Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakend...
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD....
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID ........................................................................
Kokku 13 140€ Sarnane korter Koplis 6640€ Reisiaeg kesklinnas asuvasse kontori ca 1h päevas 240 päeva aastas = 240h, tunnihind tööl ca 10€ 2400€ Kokku 9040€ Aastane kokkuhoid 4100€ Vaatamata sellele, et mõlemad 3-toalised korterid asuvad 2003 aastal valminud majas, aitab see arvutus selgitada kahe ehituslikult sarnase maja erinevate hindade olemust. 2.10. Krundi maksumuse mõju maksumusplaanimisele Ehitusmaksumust saab aga alati optimeerida alandades seina- / põrandapinna suhet, vältides mitmekorruselisust, tsentraliseerides insenerivõrke jne. lahus krundi maksumusest.
keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%. Sama inventuuri andmetel on metsamaal kasvava metsa tagavara 458 miljonit m3, igal metsamaa hektaril kasvab keskmisena 207 m3 puitu. Lisaks kasvas 6,9 miljonit m3 puitu ka põõsastikes ja looduslikul rohumaal ning metsades esines 16 miljonit m3 püstiseisvaid surnud puid ja 14 miljonit m3 lamapuitu. Puistute keskmine aastane juurdekasv on 12,1 miljonit m3. Võrreldes 1937. a hinnanguga on puidutagavara suurenenud enam kui neli korda. Arvestades kasutatud meetodeid ja nende objektiivsust võib eeldada, et reaalselt on metsamaa tagavara suurenenud 3-3,5 korda. Põhjusteks metsamaa pindala ja metsa keskmise vanuse oluline suurenemine, aga ka metsa kasvutingimuste paranemine, seda nii looduslike protsesside kui inimmõju tulemusena. Keskmiselt on Eestis iga elaniku kohta 1,7 ha metsamaad ja 340 m3 puitu
Isa, kas lubad?--Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?" Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Koidula noorusaastad Pärnus Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Sellest viis ta
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Kontolltööd ja eksamid > Eksam A > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2. Disinflatsioon ja deflatsioon: Student Response ...
Metsad moodustavad riigi pindalast ligikaudu 30- 35%.Serbias ja Montenegros valitseb lähistroopiline agrokliimavööde.Täpsemalt ,aga läänerannikute vahemerelises valdkonnas.Sealsetes kliimaoludes kasvavad puudest väga hästi igihaljad taimedehk okaspuud,sest vahakiht takistab kuumadel suvedel vee aurumist..Palju on ka kõvad lehtja väärispuud.Väikese vee vajadusega puud nagu okkaspuud kasvavad ka mägedes.Metsa aastane juurde-kasv on suur (15-17 m3/ha),kuid intensiivse maakasutuse tõttu metsade arvukus ja paljusus vähenenud iga aastaga. 12 Kauplemise puidutoodetega muutus aastatel 1993-2002.riik kaupleb ja ekspordib palju ümarpuitu välismaale,mis tõendab , et riik on arengumaa.Kuigi ümarpuidu ekspordi maht aastatega
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada, soovitav on lõhata reljeefi madalamatesse kohtadesse augud ja need täita mullaga. Augud võiks olla ühenduses. 6) LIIGNIISKUSE PAHED, TUNNUSED JA PÕHJUSED liigniiskuse tunnused. Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogilistel ja sellel mullal kasvavate taimede väliste tunnustena. Välistunnustena taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides, metsas puude võrad ümmargused ja aastane juurdekasv väike. Puude okstel rohkelt samblikke. Metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed. Liigniiskuse tunnuseks on pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale jääv pinnavesi. Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Liigniiskuse pahed. Suurimaks paheks on õhu puudus mullas. Kui taimejuured ei saa õhu vahelduse puudumise tõttu hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast, tekivad mürgise
Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad, kes Itaalias elasid. Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad v...
· Tema loomingut läbib terav vastuolu - võitlus gooti stiili mõjude ja uue realistliku käsitluse laadi vahel · on loonud õlimaale, joonistusi, akvarelle ja graafikat · kirjutas olulisi õpetusi perspektiivist ja inimkeha proportsioonidest · rõhutas veel sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikust joonistamise juures. · üks parimaid graafikuid, teinud puu ja vase gravüüre · "Jänes" 1502 · "Kaks muusikut" 1504 · "12 aastane Kristus" 1506 · "Väike öökull" · "Aadam ja Eeva" 1507 · "Püha Kristofer" 1511 · "Kolmainsuse imetlemine" 1511 · "Noore mehe portree" 1521 · "Madonna ja laps pirniga" 1526 · "Jalutuskäik" · "St. Eutace" · "Autoportree" 1500 Albrecht ise Jeesusena Pieter Braueghel vanem (1525-1569) · oli joonustaja, graveerijaja maalikunstnik · töid iseloomustavad elujõulised talupoja tüübid ja kaasaegne olustik
NH3 0,056: nitrifitseerijad bakterid NO2; taimed orgaaniline N. NO2 0,027: nitrobakterid NO3. Fosforiringe: Fosfor on kriitiline vee ökosüsteemides, kuna limiteerib sealset produktsiooni. Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks. Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanides toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavaks. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub
enne, kui ,,Titanic" jäämäega kokku põrkas, ei päästnud see Andrewsi sõnul mitte midagi. ,,Titanicu" põhjaminek oli vaid aja küsimus. ,,Titanicu" radist Phillips hakkas saatma CQD hädasignaali, ,,Titanicu" kutsungit MGY ja laeva koordinaate. Muuseas oli ka ,,Titanic" esimene laev, kes saatis SOS hädasignaali Atlandi ookeanilt. Kuid levihäirete tõttu saadi koordinaatidest valesti aru. ,,Titanicust" 58 miili kaugusel asuva ,,Carpathia" 21- aastane radist Harold Cottam võttis vastu uppuva laeva hädasignaali ja teavitas sellest ,,Carpathia" kaptenit Arthur Henry Rostronit. ,,Carpathia" kapten mobiliseeris laeva meeskonna. Teade jõudis edasi ka maismaale, kogu maailm jälgis pingsalt sündmuste käiku. Teate sai kätte ka sõsarlaev ,,Olympic", kuid ta asus kahjuks 500 miili kaugusel. Kuid mitte ükski teine laev ei olnud nii lähedal, kui too salapärane alus, mille tuled näisid helendavat kõigest kümne miili kaugusel
alles 50 aasta pärast inimese surma et tekstidest mingit kahju elavatele inimestele ei tuleks. Nad käisid ka Teatris mi9s ei olnud üldse nii suursugune naug roomas vainägi pigem välja nagu laadaplatisl koorraldatud näitemäng, Kuid kõik mis teatris esitati oli elust enesest ja tegelasteks oli tavalised inimesed. Linn oli endale ka tavaliasete inimeste seast valinud aasta inimese kelleks oli Lehma- Lehmalaura umbes 30 aastane tüarlaps kelle oli üsna ümar figuur liikus natuke rahvas ees ja rahvas oli lausa sillasvilistasid ja plaksutasid nagu jaksasid ja Lehma-Laura kutsuti 7 korda lavale tagasi. Kui nad edasi raamtukokku liikusid pidi seal olema haudvaikselt kuna ei tohtinud lugeijaid segada- kuigi raamatukokku mindi pigem selleks et üksi olla ja puhata raamatukogu ja tempel olid kaks kohta kus võis üksi olla, raamatukogus tihti isegi magati kuid kui norskamiseks läks tuli valvur ja taastas vaikuse
SAKU GÜMNAASIUM Kreet Käärma RICHARD ROHU ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Inga Uusmaa Saku 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I RICHARD ROHU ELU 4 1.1 Richard Rohu lapsepõlv 4 1.2 Richard Rohu kujunemine kirjanikuks 5 II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna ...
konsulaat. Napoleon kõie olulisem konsulaat, kes sisuliselt kõik ise otsustas. Riigis alagasid olulise muudatused. Ta pööras suurt tähelepanu majandusele. Manufaktuuride rajamine, suurenes eksport ja import ning sellega tekkis ühiskonnas rahulolu. Napoleon alustas ka seaduste ümbertöötamist ja muutis, kohtu ja politseisüsteeemi, võitles korrupteerituse vastu ja sellega võitis rahva poolehoiu. Esialgu pidi konsuli amet olema 10. aastane , aga 1802 esitati rahvale küsimus, kas konsuli amet peks olema eluaegne ja seega nim Napoleon eluaegseks konsuliks. See ei rahuldanud teda ja kõik märgid viisid selleni, et ta peaks ennast kroonima. Ta nimetaski ennast 1804 keisriks ja kuulutas keisririigi. USURPAATOR-illegaalselt võimu haaranud isik. Paljudes riikides ei tunnustatud teda kui ametlikuks keisrit. Selle tulmusena algasid ka uues koalitsioonisõjad ja taheti Napoleonit kukutada , eesotsas Inglismaa.
vääriskividega kaubelda. Nad rändasid läbi palju linnu ja kohti. Veneetsiasse jõudes sai Niccoló kuulda, et tema naine oli vahepeal surnud ja teda oli ootamas tema viieteistkümneaastane poeg Marco. Nii jäid vennad ligi kaheks aastaks Veneetsiasse ootama päeva, millal ametisse pühitsetakse uus paavst. Kaks aastat hiljem alustasid vennad taas teekonda, kartes, et jäävad suurkhaani tagasiminekuga muidu liiga hiljaks. Sedapuhku võeti Veneetsiast kaasa ka Niccoló seitsmeteistkümne aastane poeg Marco. Nad läksid otse Akkasse, kus said kokku taas legaadiga. Nad palusid temalt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida suurkhaan oli soovinud. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu.
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
Jamaica Üldiseloomustus Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km². 1. Pilt: Jamaica kaart. 2. Pilt: Jamaica paiknemine. Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel. Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Ros, Port Antonio ja Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal. Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica. Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoon...
Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. 10 KOGEMUSED Tõsielulugu ecstasyst, rääkinud 15 aastane Anna. "Ecstasyt söödi ikka viis-kuus tabletti järjest. Noh, siis alguses pidutsed kõvasti, tantsid ennast tühjaks ja siis istud veel kümme tundi üleval. Magama jääda ei saa, süda tambib sees. Suht vastik olemine. Mõnikord venisid need nädalavahetused ikka meeletult pikaks. Alustati juba neljapäeval ja oldi kolm ööd järjest üleval. Aga see nädal, mis pärast tuli, oli selline uimane, kogu aeg magad ja oled väsinud. Tõused hommikul üles, sööd natuke ja magad edasi
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
jõul kellegi sisse pääsu takistada. Olümpiavõitjad tõid kuulsust kogu oma linnale ning neid hinnati kõrgelt. Paljudest neist said lõpuks mõjukad riigimehed. Peeti olümpiavõitjate nimekirja.. Esimene OM toimus 776. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused ja muu iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus domineeris mees. Abielu sõlmiti mehe ja tulevase äia vahel. Tavaliselt võttis 30- 40 aastane mees endale naiseks noore (~16-20) tüdruku. Poolte kokkuleppel võis abielu lahutada ja naine sai oma kaasavara tagasi. Abielu eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi; aristokraatide seas olid olulised ka poliitiliste sidemete sõlmimised. Tunded olid ebaolulised ja tihti ei puutunud mees ja naine ka abielu jooksul eriti palju kokku. Mehed käisid koosolekutel jne, naised püsisid kodus ja kasvatasid lapsi. Pidudel
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Avaliku õiguse/eraõiguse osakond Veronika Kasak II aasta statsionaarõpe KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE Uurimustöö Õppeaine: Põhiseaduslikkuse järelvalve Õppejõud: lektor Ilmar Selge Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu ...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate sõnadega: "See on advokaadi oma, kes elab oma tagasihoidlikku eraelu kontori ja kohtu vahel. Kui aga vaja, siis ei pelga ta astumast ka ajaloo kohtu ette ja ajamast seal suurimaidki protsesse, mis eesti rahval ü...
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja se...
kaardi raamile. Maastikujoone orienteerimine võib toimuda tõelise-, magnetiliseasimuudi või direktsiooninurga järgi. Tõelist asimuuti saab looduses määrata vaid astronoomiliste vaatluste abil ja max täpsuseg 0,5''. Magnetilist asimuuti loetakse magnetilisest meridiaanist ja välitingimustes saab seda määrata bussooliga täpsusega 12'. Magnetilise meridiaani hälvet tõelisest meridiaanist nim deklinatsiooniks ehk käändeks. Deklinatsioon on muutuv suurus, aastane muutus ulatub 8'-ni ja ööpäevane kuni 15'-ni. Magnettormide puhul võib see hälve ulatuda mitme kraadini. Direktsiooninurgaks nim joone suuna ja ristkoordinaatide võrgu joone põhja suuna vahelist nurka. See on tavaliselt aluseks ja maastikul saab direktsiooninurga suuruse määrata kahe geodeetilise võrgu punkti abil. Deklinatsioon on pos kui magnetiline meridiaan kaldub tõelisest meridiaanist ida poole.
1. Ladu peab olema köetav. 2. Ääris või laadimisplats väljaspool ladu peab olema kaetud katusega.. 3. Vajalik lao pindala leitakse valemiga K tr Qt Th 1,3 * 17000 * 7 F= = = 630,7 m 2 365 hv K h K l 365 * 2,1 * 0,8 * 0,4 K tr = 1,2-1,5 transportvahendite ebakorrapärase saabumise koefitsient. Qt - aastane toodang, m 3 Th = 6-8 ööpäeva, toodangu hoidmise aeg 16 hv - virna kõrgus, m ( keskmiselt 3 4 pakki kõrguses ) K h = 0,8 virna kõrguse täite koefitsient K l = 0,4-0,5 laopinna kasutamise koefitsient 4. Vineeri tõstmine ja ümberpaigutus peab toimuma pakkidena. 5
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lis...
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega ...
Soo kasvukohad. Metsatüpoloogia kaasaegse versiooni arendaja Erich Lõhmus. Keskkonnatingimused (mulla pH, niiskusgradient, üldistatud pinnase viljakus) määravad metsa kasvukohatüübid, kus domineeriv puuliik määrab ära metsatüübi (kooslusetüübi). 35. Selgitage ökosüsteemi muutuste ajaskaalat · Lühiajalised muutused valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused · Eriaastased muutused nt 10 aastane periood. Fluktuatsioonid, pöörduvad muutused · Suktsessiooniline ajaskaala 10 kuni sajad aastad. Toimuvad suktsessioonilised muutused · Paleoökoloogiline ajaskaala 1000ndete aastate lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala · Miljonid aastad evolutsiooniline ajaskaala 36. Mis asjaolu (nähtus) eelneb suktsessiooni käivitumisele? · Substraadi paljastumine · Organismide levimine · Asustamine · Konkurents · Reaktsioon
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel ...
Mõned talupojad õppisid 25 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 241. 26 V. Ilja, Vennastekoguduse ajalugu, 41. 27 G. Philipp, Die Wirksamkeit der Herrnhuter, 267-268. 28 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 252. 29 Eesti Evangeelne Vennastekogudus, Ülevaade vennastekoguduste ajaloost, 5. 30 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 403. veel üsna vanalt lugemise selgeks. Näiteks liitus Kuldi Ado Kambja vennaastekogudusega ja õppis lugema, olles ise peaaegu 50. aastane. Temast sai koguduse sees nn lasteisa, kelle ülesanne oli lugemisoskust ka lastele õpetada. Lugemisoskuse omandamine sujus talupoegadele lihtsamalt kui kirjutama õppimine, mis hakkas neile õige vaevaliselt külge. Näiteks kirjutas Kanepi ringkonna hernhuutlaste juht Köningseer, et ,,kirjutamine on peaaegu kõigile velistele säärane raske töö, et nad meelsamini reht peksaks ja teeksid kõige raskemat
Järglasi on enamasti 1. Suremus Jahimehed, liiklusõnnetused. Hundid ja mingil määral ka ilvesed, kuid enamasti saavad suurkiskjad jagu ainult vasikatest või emastest loomadest. Metssiga (Sus scrofa) Esimesed 4-5 kuud on nad triibulised (põrsad). Edasi nimetatakse kesikuks ja täiskasvanud seaks. Kõige enam kahjustusi teinud ulukiliik. Metsseaga on võimalik sotsiaalselt sõbruneda. Välimus Põrslane (20kg), aastane loom (40-50kg), suur kult võib kaaluda 200-250kg. Kuldil on väga võimsad kihvad. Emasloomal tagasihoidlikud. Need on silmahambad, mis kasvavad kogu elu. Teritab kihvu. Kihvad on mõeldud mingil määral vaenlase vastu võitlemiseks, kuid ka turniirirelvadeks ning põhiliselt jooksuajal teise isasega võitlemiseks. Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa.
Sellest mõnevõrra vähem on tõusnud õhutemperatuur veebruaris ja aprillis ning märksa vähem jaanuaris ja mais (Kallis 2009). Kuna Eesti paikneb nõnda suurel geograafilisel laiuskraadil, kõiguvad valgustingimused suve ja talve vahel suurtes piirides. Päev on kõige lühem talvisel pööripäeval: Põhja-Eestis Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Lõuna-Eestis Valgas 6 tundi 39 minutit. Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi 40 minutit ja 18 tundi 10 min. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel, kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ja kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli 10 palli skaalal. Kõige pilvisem on novembrisdetsembris (89 palli), kõige selgem aga mais juunis (56 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal (http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/, 2010)
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
vanuseni (infantes) ja lapsed 7-14 a. vanuses (infantiae maiores). Lapsi kuni 7 a. asendas täielikult eestkostja. Lapsed 7-14 a. vanuses omasid piiratud teovõimet, näiteks võisid nad sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks. Isikud üle 14 a. loeti Roomas üldreeglina täiskasvanuks. Hiljem muudeti lisaks liigitust isikud alla 25 a. ja kõik üle 25 a. olid täisealised. Imperaatorite ajal leiti, et mõnel juhul on 25 aastane teovõime piir liiga kõrge.Constantinuse ajal määrati teovõimelisuse vanusepiiriks 18 aastat. Eestkoste naiste üle. Vanimad õigussüsteemid loevad naise teovõimetuks isegi siis, kui ta ei ole mehe võimu all. Sel ajal õiguskaitse, seega tema omaminegi, eeldasid isiku võimet kanda relva. Elutingimuste arenedes eestkoste naissoost isikute üle kaotas oma mõtte. Roomas vabariigi lõpul oli tal vaid veel formaalne tähendus
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeeti...
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..................................................
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja e...
1. Carl Maria von Weber (1786 1826) SAKSA RAHVUSOOPERI RAJAJA, pööras tähelepanu saksa rahvalikule muusikale ooperis ja orkestritämbritele. Carl Maria von Weber, a cousin of Mozart's wife Constanze, was trained as a musician from his childhood, the son of a versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting without the use of violin or keyboard instrument. As a composer he won a lasting reputation with the first important Romantic German opera, Der Freischütz. kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia...
Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud sinna kunagi tagasi, ja jõudis 1757. aastal Riiga koduõpetajaks. Alates 1758. aastast oli ta koduõpetajaks Äksil. 1760. aastal pühitseti ta Riias pastoriks ja samal aastal õnnistati Äksil ametisse. Ta abiellus eelmise Äksi pastori lese endast kümme aastat vanema Christine Elisabeth Dehniga, kellel oli neli last, 1760. aastal, olles ise sel ajal 23. Aastane. 1761. aastal sündis talle poeg August Wilhelm. Ta naine suri. Poeg heitis hinge aasta hiljem. Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Põltsamaa jäi 27. aastasele noorele elukohaks tervelt neljakümneks aastaks. Ta abiellus endast 14 aastat vanema Barbara Christine von Spandekauga. 1765. aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine. Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
