kodutütar on usaldusväärne 8. kodutütar on aus, karske, südamlik ja elurõõmus 9. kodutütar on looduse sõber ja kaitsja 10. kodutütar püüab teha head oma kaasinimestele. 7 Noorte Kotkaste tegevus Noorkotkaste salga/rühma koondustel õpitakse tundma kodumaad, Eesti ajalugu ja skautlikke oskusi. Otsesidemete tõttu Kaitseliiduga on võimalik saada ka riigikaitselist ettevalmistust ning kõike muud, mis selles eas poisse huvitab. Rühmade ja Malevate laagreid viiakse läbi erinevatel aastaaegadel, tihti koos kodutütardega. Igal aastal toimub ka üleriigilisi laagreid ja üritusi. Noorkotkaste malevad võistlevad omavahel näiteks suusatamises, orienteerumises, laskejooksus, males, kabes, sportpüssist laskmises ja paljus muus. Vastavalt Kaitseliidu seadusele on noorkotkastele lubatud läbi viia sõjaväerelvade väljaõpet ja neist tiirulaskmisi alates 12. eluaastast. Igal aastal korraldatakse ajaloolise Erna luureretke eeskujul
Õppematerjal 8. klassile VIBURÄMBLIKUD on ämblike ja skorpionide sugulased, kes on oma nime saanud viburitaoliste jätkete järgi tagakeha tipus. Päeval peidavad viburämblikud end kivide all ja urgudes ning tulevad välja jahile alles öösel. USA edelaosas ja Põhja Mehhikos elavad viburämblikud on kõige aktiivsemad just vihmastel aastaaegadel. TÄÄKLIILIAKOI tolmeldab PõhjaAmeerika tääkliiliate õisi. Õielt õiele lennates kannavad nad edasi kehale kleepunud õietolmu. Samal ajal munevad nad oma munad õie sügavuses asuvasse sigimikku, kus valmivad tääkliilia seemned. Koorunud liblikaröövikud söövad küll seemneid, aga jätavad piisavalt alles, et taim saaks normaalselt paljuneda. KÕRBE JA RÄNDTIRTSUD elavad Aafrika ja Aasia kuivades steppides ning poolkõrbetes. Nad
* Magamise rekord on 11 päeva. * Lihased annavad poole su kehakaalust. * Sa sööd elu jooksul umbes 35 000 küpsist. * Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil toimub iga päev 100 miljonit seksuaalvahekorda. * Hambad on inimese ainsad kehaosad, mis ei suuda end ise parandada. * Keskmine inimene astub päevas 9000 sammu. * Esimesed kingad tehti enne aastat 10 000 e.Kr. * Lapsed kasvavad kevadel kiiremini kui muudel aastaaegadel. * Leonardo da Vinci veetis 12 aastat maalides Mona Lisa huuli. * Elevandid surevad seistes. * 1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. * Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat. * Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. * Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. * Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. * Saudi Araabias pole jõgesid.
Vormi puhul on tema tajumisel üks tähtsamaid omadusi suurus, millega seondub ka massiivsus ning lisaks veel ka dünaamilisus. Vormi liikumist ruumis iseloomustab tema dünaamika. Ka maastikuarhitektuuris võib näha dünaamikat, seda veel eriti modernsetes lahendustes, kus kasutatakse vabakujulisi ning voolavaid vorme. Dünaamika puhul ei pääse ka mööda ruumi neljandast mõõtmest ajast. Aeg on määrava tähtsusega, kuna eri aastaaegadel näeb aed hoopis teistsugune välja, sealhulgas on põhirõhk eri aegadel õitsevatel lilledel ning talvel raagus olevatel lehtpuudel. 2. Kujundusvõtted maastikukujunduses Kompositsiooniks võib nimetada kunsti seada erinevad objektid ning vormid maastikule nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ning moodustaksid ühtse terviku. Kompositsiooni tegemiseks on vajalik harmoonia vormide vahel ning nende heade omaduste vahel. Nii
ajajärkudel valmistatud orgaanilisest materjalist, mis enamasti üldse ei säili. 4.Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas. Õnneliku jahi puhul saadi rohkesti liha, vettpidavat karusnahka ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine
võimalikult palju ära kasutada koidu-ja ehavalgust.Aeg-ajalt tegi Monet ka lühikesi reise kaugemale aga naases alati tagasi.1885-1887 maalis Monet maastikupilte suurte inimfiguuridega,kelle kujutamisel eelistas ta modellidena kasutada oma kasutütreid. Maalisarjad Esimese suure sarja jaoks valis Monet välja oma maja ümber põldudel seisvad heinakuhjad.Oma elu jooksul oli ta varemgi ühest motiivistmitu pilti maalinud.Kuid nüüd uuris ta valguse mõju erinevatel kella-ja aastaaegadel peaaegu teaduslikult.Tema kavatsuse kohaselt tuli kõik pildid koos üles riputada,nii et vaataja näeks,kuidas valgus aja jooksul muutub.Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. 1891.a
ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Eestis valmistati pronksist ehteid, odaotsi ja kirveid. Rohkem arenesid rannikualad. Rannikuäärsel alal oli lihtsam põldu harida, kus polnud paksu metsa. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi aletamisega. Aleletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema
Laes mõjub valge küll vabana aga nagu seintelgi pisut tühja ja sisutuna. Veidi toonitatuna kollaka, roheka, roosaka, oranzika 10 või sinaka tooniga mõjuvad nad soojema ja ka palju põnevamana. Heledas ruumis tulevad hästi esile valguse ja varju muutused. Säravalt heledate seintega ruumis märkame looduse värvimängu hommikust õhtuni kõikidel aastaaegadel. Valgete seinte ja heleda põrandaga ruumi õhustikku on kerge muuta, luues meeleolu tekstiilide ja lillede abil. Valge pinna taustal võib tekitada tugevaid värvikontraste virgutavaid, värskendavaid, eksootilisi, sõbralikke...Valge arendab fantaasialendu, sest temale võib kõike ise juurde mõelda ning ta sobib ükskõik millise värvi elustamiseks või sellega kokku. Valges ruumis on kõige enam valgust. Siiski ei tunne me end üleni valges toas hästi.
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia ...
lugemiseks. Magamise rekord on 11 päeva. Lihased annavad poole su kehakaalust. Sa sööd elu jooksul umbes 35 000 küpsist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil toimub iga päev 100 miljonit seksuaalvahekorda. Hambad on inimese ainsad kehaosad, mis ei suuda end ise parandada. Keskmine inimene astub päevas 9000 sammu. Esimesed kingad tehti enne aastat 10 000 e.Kr. Lapsed kasvavad kevadel kiiremini kui muudel aastaaegadel. 244) Elevandid surevad seistes. 1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat. Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. Saudi Araabias pole jõgesid. Bruce Lee oli nii kiire, et mõnikord tuli filmi näitamisel aeglustada
Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused. Sellest küljest on liivakõrb kõige soodsam, kuna niiskusevarud on selles tunduvalt suuremad kui savi- ja soolakõrbetes. Liival on tähelepanuväärne võime imeda endasse atmosfääri niiskust ja veeldada seda. Seda soodustab suur temperatuuride vahe. Tavaliselt asub liiva niiskem kiht eri aastaaegadel eri sügavusel: kevadel asub ta otse maapinnal, suvel nihkub sügavamale või kuivab hoopiski. Peale selle pindmise niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast. Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat niiskust, pinnapealset niiskust kasutab aga kevadtaimestik, mis areneb kiiresti ja seejärel kuivab kõrvetavate päikesekiirte all.
Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987). Kindlat jooksuaega nirgil ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat. Peale seda sünnitab emasloom 3...7 (harva kuni 12) poega. Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad. Imetatakse neid poolteist kuud. 3...4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Nirgid elavad 4...6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks (Eesti selgroogsed). Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola) Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad
..... 10 3.3.2 Külmumistäppi alandavad külmumisvastased lisandid.......................................... 11 2 Sissejuhatus. Tänapäeval, kiire elutempo juures, kus hoone on vaja kiiresti realiseerida, tuleb tihti ette talvist betoneerimist. Paraku on muutunud tõsiasjaks, et talvel betoonitöid teha on umbes 10- 30% kallim, kui teistel aastaaegadel. Seepärast tuleks varakult, ehitustööde ajakava koostamisel, arvestada ajaga, millal betoonitöid alustatakse ja millal need lõpule viiakse. Enamikel juhtudel tehakse kõik olenev planeerides nii, et betoneerimine saaks toimuda soojemate ilmadega, kui aga talvised tööd on vältimatud, tuleb kasutada erimeetmeid ja tehnoloogiaid (N: soojustatud raketise või elektriga betooni sisse jäetavate soojendusjuhtmete kasutamine), et olla kindel, et ka talvetingimustes saavutatakse betooni ja
(Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia otsene kasutus Passiivne päikeseküte Mõiste "passiivne päikeseküte" on kasutatav juhul, kui lühilaineline päikesekiirgus soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% selle kütmisvajadusest passiivse päikesekütte abil. Üks tähtsaid tegureid soojuskadude vähendamisel madala välistemperatuuriga aastaaegadel on akende hea soojusisolatsioon. Soodsat kombinatsiooni korraliku soojusisolatsiooni saavutamiseks kujutavad endast vaakumaknad ja läbipaistvad isolatsioonimaterjalid (Lehtveer, 2007). Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: valged seinad peegeldavad soojust kõige enam
· Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km) · Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. · Veenusel puudub magnetväli. · Kuna atmosfäär on nii tihe, pole aastaaegadel , ööl ja päeval vahet. · Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on
Valitseja peab arvestama ka sellega, et kõik vastuvõetavad otsused on ebakindlad: kunagi ei lähe korda vältida üht ebameldivust, langetamata teist. Siin ongi vaja arukust, et tunda ära ebameeldivuste laadi ja võtta vastu hüvena seda, mis on vähem halb. Valitseja peab näitama end ka väärtuslike omaduste soosijana, koondades enda ümber võimukaid inimesi ja osutades lugupidamist neile, kes on mingil alal väljapaistvad. Valitsejal tuleb sobilikel aastaaegadel köita kodanike meeli pidustuste ja vaatemängudega. Et iga linn on jagatud tsunftideks peab valitseja võtma arvesse ka neid ühisusi, saama vahetevahel nendega kokku, ilmutades end südamlikkuse ja heldemeelsuse eeskujuna, hoides siiski alati vääramatuna oma kõrge ametikoha majesteetlikkuse, sest see ei tohi eales ühestki asjast puududa. Mis puutub ministritesse, siis valitseja peab oma ministreid hoolikalt valima. Hea ministri valik sõltub valitsejast endast
Nagu teised Päikese suhtes Maast kaugemale jäävad välisplaneedid, võib Saturni taevas nähtavaks jääda terveks ööks. Saturn. Ülemisel poolkeras on nähtav võimas torm. Pilt: NASA, 2011, http://www.nasa.gov kaudu. Saturni orbitaalperiood on ca 29 aastat. Ta on resonantsis 5:2 Jupiteriga: kui Jupiter teeb 5 tiiru ümber Päikese, teeb Saturn kaks. Pöörlemistelje kaldenurk on vaid 26,70. See on natuke suurem, kui Maal – seega erinevatel aastaaegadel saavad tema poolkerad Päikeselt erineva energiahulga. Planeedi pöörlemisperiood on 10h34m, ehk Jupiteri omast veidi pikem. Nagu Jupiteri puhul, on Saturni sisemine struktuur teatud määral hüpoteetiline. On teada, et planeet koosneb enamasti vesinikust ja heeliumist vedelas ja gaasilises faasis, kusjuures vesiniku osakaal on suurem kui Jupiteril. Planeedi keskel paikneb eelduste kohaselt kivimitest tuum massiga 9 – 22 Maa massi ja raadiusega ca 25 tuhat km (ehk ca 2
) 3) hübriidide elujõuetus/suguvõimetus 4) hübriidide rea väljasuremine (hõbridiseerinud kaotavad edasistes põlvkondades üha enam võime anda järglasi) isolatsioon eluaseme alusel: nt taimede eraldumine vastavalt pinnase tingimustele; jõgede suudmealadel elavad kalaliigid (hübriidid pole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes) isolatsioon aastaaegadest tulenevalt: nt õitsemine eri aastaaegadel isolatsioon paardumiseelistest tingituna: nt lindude alamliikide vaheline konkurents mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga. biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku 4. Inbriiding inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm.
koondisi. Seetõttu teostatakse püüki üksnes neil aladel, kuhu kalad koonduvad talvitumiseks, kudemiseks või toitumiseks: põhjalähedastes veekihtides talvituvaid räimi ja kilusid püütakse traalnootade ja jääaluste nootadega; mitmeid kalaliike püütakse kudemise ajal, näiteks süvikupiirkondades kudevat turska traalnootadega, rannikuvetes kudevat kevadkuduräime seisveenootade ja mõrdadega, sügiskuduräime võrkudega. Niisiis, enamikku Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal. Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni aj traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt, muutes kalade jaotumust meres.
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
avaldavat: meditsiiniliste kaebuste arvu kasv, suitsiidide hulga suurenemine ja hälbiv käitumine. Näiteks liigestevaevustega inimesed väidavad, et teatud ilmaga nende näidustused süvenevad. Samuti on pikka aega jälgitud vaimuhaiglate külastatavust ja enesetappude arvu seoses ilmamuutustega. Mõlemad näivad kõikuvat koos sesooniga, kusjuures numbrid on suuremad kõrgema temperatuuriga perioodidel ja valgemal ajal kevadel ja suvel. Põhjused võivad olla ka kaudsemad teatud aastaaegadel on teistsugused sotsiaalsed kontaktid, mis võib mõjutada käitumuslikke patoloogiaid (3). Samuti kõiguvad probleemkäitumine klassis ning politsei väljakutsed koos ilmastikunähtustega, eriti õhurõhuga näiteks juba üks sajandialguse uurimus näitas, et madal õhurõhk ja tuule ja niiskuse kõikumine oli seotud probleemse käitumisega koolis; sama on näidatud ka hiljem. Politsei väljakutsed ja uurimistegevus aktiveeruvad madala
6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel.ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on
balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi, liustikud, kõrb; väike albeedo - veekogud, metsad, rohumaad, tundra. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist 100%-st lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub atmosfääris 19%, pilvedes 4% ja Maa aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7% 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis
Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa loodus esitleb oma aastaloomingut, kuigi maitsmisväärset leiab siit teistelgi aastaaegadel. Restoranid pakuvad rahvusvahelise köögi tuntud roogasid, lõunatada võib ka itaalia, mehhiko, jaapani, india ja veel mitut eksootilist moodi. Kohvikud meelitavad möödujat kohvi, värskete kookide ja saiakeste jumaliku aroombuketiga. On pitsabaare ja bistroosid, lisaks ülemaailmsete kettide kiirsöögikohad. Tuntu ja ettenähtu kõrval pakub uudishimulikule tulijale avastamisrõõmu kohalik köök. Viimane
pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul. Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal.Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei külmu kinni ja traallaevad jätkavad püüki kogu talve jooksul. Kuid ilmastik mõjutab kalapüüki ka kaudselt, muutes kalade jaotumust meres. Peamised püügikalad on räim, kilu, lest, tursk ja lõhe
- Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv. - Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). Sessoonsusest ja ebarütmilisusest - Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. - Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused,teelagunemised - Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. - Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. - Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud.
https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord
Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Impressionismi maalikunst Alfred Sisley. 1839-1899. Inglismaa/Prantsusmaa Alfred Sisley. Alfred Sisley. Alfred Sisley. Varane lumi Louveciennes'is. 1871 St. Martini kanal Pariisis. 1870
nõudluse tipuaegadel. · Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv (vt ka raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise teema logistika infrastruktuuri loengus). i. Sessoonsus ja ebarütmilisus Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud. · Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol:
järvi, kus sügavamates veekihtides täielikku segunemist ei toimu. Sellised on näiteks Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv. Püsiv jääkate tekib Eesi väikejärvedel harilikult novembris, suurematel detsembris. Jääkate sulab aprillis. Jää on kõige paksem märtsis (3050 cm, harva enam). Vee värvus varieerub rohekassinisest kuni punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekama tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, seda eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2 0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves. 37% on vee läbipaistvus suvel 1,53,0 m, 3% üle 4,5 m. Järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga määrab olulisel määral vee temperatuuri- ja hapnikukihistuse. Vee koostis
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia..............................................................................................................4 1.2. Välimus......................................................................................................................4 1.3. Iseloomustus....................................................................................................
Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Väga palju tuli impressionistidel võidelda oma kunsti eest. Et nende tööd ametliku kunsti näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
Ta püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust
SISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid .............................................
Raudtee transport on regulaarne ja ilmastikukindel veoviis kaupade toimetamiseks suurte vahemaade tagant. Eelised : · On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte- ja sihtkohtade vahel raudtee infrastruktuur ja terminalid peavad kindlustama kauba veo tooraineallika ja tooraine tarbija vahel. Vastasel juhul kaovad raudteetranspordi eelised. · Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. · Raudteel on suur läbilaske- ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. · Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. · Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. · Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav madalad muutuvkulud ja kõrged püsikulud.
6. Mis ühendid lagundavad osooni? Freoonid 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo näitab mitu % aluspinnale jõudvast kiirgusest sealt tagasi peegeldub. Suure albeedoga pinnad liustikud, värske lumi, madalad pilved. Väikese albeedoga pinnad muld, veekogu, mets. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel. Kevadisest pööripäevast sügiseni (21. märtsist-23. septembrini) on põhjapoolkera pööratud rohkem Päikese poole ning saab päikesekiirgust rohkem kui lõunapoolkera. 23. septembrist- 21.märtsini on olukord vastupidine. Ekvaatorilähedased alad saavad aasta ringi palju päikesekiirgust. Keskmistel laiuskraadidel (30. laiused) jaguneb päikesekiirgus erinevalt. Suvel on palju päikesekiirgust, talvel vähem. Suurtel laiustel, suvisel pööripäeval on päikesekiirgust palju. 9
Muidugi võis päris kosutav olla, näha maalis midagi tõelist pärast seda, kui nii paljud 19. sajandi kunstnikud olid huvitunud ammumöödunud aegadest või kaugete maade eksootikast. Teiselt poolt aga suhtusid impressionistid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Et näidata, kuivõrd suur tähtsus on õhu ja valguse lühiajalistel ilmingutel, hakkasid nad maalima samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Väga palju tuli impressionistidel võidelda oma kunsti eest. Et nende tööd ametliku kunsti näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed
Kirjutage need sõnad joonisele. transport RÄÄKIMINE (paaristöö) 2. Rühmitage sõnad mõtteskeemilt kategooriatesse: vee-, õhu-, raudtee-, autotransport. LUGEMINE 3. Millistest transpordiliikidest on tekstis juttu? Transpordiliigid Raudteetransport tagab katkematu, ilmast sõltumatu ühenduse ning öise veo lähte- ja sihtkohtade vahel. Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. Raudteel on suur läbilaske- ja veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Päevas saab vedada mõlemas suunas 75 mln tonni kaupa. Majanduslikult õigustab ennast rongivedu alles 600–700 kilomeetri kaugusele. Ühenduskiirused on suhteliselt suured. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge. Raudteetranspordi peamiseks puuduseks on kõrged terminalikulud, mida saab vähendada töö efektiivse organiseerimisega.
Matemaatika · Viljaterade sorteerimine hulkadeks. · Viljaterade loendamine. Kunst · Karaski pätsi voolimine. · Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine. Muusika ja liikumine · Liikumismäng ,,Me lähme rukist lõikama" Aastaajad Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel) Vanus: 4-6.a Vahendid: tahvel, postik, käärid, paber, krepp paber, liim, nukk Mai Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel. *Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne. Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus, teaduskeskus, veemängukeskus, kokanduskeskus, lauamängukeskus. Vaatlemine ja uurimine (V. U), kuulamine ja kõnelemine (K. K),võrdlemine ja arvutamine (V. A). Esmaspäev: Hommikuringis luuletus "Aastaajad" (luuletused lk.) Külla tuleb nukk Mai, kes
Valitsejal tuleb igas ettevõtmises püüda jätta endast mulje kui suursugusest valitsejast ja väljapaistvate vaimuannetega inimesest. Samuti peetakse lugu valitsejast siis, kui ta on tõeline sõber või tõeline vaenlane. Valitseja peab hoiduma liitumast endast tugevamaga, kuna kui toimub ühine pealetung, siis jääd sa tema vangiks. Valitseja peab näitama lugupidamist nende vastu, kes on mingil alal väljapaistvad. Innustamine on oluline, eriti linlaste puhul. Valitseja peaks sobilikel aastaaegadel köitma rahva meelt pidustuste ja vaatemängudega. Ning kui linn jaguneb maakondadeks jne, tuleb valitsejal kõiki piirkondi meeles pidada ja ka nendega suhelda. XXII PEATÜKK VALITSEJA USALDUSISIKUTEST Olenevalt valitseja arukusest valib ta endale head või halvad ministrid. Kuidas saab valitseja ära tunda ministri sobilikkust? Kui sa näed, et minister mõtleb rohkem endale kui sulle ja ajab kõiges taga omakasu, siis tema ei saa olla kunagi hea minister ja teda ei saa eales usaldada
Lausetes on kooskõla ja rütm. Korduvad tegelased ja motiivid: hulkuv boheemlane (Nipernaadi), võimukas naine, kel on tugev iseloom ja keda mehed austavad, sekeldused pulmadega. · ,,Toomas Nipernaadi" romaan eesti kirjanduses Kuulsusrikas teos. See on romaan novellides. Teose moodustavad seitse novelli, mis aga ajalises ja loogilises järgnevuses ja mida ühendab peategelane rändur Toomas Nipernaadi. Teos aga algab jääminekuga ja lõppeb lume tulekuga, kuid aastaaegadel on ka sümboolsem tähendus, kevadel mõjub peategelane romantilise poisikesena, kellest saab läbi suviste seikluste sügiseks eluväsinud keskealine mees. Toomas Nipernaadi käib küll ringi kandlega, kuid põhiliselt on ta sõnameister. Ta liigub mööda eesti külasid ja koos temaga käivad kaasas nii koomilised seiklused kui romantilised unistused. Nipernaadi kisub inimesed välja argielu harjumuspärasest tuimusest. Romaan sai peale ilmumist populaarseks ning tõlgiti peagi ka saksa keelde
paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike, maastiku või põllukultuuride ja ka koduloomade kahjustamisi ulukite poolt. Loomastik avaldab metsale mõju kogu tema elu vältel. Loomastikul on suur tähtsus puuliikide paljunemisel, eriti seemnete levitamisel ja jaotumisel mullas. Paljud linnud ja loomad söövad
kuhjatud luidete taha. Tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste jv. Elutingimused järvedes- Taimede ja loomade elu järves määrab ära: toitainete hulk, hapniku hulk, päikesevalgus, veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust veetaimedest. Hapnikku kasutatakse:Hingamiseks (Kõik organismid, ka taimed),surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Eesti järved eri aastaaegadel - Vee temperatuur on järvedes kaldast eemal,pinnakihis juulis augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind:tumedad, krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud. Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini, sest soojus neeldub. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel 0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge. 30˚- kiirgushulk kasvab kevadel, suvel poole võrra. 8 60˚- kiirgushulk tõuseb järsult alates kevadest. 90˚- kõige järsemkiirguse muutus suvel. Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus. Palavvöötmes on positiivne,
Andrea Weller-Essers "Aasta meie kodus" 2014. Illustreerinud Katharina Busshof. Tõlge eesti keelde @ Koolibri, 2015. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema, sest tal on huvitav kujundus. Raamat ei ole kandiline, vaid ümar. Igal leheküljel on ka lehekülge üleval ääres oma väike pildike, mis sümboliseerib sealset juttu. 3. Millest raamat räägib? Raamatus räägib ühest perekonnast ning tema tegemistest erinevatel aastaaegadel. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu õpetab väikelastele aastaaegasid ja tegevusi, mida siis saab teha. Tekst on arusaadav. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Saab kasutada aastaaegade õpetamiseks. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. On huvitav. Laps saab
olla ka positiivsed · Muutunud turismi-potentsiaal · Rida mõjusid inimtervisele · Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine · Liikide ja elupaikade liikumine põhja suunas, mägedes lumepiiri tõusmine kõrgemale. 25. Osooniauk, osooni teke ja osoonikihi hävinemine Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Antarktika ja Arktika kohal on teatud aastaaegadel jälgitav osoonikihi paksuse vähenemine. Kuidas osoon tekib stratosfääris? Lihtsas mõttes: ultraviolettkiirgus lõhestab O2 molekule, tekkinud atomaarne hapnik ühineb molekulidega. Mis kemikaalid on süüdi? CFC inimese poolt loodud kloori, fluori ja süsiniku ühendid jahutusvedelikes, aerosoolides, lahustites, vahutekitajates Halogeenid tuletõrjujad kasutavad kustutustöödel broomi sisaldavaid halogeeniühendeid Lämmastikugaasid NOx. 26. Osooniaugu mõjud tervisele
3 *10 m / s • Aja mõõtmine • Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber ringskaala ja saadi päikesekell. • Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks. Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. • Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli.
· Aja mõõtmine · Esimene ajamõõtevahend arvatakse olevat ca 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega. Selle riista nimi oli gnoomon. Hiljem tehti kepi ümber ringskaala ja saadi päikesekell. · Vanas Egiptuses (ca 3000 a. e.m.a.) jaotati päeva pikkus 12 osaks. Miks just 12 ? Ei teata, võib-olla Sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. · Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
