Aaspere Taivo Kutter AV 12b Miks valisin selle koha: Kuna ma elan seal. Asukoht · Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas. · Aaspere asub Rakverest u 20km kaugusel Tallinna poole. Aaspere Keskus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vene Aeg 2012 Aaspere Mõis · Aaspere mõisa (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583.a · Mõisa varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1770.80. aastatel. · Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned. Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja (varemetes), sepikoda jt. ·
Võtsin endale natuke vaba aega selle lugemiseks. Seejärel seletati mulle veel üle ka, et millised jalanõud peavad köögis olema. Nugadega peab ettevaatlik olema. Põrand ei tohi libe olla, masinaid õpetati ohutult kasutama(hakklihamasin, nõudepesumasin jms). Mulle näidati, kus asuvad tulekustutid ja kustutus tekk juhul, kui peaks tekkima põleng. Kui vähegi mingeid küsimusi endal tekkis pidi seda kohe küsima, et vältida õnnetusi. Kokkuvõte Mulle meeldis väga töötada Aaspere pubis. Seal töötavad sõbralikud ja abivalmid inimesed. Olen jäänud väga rahule oma praktikaga, sest just sellisena ma seda ette kujutasingi. Arvatavasti lähen ka järgmine kord Aaspere pubisse praktikale ja soovitan seda teistelegi. Lisad Aaspere pubi Aaspere pubi terrass
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina
● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud ● Loodusrajad - matkamine ● Telkimine ● Erinevad ehitised (majad,tööstused jne) Tänan kuulamast !
1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisasid.3 1 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 133 2 UUSAEG, T.TANBERG, LK. 126, I lõik 3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris. Hastings on just saabunud Inglismaale ning astub vana sõbra juurest läbi. Nad räägivad
Jaan Vahtra sündis Võrumaal 23. mai 1882 Moostes talurentniku peres. 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Töötas Võrumaal talusulase ja Räpinas ning Meeksis vallakirjutaja abilisena. Aastatel 19011909 oli kooliõpetajaks Parapalus ning Põlvas Peri-Metste vallakoolis. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Ta on maetud Põlva surnuaiale. Arnold Akberg sündis 4. veebruar 1894 Aaspere vallas ja suri 7. oktoober 1984 Tallinnas. Ta oli eesti maalikunstnik. Akberg õppis Rakvere Õpetajate Seminaris. Pärast kooli lõpetamist töötas mõned aastad õpetajana Virumaal. Alates 1920. aastast töötas joonistusõpetajana Tallinnas. Kunstnikuna oli Arnold Akberg peamiselt iseõppija, kuid täiendas end Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Riia kunsttööstuskoolis. Sooritas 1927. aastal Sihtkapitali Valitsuse toel õppereisi Berliin ja Pariisi. Ta oli 1924
Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-
õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupäras...
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajand...
järgmisel päeval. Rebane on väitnud, et Tiiu vaim kaitses teda hilisemates lahingutes. 25. oktoobril saadeti Rebane erru. Seejärel töötas ta 1941. aasta maini Lasnamäel ehitustöölisena. Rebane teise maailmasõja ajal Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. 7. augustil vallutasid sakslased Aaspere ja 8. augustil Vihula valla. 8. augustil organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kuhu alguses astus 120 meest. Neil oli korralik relvastus, mis oli saadud Vene sõjaväelastelt ja langenutelt. 11. augustil sai Rebane kohapeal moodustatud Virumaa Omakaitse ülemaks. 1. septembril astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrati Rakveres moodustatud Eesti Julgestusgrupp 184 alla kuuluva kuid eraldi tegutseva ja 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Grupp kogunes Narvas
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pik...
kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil
. De Thomon börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov admiraliteedihoone Peterburis. Rossi kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand Iisaku katedraal. Eesti kuulus Ven koosseisu, Tartu pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause - ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid Saku, Saue, Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere. Engel Tln kohtumaja, põhitegevus on seotud Helsingi südalinnaga SKULPTUUR väga produktiivne, aga maailmakuulsaid nimesid väga ei ole. Demut Malinovski tegi Barclay de Tolley monumendi KLASSITSISTLIK MAAL- Mõnevõrra kasutati eeskujuks skulptuuri. Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned). Koloniidi vastu huvi ei tuntud, valitseb skulpturaalne käsitlemisviis. Teema antiik. Prantsusmaa - David- järjekindlaim
1996 "Evald Okas ja tütred" Chaplini MALER" kultuurikeskuses, Pärnu 2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti 1997 "Konfrontatsioonid ja Muuseum kokkulepped" Tallinna Kunstihoone 2006 Eesti Maalikunstnike Liidu 1998 Kevadnäitus 98, Viljandi näitused "Ilusad maalid", "Ilusad kunstisaal inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , 1999 "Maal 99" Tallinna Kunstihoone Tartu Kunstimaja 1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu 2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Linnagaleriis "Õige valik" Tartu Kunstimajas 2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis ESINENUD VÄLISNÄITUSTEL 1962 Suur Hõbemedal NSVL Afganistanis, Austraalias, Austrias, Rahvamajanduse Saavutuste Näituse
Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 2 EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia.
Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu 3 Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia.
2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis 2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2002 Maal 2002, Tallinna Kunstihoone 2003 Maalinäitus "Maaliparadiis" galerii 008-s, Tallinn 2003 EKL-i aastanäitus "Mina ja teine", Tallinna Kunstihoone 2004 EML aastanäitus "ICH BIN EIN MALER" 2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2006 Eesti Maalikunstnike Liidu näitused "Ilusad maalid", "Ilusad inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , Tartu Kunstimaja 2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Õige valik" Tartu Kunstimajas 10 Auhinnad 1948 Eesti NSV riiklik preemia "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Kitse ,R.Sagritsaga 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest 1961 Lubljana IV rahvusvahelise graafikanäituse preemia
saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned e häärberid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal). Kaunistusterikas rokokoo Eestis eriti ei kodunenud (parim näide Põltsamaa loss hävines II MS ajal). 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse klassitsism. Selle parim näide oli Trt linn (raekoda- milles avaldusid veel nõrgad baroki järelmõjud, ja Kivisild- mille Nõukogude väed II MS ajal õhku lasid). *Barokk- Maardu, Roosna-Alliku mõis *Klassitsism- Aaspere mõis (enam ei ole säilinud) 28.ptk Vabakslaskmine ja selle tagajärjed (19.saj) Pärisorjus hakkab murenema (lk 149) 18.saj oli siiski valgustussajand ja see tähendas, et pärisorjuse kaotamist nõudvad hääled siiski päriselt ei lakanud ja muutusid 18.saj lõpus juba üsna kõlavaiks. 18.-19. saj vahetusel hakkas balti aadli hulgas kujunema arusaam, et reformidest pole pääsu. Selle üks
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud........................................................................................4 1.2. Ohtlikumad aastaajad.......................................................................
kuldrist. Alfons Rebane, täisnimega Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis 24. juunil 1908. aastal. Juba noorena tahtis ta saada sõduriks. 1920. aastatel alustas ta oma sõjaväelist teenistuskäiku Tondi sõjakoolis ja sai 1929. aastal ohvitseriks. 1933. aastal ülendati Rebane leitnandiks. Peale seda asus ta instruktoriks Kaitseliidu Sakala Malevasse. 1940. aastal saadeti ta erru, peale mida läks Rebane metsavennaks. 1941. aastal organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kugu astus 120 meest. Augustis sai ta Virumaa Omakaitse ülemaks ja septembris astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrari 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Samuti osales ta 184. Julgestusgrupi tegevuses. Peagi määrati ta 658. pataljoni ülemaks. Oma sõjatee käigus õnnestus tal välja murda koguni kolmeteistkümnest piiramisrõngast. Rebane pidas lahinguid Krivasoos, Narvas, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ja hiljem ka Oppelini
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
aastal kolmeaastane Tartu Õpetajate Instituut. Eesti koolile tuli sealt õpetajaid vähe, tuntumaiks said koolimees ja luuletaja Jaan Kurm ning inglise filoloog ja loksikograaf Johannes Silvet. Rüütelkond sulges 19.sajandi lõpuks kõik õppeasutused peale Kaarma seminari, mis töötas 1910.aastani. õpetajate ettevalmistus jäi ainult kahele vene õppekeelga seminarile Tartus ja Rakveres. Pedagoogilised klassid asutati 1895. aasta sügisel Jõhvi, Sindi ja Aaspere, hiljem Lohusuu ning kolga ministeeriumikooli juurde, 1911. aastaks õpetas vallakoolides ligikaudu kolmsada ministeeriumikooli lõpetajat. Pedagoogilised kursused avati linnakoolide juurde 20.sajandi algul. Õpetajate enesetäiendamine: 19.sajandi kespaigast hakati õpetajatele korraldama konverentse. 19.sajandi lõpul hakati Tallinnas välja andma ülevenemaalist tuntud pedagoogilist ajakirja "Gimnazia" (1888-1898) vene(1894-1896) ja saksakeelse (1909-1915) lisaga.
MÕISAKULTUUR 18. saj teisel poolel tulid sisse muutuma. Domineerima hakkas klassitsism. 19. saj II poolel tuli sisse historitsism. Need stiilid olid paraadlikud ja uhkeldavad. Pidulikult ranged ja sümmeetrilised jooned. Hakati kasutama sammasportikust oli äärmiselt populaarne, tihtipeale ehitati neid ka juba vanematele hoonetele juurde. Uued hooned olid vanematest palju suuremad ja ruumikamad ning ka ruume oli rohkem (näiteks Aaspere mõis, Hõreda mõis, Raikküla mõis, Riisipere mõis)Historitsism pöördumine tagasi ajalukku, kasutati tihti neo-gootikat, eeskujuks oli inglise keskaegsed lossid. Stiil oli vabam, ei olnud nii jäik. Oli palju detaile tornid, sakid. Ehitusmaterjalina hakati kasutama ka graniiti ja telliskivi (nt Alatskivi mõis, Sangaste loss, Jäneda mõis, Kalvi mõis, Laitse loss). Perekonna ühtekuuluvustunne oli äärmiselt suur. 19. saj oli suurte muutuste aeg.
Mõisaasula suurenedes kaotasid senise tähenduse piirded. Maastikupargid, mis hakkasid enda alla võtma üha suuremaid maa-alasid, kujunesid regulaarsele pargile või pargi peaosale jätkuks olemasolevate metsade või kaunite maastikuosade liitmise ning loduslike allikate ja ojakeste kujundamise ja paisutamisega suuremateks veekogudeks - järvedeks. 19. saj mõisaansamblitest võiks nimetada sajandi algusest Kolga, Hõreda, Raikküla, Mäo, 20. aastaist Aaspere, Riisipere, 30. aastaist Saku, Keila-Joa, sajandi keskelt ja Ii poolest Kohila, Härgla, Lihula, Räpina, Kuremaa, Hellenurme, Palmse maastikupargi osa, Sangaste, sajandi lõpust Toila Oru loss ja park ning paljud teised. MÕNED MAASTIKULISES STIILIS MÕISAPARGID JA NENDE KUJUNDUSE MÕJUTAJAD Parkide kujundajateks Eestis olid mõisate valdajad ise, kes ka pargi rajamis- ja kujundamistöid juhendasid, ka teistelt eeskuju võttes. Paremal juhul usaldasid nad selleks palgatud spetsialiste.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
