19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elektika Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega Hakkas 19. sajandi teisel poolel fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma Inseneriehituses hakati kasutama uut ehitusmaterjali raudkonstruktsioone 1843 1851 aastail ehitati Pariisi raamatukogu, mille lage kannavad peened raudpostid 19. sajandist on ka pärit palju eklektilisi tänavaseinu Pariisi raamatukogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mõned faktid 1800- Pariisis kehtestatakse meetermõõdustik 1807 - loodi esimene aurulaev USA-s 1825 G
James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley Ameerika Presidendid 1.John Adams Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 17971801 ja esimene asepresident 17891797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist. Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
elamispinna nappuse, kuid sellel oli ka pahupool. Pommitamise tagajärellinnadesse tekkinud tühimikke hakati täitma Le Corbusier´ ideid ja juba sõja eel väljakujunenud nn internatsioaalset stiili järgiva hoonestusega, mille peamiseks eripäraks traditsioonilistega võrreldes oli vabaplaneering. Rõivastuses, mööblis, arhidektuuris ja mujal domineeris 1940. aastate teisel poolel sõjaeelne stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. ja 1950. aastail valmistatud puhvetkappe või isegi ehitutisi. See sarnasus oli hõlmatav funktsionalismi mõiste all. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakuid, mis meenutas vormikuube, kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii suur, et kasutusele võeti jälle korsett.
lisa1). Ajavahemikul 1993-2013 on raiepindala väärtused Eestis kõikunud 92 658-142 021ha vahel. Kõige vähem võeti metsa maha pindala järgi 1997. aastal, mil raiuti 92 658 ha ning kõige enam 2012. aastal, mil raiuti 142 021ha metsa. Suhteliselt vähem raiuti ka 2007. aastal kui maha võeti 96 871 ha ulatuses metsa. 2013. aastal raiuti kõige enam metsa Pärnumaakonnas (17 522ha) ja kõige vähem Hiiumaal (1 964ha) (lisa1). Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha) 160,000 140,000 120,000 100,000 80,000 60,000 40,000 20,000 0 Joonis 1. Raiete pindala muutus aastail 1993–2013 (ha). Perioodil 1993-2013 on raiemaht Eestis jäänud 11 195 661-2 547 647m³ vahele, olles suurim vastavalt 2013. aastal ning väikseim 1993. aastal, peale seda hakkas raiemaht Eestis suurenema kuni 2003. aastani, mil raiuti pisut alla 8 miljoni m³. Sellele järgnes madalama raiemahuga periood, mis kestis ligikaudu 5 aastat
(18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega. Suure Prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt)
- kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte - erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord EESTI VABARIIGI VALITSUS *valitsuse koosseis: - valitsus koosneb ministritest ja seda juhib peaminister (11- 12 ministrit) - portfelliga/portvellita ministrid
Aleksandr Nikolajevits Benois (18701960) Elli sepp Pärnu Hansagümnaasium 10a Perekond § Sündis Peterburis.(3.05.1870) § Isa oli tunnustatud vene arhitekt. § Vanem vend Leonati oli tuntud arhitekt. § Vend Albert tegeles maalikunsti ja arhitektuuriga. § Suri Pariisis (9.02.1960) Elukäik § Aastail 18901894 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. § Veel õppis iseseisvalt kunstiajalugu ja tegeles maalikunstiga. § Reisi Prantsusmaale. § Asutas koos kahe mehega Mir Iskusstva. § Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois
Liitvabariik, Nõukogude okupatsiooniks loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda sai hoo sisse. 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Kui USA-s võeti kasutusele 1945. aastal tuumapomm, nägid Nõukogude juhid selles otsest ohtu. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka.Veidi hiljem asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1980. aastail alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi ja esseesid alates 1999 aastast, peamiselt kirjanduse teemadel. Aastal 200
gümnaasiumide arvu Kasvas kutsekoolide arv Rahvusvähemuste kultuur Nendeks olid: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri Tagati õigus emakeelsele haridusele Koolid võeti riiklikule ülalpidamisele Elulaad ja olme Ühiskonda iseloomustas rahvuslus ja isamaalisus Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused Vaesema rahva pärusmaaks jäid tsirkus ja kino 1930. aastail arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur Paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga 1930. aastail hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest Populaarsemad spordialad: tõstmine ja maadlemine Mõlemale lisas veelgi hoogu Eesti raskejõustiklaste edu suurvõistlustel Tasapisi vähenes religiooni tähtsus Inimesed sattusid kirikusse harva Rõivamood Naised hakkasid pidama Naiste rõivamood
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi
elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u. 1200 e. m. a. Vedrukaal ja lauakaal võeti kasutusele 18.saj., detsimaalkaal 19.saj. alguses, lihtne osutikaal kirjade kaalumiseks 1850. aastail ja elektrooniline numberkaal 1970. aastail. Vanim Eestist leitud kaal pärineb 9. sajandist.
1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel“. 2013. aastal ilmus romaanile "Suvi sulab talvel" Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. 2014. aastal avaldas Kadastik romaani „Paarismäng“, (kaasautor Katariina Tammert). TUNNUSTUSED: 1) 1989 ENSV teeneline ajakirjanik 2) 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk
Itaalia sisepoliitika 1922-1939 Koostas Karl Olaf Kolla Ta sündis 29 juuli 1883 Suri 28 aprill 1945(ta lasti maha kommunistlike partisandide poolt) Ta oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922-1943 Benito Amilcare Andrea Mussolini Itaaliat valtises Mussolini koos Fasistliku parteiga aastail 1922-1939 Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal
· James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. · James'i pere oli rikas, nad olid aadlikud. Perekond · James'i isa John Clerk oli advokaat. Ema nimi oli Frances Cay. · James oli peres ainuke laps. · James'i onu George Clerkil oli paruni tiitel. · James lisas oma nimele Maxwell peale seda kui ta oli päranduseks saanud oma sugulaste Maxwellide mõisa. Õpingud · Maxwell õppis aastail 1841-1847 Edinburghi gümnaasiumis. · Õpingud jätkusid aastail 1847-1850 Edinburghi ja 1850-1854 Cambridge'i ülikoolis. Professori amet · 24 aastaselt sai ta Aberdeeni ülikooli professoriks. · Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. · 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaal füüsika professor. Avastused · Elektromagnetilise väljateooria rajaja.
luulekaugem inimene? Minule igal juhul tema vaimukused meeldivad, sellest ka luulemapi valik. 1. Eluloost Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986 1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 19941997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistri kraadiga. Kuulus aastail 19982000 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), oli aastail 20002009 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige. Aastast 2007 Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. MTÜ Tartu NAK asutajaliige (2009).Aastail 20012007 töötanud Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana. Kirjastuse Jutulind üks rajaja (2006), aastail 20062010 juhatuse liige, toimetaja ja projektijuht
1922. aastal avati graafika eriala, mida juhtis Günther Reindorff. 1930 aastal laienes polügrafistide ettevalmistus. Eesti kunsti arengut kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kahte etappi: 1920. aastad ja 1930. aastad. Kuna enamvähem samasuguseid etappe võib eristada ka Lääne-Euroopa suurte kunstikeskuste ajaloos, siis võime öelda, et eesti kunst oli sellel perioodil omaks võtnud juhtivate kunstimaade arengurütmi. Nagu mujal euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920. aastail levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. Mis tähendab, et enne I maailmasõda tärganud voolud ja ideed leiavad arvukalt pooldajaid ja edasiarendajaid, kuid tihti "lahjendajaid", kes voolude esialgset radikaalsust pehmendavad ja nende vormiuuendusi dekoratiivselt tõlgendavad. Esindatud oli ka kubismist lähtunud konstruktivism. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. 1930. aastaid iseloomustab avangardi suhteline taanduminevõi taltumine ning
kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema
Abiandmise Seltsi ning andis kontserteid, ka Soomes ja Eestis. · 1912. a kutsuti Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli asendusõppejõuks. · Aastail 1904-1920 elas Artur Kapp Astrahanis, töötades seal Vene Muusikaseltsi · 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi.
Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusika ristumise tagajärjel. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul tekkisid juurde ka mõningad teised uued muusikastiilid Impressionism, Ekspressionism, Neoklassitsism, Uusromantism. Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja
1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki perekond; mõlemad 1945, erakogus, Tartu), dünaamilisi lüürilise alatooniga figuurikompositsioone (Viiuldaja, 1943, TKM; Peale lõunat, 1944, EKM) ning suure vormiüldistusega linnapolte (Põlenud linn, 1943, EKM; Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM)
novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik). Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes10 tuhat sõdurit, (323 kaevikut, 165 valvetornil) Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriületamist okastraataiad. BERLIINI MÜÜRI LAMMUTAMINE Algas 9. novembril 1989, kui tuhanded
kõrgem kui rahvastikus keskmiselt. telegrafistid, sanitaararsti abid, vabad kunst- Siserände puhul on selgesti eristatavad nikud, teadlased). Sotsiaalset tõusu võimaldas rändevood (peamised liikumissuunad). Samas ka Riia vaimulik seminar. vastab igale jõulisele rändevoole alati sellest Rohkesti on inimesi talupojaseisusest oluliselt nõrgem vastuvoog - tagasiränne. vabastanud mõnda linna-ametisse (polit- 1820.-60. aastail domineerisid Eestis üsna seivahtmeister, kohtuametnik, politsei- ja reljeefselt ränne loodest kagusse ja läänest kohtuteener, madrus, postikomissar) asumine. itta. Mõneti ähmastasid seda pilti linnad, Mõnest eesti talupojast sai kutseline näitleja vabrikuasulad jm. tõmbekeskused. Peterburis. Tartu ülikoolis oli endisel talupojal Vastuvoogude puhul on keskmisest oluliselt võimalik saada nii üliõpilaseks kui ka
sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A
4.Kehtestati plaanimajandus 4.aastakud Välispoliitika : 1.1935 tühistas Sksamaa ühepoolselt Versailles rahulepingu 2.viis sisse üldise sõjaväekohustuse 3.Loodi võimas armee Wehrmacht 4.Saksa-Inglise mereväe lepe, millega Suurbritannia lubas Saksamaa suurendada sõjalaevastikku 5.Saksamaaga liideti Saarimaa 6.Saksamaa Reini aladele sõjaväe 7.1936 teid sõjalise liidu (saksamaa,itaalia,jaapan) Eesti Vabariik 1920-1930 aastail Johan Laidoner ( 1884-1953) Sõjajuht vms Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918.Kuni 1maailmasõja lõpuni oli Eesti aladel Saksa okupatsioon 28.nov 1918-2.veeb.1920 toimus Eesti ja Venemaa vahel vabadussõda, mille eestlased võitsid. Alles nüüd sai Eesti Vabariik rahulikult eksisteerima hakata. 1920 Aasta võttis Eesti Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mille kohaselt: *Riigikogul seadusandlik võim *Valitsusel täidesaatev võim
kõndis enamik ajas laval ja laulis. Muidugi polnud muud vajagi, ülejäänud osa tegid tantsijad. Ka tants pole klassikaline ballett. Koreograafia koosneb eelkõige klassikalise balletti komponentidest, mis on segatud hoopis teistsuguse nüüdistantsu elementidega. Samuti on tantsijate kostüümid huvitavad ja sellised, mida mina pole varem näinud. Juuli Lill Juuli Lill on Rahvusooper Estonia metsosopran. Juuli Lill on õppinud laulu aastail 19992001 Peterburi Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas (prof. Iraida Levanda lauluklassis) ja aastail 20012005 Eesti Muusikaakadeemias (prof. Mati Palmi lauluklassis), aastail 20042006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer); on aastast 2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes (prof. Mati Palmi juhendamisel) ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotsha Bezutsvili juures.
Eesti kunst 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid
1. Märgi ära õige(d) vastus(ed): 1970. aastatel oli NSV Liidu poodides kaupade puudus ehk defitsiit kaupade küllus 2. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Kindral Jaruzelski kehtestas Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas "Solidaarsuse" tegevuse lõpetatuks 13. jaanuaril 1981 11. detsembril 1981 13. detsembril 1981 3. Märgi ära õige(d) vastus(ed): NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võistlustandriks kujunes 1970.-80. aastail Afganistan Pakistan Uzbekistan Hiina 4. Märgi ära õige(d) vastus(ed): Leonid Breznev suri septembris 1982 augustis 1982 novembris 1982 5. Märgi ära õige(d) vastus(ed): NSV Liidus uueks liidriks sai 1985. aastal Nikita Hrustsov Jossif Stalin Mihhail Gorbatsov 6. Millal algas perestroika? Mida see tähendas/mida selle käigus tehti? 7. Märgi ära, mis ja katastroof leidis aset 1986. aastal Ukrainas? tööstusetehase katastroof Tsernobõlis suure sõjatehase katastroof Kiievis
Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika aatomienergia. Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis. Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu. 1950. aastail vallutas auto Euroopa, 1955 oli autotootmise rekordaasta USA-s 8 miljonit. Kiiresti hakkas arenema ka Jaapani tööstus, mis tõi kaasa USA osatähtsuse languse esialgselt 80 protsendilt 20-le. Jõudis kätte ka lennuki tähetund. Kohe pärast Teise maailmasõja lõppemist algasid esimesed reisilennud üle Atlandi ookeani. 1949 startis esimene tsiviil- (transpordi) lennuk. Reisijate vedu õhutsi kasvas maailmas 1950. aastail keskmiselt 15- 20% aastas
1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8. märts 1930) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 1909 1913. Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1958 3. veebruar 1924) oli Ameerika Ühendriikide President aastail 1913 1921. 8. jaanuar 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest Maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Warren Gamaliel Harding (2. november 1865 2. august 1923) oli Ameerika Ühendriikide 29. president. Ta oli sellel ametikohal 19211923.
Esimene tuntud heliteos pärineb aastast 1782, milleks oli klaverivariatsioonid Dressleri valsi teemale. Noore helilooja sonaadivormilist muusikat iseloomustavad ootamatud üleminekud, valguse ja varju mäng, julgus ja vastandlikkus. Suurimateks noorusajal loodud teosteks võib pidada kaht keisrikantaati", leinakantaat ja kroonimiskantaat. Kahtlemata kujutasid Beethoveni loomingu algusaastad endast tähelepanuväärset nähtust 18. sajandi lõpu saksa muusikas. 17931802 Aastail 17951802 kirjutas Beethoven 20 sonaati ja 13 klaverivariatsioonide tsüklit, 3 klaverikontserti, ühe rondo ja 2 romanssi, 2 sümfooniat, balleti "Prometheus", 43 tantsu, 40 erisugust ansamblit, umbes kakskümmend laulu ning oratooriumi "Kristus Õlimäel". Neis teostes heliseb südamliku tooni kõrval juba hingestatud toon. Tõsisema iseloomu loob instrumentaalmuusikale antud dramaatiline väljendusjõud, mis arendab huumori muusikas irooniani ja muusika seeläbi täiesti uue ilme omandab
nagu õueteenritel ja -ametnikelgi, kanda livreed, oli helilooja päris rahul õuemuusiku kohaga, mida Mozart hiljem on kirjeldanud kui orjaametit. 1760. aastate alguses ehitas Miklós Esterhazy lossi, mis nägi välja pea niisama toretsev kui Versailles. Selle juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele, pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Sinna jäi ta 18 kuuks, mille jooksul kirjutas oma "Londoni sümfooniad". Kõikjal, kuhu ta ka poleks läinud, saatsid
35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma
(Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid
kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga. Lauluharrastus Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi viimasel kümnendil oli neis asutatud mõningaid Eesti koore näiteks Kambjas aastal1794. 1820. aastail tekkisid koorid Rõngus, Viljandis ning Kanepis, aastal 1823 ka tallinnas. Kooride sünni oluliseks eelduseks oli koolides toimuv muusikaõpetus eriti on esile tõstetud Cimze seminari tegevust Valgas alates aastast 1857. Muusikaline haridus levis laiemale kihelkonnakoolide kaudu, kuna sealt tulid tavaliselt külakoolide õpetajad. Koolide kaudu tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide
mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on
1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti
Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saadeti tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike
konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ja A. Zigeljule 1946. aasta juunis Stalini preemia.Eeskätt toodeti sedaankerega mudeleid, kuid valmistati ka takso-, kiirabi- ja kabriolettvariandid. Riigijuhtide tarvis valmistati ka soomustatud kerega mudeleid. Enamik sedaane oli värvitud mustaks. Moskva taksopark kasutas ZIS-110 taksodena aastail 1947 1958. Kuid seda mudelit kasutati ka marsruuttaksodena marsruutidel MoskvaVladimir, MoskvaRjazan ja isegi MoskvaSimferoopol.ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 19591967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 19451959, kokku 20802090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg
tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja
Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise.
mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934
otsustamisõigus, otsuseid langetatakse pealinnas/õukonnas. Rooside sõda Toimus pärast Saja-Aastast sõda, see oli Inglismaa sisevõitlus. Võitlus käis Inglismaa kuningatrooni pärast Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel. Sõja nimi tuli sellest et Lancesterite vapil oli punane roos ja Yorkide omal valge roos. Isikud Aadam ja Eeva Astusid paradiisiaias üle Jumala käsust ja ristiusu õpetuse järgi asub inimkonnal sellepärast pärispatt. Otto I Valitses aastail 936-973. Ta suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta tõusis ka kõige tugevamaks valitssejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu tugevdamisele. Itaalisa feodaalid tülitsesid ja üks kutsus Otto endale appi. Abipaljutae seas oli ka rooma paavst. Aastal 962 tungis ta väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paasvt ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud.
* Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas. poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik". * Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis
rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes
taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109 ha suurusel alal Paljassaare reoveepuhastusjaam. Kopli asum paikneb Kopli poolsaarel ning piirneb lõunast Pelguranna ja idast Karjamaa asumiga. Kopli asumis elab ligi 7400 elanikku. Keskajal oli Kopli Tallinna suurim kinnistu, mis allus kahele raehärrale. Kopli maastik muutus tundmatuseni pärast Bekkeri ning Vene-
javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne piirimuutused Eestist märgatavalt toimusid läbi kogu 1923. aastal Elva ja Suure-Jaani, 1925. sisserännet. omariiklusaja. Väljarände Üldtendentsiks peamiseks oli aastal Keila ning 1926. aastal Mustla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
