Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aastaringi" - 177 õppematerjali

aastaringi on väga palju sademeid.
thumbnail
38
doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR ­ NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR ­ KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS ­ PAASTUKUU 6 APRILL ­ JÜRIKUU 8 MAI ­ LEHEKUU 9 JUUNI ­ JAANIKUU 11 JUULI ­ HEINAKUU 16 AUGUST ­ LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER ­ MIHKLIKUU 20 OKTOOBER ­ VIINAKUU 24 NOVEMBER ­ TALVEKUU 25 DETSEMBER ­ JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kümnevõistlus

Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, kuid erakordsed kehalised võimed ja visa võitlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringi sihikindlalt harjutama oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisesse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis teiseks. Tugevamad olid Palul vastupidavus ja osavusalad, vähevõitu oli kiirust ja jõudu. Heino Lipu ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga...

Kehaline kasvatus
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sääsed

Kui kuuks ajaks kodust ära minna, siis võivad majasääsed täis arengu läbi teha kraanikausi vesilukus või tualeti loputuskasti vees, toitudes seal arenevatest mikroorganismidest. Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel. Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele. Arvatakse, et ta tekkis Vahemeremaades, kust hakkas edasi levima üle kogu maakera, kasutades ära majades aastaringi hoitavat sooja mikrokliimat, veetorude nõrgemaid kohti ja inimeste lohakust. Peterburis oli ta näiteks olemas juba möödunud sajandi alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad. Sääskede paljunemine Üks emane sääsk muneb tavaliselt 200­300 muna, millest mõne päeva möödudes kooruvad vastsed. Kõikide liigid munevad seisvasse või aeglaselt voolavasse vette...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti teater 1918-1940

lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Troopilistelt laiustel liigub hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile. 4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool(-2). Juulis juunis hästi natuke suurem...

Geograafia
204 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Metsavenna Talu

Põhjusi oli mitmeid - kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist, jõukamad talunikud pelgasid Siberisse küüditamist; vabatahtlikult või sundkorras saksa sõjaväes teeninud mehed pagesid arreteerimise eest; paljudel metsa põgenenutel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil. Kõrgemasse metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid sunnitud valima nimetati metsavendadeks. Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti või saadeti pärast tabamist Siberisse. Viimased põhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses. Pilte metsavendadest: Isa mälestus Mu isa oli loomult lahke ja lõbus mees...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Afganistan - referaat

Ta saab oma vee Hindukusist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sstnis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jallbdi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.Har Rdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav. Järved Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zarkol, mis asetseb...

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed sõnajalad ja vaid vähesed õistaimed. Valgusepuuduse tõttu on enamik elust koondunud maapinnast kümneid meetreid kõrgemale. Puud on igihaljad ning õitsevad ja viljuvad aastaringi . Suurem osa vihmametsa värvikirevatest viljadest ja õitest kasvavad võrastikes, kinnitudes tihti otse tüvedele ja jämedatele okstele. Mitmed taimeliigid kasutavad valguse ja toitainete hankimiseks teisi taimi. Kiiresti kasvavate vartega liaanid ronivad võsutippudega puutüvele kinnitudes võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
64
ppt

Laululinnud

Suve ainukeses kurnas on 3 5 muna, keda hautakse keskmiselt kaks nädalat. Toidulaud. Peoleo põhitoiduks on putukad ja nende vastsed, vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel marjade valmides sööb ka neid. Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi . Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk Euroopasse. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruarismärtsis. Must pealagi, valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg....

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Marco Polo

Näiteks kui naine jääb raskejalgseks, ei puutu mees temasse enne, kui ta on sünnitanud.(3.) Aga sellel saarel ei ela mehed koos naistega, vaid naised elavad eraldi teisel saarel millel on nimeks Naiste saar. Meeste saarelt lähevad mehed Naiste saarele ja jäävad sinna kolmeks kuuks: märts, aprill ja mai. Pärast seda naasevad nad jälle Meeste saarele. Meeste sõnul ei ole nad aastaringi ühes naistega seepärast, et nõnda ei ole võimalik neil elada. Ilmale tulnud poegi kasvatavad naised niikaua, kuni pojad on neljateist aastased, siis saadetakse nad isade juurde Meeste saarele. Kui mehed naiste järele tulevad külvavad nad maha teravilju, mida siis naised harivad ja koristavad. Naised korjavad ka puuvilju, mida kasvab seal väga ohtralt. Nende ainuke isand on piiskop, kes allub Sokrata piiskopile. Sokrata peapiiskopil aga pole mingit tegemist Rooma paavstiga...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg,viikingid

Kiviaeg.elati 15-30liikmeliste kogukondadega, mis koosnesid 2-4perest.võisid tekkida aastaringi kasutatavad asulad.töö ja tarberiistad valmistati kivist,luust,sarvest,puust.tulekivi.kvarts. kivikirveid kasutati ja sarvi ja luid,millest valmistati ahinguid,harpuune.head võimalused kalastamiseks,tähtis oli jaht(põdrad,koprad,linnud)keraamika kasutuselevõtt 5000ekr.savinõud,menutasid padasi.kammkeraamika kultuur,asulad paiknesid jõgede,järvede ääres.arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused.matmiskombed-asula territooriumile või põranda alla,kaasa pandi noake,ehteid...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vene rahvusköök

Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan...

Kokandus
120 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Jaapan

Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi , pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksiseerinud, kasvatati vaid siidiusse....

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jaanipäev - Referaat

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese...

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Veestik - Peipsi järv

Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest aj...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lõpueksami kokkuvõte

· Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ja mussoonmetsad. · Savannides kasvavad kõrged rohttaimed ja üksikud puud. Seal elab palju rohusööjaid loomi. · Aafrika savannidel pindala vähenes kõrbestumise tõttu, eelkõige Saheli piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsel alasel paiknevad majanduslikult vähearenenud riigid- arengumaad. · Ekvatoriaalses kliimavöötmes on aastaringi niiske ja palav. Seal kasvavad rikkaliku taimestiku ja loomastikuga vihmametsad. · Vihmametsade pindala vähenemine üleraiumise ja alepõllunduse tõttu on maailma suuremaid keskonnakahjustusi. · Mäestikes muutub kliima jalamilt ülespoole jahedamaks, mis põhjustab ka loodusvööndite vaheldumist. · Kõrgvööndite arv on ekvaatori piirkonnas asuvates mäestikes suurem kui põhja ja lõuna pool ekvaatorit. · 3. maakeral on umbes 200 iseseisvat riiki....

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Köögiviljad ja seened

Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad...

Kokandus
57 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Mahtra sõda referaat POLE SISUKOKKUVÕTE!

Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas: - rakmetegu - mees hobuse või härjapaari ja töövahendiga aastaringi - jalategu - teoline jalgsi suvehooajal so jüripäevast mihklipäevani. Jalategu tegid enamasti nn vaimud - naised ja alaealised. 2) abitegu, mis omakorda jagunes kaheks: - abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks jne) lisainimesi - nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Autocad II

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka ­180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...

Autocad
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun