Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik
1960. aastaid ilmsetas noorte aktiivsus. Tekkisid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev(EÜE) ja Eesti Õpilasmalev(EÕM). Üliõpilased kes kuulusid kommunistlikesse noorsooühingutesse püüdsid seda demokraatiseerida, et see lahendaks noorte päevaprobleeme. Eesti rahva olukorda püüti parandada valitsevat reziimi ümber kujundades. Noori kutsuti parteisse ,et jõuda välja juhtivatele kohtadele ja et võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68, ning keskuseks Tartu Ülikool. 1964.aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemel tuli L.Breznev. See tähendas kruvide kinnikeeramise poliitika algust. ENSV-s jätkus sulaaeg kuni 1968. aastani, mil N tankid lõpetasid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tsehhoslovakkias. Praha kevade lämmatamine tähendas tagasipööret tagurlusele ka ENSV-s. Administratiivsete vahenditega rahustati tollane vabameelsuse keskus Tartu:
Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel viis eluetappi: tähe sünni, valge tähe, punase hiiu, valge kääbuse ja musta kääbuse periood. Nende etappide ühikuks on miljardid aastad. Elu Maal on üks moment võrreldes tähe elueaga. Füüsikast võikski jääda rääkima. Ülaltoodu on väike osa sellest, mida olen füüsikatundides läbi töötlenud. Teemasid, mille kohta saaks püstitada hüpoteese, teha katseid ning arutleda nende üle. Usun, et füüsika ei ole veel päris nö läbi hammustatud. Pean siinmail silmas, et iga vastus mingile küsimusele tekitab veel küsimusi ja nii võibki jääda uurima ja arutlema.
Paratamatult on tuumaenergial veel negatiivseid külgi. Üks nendest on ilmtingimata see, et kui kuskil riigis on kasutusel tuumaelektrijaamad, siis tänu sellele on võimalus varjata näiteks tuumapommi ehitamist. Ning nagu teada, siis tuumapomm on üks hullemaid hävitajaid maailmas, eriti kui võtta arvesse, mis juhtus Hiroshimas ja Nagasakis. Näiteks on oma tuumapommiga hakkama saanud Põhja-Korea, kes tegi agaralt mõned aastad tagasi pommikatsetusi. Selle vastu astus välja USA, kes leidis, et tegemist on rahvusvaheliste õiguste jõhkrate rikkumistega. Vastukaaluks oma eelmistele väidetele on muidugi see, et tänapäeval on muudetud selline tootmisviis aina ohutumaks ning efektiivsemaks. Ja ei ole ka olnud enam suuri õnnetusi. Muidugi saab üheks halvaks näiteks tuua Tsernobõli tuumakatastroofi, ent see oli puht inimeste süü, sest jaama reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse turvasüsteemide katsetamisel
esmalt Riias, mida samal ajal piirasid venelased. Katku levitajataks olid eelkõige rotid ja sõjamehed. Katku viimased nähud olid 1713. aastal ja sellesse suri inimesi rohkem kui sõjategevuse tõttu. Kokku põhjustas katk kuni 200 000 inimese surma. Eesti rahvastik vähenes selle järel umbes 150 000-le inimesele (umbes sama palju kui 1200. aasta paiku). See oli rahvastikukatastroof, kuigi puudutas eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestit, kus oli lausa inimtühje piirkondi. Aastad 17101712 jäid siiski viimaseks suuremaks katkuepideemia levikuperioodiks. 16-18. sajand oli eestlaste jaoks väga raske aeg. Oli nii tõususid ja mõõnasid. Küll oli Eesti Rootsi võimu all, küll oli Eesti jaotatud mitme riigi vahel, kuid 18. sajandi lõpuks oli Eesti siiski Vene riigi võimu all. Sõdade käigus muutus Eesti rahvaarv pidevalt, olles isegi peaaegu väljasuremisohus. 18. sajandi lõpuks küündis Eesti rahvaarv aga peaaegu poole miljonini. Ka
Alustati Tallinna esimest piiramist. Liivi sõda lõpetati 1583. aastal mitmete vaherahu lepingutega ning ning põhjaosa hakati nimetama Eestimaaks. 1699. aastal moodustasid August II Tugev, Frederik IV ja Peeter I Rootsi vastase liidu. Nende eesmärk oli vallutada tagasi need alad, mille Rootsi oli nn rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid vallutatud alasid kui mõttetuid saake, meie kaitsjaid aga nõrgestas katk, ning 1710. aastal alistsudi kõigile teistele lisaks ka Pärnu ja Tallinn. Tallinna kapituleerimisega aga sõjategevus Eesti lõppes, kirjutati alla Uusikaupunki rahule ning sellega liideti Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestile ei
(Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese
Vanus on kõigest number! Jutustan teile loo Annast! Anna kaotas oma mehe sõjas ja sünnitusel suri tema tütar. Anna oli verinoor kui ta leseks jäi! Kõigest 21 aastane. Elu oli tema vastu väga karm olnud. Eks olnud tal kosilasi aga millegi pärast ei jäänud keegi tema juurde püsima. Hoolimata sellest, et tal oli selja taga palju kaotusi, ei vajunud Anna masendusse. Püüdis lohutust leida loomadest ja loodusest. Aastad läksid, ette lõi 51. Kõik otsustas Anna, nii ikka ei saa. Anna läks taas õppima. Omandas hariduse. Õppis sotsiaaltööd. Kuid kahjuks tööd ta oma eriala peal ei saanud. Ega keegi ka temasse ei uskunud. Nii kaua erakuna elanud naine ei olnud kellelegi atraktiivne. Hoolimata mitmetest äraütlemistest, otsustas Anna siiski, et ükski äraütlemine teda ei mõjuta. Aga kust alustada? Ta võttis taaskord ette koolitee. Õppides nüüd ettevõtlust!
FRANZ JOSEPH HAYDN 17321809 Mailen Remmelg Merilin Kaja F.J. HAYDN Sündis 1732 Suri 1809 Isa tõllasepp; ema köögitüdruk Alustas haridusteed Heinburgi väikelinna kirikukoolis Seejärel jätkas Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapellis Ta oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav Tegeles viiuli ja klavikordimänguga Häälemurde tõttu pidi koorist lahkuma, algas raske elu TÄNAVAELU "Meeleheitlik tööotsingu aeg" Andis laulu ja muusikatunde Mängis tänavatel Niccola Porpora käe all õppis Majanduslik olukord paranes Tutvus Fürnbergiga Fürnberg soovitas Haydnit Morzinile; töötas helilooja ja kapellmeistrina Sai ulualuse, süüa ja ka palka HAYDN ABIELUMEHENA Tahtis abielluda oma tuttava tütrega, kui viimane lasi teadmata põhjustel vanemate kodust jalga. Seega pakuti Haydnile vanemat tütart. Haydn võttis ettepaneku vastu. Haydn 28a, mõrsja 32a. 10 aastat õnnetut abielu Naine oli nõudlik...
rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suureneda 9 miljardile dollarile. Intressid on nii suured ning raha ainult tuleb juurde. Pangad saavadki niimoodi kasumit. Eestis tuli mõned aastad tagasi päevakorrale kiirlaenud. Tekkisid igasugused uued firmad nagu Raha24, Credit24, Monetti ja paljud teised. Nüüdseks on need firmad üpris rikkad, sest inimesed ei arvesta sellega, et kiirlaenu võttes on intress väga kõrge ja on võimalus, et inimene ei suuda seda õigel ajal ära maksta, mis teeb laenatud summa üha suuremaks. Samas on see väga hea äri idee, kui on olemas piisav kapital. Ma tean isiklikult, et Raha24 omanikud on noored mehed, kes nüüdseks on tohutult rikkad
kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3N 16°16.5W - 33°7.8N 17°16.65W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopilinemereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 1862 m Pico Ruivo). Poliitilised andmed Pindala: 828 km2 Rahvaarv: 245 806 (2006.a) Autonoomia: 1. Juuli 1976 Ametlik keel: Portugali Pealinn on Funchal, mis on ka suurim linn (100 847 2006.a) Ametlik valuuta: Euro Porto Santo
Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled aga ka sõjanui. Heast relvastusest võib järeldada, et retked kujunesid veristeks. Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades ja rüüsteretked venisid vahel aastatepikkuseks. Kulusid veel mõned aastad ning osa viikingeid, nagu näiteks need, kes olid jäänud pidama Normandiasse ja Põhja-Inglismaale, sulasid kohaliku rahva sekka ning võtsid omaks kohaliku keele. Viikingeid võiks pidada rohkem hävitajateks kui loojateks. Viikingid pidasid rüüsteretki Pariisis, Prantsusmaal, Pürenee poolsaarel, Põhja- Aafrikas, Kreekas ja paljudes muudes kohtades. Retkedel oli ka palju relvi, mida kasutati enda kaitseks või ründamiseks, et saada vastastelt saaki ja kaupu
klass NIMI: ......................................................................................................................................... 1. Millal sündis eesti ilmalik kirjandus? 17.sajandil. 2. Nimeta esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kes seda välja andis? ,,Marahwa Näddala-Leht,, (1821-23, 1825) Väljaandja Otto Wilhelm Masing ( 1763-1832 ) 3. Kelle tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine? Iseloomusta ajakirja ,, Beiträge,, ( mh.väljaandmis aastad, keel, millele pühendatud ) Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri ( 1782-1846 ) tegevusega. Aasrail 1813-1832 avaldas ta oma kulul saksakeelset ajakirja ,, Beiträge ,,- esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Selles ilmus keele-, kirjandus- ja rahvaluulealaseid uurimusi ning eestikeelseid tekste. Kaastööd tegid estofiilid. Rosenplänter pidas vajalikuks eesti keeleõpetamist gümnaasiumides ja üks ,,Beiträge,, vihik oligi koostatud
Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakka soma mehele heaks naiseks. Talle meeldis tähelepanu ja nüüd ta seda ka sai. Olulisemad kõrvaltegelased Geissler ja Oliine, nende roll peategelaste saatuses. Oliine oli Ingeri kauge sugulane, vana naine kellega Iisak pidi elama need aastad, kui Inger vanglas oli. Naine tasapisi lootis, et jääbki nii, et Inger ehk ei tulegi tagasi. Geissler-ta oli seal loos, kui külaline, ta oli nagu ärakuulaja või abistaja. Päris selget tähendust ma ei leidnud. Tuli ja läks, andis nõu. Kommenteeri raamatu pealkirja, keda maa õnnistab? Maa õnnistab inimesi, peremeest, annab talle naise, keda too väga armastab, lapsed ja ka toidu lauale. Maa andis kõik, rikkuse, elu, töö ja tegemised.
Maksudega mängida ei ole mõistlik- see puudutab kõiki Nüüdsest juba piika aega möödas toimusid valimised. Valimistel käis üpriski suur rebimine, kes saab kõige rohkem hääli. Need kes võitsid, said teha uue valitsuse. Vedas tegelikult selles et Keskerakond ei võitnud, kuna siis oleks hakkanud Eesti tegema rohkem koostööd Venemaaga. Eesti majandus on olnud kõik need aastad üpriski heas olukorra, kuid leidub ka kohti mis pole just Eestis elajatele head. Kas riigi eelarves pole siis nii palju raha, et peab neid makse kärpima sinna ja tänna. Peamiselt on need maksud, mis tõusevad nüüdsest vägagi palju. Makse tõstetakse selle pärast, et riigi eelarvesse rohkem raha saada. Miks peab neid makse üldse langetama ja tõstma, las olla nii kuidas on ja ongi asi korras. Nad võiksid, siis vähemalt sellistelt asjadelt makse kärpida, mida ei
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Dzässiajastu oli tunnistajaks, kuidas kaasaegne naine sai lõplikult kätte talle õigusega kuuluva koha. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab. Dzäss muutus peaaegu üleöö hulluseks, auto aitas elutempot kiirendada ja terve maailm paistis tahtvat pidutseda. Kuna nii paljud noored inimesed olid kadunud, siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. Ühe
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine
salvestit. See oli Marconi-Stille seade, hiiglaslik masin, milles hääl salvestus katkematut ziletitera meenutavale lindile (laius 3 mm, paksus 0,08 mm). Lint liikus helipea eest läbi kiirusel 1,5 m/s ning pooletunnise saate jaoks kulus seda umbes 3 kilomeetrit. Üks täis lindiketas kaalus ,,kõigest" 25 kg! Sammu kaasaegse (kui nii võib öelda) magnetlindi suunas astus Fritz Pfleumer aastal 1928 ta eksperimenteeris tselluloosilindiga, mille pinnale oli liimitud rauajahu. Mõned aastad hiljem asus AEG valmistama paberi baasil magnetlinti ja samuti seadet selle kasutamiseks uue seadme nimeks sai magnetofon. CD-d ja digiheli CD on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt oli CD välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus salvestada muidki andmetüüpe. Seejuures arvestati CD loomisel seda, et erinevalt
on tõde, vanadus muld"(Noorus on hõbe),"Maailm on maagiline."(Mao mantra) Võrdlus- "langeb su sõna kui kivi"(Sinna süüdida püüdvasse sügavikku), " mis ümbritseb meid nagu hirm, nagu nahk, nagu kae"(Sinu sõnade veini avan vast aastate pärast), " tasa kui templikell."(Su nimi mus heliseb tasa) Isikustamine- "Vesi võlgu ei võta, laenuks ei neela leek"(Langenud saatusesõna), "Neelasid aastad."(Noorus on hõbe) Metafoor- "Nõnda lausuvad laud silmile,"(igatsus, sidrunimahl), "Sina, mu sisetunde minister," "Valitud seltskonnas vaim vaid pillerkaarleb palees." "Langenud saatusesõna" haakub teemalt minu elus olnud hetkega. Olen öelnud olulisele inimesele solvavat. Sõnu on raske tagasi võtta ja see tegi talle hingeliselt haiget. "Langenud saatusesõna tuul tagasi enam ei kanna." Õnneks andis ta lõpuks andeks. "Õiglus on kuningas, kuni halastus on
· Väitis ka, et Jumalasse usk on igal juhul kasulik. Leiutised ja saavutused · Pascal täiustas Torricelli baromeetrit. · Esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee · Leiutas hüdraulilise pressi · Leiutas esimese primitiivse ruletimasina. · Pascal olevat olnud esimene käekella kandja, kinnitades oma taskukella nööriga randme külge. Pascal katsetab baromeetriga Elu lõpp ja surm · Elu viimased aastad elas askeetlikult. · Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, kuid halvenes eriti peale õe surma. · Füüsiliselt kurnatuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul. · Oli abielus, kuid lapsi temast maha ei jäänud. · Maeti Saint-Étienne-du-Mont'i kalmistule. Pascali surimask Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_P ascal · www.google.com · http://www.annaabi.ee · ftp://ftp
tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursse. Sõjas sai surma üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo veriseima kokkupõrke. Oli vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Suurt rolli mängis ka Esimese maailmasõja lõpp tulemused, kus Saksamaa pidi taluma suuri kaotusi ja sellejärgseid tagajärgi. Hetkel kui Hitler võimule tuli, hakkas ta tegema muutusi Saksamaa majanduses ja tööstustes. Ta vandus, et hakkab võitja riikidele vastu seisma ja Saksamaa oma algsesse hiilgusesse taastama. Hitler tegi
kriisi ületamise vahendid: (riik sekkus senisest rohkem majanduse korraldamisse, diktatuuri teke), Dawesi plaan 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. majanduskriisi ühiskondlik mõju: Tööpuudus, vaesumine, nälg, rahulolematus Peamised muutused kultuuris ja eluolus 1920.-1930. aastatel maailmasõja mõjud: Maad võttis pettumus. kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon. diktatuuri sekkumine kultuuriellu: NSVL-loominguvabadus, funktsionalistlikud hooned, futuristlik luule, Stalin: poliitilised tapmised, massirepressioonid, loominguvabadus kadus, range tsensuur. Hilter: lahkusid Einstein, Freud. saavutused ja leiutised:Film sai sünkroonse heli, uus filmikeel, dokumentaalfilmid,
Muusikalised kogemused lapsepõlves: ema klaverimäng, mustlasmuusika, kreeka rahvam., kreeka- katoliku kirikum., raadiost klassikalist m. Gümnaasiumis käis Ateenas, õppis eraviisiliselt klaverit ja m.teooriat, astus 1940 tehnikaülikooli, kuid lõpetas selle pärast sõda. II Maailma sõja ajal osales vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas mõned aastad põranda all, kuna oli ametlikult surma mõistetud. Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "Metastasis", 1954) muusikalise materjali struktuuril.
Lamborghini Kevin Liimask Silver Kolde Ajaloost Algselt tegeles firma traktorite tootmisega. Autotootmist alustas Ferruccio Lamborghini 1963. aastal. Esimeseks autoks Lamborghini 350GT. Miura 1966. aastal. Peale pankroti ostis firma ära Chrysler Corporation 1987 aastal. 1998. aastal müüdi edasi Audile, mis kuulub Wolkswagen Groupi Alates 2000 aastast hakkas Lamborghini tootma arvestatavat kasumit, tipphetkedeks jäid aastad 2007, 2008. Tootlikkus Lamborghini toodab aastas 3000 autot. Lamborghini tulust moodustavad lõviosa kaks autot: Gallardo V10 mootor Murcielago V12 mootor Motosport Lamborghini on osalenud: F1 võidusõidusarjas (1989-1993) FIA GT Championship American Le Mans Series Tuntuim Lamborghini toodetud võidusõiduauto on BMW M1 Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.leenwallpapers.com/images/gallery/Lamborghini.jpg&imgrefurl=http://www
Kuid siiski paljud loomeinimesed ja haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Õnneks 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes mingil määral ja võimaldas haritlastel oma esialgse loomingu juurde naasta. Eesti kultuur taastus osaliselt ja selles mängis suurt rolli haritlaste uus põlvkond. 1960. aastatel toimus läbimurre mil ka poliitilised olud muutusid vabamaks. Sõda ja vaimse surutise aastad andsid küll ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile, kuid rahvas jäi siiski kultuuriliselt aktiivseks. Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suursündmuseks kujunes üldlaulupidu aastal 1947. Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond
õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Talle said osaks tolleaegsete võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Alliksaar suri 1966.aastal vähki. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad
a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks 1962.a sai temast Rootsi Heliloojate Liidu liige Põgenike loomingu esitamine oli
Värsse hakkas Betti avaldama 1931 aastal ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Tema esikkogu `'Tolm ja tuli'' ilmus aastal 1936, mis üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". 1937 abiellus ta Heiti Talvikuga. Bettile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad ning kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus `'Jevgeni Onegini'' eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas ta taas kuuekümnendatel aastatel. Aastast 1937 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane ning kuulus luulerühmitusse Arbujad. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne
Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist.
hakkas juba varem kui hakkasin lugema raamatuid ja väiksena oli mul raamat alati ühes käes ja iga nädal oli uus raamat raamatukogus laenutatud, ja vahepeal kui mõni raamat kohutavalt meeldis jätsin selle kauemaks enda kätte. Sammuti tekitas raamatute lugemine minus ka suuremat huvi Eesti kultuuri vastu, mida mul üllataval kombel eestlasena polnud veel tekkinud, kuid mida aastad edasi seda suurem huvi mul selle vastu tekkinud. Keele püsimiseks on oluline, et seda kasutataks kõigis eluvaldkondades. Eesti keel on moodne arenenud keel, seda kasutatakse energeetikas, lennunduses, sõjaväes, algkoolis ja ülikoolis. Eesti keeles saab kirjutada peent luulet, avaldada teadustöid ning filosofeerida.
1838. aasta suve veetis Chopin George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele, et tervist parandada. 1839. aastal saabusid nad tagasi Pariisi ja Chopin paranes vähe haaval. Järgnevatel aastatel sündisid Chopini kõige väärtuslikumad teosed. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand. Viimased aastad võõrsil olid täis hingelist üksildust. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti siin veelgi vähem kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist. 1849. aastal suri Chopin tuberkuloosi. Looming Chopin oli Liszti kõrval teine 19
Kangelase saatused ja elamused on seotud looduse meeleoludega. Kuid kevad on juba kaugel ja ees ootab talv. ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Sündis Saksamaa väikelinnas, ema soovil läks õppima õigusteadust, mis talle siiski ei meeldinud (saksa helilooja). Leipzigis elades hakkas võtma klaveritunde ning pühendus täielikult muusikale. Schumann soovis saada heaks pianistiks, kuid pärast randmevigastust oli karjääril kriips peal. 1830-1840 oli ta viljakamad aastad, mil valmis mitmeid klaveripalu ja soololaule. Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal - pulmaaasta Claraga (tegemist tema esialgse klaveriõpetaja tütrega). Oma elu viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Schumann oli oma elu jooksul komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Sajandi 30-ndad aastad said Scumanni loomingu esimeseks õitseajaks. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel
ka seatud kahtluse alla. Läbimurre karjääris 1948. aastal saab ta lõpuks oma esimesed kõrvalosatäitja rollid filmides ,,Pea kinni! Las käia!" ja ,,Ohtlikud aastad". Järgnesid pisirollid ning tema karjäär näis seiskuvat, kuni 1950. aastal linastus filmiklassika ,,Asfaldidzungel" ja Monroe pälvis esmakordselt avalikkuse tähelepanu. Temast oli kujunemas filmistaar ja järgnes rida väljapaisvaid rolle. Järgnevad aastad olid tema jaoks läbimurdelised. Ta astus üles paljudes kuulsates rollides, kus ta kehastas väga erinevaid isiksusi ja näitas oma mitmekülgsust näitlejana. 1953. aastal mängis ta senisest kaalukamat osa ühes Monroe kuulsamas filmis ,,Härrasmehed eelistavad blonde", mis tegi temast superstaari ja määratles Marilyni persona kui pärani silmadega alateadlikult humoristliku sekspommi. Tema
Enamik laule on üldiselt kirjutatud 4/4 taktimõõdus, mis kõlab hästi ja ühtlaselt. Imelikud on mõõdud nagu 9/8, 7/8 ja 8/8, mida kasutasid bändid nagu Tool ja Dream Theater. Suurem enamus laule progressiivses rockmuusikas olid siiski 4/4 ajas. Kõige kuulsamad progressiivse rock muusika esindajad olid Emerson, Lake & Palmer (ELP), Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins, Pink Floyd ja Frank Zappa. 1.2 1960-1970. aastad Kõik algas psühhedeelse (Psühhedeelset kogemust iseloomustab vaimule varem tundmatute ettekujutuste tajumine või vaimu loominguline joviaalsus, mis on vabanenud tavalisuse ahelaist) muusikaga, mida esindasid The Jimi Hendrix Experience, Pink Floyd ja The Beatles. Psühhedeelne rockmuusika üritas jäljendada ja tugevdada psühhedeelsete ainete mõju (LSD). 60ndate lõpul kogusid populaarsust bändid nagu King Crimson ja Yes. Yes mängis sümfoonilist rocki sellepärast, et seal
.........................................................................3 Sissejuhatus..............................................................................................4 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse.....................................................................5 Muusikatee algu.......................................................................................6 Ellingtoni mõju muusikale...........................................................................7 Viimased aastad.......................................................................................8 Lõppsõna.............................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................................11 Lisad...................................................................................................12 4 Sissejuhatus
jättis Emmile kirja, millest oli öelnud, et ta läheb Annaga. Juuliuse teada sõitis Anna Peterburgi, kuid ühelt Anna tuttavalt kuulis ta rongis et Anna olevat Peterburi asemel kusagile teadmatus suunas Venemaale sõitnud. Juulius läheb koju tagasi, kus Emma ta rõõmsalt vastu võtab, teatades et Anna oli poja ühe Tallinna tuttava juurde jätnud, kes poisi Kilimite juurde tagasi tõi. Oma toas nägi Juulius, et Emmi polnud kirja leidnud. Kolmas osa algab Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Ta oli pedagoog juba mõnda aastat. Oli jõudnud kätte päev, mil ta sai ametliku eestikeelse humanitaargümnaasiumi õpetajaks. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste
töötas postiametnikuna.Vanemate ja põhiis kasvuümbruse järgi oli luuletaja talupoeglikku päritolu saarlane.Ema vanemad omakorda pärinesid Hiiumaalt. 1918 aastal pöördus Trullide perekondSaaremaale tagasi. Elama asuti Pöidemaale Saikla külla emapoolse vanaisa Eeru tallu. Aastal 1922-1927 elas pere Tallinnas, kus peeti kaeklinnas pisikest toidupoodi. 1927 aastal kolis perekond jälle Saaremaale.Perekond ei suutnud külas enam päriselt kohaneda, eriti rängaks kujunesid majanduskriisi aastad. Laenuvaral pääses tütar siiski edasi õppima: lõpetanud Kahtla Algkooli 1929 a. Astus ta hiljem Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Keskkooli aeg ei olnud raske üksnes majanduslikult. Kehvus tõmbas range piiri suhtlemises enamiku kaasõpilastega. 1935 a. Lõpetas Debora Trull gümnaasiumi. Peale kodus vireletud aastaid järgnes abiellumine A. Hindiga, mis tähendas ühtlasi Tartusse asumist.Võimalikuks said filosoofia õpingud Tartu ülikoolis, mis lõppesid aastal 1940
sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna. Anton alustas oma kooliteed 7aastaselt kreeka algkoolis, seejärel läks klassikalisse gümnaasiumisse. Ta lapsepõlv lõppes sellega et ta pere jäi vaeseks ja 16 a pidi tsehhov üürima tuba enda lapsepõlvekodus, need aastad mis ta seal elas lõpetasid ta lapsepõlve. Ta läks ülikooli hariduteaduskonda. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes. Tolstoi käis Tsehhovil külas tema majas Jaltas, sealt sai alguse nende sõprus. 7. Tsehhovi näidendid, 3 pealkirja ja nende temaatika- ,,Kajakas" selles näidendis avaneb elu seesmise julma irooniaga, mida on raske omaks võtta. ,,Onu
o ,,Elu ja armastus" o ,,Ma armastasin sakslast" o ,,Kuningal on külm" o ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ,,Tõde ja õigus" Kontseptsioon Juhtidee/tegelased Tegevusaeg Tegelased Võitlus maaga 19.saj. Viimane veerand Andres,Pearu,Krõõt,Mari Inimese võitlus jumalaga 19.saj. Lõpp ja 20.saj algus Indrek,Maurus,Ramilda Ühiskondlik võitlus 1905-1907 aastad Indrek,Kristi,Mari Võitlus isikliku õnne eest EV algus aastad Indrek,Karin,Kõõgertal Alistumine 20.saj 20ndate lõpp Indrek,Tiina,Andres,Pearu o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist. o Inimese tegevust mõjutavateks faktoriteks on Tammsaare sõnul mõistus ja instinktid, rikas tundeelu ja arukus, armastus ja vihkamine, egoism ja eneseohverdamine.
Alates 10. klassist läksid aga meie teed lahku, kuna noormees ei viitsinud enam õppida. Aga sellest kõigest täpsemalt järgnevas töös. Püüan anda täielikku pilti isiku hälbelise käitumise kujunemisest ja tema seaduserikkumistest. HÄLVIKU TUTVUSTUS Isikuandmed Noormees Aleksander sündis Tartus 1989. aastal ja on hetkel 25-aastane. Sass sündis pere ainukesena pojana. Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa ehitustöölisena. Peres kodukeel oli vene keel. Haridust in Aleksandril 9 klassi. Praegu on Sass vallaline, kuna eelmisel aastal lahutasid oma naisega. Nendel on üks kahe aastane laps. Vahepeal töötas ta ehitustöölisena Eestis kui ka välismaal (Soomes ja Siiberis). Isikukirjeldus Aleksander on heledanahaline europiid. Ta on keskmise kasvu - kasv 180 sentimeetrit. 2
2) Vaevaline taastumine a. teraviljasaak ja piimatootmine oli 1950.aasta viimase kolmveerandi tasemel b. sõjaeelse taseme saavutas lihatootmine c. halvalt mõjusid N. Hruštšovi “eksperimendid”- külviseemne jaroviseerimine, maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesti jms 3) Ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine a. tööstuslikule alusele viidi üle linnu-, piima- ja seakasvatus 4) 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks a. üha enam andis endast tundma gigantomania b. ülepingutamine laostas ajalooliselt väljakujunenud asustuspildi c. kurnas viljakad maad d. halvendas keskkonna olukorda VI Industrialiseerimise laienemine 1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi
keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad. Tartu Ülikool vaatab tagasi oma 380-aastasele ajaloole, mille sümboliks on ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil 1992. aasta jüripäeval taas oma kohale asunud Gustav II Adolfi kuju (Fogelbergi kipsskulptuuri järgi 1991. aastal valmistanud Elisabeth Tebelius-Myren) hoidmas alma mater Tartuensis'e järjepidevust.
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
Tuntuimateks esindajateks on Mary Wollstonecraft (1759–1797), John Stuart Mill (1806–1873) ja Harriet Taylor (1807–1858)- keskendusid naiste kodanikuõigustele – õigusele haridusele, avalikule ja majandustegevusele. 940-1950 astatel jõuti selgusele, et osa naiste vastutusest perekonna ees, tuleks riigil enda kanda võtta. Koos ametiühingutega võitles naisliikumine ühtse riikliku tervisekindlustuse eest, mis võimaldaks abi ka ühiskonna kõige nõrgematele. 1960-1970 aastad keskendusid intellektuaalsele ja majanduslikule tasandile, liikumisse kaasati taas ka lesbid. Need aastad tõid kaasa radikaalseid muutusi: feministid nõudsid õigust abordile, tasuta lastehoiuteenust ja võrdset palka meestega. Selleks ajaks oli naisliikumine tajunud, et ühinedes selliste suurte organisatsioonidega nagu Ametiühingud, on nad võimelised saavutama ka suuri võite ja õigusi. 1990. aastate algus tõi sisse mõistete sex
langetamisel vigu. Lõpuks kiideti ikkagi heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste seniseid elusid. Tänu Rooseveltile astusid Ühendriigid uude, majanduslike ja poliitiliste muudatuste ajajärku. Uue kursi poliitikal oli eriti suur mõju ka Ameerika põllumajandusele, sest ta süvendas veelgi maaühiskonnas juba väljakujunenud suundumusi. Kokkuvõte: 1920ndad ja 1930ndad aastad Ameerika majanduses ja poliitikas on mõjutanud palju kogu maailma. Kuigi Ameerika oli üks maailma juhtriike ning nende majandus arenes 1920-1930. aastail väga kiiresti ja võimsalt, toimus 1929. Aastal suur tagasilöök- majanduskriis. Sellest oli muul maailmal palju õppida, kuidas majandada. Kahe sõja vaheline aeg oli USAs väga pingeline ning piinarikas. See aeg on väga huvitav ning põnev ja sellest võiks tegelikult kirjutama jäädagi, kui veelgi täpsemalt kõike välja tuua
Rakvere Reaalgümnaasium Mailen Remmelg Merilin Kaja FRANZ JOSEPH HAYDN Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 LAPSEPÕLV............................................................................................................................. 4 TÄNAVAELU........................................................................................................................... 5 HAYDN ABIELUMEHENA.....................................................................................................6 AASTAD ESZTERHÁZY ÕUKONNAS................................................................................. 7 ...
Kunda Ühisgümnaasium Karin Kõrts 10. klass Leonardo da Vinci Koostaja: Karin Kõrts Kunda 2011 Elulugu Leonardo da Vinci sündis Firenze lähedal väikeses Vinci külas ja veetis sealse maakoha rahus oma elu esimesed aastad. Ta oli talutüdruku ja notari abieluväline laps. Isa abiellus varsti pärast Leonardo sündi teise naisega. Ei ole teada, millal Leonardo hakkas joonistama ja maailma, kuid tema kunstianne avastati juba varakult. Kui isa kolis Firenzesse, võttis ta poja kaasa ning pani õppima skulptor ja maalikunstnik Andrea del Verrocchio juurde, Firenze oli sel ajal Itaalia juhtiv kunstikeskus, elav linn, kus suhtuti eelarvamusteta kõike uude.
Taljejoon tõusis oma tavapärasele kohale. Suured puhvis seelikud varjasid puusi. Seelikud olid tagant pikemad kui eest. Kleitidel hakati kinnituseks kasutama lukku, patenditi esmakordselt 1891. aastal Whitcomb L. Judsoni poolt, mis oli plastikust ning värvitud materjalidega sobivaks. Seda kasutas oma disainides Elsa Schiaparelli. Schiaparelli kasutas väga erksaid värvitoone ning tema firmavärv oli sokeeriv roosa. 1930. aastad olid väikese musta kleidi mõjukamad aastad. Väikese musta kleidi loojaks oli Coco Chanel. Algselt oli see väga lihtne, poole sääre kõrgune, kaunistuseks vaid paar diagonaalset joont. Sõja aastate lähenedes, hakkasid kleitide toonid muutuma mahedamaks ning neutraalsemaks. (Nolan) Materjalidena kasutai endiselt looduslikke materjale, kuigi lina enam mitte nii palju, nagu näiteks puuvilla, villa ja siidi. Nende kõrval aga kasutati ka velvetit, satiini. Neid kasutati nii päeva kui ka õhtukleitide puhul. (Vintagevixen.com) 1
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
