· Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. · Tollane tornikell oli puust ratastega ja seetõttu oli raekoda vahi igahommikune kohustus kell õigeks panna. Niiske ilmaga paisusid rattad ja kell jäi taha, ilusa kuiva ilmaga käis kell aga ette. 1910. aastal hakati kurtma, et puuratastega kell oleks vaja uue ja moodsa vastu välja vahetada. Ajale ei jäänud jalgu mitte üksned tornikell, vaid kasvav ja arenev linn vajas ka uut raekoda
üleliigne, vaid ka keelatud (v.a. vähesed erandid). Kahtluse korral pöörduge rehvide 11 tootjafirma poole. Hädaolukorras, kui rehv kaotab katki minnes õhku, tohib sisekumme ajutiselt kasutada. Valmistamiskuupäev (10)Vanas “DOT”- süsteemis tähistavad kolm viimast numbrit valmistamiskuupäeva. Kahe esimese numbriga märgitakse valmistamisnädalat ja viimasega aastaarvu viimast numbrit. Näide: 409 = 40. nädal, 1999. aasta. 90ndatel aastatel toodetud rehvide tähistuses kasutatakse lisaks sellele veel väikest kolmnurka (3-kohalisest numbrist paremal). Alates 1. jaanuarist 2000 kehtib uus tähistussüsteem, 4-kohaline šiffer: 0100 = 1. nädal, 2000. aasta. Kulumisindikaator (treadwear indicator , TWI) (11)Mitmesse kohta rehvi küljel on pressitud lühend TWI (võib esineda ka teisi tähistusviise). Noolt järgides on näha, et rehvi profiil ei ole
Johannes Semper sündis 22.märtsil 1892. aastal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas Pahuvere koolimajas perekonna teise lapsena. Tema sünnivald Tuhalaane oligi üks esimesi valdu, kus kodanlikul ajal loodi Eestimaa Kommunistliku Partei algorganisatsioon, mille asutajaks olid Jaan Tomp ja Ella Karu. Näis, nagu oleks mõnesse maakohta koondunud tavalisest rohkem vaimset energiat. Johannes Semperi sünnimaja, omaaegse pahuvere vallakooli suurtest maakividest ehitatud hoone, mis kannab ukse kohal aastaarvu 1833. Kirjaniku sündimise ajal oli ühes maja otsas kool, teises otsas õpetaja korter ning keskosas kohturuumid. Kooliaia ääres on tamm, mille Johannes Semper kuueaastasena mulda oli asetanud ja jõuksalt seal edasi on sirgunud. Seda tuntakse Semperi tammena, mis on elus tänini, hoolimata tormi lõhkumistest ja põletavatest suvekuumustest. Kooliõpetajaperel oli suur aed, peeti ka lehma ja kodulinde, kuid talutööd tavalises mõttes
ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aastaarvu!) a. I ettevalmistav etapp (looduskaitsest ei teatud midagi; ressursi kaitseks; 1297 – Eesti looduskaitse algus ehk metsaraie ohjeldus Eesti saartel; Rootsi metsaseadus laienes eestisse) b. II kujunemise etapp (Teadus tungib looduskaitsesse; jaht muutus rek. harrastuseks, linnuvaatlus) c. III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel) d
Tagakülje motiivistik, nagu ka värvitoonid ja muud sümbolid, jäeti täielikult kunstnike eneste otsustada. Paberrahade nominaalideks olid 1-,2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500- kroonised. 1-kroonine on väikseima nimiväärtusega pangatäht, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Peale 1992. aastat pole 1-krooniseid paberrahasid juurde trükitud. Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need, nagu ka aastaarvu ja lisandunud legendid, kunstnik Ants Raud. Oma 20. sünnipäeva ei jõudnudki Eesti kroon ära oodata. Enne seda tuli Eestis käibele Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroalaga ühinemine suurendab Eesti üldist turvalisust; Eesti majandus muutub stabiilsemaks ja konkurentsivõimelisemaks; vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele; lihtsustub hindade võrdlus teiste rahaliidu riikidega; ühisraha tihendab eesti suhteid teiste
alusega, nt Ma ei oma = evi mingit ettekujutust sellest tööst. See tarind sobib üksnes konkreetse omandisuhte näitamisel, muudel juhtudel on soovitav teda vältida. Ajamäärus, mis vastab küsimusele millal?, on harilikult alalütlevas või seesütlevas käändes, nt Me elame sündmusrikkal ajal. Vanas eas kipuvad haigused kallale. Erandlikult on nimetavas käändes kellaaega märkivad määrused, nt Tunnid algavad (kell) pool üheksa, samuti aastaarvu märkivad määrused, kui neile ei järgne sõna aastal (see kas paikneb aastaarvu ees või puudub üldse), nt See juhtus (aastal) tuhat üheksasada kakskümmend neli, aga: See juhtus tuhande üheksasaja kahekümne neljandal aastal (aastal 1924 või 1924. aastal). Määrused, mille peasõnaks on kord, aasta, nädal, päev, õhtu, võivad olla niihästi nimetavas kui ka alalütlevas, nt Viimane kord = viimasel korral tegid sina välja. Eelmine aasta = eelmisel aastal oli soe talv. Pühapäev =
Kirjalikes töödes on lubatud kasutada ainult nimeviidet. Nimeviite kasutamisel esitatakse viide ümarsulgudes ja viites tuuakse ära autor, materjali ilmumisaeg, raamatu puhul viidatavate lehekülgede numbrid. Viites esitatakse autori perekonnanimi kas koos eesnimega või ilma eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks Reiljan, J. ja Reiljan, E.). Konkreetne viidatav lehekülg (leheküljed) allikast esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti. Näide: Majandusteadust on defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest (Arrak, 2000: 7). Kui viidatava autori nimi sisaldub juba töö kirjutaja enda lauses, siis autori nime viites ei
(Muru 1993). Tsiteerimine on teise autori töö või allika väljavõtte kasutamine oma töös. Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma mõtteid kinnitada teise autori tabava väljendusega või kui soovitakse väidet ümber lükata või kritiseerida. Soovitav on hoiduda ülisagedasest ja põhjendamata tsiteerimisest. Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud sõnade asemele väljajätupunktid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele pannakse koolon. Näide: ,,/.../ üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi:
Narkootikumidest räägib ta niipalju, et need talle eriti ei mõjunud. Siiski ei välista ta ka tulevikus nende tarbimist. Esimesena tarbis ta kanepit, umbes kolm aastat tagasi. Seda sellepärast, et tavalist suitsu ei olnud ja 11 kuna pakuti, siis mõtles neiu, et miks ka mitte. Aga ei arvestanud ta kõrvalmõjudega. Juhtus nii, et ajaloo tundi minnes kutsuti ta nagu kiuste tahvli ette ning küsitud aastaarvu kuuldes hakkas ta lihtsalt hüsteeriliselt naerma ja visati tunnist välja. Snuffi proovis ta samal ajal kui kanepit.(Loomulikult mitte ühekorraga.) See võttis küll pea ringi käima, kuid midagi suurt muud ei teinud. Seda tarbis ta umbes aasta aega siis sai siiber, nagu ta ise väidab. Marihuaanat sai ta oma sõprade käest - kõik teised proovisid, proovis ka tema. See oli aine, mis avaldas tõepoolest kõige rohkem mõju. Marihuaana pani Kairi pea ringi käima,
(Kommentaar: 1994 on salvestamisaasta, 1995 CD ilmumisaasta.) Näide 14. Noodiväljaanne on allikas Gustav Mahler. Symphonie No. 8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida. Kasutatud arhiivimaterjalide loetelu esitatakse enne kirjanduse loetelu, see võib olla ühtse pealkirja all Allikad ja kirjandus (kui allikaid ei ole palju).
Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant = RC 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muudab ühe sagedusega vahelduvsignaali teise sagedusega vahelduvsignaaliks. Tavaliselt muudetakse ka pinge suurust. Sagedusmuunduri skeem: Skeem: U1, f1 ALALDI FILTER VAHELDI FILTER U2, f2 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus) 1) 1800 leiutas itaalia füüsik Alessandro Volta (1745 1827) galvaanielemendi. 2) 1826 avastas Georg Simon Ohm katseliselt voolutugevuse sõltuvuse pingest ja takistusest. 3) 1895 leiutas raadio vene füüsik Aleksandr Popov (1859 1906) ja / või itaalia füüsik Guglielmo Marconi (1874 1937). 59. Elektrienergia allikad. Alalispingeallikad:
..; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996). Kaudsest viitamisest püütakse maksimaalselt hoiduda, kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia,
(K) viies koht ? Kes istub viiendal kohal? 23 u Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes Kuupäeva ütlemisel kasutatakse arvsõna kesksoos. ? Mis kuupäev täna on? . Täna on teine september. Kuupäeva ja aastaarvu loetakse järgmiselt: - aasta: 2000. aastal 2002. aastal - kuu ja aasta: 2000. aasta novembris 2002. aasta augustis - kuupäev, kuu ja aasta: 02. septembril 2000.a. 25. mail 2003.a. Erinevalt eesti keelest vene keeles järgarvu järel punkti ei kasutata: 14-
Kuressaare pereraadios ja Tartu pereraadios. Lisaks on iganädalaselt eetris Kuressaare pereraadios RKK koguduse jumalateenistused, mida on võimalik kuulata ka läbi interneti. 11 http://et.wikipedia.org/wiki/El_Carmen_(t%C3%A4psustus) 12 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 113 13 http://www.karmel.ee/Leht/index.htm Rakvere saksa gümnaasium Tuleviku 1 on Rakvere saksa gümnaasiumi hoone. Projekti tellis siinne saksa kooliselts arhitekt Ernst Kühnertilt ja 1931 sai maja valmis. Selle aastaarvu leiame rooma numbrites ka hoone lääneotsa astmikfrontoonilt. Pärast sakslaste lahkumist 1939 kolis siia Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool, kes oli sunnitud oma senise kodu loovutama N Liidu sõjaväebaasile. Aastast 1940 on maja meditsiini teenistuses. Alates 1998.aastast on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.14 Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek. Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust
2006 aasta suvel läbi viidud uuring näitas, et 43% Türgi elanikest suhtub Euroopa Liitu positiivselt, 35% usaldavad liitu, 45% toetavad Euroopa Liidu laienemist ning kõigest 29 % toetavad liidu põhiseadust. Kõige varasem aeg, kui Türgi võib EL-iga ühineda, on 2013. aasta- kuupäev, mil järgmine kuueaastane eelarve jõustub. Ankara on praegu sihtmärgiks võtnud liituda Euroopa Liiduga just sel aastal, kuid Brüssel on selle, kui kindla aastaarvu, tagasi lükanud, arvates ,et tegelik vastuvõtmine ning Türgi kõigi nõuetele vastavusse viimine võtab aega vähemalt 15 aastat. Türgi plussideks EL-iga liitumisel on peetud: * väga dünaamilist ja kiiresti arenevat majandust, * NATO liikmesriigiks olemist, * religiooni(kogu ülejäänud Euroopa on kristlik, kuid Türgi on islamimaa- EL ei tohiks põhineda religioossetel vaadetel, seega on hea, kui liidus on ka mõni teist usku tunnistav riik),
See oli esimene uurimistöö ja polnud nii lihtne midagi. Näiteks töö käigus internetimaterjali kasutades selgus, et seda ei saa alati usaldada ja antud teemal on seda hoopis vähe. Püüd inimestega suhelda läks kahjuks luhta, kirikuteemadel ei taheta väga end avada. Eriti hea meel on selle üle, et õnnestus ise täpsustada ajalugu: selgus kooli tegeliku asutamise aeg. Siiani on kodulehel veel üleval väärad andmed, ka kooli aastapäeva tähistamised on vale aastaarvu järgi. Isiklikult saab käidud aastas vähemalt 2 korda kirikus, kas kontserte kuulamas või lihtsalt külastamas, seda soovitaks teistelegi. Niisiis astuge läbi! 17 KASUTATUD ALLIKAD, KIRJANDUS JA MATERJALID Kirt, K. "Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon". Tallinn, "Eesti Raamat", 1988 Eesti kooli ajalugu, I kd. Tallinn, ,,Valgus", 1989 Tarand, K. (koost.) Pühakute raamat, Tallinn, "Perioodika", 1995 Eesti Postimees nr 19, 8.05.1875
, 2000)..... Rohkem kui viie autoriga töö. Sellisel korral kirjutatakse juba esimesel korral esimene autor ja et al. Kõik autorid kirjutataks välja vaid kasutatud kirjanduse loetelus. Rohkem kui üks töö samalt autorilt (autoritelt). Aastaarvud järjestatakse ajalooliselt. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996, 1997, 2003)..... Rohkem kui üks samal aastal välja antud töö ühelt autorilt (samadelt autoritelt). Lisatakse aastaarvu järele täht a,b,c. Tähed pannakse vastavalt nende esinemise järjekorrale kasutatud kirjanduse loetelus. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 2003a, 2003b)..... Täpsed tsitaadid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viitamisel näidatakse ka täpne lehekülg. Tamm (2000) märkis, et "õpetaja roll ühiskonnas on kasvanud" (lk 233) ..... 9. LÜHENDID Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid nagu nr, vt,
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Sellisel korral kirjutatakse juba esimesel korral esimene autor ja et al. Kõik autorid kirjutataks välja vaid kasutatud kirjanduse loetelus. 7 Rohkem kui üks töö samalt autorilt (autoritelt). Aastaarvud järjestatakse ajalooliselt. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996, 1997, 2003)..... Rohkem kui üks samal aastal välja antud töö ühelt autorilt (samadelt autoritelt). Lisatakse aastaarvu järele täht a,b,c. Tähed pannakse vastavalt nende esinemise järjekorrale kasutatud kirjanduse loetelus. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 2003a, 2003b)..... Täpsed tsitaadid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viitamisel näidatakse ka täpne lehekülg. Tamm (2000) märkis, et "õpetaja roll ühiskonnas on kasvanud" (lk 233) ..... 9. LÜHENDID Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid nagu nr, vt,
Ühe autori (toimetaja, koostaja) kirjutatud või organisatsiooni poolt välja antud tööd esitatakse kronoloogilises järjestuses. Näide 15: Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Aastaarvu ja tähe vahele tühikut ei jäeta. Näide 16: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 17: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes 2000:18). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing 2000:14) Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi...1999:10) Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat esitust (oma sõnadega). Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. 3 3 Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
Kui autoreid on rohkem, esitatakse viitamisel esimesena märgitud autori nimi, lisades sellele lühendi „jt“. Näiteid: (Mets ja Järv, 1999: 24–26) ning (Saar jt, 2000) Kui ühes viites viidatakse eri autorite eri töödele, järjestatakse autorid tähestikuliselt ja viited eraldatakse semikooloniga. Näiteid: Kirjanduse ja filmi suhteid on käsitlenud mitmed autorid (vt nt Haab 1991; Kuusk 2006; Saar 1989). Kui allikal autor puudub, märgitakse viitesse aastaarvu ette allika pealkirja esimene või paar esimest sõna, millele lisatakse kolm punkti. Näiteid: (Eesti ... 1996) või (Eesti kirjanduse ... 1999) 22 Kui viidatakse ühele refereerivale lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui aga viidatakse mitmele refereerivale lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause punkti.
Poiss 16-19 julgelt öelda, et enamus noortest ütleks sellise küsimuse peale Christoph Kolumbus. Kuid on ka näha viikingite konkurentsi Kolumbusele, seda eriti 16-19 aastaste poiste 28 seas, kus mõlemal on võrdselt 4 vastanut. Nooremate hulgas on lihtne märgata seda, et ei teata eriti midagi viikingitest, ainult üks tüdruk oli vastuseks toonud viikingid, kuid aastaarvu kohta kirjutab ta "ammu", mida tähendab ammu? Aastaarvude juures on huvitav see , et õpilased kirjutavad numbrite asemel, kas "ammu" või siis mitte midagi, kuid on ka vastanuid, kes kirjutavad "keskajal"? Üle poole vastanutest, täpsemalt 25, on kirjutanud sinna kas: "ammu", "ei mäleta", "ei elanud siis", "ei tea" või siis pole midagi kirjutanud. Kuid ainult 9 õpilast, ülejäänud 19-st on vastanud vastavalt oma esimese küsimuse vastusele teise küsimuse vastuse õigesti
Genova konverents X MRP see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist ründab. Põhjenda iga oma valikut. 2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4. Anschluss Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. Õpikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935. kuni 1937 toimunud kuus teemakohast sündmust ja kirjuta need tabeli lahtrisse sobiva üldnimetuse alla. Ühte aastaarvu võid kasutada mitu korda. Aastad: 1935; 1936;1937 Üldnimetus Aasta Sündmus, kriis, leping Sõjakolded maailmas 1935 Itaalia Etioopia sõda 1936 Algas Hispaania kodusõda 1937 Jaapani-Hiina sõda Teljeriikide vahel sõlmitud 1935 - lepingud 1936 Berliin-Rooma telg
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .............................................................
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu, mis osaliselt oli tingitud hirmust, et kui palverännakud uue usu tõttu lakkavad, jäävad nende sissetulekud väiksemaks ja varandusest teatud osa tuleb annetada vaestele. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Kuna moslemitel on kasutusel kuukalender, pole võimalik aastaarvu kindlalt teada saada, sest see on päikesekalendrist lühem. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis leidsid palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus ta 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632,
13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus ...
13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai 481. aastal 15-aastasena kuningaks. Ta oli vapper, kuid julm sõjapealik. Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused
3.1. Kuupäeva märkimiseks kasutatakse numbrilist või sõnalis-numbrilist kirjutusviisi, kusjuures kuu nimetus märgitakse nimetavas käändes. 3.2. Kirjaplangil märgitakse kuupäev numbritega, üldplangil tuleb eelistada sõnalis-numbrilist märkimisviisi. Kuupäeva ja kuu number märgitakse alati kahekohalisena, aasta neljakohalisena. 3.3. Kuupäeva elemendid eristatakse üksteisest punktiga järgmises järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Aastaarvu järel kirjavahemärke ei kasutata. 55 Näide: 1) 01.10.1999 2) 01. oktoober 1999 Tekstis kuupäeva märkides võib aastaarvule lisada sõna "aasta" vajalikus käändes või lühendi "a". Näide: 01. oktoobril 1999. aastal 4. Dokumendi indeks 4.1. Firma jm struktuuriüksuse indeksid kehtestatakse dokumentide loeteluga. 4.2. Dokumendi indeks (va organisatsioonilised dokumendid) koosneb: ettevõtte indeks,
Ükskõik milline organism surres (puu langeb, inimene kõngeb) hakkab radioaktiivne süsinik organismis lagunema. Haihtumise kohta on öeldud, et on poolestusaeg, st tema väheneb poole võrra u 50 730 aasta jooksul. Täielikult kaob ära umbes 70 000 aasta jooksul. Vanust määratakse nii, et kaevamistel leitakse org. materjale (nt puusüsi) ja lastakse C14 hulk ära määrata, arvutatakse, palju on haihtunud, millal hakkas haihtuma. Saab aastaarvu +/- 100-200. Sel meetodil võib ka olla oma hädasid, nt tuumapommi katsetused mõjutavad. Hiljem tuli välja, et süsinikku on olnud maailmas erinevatel aegadel erinevas koguses. Varvomeetria- (ehk liivsavi meetod) leiutati juba 19.sajandil Rootsis. Seal jälgisid geoloogid jää taandumise ajaloos tekkinud järve setteid. Need olid sarnased puu ringidega. Olid paksemad-heledamad-õhemad-tumedamad kihid. Ka Eestis (sügavates) järvedes on need kihid näha
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
reastatakse kirjandusloetelus ilmumisaasta järgi alustades vanemast. Näide 14: Alas, R. (2001). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele, samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse (ühe autori tööde omavaheline järjestus) pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Täht pannakse kohe aastaarvu järele, tühikut vahele ei jäeta. 31 Näide 15: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 16: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins.
andmete uuendamine; UPDATE (Ülesanne 3) Teemad UPDATE Sissejuhatus Andmebaasi kirjed oskame nüüdseks kuvada, lisada ja kustutada. Üle jääb viimane - andmete muutmine. Seda kõike kirjeldatakse mõistega CRUD ehk Create (INSERT INTO) Read (SELECT) Update (UPDATE) Delete (DELETE FROM) Andmete uuendamine Nagu ikka alustame konsoolist. Mul on hetkeks andmebaasi jäänud 10 kirjet. Soovime muuta näiteks viimase kirje aastaarvu. Selleks tuleb valida tabel ja seejärel soovitud veerg. Oluline on täpsustada milliseid kirjed tuleb muuta. Kui see ära jätta, siis muudetakse ära kogu veerg. ? 1 UPDATE albumid SET aasta=2011 WHERE id=10; Selle tulemusena on muudetud viimase kirje aasta. Mitme veeru muutmiseks, eralda need lihtsalt komaga. ? 1 UPDATE albumid 2 SET artist='New Coolio', album='Best of 2012' 3 WHERE id=8; Andmebaasi kirjete uuendamine läbi PHP
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
Lõuna-Kreeka suurvõim oli Sparta, Lakedaimonis. Riigi eesotsas oli kaks eri suguvõsade esindajat. Nad polnud valitsejad, nad olid pigem pärandava võimuga väejuhid, kelle tegevus oli ka ritualiseeritud. Nende kuningate juhtimisel vallutasid spartalased kogu Lakedaimoni maakonna, aga seda aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna.
" Ühiskonnakriitikaga minnakse nii kaugele, et neid süüdistatakse lausa kommunismis meeletus, absurd. Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-...lagunemine oli sujuv, seega ei saa kindlat aastaarvu määrata) NE ja S rea jätkaja. Liikmed: B. Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro, Mart Raud, Paul Viiding. Annavad loomingust välja koondkogu. Eiravad sotsiaalseid, ühiskondlikke tellimusi. Esindavad tugevalt vaimu võitlust võimu vastu. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
