MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16...
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
Tere Põhikool (kooli nimi) Aastaajad(referaadi nimi) Referaat Kalle Kartul(koostaja nimi) 9.klass(klass) Külli Porgand(Juhendaja) 2011(aasta millal töö tehtud)
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga. 1761. aastal asus Haydn Ungari vürst Ez...
*Maale lähim planeet kivimeist ja metallidest *Üks kaaslane (kuu) *Orbiit on ringi kujuline *On suhteliselt suure *Aastaaegu pole tihedusega *Väga hele, taevast selgesti *On tahke pind nähtav *Pöörlevad aeglaselt ümber *Ei ole kaaslast kujuteldava telje. *Pole rõngaid MAA MARSS *Üks kaaslane (kuu) *On aastaajad *Kaugemal päikesest *Päikesele lähemal *Võib olla elu *Orbiit on väljaspool Maa *On magnetväli *Pöörlevad ümber oma orbiiti *Atmosfääri tihedus suurem kujuteldava telje *Silmaga vaadeldav *On voolav vesi *Koosnevad peamiselt *Karm kliima *Gaasiline õhkkond kivimeist ja metallidest *Puudub voolav vesi
*Maale lähim planeet kivimeist ja metallidest *Üks kaaslane (kuu) *Orbiit on ringi kujuline *On suhteliselt suure *Aastaaegu pole tihedusega *Väga hele, taevast selgesti *On tahke pind nähtav *Pöörlevad aeglaselt ümber *Ei ole kaaslast kujuteldava telje. *Pole rõngaid MAA MARSS *Üks kaaslane (kuu) *On aastaajad *Kaugemal päikesest *Päikesele lähemal *Võib olla elu *Orbiit on väljaspool Maa *On magnetväli *Pöörlevad ümber oma orbiiti *Atmosfääri tihedus suurem kujuteldava telje *Silmaga vaadeldav *On voolav vesi *Koosnevad peamiselt *Karm kliima *Gaasiline õhkkond kivimeist ja metallidest *Puudub voolav vesi *Piklik orbiit *On suhteliselt suure *Puudub magnetväli
Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine, see Maakera pool mis on päikese poole seal on päev. 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. Päik e 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe
4. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse 10.Tartu langemine: 1224.- tartu langes ,Linnus hõivati tormijooksuga. 11.Saaremaa alistamine: 1227- Sakslased hävitasid Muhu linnuse ja liikusid edasi Saaremaale ,Saaremaa teadis ,et vastupanu on lootusetu ja nad alistusid ja lasid ennast ristida. 12.Eestlaste allajäämise põhjused: 1. Vastaste ülekaal = eestlaste vastas olid elukutselised sõjamehed. 2.Head relvad. 3.Elav jõud. Küsimused: 1. Aastaajad: 1208 , 1210 , 1217 K ,1217 S , 1219 ,1224 , 1227 , 1343-1345 , 1421 , 1523 ,1535 . 2. Piiskop Albert. 3. Lembitu 4. Läti Hendrik. 5. Talurahva õigused ja kohustused: 5.1 õigused. 5.2 kohustused. 5.3 Nende muutumine. 6. Teoorjus. 7. Sunnismaisus. 8. Jüriöö ülestõusu põhjused + aeg. 8.1 üldine käik 8.2 tagajärjed. 9. Muistne vabadusvõitlus. 10. Tartu langemine. 11. Saaremaa alistamine. 12. Eestlaste allajäämise põhjused.
laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis
liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega * kulunud kujundid, isikupäratus Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934)
W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta W.A. Mozart „Väike öö serenaad“ 1. osa (kiire tempo) ta taa tatatatataaa J. Haydn sümfoonia nr. 83 „Kana“ 1. osa („säutsumine“) J. Haydn keelpillikvartett B-duur op.50 nr.1 1.osa (tšello 1 noot, kõrge) G.F. Händel suit „Veemuusika“ avamäng (viiul dimpanid...) J.S. Bach Brandenburgi kontsert nr.4 1.osa (flööt+viiul) A. Vivaldi Aastaajad „Suvi“ 1. osa (pikemad rasked viiulitõmbed algul) Klaver J.S. Bach Toccata ja Fuuga (d-moll) (valju orel, pärast kiire) P. Tsaikovski I Klaverikontsert 1. osa algab hooga, siis madal-madal kõrge, kõrvade peale R. Schumann „Unistus“ aeglane, klaver F. Liszt Ungari rapsoodia nr.2 da-da (Tom and Jerry) F. Chopin Etüüd (c-moll) jooks klaveril - äärest äärde F. Chopin Valss nr
Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Erinevate kliimavöötmete olemasolu võimaldab toota ohtralt erinevaid põllumajandussaadusi. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on vastupidised Eesti aastaaegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. Kariloomade kasvatamine on suurim põllumajanduslik sektor LAV-is oma 13,8 miljoni pealise veisekarjaga ning 28,8 miljoni lambaga. Karjakasvatajad keskenduvad selliste tõugude aretamisele, mis on vastupidavad mitmekesisele kliimale ja halbadele keskkonnatingimustele.
........................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus.....................................................................................................10 4.1. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................10 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................12 4.3. Sademed..............................................................................................................................13 4.4. Tuul.................................................................................................
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
XVIII sajandi kirjandus: LUULE SATIIRILINE LUULE 18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi” Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada root...
Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Kliimaiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Õhumassid: parasvöötme õhumassid Temperatuur: talvel 5..+5 kraadi ja suvel +15...+25 Sademed: kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Muld ja elustik Lehtja segametsas on valdavalt pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumija raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/parasvo otme_leht_ja_segamets_liina.htm http://www.hot.ee/laukaloodus/segamets.html
Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/marss.html http://novaator.ee/ET/kosmos/marss_ja_maa_on_tekkelt_sarnased_/
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
MARIANNE TEKKEL PÄRNU ÜLEJÕE GÜMNAASIUM EESTI KEEL TEEMA:SÜGIS 1. KLASS Aastaaegade erinevad pikkused tulenevad Maa erinevast liikumiskiirusest erinevatel aastaaegadel. Aastaajad tulenevad: a) Maa tiirlemisest ümber Päikese mööda elliptilist orbiiti b) Maa pöörlemistelje kaldest tema tiirlemistasandi suhtes 23.september kell 01.01 Sügis Punased viirpuumarjad, kirjud lehmakarjad, pihlakad puul, jahenev tuul -- see on sügis. Kahutan`d maa hommikul vara, külma õhkav lambasara, viimased seened, Autor Marja - Liisa mõtted ja meeled -- Meriste, XI klass, Lihula see on sügis. Gümnaasium
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood
ANTONIO VIVALDI Hendrik Uibo üksinda TUTVUSTUS Antonio Lucio Vivaldi.Sündinud 4. märts 1678 Veneetsias ja surnud 28. juuli 1741 Viins.Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. ELULUGU Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina. ÕPINGUD Teda õpetas palju tema isa, kes oli viiuli mängija. Alates 18. sajandi teisest kümnendist hakkas Vivaldi vokaalmuusikat looma,ta kirjutas peamiselt ooperit ja tänu sellele pidi ta selle lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. TEOSED EESTIS Eestis esitatakse tema teoseid aegaajalt ...
ulatuses läbipaistamatu pilvekihiga, pöörleb väga aeglaselt, aastaaegade vaheldumine puudub, pinnavormilt sarnane Maaga, tuhandeid vulkaane, atmosfääri koostises domineerib CO2, vedel vesi ja magnetväli puudub, pöörleb vastassuunas, kaaslased puuduvad 3. Maa-pöörlemine kiirem kui kahel eelmisel, 71% ulatuses kaetud soolase veega, litosffär jaotunud laamadeks, omab magnetvälja, aastaajad, keskmine temp 15C, Kuu on Maa ainus kaaslane: Maale lähim taevakeha, faasid, iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus, puudub atmosfäär, Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega, magnetväli puudub 4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim
BRATISLAVA Koostas: Antty Lillepuu Mõniste Kool 9.Klass SISSEJUHATUS Bratislava on Slovakkia pealinn. Slovakkia all asub Ungari ja lääne pool Austria, Viini on ainult 60 km, kahe pealinna, Viini ja Bratislava, vahemaa on lühim maailmas. Bratislavas on suved soojad ja vihmased, talved külmad, pilves ja niisked. Rahvaarv Bratislavas on 451 616.Keeleks on Slovakkia. Bratislava telefonikood on +02...Sealne kellaaeg on meist ühe tunni võrra taga. Bratislava vapp: Slovakkia lipp: Slovakkia vapp: Slovakkia asukoht: BRATISLAVA LOODUS Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madalik...
Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia ...
2. Tee tabel võrreldes savanni ja parasvöötme rohtlat! Savann sarnasused Parasvöötme rohtla 3. Tõmba õigele variandile joon alla! 1) Parasvöötme rohtla suurim loomaliik on a) kaelkirjak b) piison c) elevant d) koiott 2) Parasvöötme rohtlad on enamasti a) mägedes b) kaljudel c) mägede jalamitel d) tasandikel 3) Parasvöötme rohtlates a) on 4 aastaaega b) on 2 aastaaega c) aastaajad puuduvad d) on 12 aastaaega 4. Moodusta korrektne lause kasutades sõnu: parasvöötme rohtla, laiuskraad, sademed, temperatuur. 5. Defineeri sõna a) deflatsioon - ............................................................................ ......................................................................... ........................................................................
Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 Pjotr Tsaikovski sündis Votkinskis, Vene impeeriumi Vjatka provintsis. Ta oli vene helilooja, dirigent, õpetaja, muusika ajakirjanik. Teda peetakse üheks tähtsamaks heliloojaks muusikaajaloos. Rohkem kui 80 teose autor, mille hulgas on kümme ooperit ja kolm balletti. Sündis 7. mail 1840 Votkinskis, tänapäeva Udmurtias. Peres oli viies last. Aastal 1849 kolib perekond Alapaevskisse ja 1850 - Peterburi. 1850.aastal saadavad vanemad Tsaikovski, õppima juurat. Aastal 1862 läheb õppima Peterburi konservatooriumis kompositsiooni. Tema õpetajad olid Nikolai Ivanovits Zaremba ja Anton Rubinstein. Aastal 1868 katsetas t...
"Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari" (1926) ja "Puhtevird" (1927). Luuletused. Põhitemaatika: Aastaajad Sõda Loodus Meri Kujundid Kasutab oma loomingus palju võrdlusi, retoorilisi küsimusi ja epiteete Häid tsitaate. " On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet- ees sammuda vaid mädasoo." "Jääb sõnust hinge tärge." "Õnn on seegi, kui vaid hetkeks tohin toetuda su usalduse hoolele." Täname kuulamast!
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja
PJOTR TSAIKOVSKI Anniriida Arge MT-21 ELULUGU Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esi...
Ernst Enno- lüürika on soe ja tundeküllane, igatuslik ning inimhinge sügavustesse püüdlev. Ernst Enno luules on palju sümbolismi, rahva- ja luulevorme, mis seotud hea kõlaga. Tema poeesiast võib välja lugeda rohkesti erinevaid sõnumeid. Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks.- Manades ette ühtelugu kaugustes
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Kui mul oleks võimalus, tahaksin ma väga elada Austraalias. Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid.
Muusikaajaloo kontrolltöö Vene muusika 1. Vene aristokraatlikes salongides lauldi 19.saj klaverisaatega linnaromansse. 2. Vene muusika jagunemine: - kirikumuusika - rahvamuusika - välismaa muusikute esinemised 3. Võimsa Rühma põhisuunad: a. Nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvuslike traditsioonide jätkamises Sinna kuulusid: A.Borodin, M. Mussorgski, N.Rimski-Korsakov 4. Glinka: a. Kirjutas ooperi ,,Ivan Sussanin"; b. Glinkat on nimetatud vene klassikalise muusika isaks; c. G. on kirjutanud ka rahvamuusikat, koorilaule ja romansse. 5. Glinka tähtsus: ,,Võimas rühm" nägi vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. 6. ,,Ivan Sussanin" - ooper: räägib 17.saj poolakate sissetungist Venemaale, täpsemalt kuidas talumees Ivan Sussanin juhatas vaenlase väed paksu metsa. 7. Muss...
§ Üldiselt tasane. § Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. § Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid. § Leidub vulkaane. § Sagedased maavärinad. § Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. § Pinna keskmine vanus on miljard aastat. orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. pöörlemine § Aastaajad puuduvad. § Aastas 2 ööpäeva. § Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Elu veenusel § Võib leiduda elu. § Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid.
keskpäeval, öösel, keskööl on Friday at kuupäev noon. At Christmas/at New Year/at Easter- a festival BUTon Christmas Day/on Palm Sunday/on in the morning/afternoon/evening season Easter Sunday- with a festival day hommikul,päeval,õhtul At breakfast/lunch/dinner time- sõõgiajad On a summer's/winter's day in (the) spring/winter aastaajad On that day In early spring she can make it to class on time õigeks ajaks On the first day In two/ four hours/ in a minute at dawn/at midday/at noon/at night/at midnight/at Monday/Tuesday/Wednesday - a day of the the morning/the afternoon/the evening - a part of
MARSS Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes. · Orbiit: 227, 940, 000 km (1.52 AU) Päikesest · Diameeter: 6.794 km · On olemas aastaajad · Puudub voolav vesi · Silmaga vaadeldav suur punakas täht. Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal)
Doris Kareva. Elulugu: Doris Kareva on eesti poetess, kes sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemi...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg Antonio Vivaldi sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse. 25-aastaselt pühitseti ta vaimulikuks ning oma punaste juuste tõttu sai ta endale hüüdnime ,,punane preester". Samal ajal alustas ta tööd vaeslastekodus Ospedale della Pieta, kus ta esialgu pidas preestri ametit, hiljem lisandusid ka viiuliõpetaja, orkestrijuhi ja muusikadirektori kohustused. Siin pani Vivaldi kokku tütarlastekoori, mille ta kasvatas Euroopa üheks säravaimaks kollektiiviks. Arvatakse, et ta suri 63. aastasena bronhiaalastmasse. Peaaegu 200 aastat oli Vivaldi nimi ja looming tundmatu. Alles 20. sajandil hakati tema mahukat loomingupagasit taasavastama. Vivaldi loomingu tuumiku moodustavad soolokontserdid, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 24 solistile orkestriga. Kokku kirjutas...
.... .............................................................................. Vali õige eessõna: 1. ......... . 2. ......... . 3. ......... . 4. ......... . 5. ......... . 6. ......... . 7. ......... . 8. ......... . 9. ......... . 10. ......... . Aastaajad, kuud, nädalapäevad. Järjesta nädalapäevad: Jaga kuud vastavalt aastaaegadele:
soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli Harmooniapilliks oli tavaliselt orel või klavessiin ning bassipilliks tšello või fagott Enamuse säilinud soolosonaatidest (41) on Vivaldi kirjutanud viiulile ja säilinud on ka soolosonaate tšellole, flöödile, plokkflöödile ja oboele Üks Vivaldi sonaatidest Kõige kuulsamad concerto grossod Antonio Lucio Vivaldi kõige kuulsamad concerto grossod on tsükkel Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv). Kevad 1. osa Suvi 2. osa Sügis 3. osa Talv 2. osa Täname kuulamast!
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus KLASSITSISM Tööleht nr. 15 Viini klassikud Franz Joseph Haydn Mozart Beethoven Eluaastad 1732 1809 1756 1791 1770 1827 Fakte elust, mis on Sündis Alpide jalamil Rohrau Isa oli helilooja tollel ajal. 3. põlve muusik mõjutanud helilooja külas. Salzburgi krahvi teenistuses Vanaisalt anded loomingut Ema köögitüdruk, isa Viinis vabakutseline Juhuslikud tõllassepp (mängis harfi ja laulis Mozarti surm oli äkiline. muusikaõpetajad kodu palju) 14 aastaselt Bonni Perest veel 2 last peale Josephi kapellmeistrit...
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
Nigeeria loodusvarad Nigeeria ei ole selline riik, kus oleks kõik aastaajad, seal on küll külmemaid perioode kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust
Kliimavöötmed 8.Klass KORDAMINE http://www.hot.ee/kliimavoondid/ Miks tekivad aastaajad? 1) Maa tiirleb ümber Päikese Maa Päike 2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed
Muusika- Itaalia tk 1. Kuidas Itaalia muusika on mõjutanud teiste maade muusikat? Vastus: Itaalia muusika on mõjutanud klassikalist instrumentaal-, vokaal-, lava- kui ka rahvamuusikat ja popmuusikat. 2.Kuidas teiste maade muusika on mõjutanud Itaalia muusikat? Vastus: 3. Noodikirja kujunemine Itaalias. Vastus: Terves maailmas kasutatakse Itaalia keelseid muusikatermineid, muusika teoreetiline mõtlemine hakkas Itaalias kujunema 1.aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pi...
VEENUS Veenus Veenus o Nimi Vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi o Koidu- ja Ehatäht o Maale lähim planeet o Päikesest teine o Mõõtmetelt sarnane Maale o Kaetud läbipaistmatu kollase pilvekihiga o Palju vulkaane ja mägesid o Kõige tulisem (300-400 km/h) o Peegeldab Päikese valgust 77% (2x rohkem kui Maa) o Pole kaaslaseid Päev-Öö o Orbiit ringikujuline o Pöörlemine aeglane, tiirlemisele vastassuunas o Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga o Päikeseööpäev 117 päeva o Telg orbiidi tasandiga risti (aastaajad puudu) Veenus ja Maa · On peetud Maa kaksikõeks · Veenus on natuke väiksem kui Maa · Mõlemal täheldatakse mõningaid kraatreid suhteliselt noorel pinnal. · Nii Maa kui ka Veenuse tihedused ja keemilised koostised on väga sarnased. · Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi. Rõhk ja temperatuur Veenuse atmosfääris (maa...
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri ...
koos ansambliga Ruffus. Ta on alati olnud väga tänulik oma naisele, kes andis talle tõuke hakata ise oma muusikat salvestama. Auhinnad Vaiko Epliku auhinnakolektsioon on muljetavaldav. Näiteks on ta olnud aastatel 2007-2013 nomineeritud 10 korda ja võitnud 7 korda erinevatel nominatsioonidel Eesti Muusikaauhindade Galal. Veel on ta võitnud Kuldplaadi olles aasta Esitaja 2010. Mõned lood Vaiko Eplik ja Eliit 1 Vaiko Eplik ja Eliit 2: Aastaajad Vaiko Eplik ja Eliit 3: Kosmoseodüsseia Vaiko Eplik Neljas Vaiko Eplik V ehk tants klavessiini ümber Vaiko Eplik 6: Varielu Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level
"Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Teemad Meenutused lapsepõlvest või minevikust ("Tulipunane vihmavari", "Kui ma kauges lapsepõlves") Ilm, aastaajad ("Lehekuu lumi", "Tuhm kalender", "Maru 1", "Maru 2") Iseenda tunnetest ("Lepitus", "Palju vist see süda küll ei vääri") Emast, isast ("Rumalad sõnad", "Minu ema") Luules iseloomulikku Paljulooduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). Hanson, Raimu 2007. "Betti Alver ergastab luulehuvi". Tartu Postimees 23.11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
