgemal ametikohal on juhataja Ando Nõupuu. Ettevõtte põhiväärtused on järgmised: 1)Põhiväärtuseks on kliendikesksus. Igale kliendile lähenetakse personaalselt. 2)Alati ollakse valmis arutama kliendi vajadusi ja soove, aitamaks kaasa teenuse osutamise ja lisaväärtuste loomise sujuvale kulgemisele. 3)Ollakse ausad klientide ja koostööpartnerite vastu ning julgetakse vastutada
alustatakse pesa ehitusega. Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk Euroopasse. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruarismärtsis. Must pealagi, valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg.
NÄDALAPÄEVAD JA AASTAAJAD: · 19. Saj. kolmapäev ja laupäev pidupäev · Hiiumaal enamasti jahupudru ja jahuvorstid · Kohupiima hoiti ja jäeti tagavaraks ka talveks · 19. Saj. lõpul ka kartulipudru ja tangupudru · Lõuna-Eestis laupäeval toiduks kapsa-tangupuder · Laupäeval oli toiduks kartuli-või tangupuder või paksud kapsad · Esmaspäev, teisipäev ja reede olid herne, oa või läätseleeme päevaks · Reede oli üldine kaunviljapäev · Mõisates aastaringi kindlad toidukorrad · Mõisates kõige tugevam toit lõunati · Õhtuti söödi lõunasöögi jääke · Leib ja hapupiim lõunalaual · Tehti õhtul süüa niipalju, et teenijatele jaguks hommikul · Koolitoidukott: leib, hapupiim, soolasilk, või, keedupekk SUPID: · Õllesupp= soolane kala ja õlu · Jahukört= jahusupp, paks · Leem= vedelik- ka supina · Keedeti tangu-, oa-, herne- ja läätseleemt, aga ka käki-, kapsa-, lihaleemt
viinamarjad, oliivid, tsitruselised, mitmeaastased istanduskultuurid mandriline valdkond kuiv, kõrbed ja poolkõrbed, lühike külm talv, põllumajandus võimalik oaasides, idarannikute niiske piirkond 8-11 kuud, 2-3 saaki, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsad, tsitruselised Troopiline vööde kõige jahedam 15-20 kraadi, kõrbed, oaasid, suhkruroog, puuvili, kohvipuud, kaameli ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne vööde aastaringi soe, ebaühtlased sademed, Lühikese vihmaperioodiga savann põua tõttu ikaldus, hirss, maapähkel, väheviljakad mulla, vee- ja tuuleeriosoon, Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu), kuni kolm saaki, mullad pole viljakad, mais, banaan, puuvili, kohvipuud, teepõõsas, riis Ekvatoriaalne vööde väga niiske, peaaegu viljatud mullad, õli, palmi, kohvi ja kakaopuud, maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes, Segatalud mõnda saadust hakati tootma müügiks
kivitamata rada. Peamine rahvusvaheline lennujaam on Aucklandi lennujaam. 13 KOKKUVÕTE Uurimustöös sain teada, et Uus-Meremaa asub geograaafiliselt väga kaugel ja suuruse poolest on ta võrreldav Jaapaniga. Uus-Meremaa kliima meenutab mõneti Eestit - kuna maa asub niivõrd kaugel lõunas, siis ei ole seal mitte aastaringi 30-kraadine temperatuur vaid pigem midagi ligilähedast Eesti omaga küll 6-7 kraadi soojem, kuid üpris sarnaste aastaaegadega. Maastikud ja loodus on väga mitmekesised. Seal võib kohata fjorde kõrvuti mägedega ning vulkaane ja geisreid, aga ka troopilisi metsi ja liivarandu. Uurimustöö huvitamaks osaks oli Lõunasaare ja Põhjasaare erinevused. Kokkuvõtlikult võiks öelda et Põhjassaar on mõnevõrra soojem kui Lõunasaar, seal on tegevvulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad
Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kuts...
Elanikud on ristitud kristlased, kes peavad kinni Vana Testamendi seadusest ja kommetest. Näiteks kui naine jääb raskejalgseks, ei puutu mees temasse enne, kui ta on sünnitanud.(3.) Aga sellel saarel ei ela mehed koos naistega, vaid naised elavad eraldi teisel saarel millel on nimeks Naiste saar. Meeste saarelt lähevad mehed Naiste saarele ja jäävad sinna kolmeks kuuks: märts, aprill ja mai. Pärast seda naasevad nad jälle Meeste saarele. Meeste sõnul ei ole nad aastaringi ühes naistega seepärast, et nõnda ei ole võimalik neil elada. Ilmale tulnud poegi kasvatavad naised niikaua, kuni pojad on neljateist aastased, siis saadetakse nad isade juurde Meeste saarele. Kui mehed naiste järele tulevad külvavad nad maha teravilju, mida siis naised harivad ja koristavad. Naised korjavad ka puuvilju, mida kasvab seal väga ohtralt. Nende ainuke isand on piiskop, kes allub Sokrata piiskopile. Sokrata peapiiskopil aga pole mingit tegemist Rooma paavstiga
Linna elanikkond oli ka majanduslikult väga diferentseeritud – olid jõukad (keskmised kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass – teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal – vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul
· Lähistroopikas paiknevad enamasti majanduslikult arenenud riigid. · Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad. · Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud. Seal elab palju rohusööjaid loomi. · Aafrika savannidel pindala vähenes kõrbestumise tõttu, eelkõige Saheli piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsel alasel paiknevad majanduslikult vähearenenud riigid- arengumaad. · Ekvatoriaalses kliimavöötmes on aastaringi niiske ja palav. Seal kasvavad rikkaliku taimestiku ja loomastikuga vihmametsad. · Vihmametsade pindala vähenemine üleraiumise ja alepõllunduse tõttu on maailma suuremaid keskonnakahjustusi. · Mäestikes muutub kliima jalamilt ülespoole jahedamaks, mis põhjustab ka loodusvööndite vaheldumist. · Kõrgvööndite arv on ekvaatori piirkonnas asuvates mäestikes suurem kui põhja ja lõuna pool ekvaatorit. · 3. maakeral on umbes 200 iseseisvat riiki.
· Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus · Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev · Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead · Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud · Suured töötlemiskaod PUU SISE- EHITUS · Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. · Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa · Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedavad · Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub(kask, lepp, haab ning valgepöök) TÄHTSAMAD PUU LIIGID · Mänd Eesti levinuim puuliik · Kuusk küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) · Kask levinuim lehtpuu, maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks
1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2. Reini jõgi veetase liigub väga vähe, suurvesi on suvel, mida põhjustab liustike sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt jeniseist Kuna Reinil pole talvel nii külm et see oleks jääs. mereline kliima mõjutab, kus aastaringi on vihmavesi ehk siis ta saab toituda vihmaveest, põhjaveest ja suvel liustikest erinevalt Jeniseist ja siis ka volgast, mis on sügaval parasvöötme mandrilises kliima kus siis talvel on nii külm et seal pole midagi, ainult põhjavee toitumine on talvel seetõttu, veetaseme tõusu põhjustab kevadel lume sulamine 3.Ganges- suurvesi on suvelõpus ja sügisel, seda põhjustab mägedes olev liustik(Himaalaja liustike sulamine) aga põhipõhjus on Kagu- Aasias on mussoonvihmad. 4
Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Jaapanlased kasutavad ohtralt traktoreid ning istutavad intensiivselt põllusaadusi, mis võib lõpuks viia põllumuldade kurnamiseni, mullad muutuvad vähem viljakamaks ning kokkuvõttes võib tekkida kõrbestumine. Joonis 11
Linna elanikkond oli ka majanduslikult väga diferentseeritud olid jõukad (keskmised kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast. Ehkki patritsiaadi seas olid ülekaalus kaupmehed, oli see erinevates linnades ikkagi erinev, nagu üldse oli raske teha vahet kaupmeestel, aadlikest võimukandjail ja rikastel käsitöölistel. Saksamaal andsid linnas tooni kuni 13. sajadini ministeriaalid, aga ka kaupmehed. Nende kokkusulamine toimus 12.-13. saj jooksul
odav tööjõud eelkõige arengumaades -LOOMAVABRIK väike maa-ala -AIANDID palju kapitali läheb ehitistele ja masinatele linna lähedal kogu toodang müügiks kapitalimahukad (kasvuhooned, valgustus, suurte linnade läheduses küte) saagikus on kõrge aastaringi töömahukas tööjõuhulk väike kõrge saagikus ja kogutoodang kogu toodang müügiks 1.2 PÕLLUKULTUURIDE GEOGRAAFILINE LEVIK TERAVILJAKASVATUS - aastane toodang u. 2 miljardit tonni (3/4 nisu, riis, mais) - nisu USA, Euroopa, Aasia (parasvööde) - mais USA, Lõuna-Euroopa, Hiiina, Ladina-Ameerika - riis Kagu-Aasia (Hiina, India) MUGULVILJAD ja KÖÖGIVILJAD
üllekokteilidega.Väga lärmakas. Aktiivne puhkus Ratsutajad, õngitsejad ning matkajad on Islandil omas elemendis.Golfimängijad saavad harrastada oma lemmiksporti kuni südaööni, sama ajal saavad ratturid ennast prooovile panna järskudel mäenõlvadel.Aina enam liustike piirkondi pakuvad suviti talvesportimisvõimalusi.Kanuuga sõitmine ning jõel parvetamine kärestikulistes jõgedes muutuvad järjest populaarsemateks ning tänu lõputule maa-alusele soojaveevarule on Island aastaringi vabaõhubassein. Õngitsemine on populaarne ajaveetmisvõimalus.Litsents on vajalik kõigile sisemaa vetele ning lõhepüüdmispaikades võib see kallis olla.Olge valmis maksma £7 päev forelli vetes. Islandi golfiradade seas hindab USA ajakiri Golf Weekly väga kõrgelt Leiruri goflirada Keflaviki lähedal.Arktika avatud Meistrivõistlused peetakse juunis kesköise päkese all.Informatsiooni saamiseks ning registreerimiseks kontakteeruge Akureyri Golfi Klubiga,tel:4622974.
Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks. Sidrun Sidrun on pärit Pakistanist ja Indiast. Sidrunit kasvatatakse aastaringi. Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas 13 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias ja see on väga eriline tsitrusviljade seas
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks. Sidrun Sidrun on pärit Pakistanist ja Indiast. Sidrunit kasvatatakse aastaringi. Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas 13 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias ja see on väga eriline tsitrusviljade seas
Pulkadega zestikuleerimine ja osutamine ei kõlba samuti kuhugi, nagu ka nende kasutamine asjade liigutamiseks laual. Kui pulgad pole hetkel kasutusel, tuleb need asetada oma söögipulgaalusele (hashioki), või kui seda pole, madalaimale toidunõule. Pulgad tuleb asetada hoolikalt, mitte lohakalt, ristamata, paralleelselt enda poole jääva lauaservaga. Mida jaapanis süüakse? Erinevalt suuremast jaost arenenud riikidest, kus kogu maailma toidutoodang on aastaringi supermarketitest saadaval, hinnatakse Jaapanis ikka veel kõrgelt kohalikku ja hooajalist toitu. Koos vältimatu riisi ja misosupiga (valmistatud hapendatud sojapastast) koosneb jaapani toidukord hulgast kergetest roogadest , mis peavad üksteist täiendama. Jaapanlased kohtlevad riisi austusega ega pea end söönuks enne, kuni pole mingis vormis veidi riisi söönud. Riis täiendab erinevaid roogi, sealhulgas kala, liha, köögivilju, mitmesugused marineeritud aedvilju ja erinevaid suppe
Juua tuleb varem, kui janu tunnete. Ülekaalulisel tervisesportlasel aitavad ainevahetust aktiveerida rohelise tee joomine, vürtsirikka toidu senisest enam söömine, kalatooted. Ainevahetust aktiveerivad ka linaseemned, neid võiks hommikusöögil segada müsli või jogurtiga. Ka kaltsiumi on soovitav päevas 1000 - 1300 mg omastada, mis viib enam organismi kaalukaotusele kui kaltsiumivaene toit Kuidas iseseisvalt treenida? ·Harjutada tuleb pidevalt, süstemaatiliselt. Harjutada aastaringi, vähemalt 3-4 korda nädalas. Iga pikem paus viib eelnevalt treenitud saavutuse alla ·Harjutamisel tuleb arvestada ajatsükkleid. Harjutamiskava koostamisel tuleb arvestada, millal teed trenni ja millal puhkad. Üks kuu on paras aeg koostada täpsed harjutusplaanid. Aastaplaani koostades tuleb arvestada aastate iseärasusi, tähtpäevi ja võistlusi, kus soovid osaleda. ·Koormused peavad kasvama, et toimuks pidev areng. Soovitav on koormusi tõsta laineliselt
ja talupoegadelt teo või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: rakmetegu mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi jalategu teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: abitegu kitsamas mõttes talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu,
soodustavat ensüümi bromeliini, on sellega sobiv lõpetada söögikord. Oluline Ärge kasutage värsket vilja koos elatiiniga, samas on konservid tarretamiseks igati sobivad. 4. Mango ingl mango fruit, ladina Mangifera indica, soome mango, vene Kirjeldus Kõik mangot eksportivad maad asuvad meist väga kaugel: Kagu-Aasias, Aafrikas, Kesk- või Lõuna-Ameerikas. Niisugune eri maailmajagudes kasvatamine teeb mango eurooplastele peaaegu aastaringi kättesaadavaks, kuid hinna kergitavad transpordikulud kõrgeks. Ka muudavad pikad vahemaad võimatuks küpsete mangode transportimise ning kauplustesse peavad nad seetõttu ilmuma poolvalminuna. Mangosid on maailmas väga palju erinevaid sorte, enamik neist on paksu mahlase viljalihaga, mille maitse tundub esialgu veidi lääge, jättes siiski suhu meeldivalt hapuka järelmaitse. Viljaliha on pehme ja mahlane, mis meenutab segu ananassist ja virsikust. Viljaliha on
3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega on seotud pisiimetajaist mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, kährik, metssiga, metskits ja põder. Liike, kelle peamiseks elupaigaks on mets, leidub Eestis ligemale paarkümmend. Neist enamik on liikvel aastaringi. Karu, mäger ja kährik võtavad talvel ette mitmekuulise taliuinaku, mida sulailmad võiva häirida. Kasetriibik seevastu on sügavas unes septembrist kevadeni. Tüüpiline metsaelanik on valgejänes lõhkise ülamoka, laiade käppade ja talvel pea üleni valge kasukaga loomake. Toitu aitab 10 valgejänesel omastada iseenda väljaheidete näsimine, misjärel metsa ümarad kõvad pabulad jäävad
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
juuksurid fööne, sirgendajat, juukselõikusmasinat, lokitange, erinevaid kääre ning palju muud. Kaup meie salongi tuleb omaniku tutvuste kaudu, mille omanik ise suures osas kohale toob. Juuksurisalong on avatud esmaspäevast reedeni hommikul kella 10st õhtul kella 18ni, mis peaks olema piisav aeg, et juuksurisse saaksid ka need, kes on päeval tööl. Laupäeviti on salong avatud vaid kokkuleppes juuksuriga. Ühendust saab nendega võtta nende isiklikel telefonidel. Salong on avatud aastaringi, vaid pühade ajal on tööpäevad pisut lühemad või üldse kinni, et anda puhkust ka juuksuritele. Meie juuksurid teevad oma tööd suurepäraselt ning neil on vastav koolitus selleks läbitud. Samuti on töötajatel juba eelnev töökogemus sellel alal, et klientidele rahuldust pakkuvat teenust osutada. Hiljem, kui firma juba töötab ning kasumit teenib, siis on meil plaanis korraldada juuksuritele ka lisakoolitusi, et nad tuleksid veel paremini toime.
kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks. Vitamiini D osa seisneb selles, et temast sõltub kehavedelike ja luukoe vaheline ainevahetus (kaltsiumi siirdumine luukoesse ja selle resorptsioon e lahustumine luudest). · Loomad saavad kas päikesekäes kuivatatud heinast või viibides päikese käes. Kuna ultraviolettkiired läbi klaasi ei tungi - võivad puuduse all kannatada aastaringi laudaspeetavad loomad (eriti põrsad), ka laudaspeetavad lehmad, kes ei saa näiteks päikese käes kuivatatud heina. K-vitamiin · Vitamiini K avastasid taanlased (1929), kes uurisid vere hüübimist mõjutavaid faktoreid tibudel. Nende tähelepanekute põhjal avastati faktor, mis avaldab mõju vere koagulatsioonile e hüübivusele. Sellele faktorile anti 1934. aastal nimeks vitamiin K. Vitamiini K
Polümeersed manused erinevad sulfonaatidest selle poolest, et ei sisalda tuhka ja selle tõttu vähendavad kulumist võrreldes sulfonaatidega. Pesevaid manuseid kasutatakse peamiselt mootori- ja kompressoriõlides. Tihkesti on manus viskoossuse stabiliseerimiseks. Viskoossus peab õlil olema võimalikult ühtlane ja ei tohi sõltuda temperatuurist. Manusteta õli viskoossus muutub suurtes piirides. Et õli oleks kasutatav aastaringi, lisatakse väikese viskoossusega õlile kõrgmolekulaarseid ühendeid n polüisobutüleen (molekulmass 15 000...25 000), polümetakrülaat jt. Need manused tõstavad õli viskoossust, kuid selliselt tõstetud viskoossus sõltub vähe temperatuurist. Polüisobutüleen vähendab ka kulumist, kuna adsorbeerub metalli pinnale. Depressor on manus, mis alandab õli hangumistemperatuuri. Ta adsorbeerub parafiini kristallile ja väldib sellega nende kasvu
Polümeersed manused erinevad sulfonaatidest selle poolest, et ei sisalda tuhka ja selle tõttu vähendavad kulumist võrreldes sulfonaatidega. Pesevaid manuseid kasutatakse peamiselt mootori- ja kompressoriõlides. Tihkesti on manus viskoossuse stabiliseerimiseks. Viskoossus peab õlil olema võimalikult ühtlane ja ei tohi sõltuda temperatuurist. Manusteta õli viskoossus muutub suurtes piirides. Et õli oleks kasutatav aastaringi, lisatakse väikese viskoossusega õlile kõrgmolekulaarseid ühendeid n polüisobutüleen (molekulmass 15 000...25 000), polümetakrülaat jt. Need manused tõstavad õli viskoossust, kuid selliselt tõstetud viskoossus sõltub vähe temperatuurist. Polüisobutüleen vähendab ka kulumist, kuna adsorbeerub metalli pinnale. Depressor on manus, mis alandab õli hangumistemperatuuri. Ta adsorbeerub parafiini kristallile ja väldib sellega nende kasvu
Indoneesia maaalast 52% metsad, 25% põllumajanduse pinnad, niidud ja karjamaad 6% ja ülejäänud 18%. Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused. Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Seal on väga soodne kliima põllumajanduseks-palju päikest ja vihma. Vegetatsiooni periood kestab aastaringi. Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad.Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja
viis Lääne-Eesti saarte asustamiseni. Kunda kultuurile on iseloomulikud sarv- ja luuesemed. Elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondandena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukondadel puudus tõenäoliselt üks kindel kodukoht, rännati aastaringi teatud väikeses regioonis. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Noorim leiti Põltsamaalt (vanus 11 600 a.) - noorim mammutiluu Euroopas. Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti? Siberis surid mammutid välja u. 1700 e.m.a. Pulli asula on teadaolevalt vanim Eesti asula. Pulli asustati u. 11k a. tagasi. Pulli asulast leiti kokku 1175 eset. Enamuse moodustasid tulekivist tehtud tööriistad ning nooleotsad. Tulekivi leidub Eestis vaid väga vähestes kogustes, seetõttu kasutati kvartsi
ö kommi nuruvad. Eestlaste rahvakalendri päevad on kõik seotud maarahva tegemistega, neil päevil läbi viidavad kombed on seotud ikka kas põllutöödega või kariloomadega. Meil on ka mitmed uued tähtpäevad, mis on seotud meie riigile oluliste sündmustega, mil me heiskame riigi lipu ja tunneme uhkust ja rõõmu oma kodumaa üle. 18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Õie Haavik. Eesti Rahvakombeid läbi aastaringi. Tallinn, 1996. 122 lk 2.Matthias Johann Eisen. Meie jõulud. Tallinn, 1994. 118 lk 3.Jennifer Cole. Tähtpäevade aastaring. 2007, 160 lk. 4. Koostaja Anneli Sihvart. Targu Talita Raamatukogu. Tähtpäevi läbi aastasadade. Tallinn, 2000, 104 lk 19
(naftatankeritega õnnetused). 12. Peamised metsatüübid ja nende iseloomustus ning paiknemine: parasvöötme okasmets, parasvöötme leht- ja segamets, ekvatoriaalne vihmamets. Millega tegeleb metsamajandus. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Ekv. vihmamets Parasv. okasmets Paras. leht- ja juurdekasv 50 cm3 ha segamets Kliima Soe, niiske aastaringi Ekstreemsed temp, Jahe suvi, pehmed mandriline kliima talved, mereline Elusitk/keskkond Palju rohkem liike, lopsakas Liigivaegus, vee ja õhu Suurem /liigirikkus taimestik, puude juurdekasv kiire puhastamine õhupuhastamine Mullad Punamullad, väheviljakad Leetmullas, happelised, Pruunmullad, hea
See on muretu puhkus sellegi poolest, et ei ole vaja joosta bussile või praamile, vedada palavuses suurt kohvrit või üritada keset ööd taksot leida. Inimene lihtsalt puhkab ning ärkab iga hommik uues kohas (Alfa-tour, Mis on kruiis?). Kruiisid toimuvad reeglina seal, kus on piisavalt soe. Vahemerel kuni novembrini, Läänemerel kuni septembrini, Alaskal meie suve ajal, Lõuna-Ameerikas meie talvel jne. Seal kus on aga terve aasta soe, siis seal toimuvad kruiisid aastaringi, näiteks Kariibimeri. (Merike Hallik) 5 KRUIISILAEVAD Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kuigi laev teeb pidevalt peatusi erinevates sadamates siis pole laeva ülesanne viia inimesi ühest riigist teise. Suurem osa reisijates naasevad alguspaika, kust nad alustasid reisi. Esimesed suured
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
org/wiki/K%C3%BCnnip%C3%A4ev) JÜRIPÄEV - 23. aprill. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse
Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed. Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik. 1.6 Kasutamine Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. Lülipuit ja maltspuit on sama tooniga. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 517% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest toodetud jahu saab kasutada loomasöödana. Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 45 aastat, lageda
2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad
Kuivanud puulehtedest pesa ehitatakse puude oksaaukudesse või teiste lindude vanadesse pesaõõnsustesse. Kurnas on 6 muna. Munad on helesinised, ilma tähnideta. 21Rasvatihane Parus major Rasvatihast tunneb ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette
TEGELASED: Pokud, koer Eku, kass Sooru, mees Puuko. RAAMATU POPULAARSUSE PÕHJUSED: väga ilusad pildid, loodus on tehtud elavaks, Valter on metsakultuuri osavalt põiminud ühiskonna osaks, Pokud on armsad. K. Vainola „Metsaelu aabits“: raamatu ülesehitus ja eesmärgid. Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“. Ülesehitatud aastaaegade kaupa. Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada? L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua
See loob suurepärase elu- ja paljunemiskeskkonna haigusi tekitavatele seentele. Mõningad õhukese okkaepidermisega sordid on tundlikud ka talvise põua suhtes (tuntuim ,,kõrbeja" on P.glauca 'Conica'). Alljärgnevalt ülevaade kuusevormide morfoloogiast: Kuusevormid Madalad Värviliste okastega Kõrged (kas aastaringi või üksnes okaste kasvu ajal) laiuvad sammasjad kollaseokkalised kerajad leinavormid punaseokkalised munajad püramiidjad roosaokkalised koonusjad rippoksalised roomavad omapärase koorega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
