populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised.
Referaat Salumets Sisukord: sisukord...................................................................................................... ..........................................lk2 Keskkonnatingimused salumetsas.............................................................................................lk3 Taimestik...................................................................................................... .......................................lk4 Salumetsa selgroogsed loomad ............ ....................................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, p...
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
vaheldumine.Peamisteks kliima kujundajateks on troopilised mussoonid. • Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikse aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. • Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid sama palju kui ekvatoriaalses kliimas, aga mida lähemale poolustele,seda enam sademete hulk langeb, eriti tasandikel. • Lähisekvatoriaalsele kliimale on omane sademete hulga eriti suur aastaajaline kõikumine. • Sama, mis kehtib sademete kohta, kehtib ka pilvisuse ja õhuniiskuse kohta. • Niisugusele kliimale on kõige sobivam taimestikuvöönd troopiline metsatepp ehk savann. Kultuur Iseloomulikud jooned : • Põhimõtteliselt kõik lõuna-aasialastest on moslemid • Põhiliseks toiduks on riis, aga ka mais, nisu ja oder. Joogiks tshai ja tavaline joogivesi. • Naiste põhiliseks riideesemeks on kira ja meestel gho
seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehmest kuni karmi ja torkavani. Enamik liike on vähemärgatava värvusega, valdavalt hallid, tumepruunid või ookerjad toonid. Kõige eredama värvusega liigid elavad troopikas või subtroopikas. Paljudele liikidele on omane värvuse aastaajaline muutumine (näiteks valgejänes suvel pruun, talvel lumivalge). Halljänese sesoonne värvusemuutus pole nii silmatorkav. Koguni ühel ja samal liigil avaldub sesoonne dimorfism areaali eri osades erinevalt. (3) Paljunemine Jäneselised sigivad aastas 2-4 korda. Tiinus kestab 45-50 päeva. Pesakonnas on 4-5 poega. Sündides on pojad umbes 100g raskused. Halbades tingimustes võivad looted resorbeeruda. Emajänes jätab pojad varjulisse kohta ja käib neid päevas mitu korda imetamas. Kahe
Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest · Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Millest toituvad Eesti jõed
diversicolor ning vähilaadset Monoporiea affinis · M. viridis mõju kohalikule elustikule vähenes balti lamekarbi Macoma balthica esinemissageduse suurenedes. Joonis 4. Komponent toiduahelas NB! Filtreerijate roll rannikumere ökosüsteemis · Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus improvisus toitumisaktiivsuse ruumiline ja aastaajaline varieeruvus Liivi ja Soome lahe rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud
populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised.
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
(Salmo salar) on ta jäänud endiselt peamiseks kisutsi kasvatajaks, ~ 89 % maailmatoodangust, mis 2004. aastal oli 101 000 tonni. Järgnevad Jaapan ja Kanada. Joonisel 7 on näha graafiliselt, kuidas kisutsi tootmine on kasvanud. 7 Joonis 7 3.3 Nõuded kasvatamise tingimustele Meres asuvad kasvatus farmid valitakse erinevate andmete põhjal: aastaajaline vee temperatuuri profiil, lahustunud hapniku konsentratsioon, soolsus, sügavus ja hoovuse kiirus, avatus tormidele; ohtklike vetikate esinemis tõenäosus, teiste farmide lähedus, kohalike regulatsioonide järgimine. Kisuts talub küllalt laialdasi ookeani tingimusi, kuid kasvab kõige paremini temperatuuri vahemikus 9 15 °C, hoovused peaksid olema piisavad, et hajutada jäätmed ja tagama pidevalt hea hapnikusisaldusega vee. Kisuts viibib merevees umbes 10
Ilm kujuneb valdavalt troposfääris. Õhu omaduste muutumine 1.Õhurõhk Kõrgemal on õhk hõredam→ õhurõhk (ÕR) madalam. Iga 100 meetri kohta langeb ÕR 10 mm Hg/ 13 mb. Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg. Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust. Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm. Madal ÕR→ pilves, sageli sajune ilm. 2.Õhutemperatuur Troposfääris langeb õhutemperatuut 1 km tõusu korral 6 kraadi. Õhutemperatuur on ööpäevane ja aastaajaline rütm. 3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku. Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved, udu või muu taoline. Ilmaennustus on oluline suhteline e relatiivne õhuniiskus. Väljendatakse protsentides. %- näitab kui palju on puudu küllastunud olekust. 75% → küllastunud olekus puudu 25% 4.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest. Tuule kiirus sõltub rõhkude erinevuste suurusest. 4
Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses Liigi säilumine: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel nt taimedel pinnas (hape-alus, soolsus jne) 2. Aastaajaline isolatsioon - nt alamliigid õitsevad eri aastaaegadel 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine - nt laul lindudel 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite füüsilise mittesobivuse tõttu või taime vastavate osade ehitusest tingituna nt orhideed ja isamesilased 5. Takistused viljastumiseks - spermi ja munaraku biokeemilised omadused. Võõras sperm ei tungi munarakku või ei säilu. III. Hübriidide elujõuetus
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia. Esimene uurib maailmameri ja teine siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeau...
populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel. Hetkel, mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik! Vajalik on ka ökoniss selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond. II Bioloogiline isolatsioon a)Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus) 2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal) 3. Vastassooliste isendite vahelise ,,külgetõmbejõu" puudumine (isalinnu laul) 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised.
Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja Puerto Cabellost sisemaale Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis tehakse. Maracaibo järvest lõunas oleval maal tegeletakse valdavalt põllumajandusega. Sealne maa on madal ja seetõttu ka soine ja vajab kuivendamist. Samas tingib juba kahe aastaajaline kliima, et suvisel perioodil peab põllumajanduslikuks tegevuseks maad niisutama. d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Venezuelas ei ole igal pool võimalik tegeleda põllumajandusega.Suur osa maast mäestikkude ja mägismaade meelevallas. Võimatu on tegeleda põllumajandusega Andides, kus mõnes kohas on aastaringselt lumine. Lõuna-Venezuelas on mägismaa. Enamus sellest
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
siduvate mügarbakteritega. Lindudel eesjäsemete areng tiibadeks, kerged toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Aastaajaline karv/sulgkatte värvi muutus. Selle vastand on hoiatusvärvus (herilane, lepatriinu). Mimikri sarnasus teise liigiga (kägu raudkulli sarnane). Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). --Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid
Liigi iseseisvust tagab ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär võib kujuneda mitmeti. See on bioloogiline isolatsioon. Ristumis takistavad: 1) Partneri valikul nn signaaltunnused(nt. kutse hüüud, pulmamängud, lõhnad, need aitavad liigikaaslast võõrast eristada. Kui muutus on tekkinud lükatakse partner kõrvale). 2) Sugurakkude biokeemiline sobimattus(nt. õistaimedel on võõraliigi tolmuteral areng pärsitud. Samas võib viljastumine toimuda, kuid hübriid on viljatu). 3) Aastaajaline isolatsioon, mille käigus viljastumine satub eri aastaaegadele. Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus. Uue liigi tekke algab enamasti väikese isendirühma eraldumisega lähteriigi ühest populatsioonist. Uutes tingimustes on kaks võimalust: 1. alluda valiku teguritele, ning ellujääda; 2. väljasurra. Selline võimalus tekkib geograafilise isolatsiooniga. Tekkib ristumist välistab ruuminilne eraldatus. Erimaist liigiteket nimetatakse allopatriline liigiteke
35.Bioloogilised rütmid: tsirkaadrütm (ööpäevane), sesoonne rütm (aastaajaline). Biorütmid on mitmesuguste elunähtuste (nt.närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm. Tsirkaadrütm säilib ka juhul, kui organism on püsivas temperatuuris ja pidevas valguses või pimeduses. Periood vältab keskmiselt 24 tundi ja kõigub nt putukail 21,5-27,5 tunni piires. Sesoonne rütm aastaajaline muutus; aastaaja rütm, hooajaline. 1 36. Produktsioon ökosüsteemis. Biomass. fütomass, zoomass, bakterimass, mortmass. Bioproduktsioon põllul ja metsas. Biomass (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest koosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks)
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Fotosünteetilselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel. Vastavalt valgustundlikkusele jaotatakse: 1. Pikapäevataimed-nisu, hernes, lina, rukis 2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein 31)Bioloogilised rütmid:Tsirkaadrütm e. ööpäevane ja sesoonne rütm e. aastaajaline 32)Bioproduktsioon-mingi aja jooskul akumuleerunud aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta. Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 niljardit tonni. Fütomass-kõigite taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97-99% on fütomass Bakterimass-kõikide bakterite kogumass
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed) kasvavad segatoidulise (düseutroofses) staadiumis kinni, sügavamad võivad muutuda düstroofseteks. ÖKOLOOGIA RAKENDUSI Fenoloogia Aastaaegade rütm ja sellega seotud keskkonnategurite aastaajaline (sesoonne) muutumine tingib ka taimede elu rütmi. Eri aastate ilmastikuerinevuste tõttu on ka elusa looduse arengu aastarütm mõnevõrra muutlik ega lange kokku rangelt korrapäraste astronoomiliste aastaaegadega. Aastaajaliste loodusnähtuste kindel järjestus annab võimaluse ühe nähtuse arenguastme järgi teha järeldusi teise, sellele järgneva loodusnähtuse ilmnemisaja kohta. Sellel põhinebki rahvatarkus.
Stockholmi skäärides 70 päeva. Kokkuvõtvalt temperatuuritingimused: Mere suhtelise madaluse ja mandrilise kliima tõttu on aastajaliste temperatuurimuutuste amplituud, mis soolsuse jaotumise omapära tõttu avaldub peamiselt pinnakihtides, tunduvalt suurem kui avameredes samadel laiuskraadidel: Läänemere keskosas 16 kraadi, rannikul 20 kraadi, Põhjamere avaosas ainult 10-12 kraadi. Mandrilise kliima tõttu on toimunud nihe madalamate temperatuuride suunas. Läänemere temperatuuri aastaajaline muutumine, samuti ka temperatuuride omapärane jaotumus avaldub otseselt mõju selle veekogu elanikkonnale. Karmide temperatuuritingimuste tõttu suudavad Läänemeres elada: 1. Külmalembesed liigid, kes hoiduvad peamiselt sügavamatesse, ka suvel külmadesse veekihtidesse, ja on arvukamad mere põhjapoolsetes osades; 2. Avarasoojased liigid, kes taluvad tunduvais temperatuurimuutusi. Temperatuuritingimuste muutumisest aasta vältel on tingitud mitmesugused
temperatuurid (40-70 ⁰C) vulkaanide ja geisrite läheduses • Madalaimad õhutemperatuurid (ca -90 ⁰C) on mõõdetud Antarktikas • Ligikaudu kolmandikul maismaa pinnast on temperatuur püsivalt üle 0 kraadi • Äärmuslike temperatuuride (isäranis külma) puhul oluline - kas see on perioodiline või juhuslik Lehe temperatuur sõltub: • Päevaajast (regulaarne ööpäevane varieeruvus) • Kuust aastas (regulaarne aastaajaline varieeruvus) • Pilvkattest, tuule kiirusest ja õhumasside päritolust (mitteregulaarne lühiajaline varieeruvus) • Asukohast võras („valguse“ või „varju“ leht) • Kõrgusest mullapinnast • Võra omadustest, lehe omadustest (kuju, suurus, pinnaomadused) Lehe energiabilanss • Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
Mida tumeda, märje, ebatasasem on mulla pind, seda rohkem neeldub soojust. Albeedo kaudu hinnatakse mulla soojusneelamis võimet. Soojusmahtuvus on suurem märjal mullal, sest õhu ja mulla tahke faasi soojusmahtuvus on veega võrreldes tohutult palju väiksem. Rutem soojeneb muld, mis on kuivem, sest märjal mullal kulub rohkem energiat. Soojusjuhtivus sõltub õhisisaldusest mullas. Maapinnal muld soojeneb ruttu, järjest sügavamal toimub see aeglasemalt. Näiteks on ööpäevane tsükel ja aastaajaline tsükkel. Kõige soojem on ühe paiku keskkpäeval, kuskil 20 cm sügavusel saabub maksimum temperatuur alles umbes õhtul kella kuueks. Aprilli lõpus- mai alguses on mullad 10 cm sügavusel 10 kraadi, see 10 kraadi jõuab aegamööda sügavuse suunas, kuskil augusti lõpuks jõuab see 2 meetri sügavusel. Sel ajal on üleval pool juba jahedam. Kõige suurem ajanihe on turvasmullas, kus sügavama kihi maksimum saabub septembris
ja mitte ainult USAs ja muidugi ei piirdu näide hiinlastega. Mehhanismid, mis tagavad isoleerumise, on evolutsionistide jaoks intensiivse uurimise allikaks juba pikka aega. Isoleerumine tähendab siinkohal muidugi otseselt barjääri geneetilise info vahetumisel. Just see ja ainult see ongi tähtis. Theodosius Dobzhansky jaotas isoleerivad mehhanismid ligikaudu alljärgnevalt: I. Geograafilis-ruumiline isolatsioon II. Takistused hübriidide tekkeks 1. Isolatsioon eluaseme alusel 2. Aastaajaline isolatsioon 3. Subpopulatrioonide vahelise vastassooliste isendite vahelise "külgetõmbejõu" puudumine 4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite füüsilise mittesobivuse tõttu või taime vastavate osade ehitusest tingituna 5. Takistused viljastumiseks III. Hübriidide elujõuetus Esimese põlvkonna hübriidid küll tekivad, kuid need ei ole kas suguvõimelised ehk siis konkurentsivõimelised IV. Hübriidide väljasuremine
Suur talvine glütseroolisisaldus võimaldab parasvöötme putukail kohastumuslikult külma taluda kuni - 40ºC; c) käitumises õigeaegne asumine liigiomasesse talvituskohta talvitusränne (lepatriinudel). 8) migratsioon loomade ulatuslik liikumine, mida ajendab elutingimuste muutumine või loomade vajaduste muutumine elu jooksul. Migratsioon võib olla: a) ööpäevane näit. harilik kärnkonn ületab öösel maanteed; b) aastaajaline kulgeb piki evolutsioonis kujunenud rändeteed. Näit. sinignuud jt. antiloobid ja veised rändavad kuival aastaajal, kui napib toitu ja vett, parematele aladele. Kui saabub vihmaperiood, koonduvad nad tohututesse karjadesse ning rändavad üle tasandike, et leida värsket rohtu. Kui gnuud parajasti ei rända, kogunevad emased ja noorloomad kuni 1000-isendilistesse karjadesse ning isased võistlevad, et emastega paarituda Linnud sooritavad loomariigi pikimaid rändeid
Haanja kõrgustikul (24 cm). Kliimat kujundavad tegurid Läänemeri on peamine Eesti-sisese õhutemperatuuri erinevuste kujundaja. Sügiseti ja talvel hoiab ta rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30′ ja 59º50′ pl vahel mereliselt kliimaltmandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna-Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
