Leedu keeles on kuus käänet Keele näited labas rytas tere turgus turg hommikust ratas ratas prasau palun laivas laev as mina vaga vagu berniukas poiss kirvis kirves mokykla kool talka talgud kaip gyveni? kuidas siena sein elad? Turism Leedu turism on pidevalt arenemas. Igal aastal kasvab Leedu väliskülaliste arv ja nii kasvab turismisektor iga aastaga üha enam. Vilnius oli vanasti kogu kaubanduse keskpunktiks ida ja lääne vahel. Olles Euroopa keskmes oli sellel läbi sajandite palju kultuurilisi mõjutusi ja see mis meil on nüüd, on arhitektuuriline ime- üks kõige hämmastavamaid linnu maailmas Vaatamisväärsused Leedu märksõnaks võib kindlasti pidada merevaiku. Niiöelda "Kuldne rannik" asub Leedu suurima jõe Nemunas`e äärel, mis suubub Balti lahte Leedus on kaunid kuurortlinnad Preila, Nida,
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitse...
Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada sissetulekut mis kataks reisil olles eluaseme (ööbides motellidest) ning toidu. Kahe aastaga saab üpris kopsaka summa kokku kogutud. Reisida tahaks kohe ümber maailma. Viisade ja passidega asjad ajaksin enne reisimist ilusti ära, siis pole hiljem mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, ...
Nii paisatakse näiteks Eestis 1 kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg CO2, seevastu Poolas on see elektritootmise keskkonnamõju näitaja 0,96 kg, Euroopa Liidu keskmine 0,34 kg ja nt Rootsis vaid 0,03 kg. (1) 4 2. Kyoto protokoll ja saastekvootidega kauplemine Eesti on alla kirjutanud Kyoto leppele, millega oleme kohustatud aastatel 2008-2012 vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes 8%. See nn Kyoto sihtarv on Eestil juba saavutatud, kuna elektrienergia tootmismahtude vähenemise, aga ka tööstuse ja põllumajanduse toodangu muutuste tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside kogused 90. aastaga võrreldes juba praegu 50% vähenenud. Kuna emissioonide langus on saavutatud Eestis üksnes tänu geopoliitilistele muutustele 90ndate alguses, peaks Eesti võtma Kyoto leppe raames karmimad eesmärgid. (1) Pilt 2
seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3
aasta jooksul langeb see mõnevõrra. Edasi kasvab rahvaarv suhtleiselt kiiresti, mis tõuseb kuni aastani 2012. Ning järgmiste aastate jooksul hakkab rahvaarv jälle tasapisi langema.Rahvastiku püramiidid: Rahvastikupüramiide uurides saab kindlaks teha, et kõige suurema osa moodustavad tööealised inimesed umbes 65%, järgnevad lapsed 27% ja kõige väiksema osa moodustavad vanemaealised inimesed 8%. Samuti jääb silma, et iga aastaga keskmine eluiga aina tõuseb, sellest saab järeldada, et rahvastik vananeb aastate jooksul. 1991. aastal oli meeste keskmine eluiga 15 eluaastat, 2009. aastal on see tõusnud juba 30-ni ja 2025 aastal jääb keskmine eluiga 45-50 aastani. Naiste keskmine eluiga 1991.aastal oli võrdne meestega, 2009. aastal jääb eluiga 30ne ja 40ne vahele ning 2025.aastal 40 eluaastat. 1991.aasta suhtes oli selline keskmine eluiga madala, kuid see on järk-järgult tõusnud. 1991-2009
Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde. Talv möödus rahulikult ja ka kevad, kuid kui hakati uuesti koolidesse avaldusi vastu võtma, hakkas ka minu sisemine mina jälle mulle ütlema:"Kas sa oled tõesti nii kehv, et kuhugile sisse ei saa? Proovi veel!" Ja nii valmis minul plaan, millest ei julgenud ma mõni aasta tagasi isegi mõeldagi, ja loomulikult ei rääkinud ma sellest mitte kellelegi, see oli esialgu minu saladus. Kuna minu lõputunnistusel ei olnud peale
Kõigest sajand tagasi arvati, et meie linnutee galaktika on ainuke. Teadlased kutsused seda meie saaruniversumiks. Teadlaste jaoks ühtki teist galaktikat ei eksisteerinudki. Siis 1924. aastal muutis astronoom Edwin Hubble seda kõike. Hubble vaatles universumit tolle aja võimsaima teleskoobiga. Sügavas öötaevas nägi ta uduseid valguse kogusid. Ta jõudis järeldusele, et need ei ole üksikud tähed vaid terved tähtede linnad galaktikad, kaugemal kui linnutee. Ühe aastaga läksime me ühe galaktika universumi pildilt miljardite galaktikatega universumi pildile. Astronoomide silmaring laienes tohutult. See oli astronoomia ajaloo suurim avastus. Meie galaktika diameeter on kuskil 100 000 valgusaaastat. See võib meie jaoks suur tunduda, kuid võrreldes seda mõne teise galaktikaga, on linnutee galaktika siiski võrdlemisi väike. Andromeda, meie lähim galaktiline naaber on kaks korda suurem linnuteest
Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes võttis oma missiooniks kohapealset eesti kunstielu parandada. Tema jõupingutuste järel asutati kunstikombinaat ,,Ars", aga repressioonide tõttu pidi ta lahkuma juhtivalt positsioonilt 1949. Aastal. Teise maailmasõja ajal pagesid paljud kunstnikud läände ja nende asemel tekkisid kunstielu korraldajad sügavalt Venemaalt. Lubati küll oma stiile edasi arenada, aga paari aastaga oli kõik ,,staliniseeritud" ja kunsti ideoloogia piiritletud. Mitmed kunstnikud langesid vangipõlve ohvriks nende reeglite eiramiste eest. Kunstnike liidus oli ,,suurpuhastus" ja professionaalid asendati truualamlikud ning enamasti andetud karjeristid. Tekkis väga keeruline periood eesti kunstis. 2 EDUARD VIIRALT Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909.
teenuse aktiivsuse andmete salvestamiseks, mida tuntakse kliendi või juhtimise infosüsteemidena või üldisemalt elektrooniliste infosüsteemide ehk andmebaasidena. (Lilienthal, 2016) Tehnoloogilised barjäärid kaovad, seda kiirendab mobiilsete seadmete järjest suurem kasutamine. Mobiilsed sidevahendid on muutunud peamisteks infole, sisule ja teenustele juurdepääsu võimaldavateks vahenditeks. Erinevad infotehnoloogilised lahendused (IT- lahendused) tungivad iga aastaga järjest enam inimeste igapäevasesse ellu. (Aigro, 2016 ) On lahendusi, mille puhul kasutaja saab valida, kas ta selle omaks võtab või mitte ja on lahendusi, mille puhul kasutajale seda valikut ei anta. Viimasega puutuvad inimesed tihtipeale kokku oma töökohal, kus tööandjad organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks ning efektiivsemaks muutmise eesmärgil otsivad iga aastaga järjest rohkem abi IT-lahendustest. Mobiiltehnoloogia
Karl Ristikivi Referaat 2008 Karl Ristikivi Eluaastad Karl Ristkivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Läänemaal Varbla Kihelkonnas. Ta oli vallaslaps. Pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist avanes tal võimalus minna õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Seejärel astus Karl Tallinna Kollezi õhtugümnaatiumisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Aega, mil Ristikivi pealinnas elas, peetakse tema vaimse kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta
Valentine ning olla siis tema Valentin. Vastastikku tehti pisikesi kingitusi ja kirjutati luuletusi. Oma Valentini valimine võis olla esimeseks sammuks tulevase abielu sõlmimise poole. Ameerikas tuntakse valentinipäeva juba 200. aastat. Euroopas hakati seda üldiselt tähistama 20. sajandi jooksul. Eestlased hakkasid valentinipäeva tähistama 1990. aastatel, põhiliselt kooliüritustena linnades ja suuremates asulates. Eestis on valentinipäevast mõne aastaga saanud sõbrapäev. Armastus asendati sõprusega, mis on samuti igati õilis ja positiivne tunne. Eestis hakati kõigepealt lasteaedades ja koolides sõbrapäeva kaarte ise joonistama, poodi tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valeninipäeval armastatakse teha ka kingitusi.
Hiljem tekkis inimestel seiklushimu, vajadus väärismetalli,vürtside järgi ning hakkati ühaenam reisima laevastikkega ning avastati uusi maid.(näiteks Ameerika 1492 Columbuse poolt). Tekkisid tsunftkäsitöö ja manufaktuuritööstus ning hakkas jõudsalt arenema relvastus ja sõjatehnika.Õppiti üha enam võistlus kunste, et vallutada võimalikult palju maid ning saada sealt vääris metalle, vürtse.Tänapäeval kasutatakse keskaja tehnika leiutisi ainult neid iga aastaga täustatakse. Minu arvates on väga tähtis keskaeja arengud ning saavutused ajaloos. See näitab juba kui varakult hakkasid inimesed end arendama ning üritasid saavutada oma tahed ning arendada oma elu mugavamaks.Inimesed hakkasid kunsti, haridust, teadusi , tehnikad üha enam hindama, mida kasutatakse tänapäevalgi.
Kui väike inimene on 45 aastane, leiab ta endale kellegi, kelle vastu ta tunneb justkui armastust. Ta teeb kõik, et tähelepanu saada, ta pingutab palju, et armastatu ainult temaga oleks, temaga mängiks, räägiks. Sel hetkel saab ta esimest korda tunda tunnet armastus. Kuid mõne aja möödudes see tunne kaob ning tekivad uued huvid. Aastad mööduvad nagu möödub ka lasteaia iga ning kätte jõuab kooli aeg. Põhikooli klassides on iga aastaga keerulisem ning eelkõige raske seis on südames. Üks ilus klassikaaslane meeldib, kuid tunded pole vastastikused, ta isegi ei räägi temaga. Kõik mõtted ja pilgud on tundide ajal temale suunatud unistades tema armastusest. Taaskord üritab ta kõike, et võita tähelepanu ning meeldivust. Põhikooli lõpuklassides on paljudel juba nii mõnedki suhted seljataga, kes on murdnud südameid, kes on ise murtud südamega jäänud. Enamus tuttavatel oli kaaslane olemas või
väärtuste konserv. Ta peaks oma teadmisi pidevalt uuendama ja arendama ennast, et olla tänapäeva eluga tihedas seoses. Teistmoodi ei ole lihtsalt võimalik valmistada eluks ette põlvkonda, kelle väärtused ja oskused on muutnud oma näo täielikult. Tuleks mõista, et praegune maailm on ettearvamatu. Faktilised teadmised kaotavad oma tähtsust iga päevaga. Nendest pole kasu, kui inimesele ei õpetatud õppimist. Iga aastaga tekib uusi erialasid ja inimene peab olema valmis õppima ümber, olema paindlik igas situatsioonis, oskama kasutada ja saada uut informatsiooni, teha loogilisi järeldusi. Aga ei tasu oodata, et õpetajad peaksid selle järelduseni jõudma ise. Arvestades stressi- ja ajamahtu, palga suurust nende töökoormuse juures, ei tasu loota, et iga õpetaja jookseb lisakursustele või hakkab otsima internetist võimalusi noorte jaoks. Raske on tahta õpetada sedamoodi, kuidas ei ole õpetatud sind.
Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See ei ole minu elukutse. Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel. Jumal aidaku mind!" Sixtuse kabeli lae kattis ta üleni maalidega Moosese esimese raamatu ainestikul: valguse eraldumine pimedusest, taevakehade loomine, vete lahutamine maast, Aadama loomine, Eeva loomine, pattulangemine ja parasiidist väljajamine, Noa tänuohver, veeuputus, Noa purjuj...
Paljud sündmused siin maailmas toimuvad just sellepärast, et inimesed mõtlevad, et kui mitte mina, kes siis veel? Nii koguneb piisav hulk ühe eesmärgiga inimesi, kes muudavad maailma. Paljusid meist poleks, kui Vabadussõjas poleks osalenud inimesi, kes omaalgatuslikult sõjaga ühinesid, näiteks ka kooliõpilased. Ka tänapäeval on inimesi, kelle unistus on aega teenida ning hiljem ka sõjaväelist karjääri arendada, kuid 1918nda aastaga võrreldes on see arv paraku väike. Tekib küsimus, et kelle peale loodavad need inimesed, kes ise sõjaväge pelgavad. Paljud mõtlevad, et tema osalus pole tähtis, kõik teised ju nagunii lähevad. Paraku otsustas sellel aastal näiteks 1398st kutsutust 115 mitte kohale ilmuda. See on kogusummast tervelt 8%. Mis meist siis saab, kui see arv igaastaselt suurenema hakkab? Pole midagi muud teha, kui ise minemise kasuks otsustada. Loodetavasti
Onu Tomi onnike ''Onu Tomi onnike'' on aastal 1852 väljastatud raamat neegrite elust Ameerika orjariikides. Raamatu autoriks on sügavalt usklikust Uus-Inglismaa jutlustajaperekonnast pärinev Harriet-Beecher Stove. Ta kirjutas 550 leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Raamatu üheks eduks võib ilmelt nimetada ka autori võimet kujutada tegelasi elavana. Loo peategelaseks on heasüdamlik onu Tom, kes oli oma lahke isanda ustav ori. Kuid kahjuks too isand pidi rahapuuduse tõttu Tomi ning tema teise orja Eliza andeka poja Harry müüma lurjusest orjakauplejale edasi. Saatuse tahtel kuulis kauplemist pealt
Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tagajärjel kaotas elu rohkem kui 10 miljonit inimest. Sõda neelas nii füüsiliselt, kui vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest enam ei toibunudki, nn kadunud sugupõlv. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Kuigi sõjas said kannatada kõik osalenud riigid, võib Esimese maailmasõja suurimaks kaotajaks pidada Saksamaad. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles' rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa oma territooriumist ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari
keeruliste moodustamises, näiteks valkude sünteesimine aminohapetest. Selleks kulutatakse energiat. KATABOLISM ehk lõhustumisprotsesside kogusus muundab suured molekulid väikesteks, vabastades seejuures energiat. Katabolismi ülesanne on muuta ka kehavõõrad, sealhulgas kahjulikud ühendid, kahjututeks. Ainevahetuse kiirust mõjutavad tegurid VANUS Noortel kiirem kui vanadel. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% SUGU Meestel kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. KEHAMASS Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. VALGURIKAS TOIT - kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. Kehaline tegevus, vaimne töö, emotsionaalne erutus, stress Assimilatsioon Raku tasemel anabolism Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, selleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismide energiaallikad on sahhariidid,
jääkatte vähenemise, mis annab hoogu vetikate kasvule ja veekvaliteedi halvenemisele. Raportis esitatud tulemuste põhjal mõjutab kliimamuutus enim just neid kohti, kus vetikasaaste on juba praegu jõgede kaudu vette jõudnud toitainetekoguste tõttu suurem - need paigad on Soome lahel, Saaristomerel ja Riia lahel. Mida teha? WWF kutsus üles vähendama Läänemerre jõudvate toitainete, eriti fosforiühendite kogust. Merre jõudnud fosfori- ja lämmastikuühendid on viimase 40 aastaga pannud kasvama pilliroo paikadesse, kus seda varem polnud Olulisemad tegevused Läänemere kaitses on järgnevad: Merekaitsealad Meretransport Kalandus Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Toksilised ained Merekaitsealad Merekaitsealade loomine on seni looduskaitses olnud tagaplaanil, vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Eestis peaaegu ei ole veel merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid Meretransport
Üleilmastumise head ja vead Maailma ühtlustub iga aastaga järjest rohkem. Planeet Maa on ühtne terviklik koht ja ükski riik ei saa eksisteerida ilma teiste riikidega koostööd tegemata. Kõik riigid sõltuvad üksteisest. Nii nagu kõigel siin maailmas on ka globaliseerumisel omad head ja vead. Millised on üleilmastumise negatiivsed ja millised positiivsed pooled? Positiivseks küljeks on eelkõige see, et üleilmastumisega kaasneb riikidevaheline majanduslik koostöö. Ettevõtted toodavad järjest enam kaupa seal, kus on odavam
1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp,
Erosioon Selgitus, hetkeolukord erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus...
Kaasaja Iiri majandus on konkurentsivõimeline ja paindlik, mis vastab paljude rahvusvaheliste ettevõtete vajadustele, kes tegutsevad Iirimaa erinevates tööstusharudes ja majandussektorites - enamus rahvusvahelisi ettevõtteid tegutsevad infotehnoloogia sektoris ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21
loota millelegi, mis ei kohustaks neid sinna minema. Kuid keegi ei mõtle sellele, kui toimubki rünnak/sõda, siis pole ju kedagi, kes võitleks ja oma kodumaa eest seisaks! Mõned leiavad, et sõjaväes käimine on igale mehele kohustuslik, mina arvan ka nii. Vene ajal oli sõjavägi raske, kestis kaua, võõral maal. Mu isa käis ka Venemaal sõjaväes, rääkis sellest ükspäev just. Läks sinna täiesti ilma vene keele oskuseta, kahe aastaga sai keele täiesti selgeks. Rääkis, et seal sai igasugust kino ka tehtud. Habemeajamismasinatest ehitasid tatoveerimismasinad, joonistasid pildid ja tegid tatoveeringuid. Tänapäeval pole see enam nii raske. Kui ka toimub sõjaline olukord, siis on vähemalt mehi, kes on valmis oma riigi eest välja astuma, neil on kogemused, oskavad varustust kasutada ja ka metsas ellu jääda. Igal aastal jätab sõjaväkke minemata
· Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid. Sündimuse suurendamine · Laste- ja perepoliitikas on tähtsal kohal toetused ja toetused. · Kuna pered mõtlevad kuhu oma tulevased
ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma. ATP mängib olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. MIS MÕJUTAVAD AINEVAHETUSE KIIRUST? KEHAMASS- Mida suurem on inimese kehamass, seda kiirem on ainevahetus organismis. SUGU- Meestel on ainevahetus kiirem kui naistel. Mehed kulutavad puhates rohkem kaloreid kui naised. VANUS- Mida noorem, seda kiirem on ainevahetus. Pärast 40.eluaastat aeglustub ainevahetus iga järgneva aastaga 10% TOIT- Valgurikas toit kiirendab ainevahetust 25-30% võrra. SPORT- Kehaline tegevus suurendab ainevahetuse protsessi. AINEVAHETUSE REGULATSIOON Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone mis on ained, mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Ensüümid on olulised metabolismis, sest need võimaldavad organismide autojuhtimist. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega
kasutuselevõtuga. (1882) Kütustele lisandus nafta ( 19 saj keskel) Rajati esimene maagaasipuurauk. (1884) 20. sajand Tööstusühiskonnas kasvas inimeste energai tarbimine päevas 320 MJ-ni. 1960 suurenes rahvaarv 3 miljardini. Võeti kasutusele tuumaenergia (20. Saj teine pool) Sajandi viimane veerand tõi kaasa energiakriisi, tekkis vajadus alternatiivsete energiaallikate järele. Kütuste põletamine tõi kaasa kliimamuutused. Probleemid Iga aastaga kasvab rahvaarv 1,2 % võrra. Energiatarbimine on kasvanud 1000 MJ-ni päevas. Inimestele jaguks kõigest160 MJ-st päevas. Tarbige säästlikult! Tänan tähelepanu eest!
Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil.
rahvastiku majanduslik aktiivsus kõige suurem, mistõttu on sealsel tööandjal võrreldes teiste piirkondadega uute töötajate leidmine nii töötute kui ka mitteaktiivsete hulgast järjest raskem. Seetõttu on viimastel aastatel kasvanud teistest piirkondadest Põhja-Eestisse, eelkõige Tallinnasse tööle käijate arv. 2006. aastal töötas Tallinnas 242 000 inimest, neist 32 000 elas Harjumaal ja 14 000 mujal Eestis. Viimase viie aastaga on väljastpoolt Tallinna Tallinnasse tööle käijate arv kasvanud poolteist korda.
1. Aatomi ja aatomi tuuma ehitus - Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel. o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides. AATOMI TUUM+EL. KIHT=AATOMI EHITUS, el ja pr on võrdselt 2. Aatomi ja aatomi tuuma mõõtmed - Tuum on kera taoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. o Aatomi läbimõõt on 10-10 m. Aatomituuma läbimõõt on 10-5m. o Aatomituum annab aatomile massi (selle tihedus on 1015 korda suurem vee tihedusest). o Tuum on liitosake koosnedes prootonitest ja neutronitest. o Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi, selle mass on 1836,1 korda s...
Inimene 20. sajandi algul ja lõpul Terve sajand võrdub saja aastaga ja selle aja jooksul muutub inimeste maailmapildis vägagi palju. Muutub tehnika, meditsiin, kultuur jne ei olegi vist selliseid asju mis ei teeks läbi mingisugusid muutusi. Kõik asjad peavad kuhugi arenema ja seda kuhu poole on nad arenenud saab vaadata alles hilisemal perioodil. Võiks öelda, et hiiglaslikud hüpped toimusid kunsti vallas, kus tekkis erinevaid kunstivoolusid nagu ,,seeni pärast vihma". Inimesed tahtsid sellega näidata, et nad on vabad, ja just
JAKOBIINID Referaat 1793. aasta kevadel pingestus Prantsusmaal sisepoliitiline olukord. Riigi lääneosas Vendees vallandus rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pid...
vabad mehed. Rahva seast valiti võimu esindama kohtunikud. Althingi juhtis kolmeks aastaks valitud seadusekuulutaja. · Hiljem jagati maa neljandikeks. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid, kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Poliitiline ajalugu · 13. sajandil oli väheste suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja endine aristokraatlik demokraatia oli oma tähtsust suurelt kaotamas. · Rahvavõimu perioodi loetakse lõppenuks aastaga 1262, kui Norra võttis Islandi oma võimu alla. Seega muutusid islandlased Norra kuninga maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. · Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. · Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Majandus · Islandil tegeleti peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis
Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe aastaga 1932) Tartu Ülikool geograafia eriala (lõpetas 1942) Noorus Esimene lisateenistusvõimalus tekkis oma kirjatöödega. Tegeles ajaviitejuttude kirjutajana Ivo Kari ja mitmete teiste varjunimede all. Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani.
(Kuid kasvuhooneefektil on ka häid pooli, kuna ilma selleta ei eksisteeriks elu, sest Maa keskmine temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi.) Paljud meist ei mõtle tuleviku ja teiste peale, mõeldakse vaid iseenda heaolu peale, näiteks paljud Euroopas mittekasutatavad elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse, kust kahjulikud mürgid jõuavad vett pidi kõikjale. Seetõttu lasub kõige raskem koormus arengumaade õlul. Tänu inimese tegutsemisele on 100 aastaga hävinud umbes 50% selgroogsetest, see juures on inimeste arv neljakordistunud, see paneb mõtlema küll. Võib juhtuda, et tulevikus kaob ka see järelejäänud osa, lisaks hävitavad inimesed ka taimeliike, võttes maha vihmametsi, mis on suurima liigilise koosesisuga elukooslus Maal selleks, et toota paberit. Aga kui kaovad paljud taimed ning loomad, siis millest on meil edaspidi toituda? See võib saada saatuslikuks ka meile endile ja lõpuks sureme me kõik nälga ning elu Maal hävib.
Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks? Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi. Arvan, et ma pole ainuke, kes lihtsalt uudishimust sooviks teada füüsika tagamaid. Pean tunnistama, et kolme aastaga olen saanud väga palju teadmisi ning minu silmaring on tunduvalt laienenud. Tunnen ennast nö turvaliselt, kui on võimalik kuskil sõna võtta füüsika teemal. Toon mõned näited teadmistest, mida ma varem ei teadnud ega osanud arvata nendest midagi. Nüüd, viimaste aastate jooksul, oskan mõnda nähtust selgitada, sest tänu uudishimule ja huvile olen aru saanud, kuidas tekib täht, kuidas see kustub ja mis toimub seal, kus meie parimadki pikksilmad ei ulatu nägema.
Kas on võimalik ära hoida tsivilisatsioonide kokkupõrget 1991.aastal taastas Eesti Vabariik on riikliku iseseisvuse. Taasiseseisvumist võib määratleda kui Eesti maailma poliitilisele kaardile tagasijõudmist. Ka tänasel päeval on Eesti riik jätkuvalt geopoliitilistel eneseotsingutel. Igal meil on arusaam sellest, mis Eesti on. Need arusaamad on kujundatud pidevas geopoliitilises mõtestamises, mis sisaldab nii inimeste igapäeva kogemustes kui ka ühiskonnaskäibivates narratiivides. Eesti on avatud majandusega väikeriik. Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatele teguritele ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Eestile on globaliseerumine soodne, võimaldab kompenseerida meie väiksust ja rasket geopoliitilist positiooni. Kuid eestile ei ole vähem oluline, kuidas mõjutab globaliseerumine teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas osalevad ja ennast h...
Suhetes NSVL ja hiljem Venemaaga oli Jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahedamata probleeme. Jaapani majandusime aluseks olidki põhjalikud ümberkorraldused. Majandus taastus kiiresti ja arenes võimsalt. Jaapan hakkas muutuma majanduslikuks suurriigiks Korea sõja ajal, kui ta varustas USA-d sõjavarustusega. 1960.aastate lõpuks tõusis Jaapan USA ja NSVL järel tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas. Umbes kolmekümne aastaga suurenes tööstustoodang 24 korda, see tähendab 1980 aastate keskpaigas. Ka Jaapani majanduskasv oli kiirem, kui teistes arenenud riikides. Hakati arendama teaduse saavutustel põhinevaid alasid, s.o elektroonika, optika ja teiste täppisseadmete ja aparaatide tootmist. Sellist kiiret arengut hakati nimetama Jaapani majandusimeks. Tänu sellisele majandusimele on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, üks maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. Seal
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
1. Oli üks paremaid eesti ajalooliste novellide kirjutaja ja kuulub ka eesti parimate luuletajate hulka, mis sest, et oma elu jooksul on avaldanud ainult ÜHE luulekogu, mille nimi on ,,Inimese teekond", mille ta avaldas 1972 oma elu lõpupoole. Võrdväärne poeet Gustav Suitule ja Heiti Talvikule. 2. Juba noorena huvitasid teda ajaloolised raamatud. Ta leidis mõisa pöönigult vanu saksa keelseid raamatuid, mis talle meeldima hakkasid. Ta ei osanud küll saksa keelt, aga pilte meeldis talle ikka vaadata ja tektside tähendust küsis ta täiskasvanutelt. Kirjanduslik karjäär algas tal kolmekümnendatel, mil ta hakkas avaldama laste raamatuid. Enamjaolt olid seal tegelasteks loomad. Esimene lasteraamat oli Lendav Maailm(1935). 3. Esimene novell ilmus 1938 pealkirjaga ,,Tuli ja Raud". See novell räägib mehest nimega Jüri Säävel, kes on eesti põllumees ja ta otsustab minna Tallinnasse kolida ja ...
Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. Kanter sai United Motorsilt uue BMW United Motors andis BMW uue põlvkonna sportmaasturi X5 esimese Eestisse jõudnud eksemplari kettaheitja Gerd Kanteri käsutusse. Koostöö maailma parimaks kettaheitjaks pürgiva Kanteriga jätkub teist aastat, eesmärgiga aidata sportlasel jõuda absoluutsesse tippu, teatas United Motors.
.... 1 4 q 2 7. Kummipalli põrkekõrguse ja langemiskõrguse suhe on . See pall langes 8,1 m 3 kõrguselt. Mitmendal põrkel oli palli põrkekõrgus 1,6 m? [4. põrkel ] 8. Kui suureks kasvab 10 000-kroonine hoius 10 aastaga pangas, mis maksab 3 % intressi aastas? [13439] 9. Kaie uus auto maksab 190 000 krooni. Tarkpead väidavad, et auto hind kaotab oma väärtust 15% aastas. Leia kui palju maksab täiskroonides Kaie auto nelja aasta lõppedes? Mitme aasta pärast on auto väärtus 50 000 krooni? {84304; ~9a. 4k.} 10. Leia jada 3, 3 2 , 6, 6 2 , ...... kaheksateistkümnes liige ja kaheksa esimese liikme [ ( ) summa. S 8 = 45 2 + 1 ; a18 = 768 2 ] 11
· Asutati 1987, ametliku staatuse sai 1990 · Liikmed Sveits, Itaalia, Austria, Madalmaad, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Prantsusmaa ja Suurbritannia NAFTA · Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (North American Free Trade Agreement) Eesti eksport · 2011. aasta jaanuaris kasvas toodete eksport aastases võrdluses 57% ning import 66%. 2010. jaanuaris oli kasv toodete ekspordis 11% ja langus impordis 3% · Võrreldes 2010. aastaga on kõige enam kasvanud masinate ja seadmete eksport (153%), põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (64%), transpordivahendite eksport (59%) ja metalli ning metallitoodete eksport (53%). 2011. aasta jaanuaris moodustasid masinad ja seadmed 28% Eesti koguekspordist, mineraalseid tooted 17% ning põllumajandussaadused ja toidukaubad 9%. Eesti eksport · Suurimate kaubanduspartnerite arvestuses kasvas 2011. aasta jaanuaris eksport Rootsi
positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. 2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3%. Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arvu suurimat kasvu nähakse ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest. Samuti teeb talle muret pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu. Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aeganõudev protsess
läbimõõtu). Mass 1,99×1030 kg (332 950 Maa massi). Raadius on 6,9599×108 m. Keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Efektiivne pinnatemperatuur on 5800 K. Kiirgusvõimsus 3.9×1026 W. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. Galaktika keskmest asub 25000 valgusaasta kaugusel. Liigub ringorbiidil kiirusega 230 km/s. Ühe täistiiru teeb umbes 200 miljoni aastaga. Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Koostis Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese hõõguvat pinnakihti nimetatakse fotosfääriks ja selle paksus on u 400 km. Punaselt hõõguv kromosfääriks nimetatav vesinikukiht asetseb fotosfääri peal. Paksus on
Volkswagen 1938 (Ferdinand Porsche) Ökoloogia (tuuleenergia, vesinikukütus, looduskaitse) Riiklikud põllumajandusasulad noortele peredele Emakultus ("Eluallikakodud") Sundsteriliseerimine Välispoliitika: eesmärgid Tühistada Versailles' leping ja ühendada kõik sakslased ühte riiki Luua Suur-Saksamaa (eluruumi-teooria!) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj. inimest, asemele aarialased Germaniseerida uued alad 25-30 aastaga (kiirraudteed, 2-korruselised rongid 200 km/h) Välispoliitika: sammud 1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes?
hävimise risk. Eesti asub maakeral vööndis, mis praegu veel lubab nautida nelja aastaaega Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal,mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv, veel lubab nautida nelja aastaaega Eesti osakaal kasvuhoonegaasid e tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. ` Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. KODUS - eelista puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat kütet, linnas on suhteliselt säästlik gaasiküte - toatemperatuuri langetamine
ESSE Kliimamuutus. Milline on Eesti tulevik? Kõik meist teab, et meie loodus on väga reostatud. Aga me täpselt ei tea miks? Mis või kes on meie reostaja? Sellele küsimusele me võime vastada nii, et kõik me oleme reostajad. Seda ei saa vältida. Iga päev me reostame meie loodust. Me ehitame tehaseid, see on väga ohtlik mõjur, mis võib reostada loodust. Ei ole kõik tehased on kahjulikud, aga enamik neist on. Me viskame prügi maale, kui kõrval on prügiurn. Me kasutame palju aerosoole. Me ei mõtleme mida me teeme. Kui iga inimene hakkab mõtlema enne, kui ta viskab prügi või kasutab aerosooli ja ta saab ületada oma paha soovidega, siis maailm teeks natuke puhtaks. See on meie tulevik. Me peame tegema ainult head asjad, kui me tahame et meie lapsed elaksid puhas riigis. Kui võrdlema Eesti teiste maadega, siis saab näha, et Eesti osa kliimamuutuses on nii ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
