protsess tööstuses. Senini säilinud ettevõtetest, siis pärast reformi allus kooperatiivsed ettevõtted (artellid) Eestile 420 ettevõtet, mis andsid reorganiseeriti 1950. aastate lõpul kokku 80% siinsest riiklikeks ehk teisisõnu tööstustoodangust. natsionaliseeriti täielikult. Tõsi, ka rahvamajandusnõukogu 1950. aastail säilitas Eesti tööstus ajal allus Eesti majandus tervikuna mitmed osalt veel iseseisvus- või Moskvale, s.t. keskaparaadis isegi tsaariajast pärit jooned. Edasi kinnitatud plaanile. Ent kuniks töötasid arvukad iseseisvusajal või operatiivne otsustamisõigus oli Tal- enne sedagi alustanud ettevõtted, linnas, oli asjaajamine mõnevõrra
Kasse (Kase) omandasid 4000 hõberubla eest parun Georg Stackelbergilt Losu-Epu kolmehobusetalu. Talude ostmise protsessi tegelikuks alguseks Hallistes ning kogu Eestis võib pidada 1853. aastat, mil Abja „hull parun“ Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 1856 aastal osteti Penujas 34 talu ning 1856–1858 Vanamõisas 136 tükki. Halliste kihelkonna taluhäärber – moodsa taluelu sümbol. Kokku omandasid Halliste talupojad 1850. aastail 93 talu. Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860. aastat nii palju talusid päriseks kui Halliste kihelkonnas. Eriti palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks: 1872 ostis Abja valla mees 60 000 rbl eest Abja-Vanamõisa ja 1870. aastal ostis Widriks 20 800 rublaga ära Penuja mõisa
1905,"Taara"seltsi juures). 1906.aastal muudeti kutseliseks Tartu "Vanemuine" ja Tallinna "Estonia". Esimene algupärane operet 1908. aastal. Kolmas kutseline teater Pärnus "Endla" Teatrielu areng Ilmus teatri,kunsti ja kirjandusajakiri Tallinnas. 1917.aastal peeti esimene näitlejate ja teatritegelasete kongress. 1921. aastal asutati Petrogradis. Kutselised teatrid asutati ka Viljandisse ja Narvasse. 1920.1930. aastail täiustati teatrielu. "Estonia" draamatrupp viidi Draamateatrisse. Tähtsamad tegelinskid "Vanemuise" juht K.Menning A.Lauter võimekas teatrijuht. Tänan tähelepanu eest
REIN MARAN Merlyn Jürgenson 2013 REIN MARAN Sündinud – 13 september 1931, Tartus Filmioperaator Lavastaja BIOGRAAFIA Aastal 1972 lõpetas ta Üleliidulise Kinematograafiainstituudi teadusfilmi operaatorina. Aastal 1967 asus ta tööle Tallinnfilmis, hiljem Eesti Telefilmis. Tema eestvõttel asutati 1964. aastal fotogrupp "Stodom" ja 1989 Tallinna Fotoklubi. Aastail 1989–1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees. Alates 1996. aastast õpetab ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis. FILMOGRAAFIA Mängufilmid Dokumentaalfilmid Autorifilmid KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Maran http://www.gaviafilm.ee/et/content/reinmaran http://www.gaviafilm.ee/et/content/hiitelummus es2013 Google pilt http://www.youtube.com/watch?v=LfhUhsktkjk ...
Ka pärast sõda oli lihtne rahva poolehoidu saavutada neil juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ja muuta inimeste elu paremaks. Pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve, nii leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Paljudes Euroopa riikides kuulus parlamenti palju erakondi, seepärast oli otsuste tegemine raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sageli nimetatakse enamikku 1920.-1930. aastail kujunenud diktatuure fasistlikeks. Kuid täie õigusega võib sõna "fasism" kasutada vaid Itaalias valitsenud diktatuuri kohta. Itaalia armee oli Esimeses maailmasõjas üpris nõrk suutes kogu sõja vältel võita vaid ühe lahingu. Pärast sõda pidi Itaalia leppima lubatust palju väiksemate aladega
Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliitik ja Eestimaa Kommunistliku Partei I sekretär aastail 19441950, sammuti oli ta teadlane. Karotamm oli ka "juunikommunistide" juht, kes pidi pärast Teise maailmasõja lõppu juhtima Eesti taasnõukogustamist. Stalini ja tema meeskonna valvsa pilgu all pidi Karotamm oma alluvatega muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Kuni 1949. aastani võisid stalinistid tema tööga rahule jääda, ent
Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk.
Tootlikud jõud olid saavutanud taseme, kus toodeti rohkem kui ühiskond tarbis. Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja inglise majandusteadlane John M. Keynes (1883-1946). Erinevalt teistest kodanlikest majandusteadlastest väitis ta, et kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Ainsaks jõuks, mis suudab majandust vajalikul määral korraldada, on riik. Et seda kõike saavutada, oli vaja muuta senist suhtumist riigi eelarvesse. Keynes kinnitas, et ei maksa tunda hirmu, kui riigi kulud on tuludest suuremad, kui eelarve on
Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Lepo Sumera (08.05.1950 Tallinn - 02.06.2000 Tallinn) Üks selle põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu pikaaegne juht, olnud ka Eesti kultuuriminister. Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juures ning jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta oli professor Heino Elleri viimane õpilane. Viimase surma järel (1970) õppis Sumera edasi Heino Jürisalu juures. Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. Lepo Sumera on töötanud helirežissöörina Eesti Raadios (1971-1980). Hea suhtleja ja organisaatorina oli ta hinnatud ka ühiskondlikes ameteis. Ta on olnud Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). 1993
Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodud 1 2 ideoloogiaga . Kõikehõlmav tsensuur , avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid Eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Teise maailmasõja järgseil aastail oli kirjandustraditsiooni säilimise pearaskus pagulaskirjanduse kanda. Eestis algas kirjanduskultuuri hävitamine, välismaal üritati seda aga säilitada, kuid esialgu ilma eriliste uuenduskatseteta. See tähendas luule püsimist peamiselt arbujate3 kujundatud klassikalises mallis ja lähimineviku realistlikku kujutamist. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise
maa, ks maailma thtsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur. prast sda on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ssteem. 1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus.
Lepo Sumera 8.05.1950– 2.06.2000 Elulugu O Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
Navitrolla Maalikunstnik Valisin selle kunstniku kuna: Ta oli esimene kustnik, kes mõttesse tuli Ta teosed on naljakad ja omapärased Tal on huvitav stiil Heiki Trollast sündinud 10. augustil 1970 Navi Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna Elab LõunaEestis Looming Fantaasiamaalid Postkaartidel ja kalendrites Purjelaev Galaxy Naivism, sürrealism Loomad Zenbudistlik kunstikäsitlus Tänapäeva koomiksikunst Galeriid, näitused Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus Näitused aastast 1989 Galerii Tallinnas Peidus 2008 Neli sekundit enne kokkulepet lehvita Jätke maandumis koht meelde Kokkuvõte Mulle meeldivad tema teosed Ta on huvitav kunstnik
Jalgpall Koostaja: Mathias Ranna Laagri 2012 Lühiajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Kuulsused Jalgpallimaailmas on mitmeid kuulsusi nagu näiteks: Lionel Messi Cristiano Ronaldo Neymar Santos Fernando Torres David Villa Mario Balotelli Maailmarekordid Noorim mängijaNorman Whiteside 17a. (Iirimaa) Vanim mängijaRoger Milla 42 a. (Cameron) Kiireim värav(ajaliselt)Hakan Sükur 11 sek. (Türgi)
aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk. 4 Filmikunst: Heli ja värv Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst lähendas filmikunsti kirjandusele ja teatrile. Siiski ei tahtnud mõned inimesed esialgu helifilmi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. Filmiloojate read täiendasid uute tegijatega. 1920
Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a. Tallinnas ning on maetud Kose kirikuaeda.
aastal, kuigi juba 1903. aastal avaldas Gustav Suits Lindas programmilise artikli "Kujutavast kunstist Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus kaasmaalasi üles raha koguma illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks, tuues eeskujuks soomlaste "Kalevala". Eesti kunstiajaloos jäi Akseli Gallén- Kallela ja tema õpilaste Karjala muinsusvaimustuse ajajärk küll läbi elamata, ent rahvuseepose illustreerimise küsimus aktualiseerus Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 1911 1913, mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati tellimus anda Eesti Rahva Muuseumi üritustel, publitsistikas ja seltside kõnekoosolekuil muinsushuvilisena esinenud Kristjan Rauale. Pöördelised sündmused maailmapoliitikas, vaidlused "Kalevipoja" keele üle ja ilmselt ka rahapuudus venitasid "Kalevipoja" illustratsioonide valmimist aastast-aastasse. 1929. aastal ilmus August
optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti
Peaaegu kõik trükised, nagu ka nendega seotud inimesed võeti riikliku kontrolli alla, kirjanduse hävitamise katkestas sõda. III Saksa okupatsiooni ajal jätkus kirjanduse kõrvaldamine raamatukauplustest ja ladudest. 1941. aasta novembris ilmus Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik nr.1. Salajane, ainult teenistuslikuks kasutamiseks, koostajad anonüümsed. Kõrvaldatavad raamatud jaotati seitsmesse kategooriasse: 1) aastail 1917-1941 ilmunud Nõukogude Vene kirjandus, v.a. klassikud ja puhtteaduslikud tööd ilma kommunistlike kommentaarideta või sissejuhatuseta. 2) kommunistlik kirjandus igas keeles 3) inglise ja prantsuse kirjandus alates 1933 algkeeles ja tõlkeis v.a. klassikute uusväljaanded 4) Eestis kommunistide valitsemisajal 1940/41 ilmunud kirjandus v.a. puhtteaduslikud tööd 5) juudi kirjandus igas keeles 6) Saksamaalt 1933. aastast
isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade
müüa. Kuna aga tarbijate ostuvõime on piiratud, siis mõne aja pärast turg täitub ning toodangut ei suudeta enam turustada. See põhjustab tootmismahtude vähendamist ning töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu, mis omakorda tähendab inimeste sissetuleku vähenemist. See ahendab omakorda turgu veel, kuni ongi käes suur kriis), struktuurne kriis (uute tootmisvaldkondade (auto- ja masinatööstuse, elektrotehnika) areng 1920-ndail aastail oli väga kiire, teised majandusharud ei suutnud sellist tempot hoida. Uute toodete jaoks polnud aga piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas tänu uutele tehnoloogiatele palkadest kiiremini. Mõni majandusteadlane arvab, et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63%
rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate
Lõuna-ja Põhja-Vietnami lahutava piiri lähedusse loodi n.ö. surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saamist Põhja-Vietnamist. Washingtonis arvati, et sellist ebavõrdset sõda oleks Honoi vastu täiesti mõistuse vastane jätkata, kuid Põhja-Vietnam jätkas siisgi. Üsna varsti kaotas USA lennuvägi oma üleoleku ning NSV Liit aitas Põhja-Vietami effektiivse õhutõrje süsteemi loomisel. Aastail 1964 – 1972 kaotasid ameeriklased rohkem kui 4000 lennukit. Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. USA sõdurid hakkasid oma viha tsiviilelanike vastu välja elama. Pärast seda, kui sõja koledusi hakati näitama USA televisoonis, puhkes protestilaine. Noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minemast. NSV Liidu ja Hiina tehniline ja sõjaline abi kommunistidele võimaldas neil USA rünnakutele vastu pidada mitu aastat.
MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS. Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rah...
Eesti jalgpalli ajalugu Klubitasandil oli Eesti aastail 19691982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama Roman Udakivi, kes moodustas Tallinnas eestikeelsed treeningrühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 19801989 Ubakivi ja Olev Reimi eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond Lõvid, kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas Mart Poom ja Mart Reim. NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse mõned siiski pääsesid. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil
Üldtaust Mercosur (Brasiilia, Argentiina, Uruguay, Paraguay) loodi 1991. aastal, et saavutada EL-i eeskujul regioonisisene integreerumine. 2006. aastal liitus Mercosuriga varasem Andide Ühenduse liige Venezuela. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega. Omavaheline kaubakäive on aastail 1991-1997 kasvanud 4 korda. MERCOSUR-i liikmesmaade edu on aluseks tema laienemisele. Mercosur hõlmab 70% Lõuna-Ameerika pindalast, elanikkonnaga üle 200 miljoni inimese ning tema sisemine kogutoodang on umbes 900 miljardit dollarit aastas. Need riigid on tegutsenud edukalt, kusjuures valdavale osale kaupadest omavahelises kaubavahetuses on tollid kaotatud. Seega on tekkinud kaubandusliit. Loodud on tolliliit ja kehtestatud ühtne toidupoliitika kauplemisel kolmandate maadega.
1914. aastal ilmus "Roheline Moment", mille nimi tuli rohelisest paberist, millele teos oli trükitud. Jätkates traditsiooni, oli ka see albumi sümbolistlikku laadi ja epateeriv. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920ndail Visnapuu ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjanduslike diskursustega. Muuhulgas
tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit
lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus, julgeolekuorganitel suur võim, kommunistlikule parteile allutatud kogu elu riigis. 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960
Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud. American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal kuulutas end iseseisvaks Iirimaa, mille tagajärjel toimus Inglise–Iiri sõda (1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele. 1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime.
2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Balzac`i teose nimi 12. Putukate alamselts kahetiivaliste seltsis. 13. Kunsti suund, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele 14. Eesti kuulub 22. septembrist 1921 ... 15. Eesti on ... vabariik
otstarvet ehk funktsiooni. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakut, mis meenutas vormikuube. Pärast sõda said suurmoeks nailonsukad. Kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Selles oli suur osa Pariisi moekunstnikul Christian Dioril, kelle tähelend algas 1947. Aastail. Tema loodud on näiteks kuulus pikk pidulik klossseelik, mis püsis moes veel 1960.aastalgi. Selle juurde sobisid 1930. Aastail moes olnud pikad kindad. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii tugev, et peene piha saavutamiseks olid abiks korsetid. Uut rõivastiili nimetati new look' iks. NSV Liidus ja ka Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis levisid uued moe- ja mõttevoolud vaid suurlinnades. Ametlik propaganda seadis kõigile eeskujuks tubli tööinimese, kes ei mõtle liiga palju ja täidab
Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Välja sellest midagi ei tulnud riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Neil oli ka piisav põhjus, ei soovitud võtta julgeolekuriske ning siduda end väikeste ja nõrkade Balti naabritega. Omavahel tülitsesid Poola ja Leedu. Balti liidu sõlmimist takkistas Nõukogude ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piirkondadel. Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920. aastail katsed sõlmida suurt Balti liitu ja Põhja blokki. RAHVASTELIIT Eesti välispoliitika oli kaitseloomuga ja tugines Versailles' süsteemile, mida tahtsid revideerida Baltimaade suured naabrid Saksmaa ja Venemaa. Eesti ühines kõigi võimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. 1933. aastal kirjutas Eesti koos NSVL jt riikidega alla agressiooni määratlemist Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi
isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof
Augusto Pinochet · 1970. aastate lõpul tuli võimule käremeelne vasakliikumine · Sandinistid tühistasid senised seadused ja saatsid laiali parlamendi · Kontrastid alustasid uue valitsuse vastu sõjategevust, millest arenes kodusõda · Sandiniste toetasid NSV Liit ja Kuuba ning kontraste toetas USA · 1980. aastate lõpul loobusid sandinistid võimust ja sellega lõppes kodusõda Sandinistid · 1980.1990 aastail toimus enamikus LadinaAmeerika diktatuuririikides üleminek diktatuurile · LadinaAmeerika maade valitsustel oli probleeme uimastitootjate ja kauplejatega · LadinaAmeerika maad ei suutnud ületada majanduslikku mahajäämust, vaesust ega vabaneda välisvõlgadest LadinaAmeerika
Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). - poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunu...
partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik USA 1980. aastail USA presidendiks sai Ronald Reagan Reaganoomia Loobumine pingelõdvendusest Relvastuses võistlemine NSVLga USA sai ainsaks üliriigiks maailmas Kasutatud kirjandus Lähiajalugu II osa http://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s %C3%B5da
Briti pop ja rockmuusika 60ndatel Helen Reimand ja Kätriin Viru Üldiselt Elavnes 1960. aastail Rock'n'Rolli, Rhythm and Blues ja Skiffle Mersey Beat ja rhythm and blues Mersey Beat Lihvitud mitmehäälne vokaalpartii Muusika ja sõnade autoriks ansambli liikmed Kolmeduuriharmoonia asendus keerulistemate järgnevustega Oluliseks muutus rütmikitarr The Beatles, Gerry and the Pacemakers, The Searchers The Beatles Liverpooli rokkansambel Aktiivsed 19601970 Mõjutas sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni Koosseisu kuulusid: John Lennon, Paul McCartney, George Harrison ja Ringo Starr
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja ...
Vaba improvatsioon. Kestab väga pikalt. Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest. instrumendid Instrumendid: saksafon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass. Tuntumaid artiste Joe Harriott (Euroopast) Peter Brötzmann, Evan Parker (saksofonistid Euroopast) Fred Van Hove (pianist Euroopast) Ivo Perelman (Brasiiliast) Ornette Coleman (Ameerikast) Ornette Coleman Algus aastail katsetas erinevaid muusikastiile. 1960. salvestas albumi Free Jazz: A Collective Improvisation. Kujunes muusikastiiliks. Kuulame Ornette Coleman ~ Free Jazz ~ 1 osa http://www.youtube.com/watch?v=UrzOzgYL1-o Kasutatud allikad Ornette Coleman Külastatud: 18.03.2012 http://en.wikipedia.org/wiki/Ornette_Coleman All Music Külastatud:18.03.2012 http://www.allmusic.com/explore/style/free-jazz-d4 http://www.allmusic.com/album/free-jazz-r227749
Saksa okupatsioon Eestis Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt. Okupatsioon aitas kaasa passiivsele vastumapnu kujunemisele ja põrandaaluste gruppide moodustamist. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee vastupanugrupp. Kuidas prooviti iseseisvust taastada? Nimetati ametisse i...
Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik kuna demokraatia väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks on eelduseks rahva haritus. Valitses ülioptimism majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka negatiivset sagenes korruptsioon ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutult, poliitikas muutus oluliseks raha. 1980.-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning
aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu). Aastail 19011902 oli VSDTP Tiflisi ja Batumi komitee liige. Peale 1903 aastal toiminud VSDTP lõhenemist mensevikeks ja bolsevikeks, toetas algselt mensevike platvormi, kuid hiljem liitus bolsevikega. Osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil, mis toimus 2530. (vkj 1217.)detsembril 1905 Soome Suurvürstiriigis. Aastail 19061907 osales/organiseeris varjunime "Koba" all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproperteerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka aastail 19061907 VSDTP Bakuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis. Stalin oli 1908. aastal Bakuu vanglas koos menseviku Andrei Võsinskiga. Peale vabanemist
Üks põhjus, miks teda hinnatakse tööndusliku kalana, on tema suur kasvukiirus - alammõõdu (45 cm) saavutanud 0,5-0,6 kg raskune haug on tavaliselt 4-aastane, 2 kg 7 aastane ja 5kg 10 aastane. Suurim pikkus on emastel haugidel 1750 mm, isastel 900 mm, suurim mass emastel 34 kg ja isastel 10,15 kg . Haugide haigused. haugide üheks kõige probleemsemaks haiguseks on nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Seda haigust esines Läänemere haugidel juba 1960. aastail, kuid selle põhjustajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Matsalu lahes registreeriti esimesed nahakasvajatega havid 1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles. Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas
..............................................7 Pilt Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a
Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja Palestiina XX sajandil, enne Iisraeli riigi loomist. Võidurelvastumine külma sõja aastail 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid saata tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama
isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid. I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920.
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
