Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke. Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur. Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Me...
inimese eellased Australopiteekused jne. kui ka praegused inimesed. 9) Inimese eellased ja varasemad inimliigid (ajaperiood, geograafiline piirkond, tähtsamad iseloomulikud tunnused/oskused) · Australopiteekus-5-2 milj. aastat tagasi , olid esimesed humanoidid , kõndisid kahel jalal, pisikesed,aafrika. · Homo erectus-2.5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani · Heidelbergi inimene-700 000 aastat tagasi, euroopa, oskasid küttida suuri loomi · Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük
Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oliSiddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism Eestis Budoloog Alexander Staël von Holstein (18771937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (18801946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn praktilist külge esindas peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud budismi propageerija Karl
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel, sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk-Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas toetus eurooplaste võim täielikult laevastikule ning rannikubaasidele. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maailmakaubanduse kujunemine peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke. Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule. Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal. Nende riikide majandus oli aga
Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli saanud vahemete valitseja. Vabariiklik olikord. Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju e...
Referaat ELU PÄRSIAS Sisukord Lk. 1.Sissejuhatus..............................................................3 2.Pärsia suurriik 560-330................................................3 3.Riigikorraldus............................................................4 4.Pärslaste usk.............................................................4 5.Aleksander Suur.........................................................4 6.Pärsia kultuuriline taassünd jaklassikaline islam...................5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,...
aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopass...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM PÄHKLID Referaat Juhendaja: Milvi. Kasemäe Tallinn 2010 SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht- ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel.Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- rühma vitamiine ja E-vitamiini.Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. KREEKA PÄHKEL Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et ...
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ül...
Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks. Enim kummardatakse Sivat ja Visnut. Siva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Visnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krisnat ja Ramat. Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu- ja Ida Aasiasse järgneva kahe tuhande aasta jooksul. Tänapäeval on budism Indiast pea aegu et kadunud. Jainism on üks suurest neljas Dharma religioonist, mis pärineb Indiast. Hiljem tekkisid kaks uut usuvoolu: 1. svetmbara (kandsid valgeid rüüsi, et näha kõiki putukaid - et neid mitte tappa) 2. digambara (taevasse rõivastunud, st. käisid ilma rõivasteta) Jainistid on ranged taimetoitlased, igasugune tapmine on keelatud, isegi kärbse tapmine on suur kuritegu.
parandama. o Ürtidest pruulitud nõiajookide abil on püütud armastust äratada kui ka vihavaenlasele kahju tekitada. Poes rukola, maakeeli põld-võõrkapsas: o Rukola on ajast aega tuntud maitsetaim, mida on loodusest korjatud nii toitude maitsestamiseks kui ka loodusravimina kasutatud juba aastatuhandeid. o Rukola pärineb Vahemere-äärsetelt aladelt, ent on peamiselt inimeste vahendusel levinud Põhja-Aafrikasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Juhusliku tulnuktaimena kasvab põld-võõrkapsas ka Eestis: esimest korda leiti 1957. aastal Valgast. o Põld-võõrkapsas kasvab looduses tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkuseks, pottides eelistatakse lühivarrelisi sorte. o Kõige rohkem kasutatakse maitsestamiseks rukola lehti. o Taime lehed sobivad mitmesugustesse taimesalatitesse riisi- ja pastaroogadesse, munatoitude kõrvale, suppidesse, taimehautistesse,
Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede väljasuremist olid ainukene hominiidide liik maalimas. Algselt sarnanes nende eluviis neandertallaste omaga. Kuid ajapikku suurenes rajatud asulate tähtsus. Elati puidust või mammutiluudest karkassiga onnides. Osati tuld hoida ja süüdata. Töiustus
kommentaarideka Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle lad. keeldeGalileo Galilei- itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik(Hamlet, Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu) 5. Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse, saada vürtse, siidi, kalliskive, (hea meresõidukogemus, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim, soodne geograafiline asen, tedmised Maast kui kerast)tagajärjed ja mõju Euroopale:silmaringi avardamine, maade ja merede avastamine, uute taimede ja loomade tundma õppimine(kartul, tomat, mais, tubakas, kalkun)negatiivne on et saadi süüfilis, vääriskivid, kuld, vürtsid siid .Christopher Kolumbus-(juudi päritolu itaalia meresõitja)Ameerika avastamine 12
That-tarkusejumal, Osiris-viljakusejumal (surnuteriigi valitseja) 18.Miks ehitati templeid ja millised need välja nägid Templid ehitati jumalate auks.Suurest väravast pääses sammastega siseõue, sealt edasi pääses sammassaali ja selle taga asus pühamu.Sinna võisid minna ainul preestrid. 19.Mis teadustele panid aluse egiptlased? Aritmeetika, geomeetria, arstiteadus ja nad koostasid täpse kalendri. 20.Iseloomusta Thutmosis III Ta oli kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos.ta tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke.Jõudes Eufrati jõe kaldale lasi ta oma võidu auks mälestussamba püstitada. 21.Iseloomusta Ramses II Tema pidas soda Hetiitidega,aga 1269 eKr sõlmis ta Hetiidi kuningaga rahu ja sõpruse lepingu, ning abiellus tema tütrega. 22.Iseloomusta Egiptuse olukorda kui vaaraode võim nõrgenes. Vaaraod ei suutnud riigis korda hoida ega välisvaenlasi tagasi tõrjuda.Võimutsesid preestid ja võõramaalastest sõjapealikud.Mitu
Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 aastal Tallinnas Eesti diplomaatdi ja Georg Meri pojana. Lennart Meri lahkus koos oma perekonnaga juba varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Lennart Meri õppis Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas. Sellest tulenevalt valdas ka hästi saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Kõige soojemalt meenutas Meri oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimise ajal Nõukogude Liidu poolt, tabas ka Meride perekonda. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete teistega Siberisse. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina, enne seda oli ta lühikest aega ka ajaloo õpetaja, ning seejärel Eesti ringhääli...
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..............................................................................
kaevamiseks. Küttimiseks kasutati puunuiasi ja käe- päraseid viskekive. Liha lõikamiseks kasutati tervaid kivikildusi. Sirgeinimene (Homo erectus) Ligikaudu 1,5 miljonit aastat tagasi arenes välja sirgeinimene. Tema rüht oli muutunud paremaks ja selgroog S-kujuliseks. Sirgeinimene oli 140-160cm pikk ja näo sarnasus ahviga hakkas kaduma. Ta oli esimene inimlane, kes rändas Aafrikast välja Euroopasse ja Aasiasse. Sirgeinimene hakkas kasutama tuld, mida ta ise veel teha ei osanud, kuid kasutas looduslikult saades. Sirgeinimene (Homo erectus) Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes
Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse ([Ghana]]) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel (escudeiro; see on teada João de Barrosi sõnade järgi, nagu ka see, et ta oli recebedor do Armazém da Guiné) ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees (patrão), sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma.
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...
Ajaloo kontrolltöö II perioodid: 1) kreeta-mükeene 2000-1100 a ekr 2) tume ajajärk 110-800 a ekr 3) arhailine periood 800-500 a ekr 4) klassikaline periood 500-338 a ekr (kõige tähtsam periood) 5) hellenism 338-30 a ekr 1)Hetiidid: asusid Väike-Aasiasse hiljemalt II aastatuheande esimestel sajanditel. 1700. a ekr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa. Lühikese ajaga alistasid hetiidid peaaegu kogu Väike-Aasia ning alustasid vallutusretki Süüria ja Mesopotaamia suunas. Riiki juhtis kuningas kelle kõrval seisis mõjus suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja kaaskondlased moodustasid kiire ja võimsa kaarikuväe.Austasid teiste jumalate kõrval ka mesopotaamia jumalaid Anut, Ead ja Istarit1200 ekr purustasid teadmata sissetungijad pealinna ning riik hävines kiiresti. hetiidid võtsid kasutusele raua ning olid esimesed kes kasutasid hobukaarikuid. 2)Pärsia: vali...
ISLAM Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. See on üks maailma religioonidest. Islam ei tekkinud mitte rändhõimude seas, vaid linnas, kus elanikud tegelesid laiaulatuslikult kaubandusega. 6.sajandi lõpuks olid Meka kaupmehed haaranud enda kätte kogu karavani kaubanduse, mis ühendas India ookeni ja Vahemerd. Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna ...
sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks. Prügilates toimuva orgaanilise aine anaeroobse lagunemise tulemusel eraldub atmosfääri metaani, mis on üle 20x kahjulikum kui kasvuhoonegaas CO2. USA raiskamine 30% prügist on pakendid 19% maailma prügist-1,6kg päevas ca 600kg prügi aastas inimese kohta Aastas- 15 miljardit ühekordset mähet 1,7 miljardit pastapliiatsit 18 miljonit tonni kilet 80 000 tonni prügi eksporditakse Aasiasse ja kaetakse seal täitepinnasega Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti. Aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti. Kilekoti keskmine kasutusiga on umbes 12 minutit. Kui palju tekitab jäätmeid iga allpool nimetatud asja tootmine? 1 kg alumiiniumi 5 kg Hambahari 1,5 kg Kohvimasin 298 kg Mobiiltelefon 75 kg Arvuti 1500 kg Kuldsõrmus 2000 kg
püramiidid hauakambrid. Kõik kunsti liigid tegelesid hauataguse elu kujutamisega. Tähtis on egiptuse poos kus nägu ja jalad on liikumise suunas ning keha otse vaates, käed kõrval. Mesopotaamia: See oli sõjakas maa, tänu sellele väljendus see ka kunstis. Tuntuim eepos on Gilgmesi eepos (tegelane otsib igavese elu eliksiiri, leiab selle, kuid madu joob selle ära, vahetab nahka ja eliksiir ongi läinud) 8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad
Tavaliste ennetusmeetmete kasutusele võtmisel ning isiklike hügieenireeglite täitmisel võib oluliselt vähendada nakatumise riski. Viibinud gripiviiruse riskipiirkonnas, tuleb kindlasti jälgida oma tervist vähemalt 7 päeva. Gripisümptomite ilmnemisel (38 palavik, köha, nohu, kurguvalu, lihas-, pea- või liigesvalu) pöörduda perearsti poole, teavitades ka riskipiirkonnas viibimisest. Reisides Vaikse ookeani regiooni riikidesse, samuti Aasiasse, Aafrikasse, Kesk- või Lõuna- Ameerikasse tuleks eelnevalt küsida arstilt nõu võimalike nakkushaiguste ning vajalike kaitsesüstimiste kohta. On riike, kus vaktsineerimistunnistust peetakse piiriületusel sama tähtsaks kui passi. Samuti on vaja arvestada sellega, et paljud kaitsesüstid tuleb teha mitu kuud enne reisile asumist. Tuleb arvestada et tüüfus, koolera, kõhulahtisus ja düsenteeria võivad levida saastunud toidu ja veega
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
1.3 HUVITAVAID FAKTE Aafrika kirdeosas paiknev riik saavutas iseseisvuse 1922. Aastal , kuid inglise väed lahkusid siit alles 1936. Aastal . Riik piirneb põhjas Vahemerega , idas Punase merega . Viljakas niiluse org läbib maa põhja-lõuna suunaliselt , sellest äärde jääb suur osa maast hõlmav Liibüa kõrb : idasse Araabia kõrb. Viimase ida-osas kerkivad kuni 2000 m kõrgused mäed. Maa kirdeosa Suessi kanali ning Al-´Aqabah´ lahe vahel asuva Siinai poolsaarega kuulub juba Aasiasse. Siin kerkib riigi kõrgeim tipp Katrinah ( 2637 m ). Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Egiptuse tähtsamad tööstuslinnad on Kairo, Aleksandria, Port Said, Suess. Rahvusvaheline Suessi kanal toob Egiptusele sisse umbkaudu 70 miljonit dollarit nädalas. Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi Suessi kanali. Riigi valdav usund on islam - ligikaudu 90% egiptlastest on moslemid. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased.
Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud. Oma referaadi teemaks valisin ,,Maadeavastuste eeldused, põhjused ja mõjud" selle pärast, et see pakkus mulle huvi. Töös on kasutatud internetis leitud materjale ja ka meie ajaloo õpik (II osa). Töö põhjuseks on loetleda maadeavastusete eeldusi (mis aitas maade avastamisele?), põhjusi (milleks maid avastati?) ja ka retketega kaasnevaid mõjusid (mida see kõik tõi?). Üks oluliseim maadeavastuste eeldus oli uute leiutiste ilmumine. Kompass oli hiinlaste leiutis: magnetiseeritud nõel, mis ujus vee peal ja näitas pooluste suunda. Navigeerimisele ja orienteerumisele aitas ka astrolaab araablaste leiutis, mis koosnes taldrikust, millele oli kraabitud taevakaart, ringist, mis asus taldrikul, ja visiirist, mida suunati taevakehale. Tänu sellele leiutisele meremehed said üsna täpselt määrata geograafilisi laiusgraade. Liikuda merel aitas ka uus laevatüüp ...
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud. Vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele oli põlluharimine võimalik. Seem- ned pandi maha sügisel, talvel vili valmis ning kevadel võis saaki koristada. Aja möödudes aretati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Egiptuse kõige tähtsamateks loodusvaradeks olid vask, kivilademed, kuld ja papüürus
KOOL UURIMUSTÖÖ Õpetaja nimi : Teema : Amfetamiin Õpilane : Klass : Tallinn 2013 Sisukord : lk 1 Sissejuhatus lk 2 Mis on amfetamiin? lk 4 Amfetamiini ajalugu lk 5 Amfetamiini toime lk 7 Amfetamiini peamised tootjad lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus : Minu uurimistöö teemaks on amfetamiin (narkootiline aine ) . Oma valiku põhjenduseks on: 1) Olen sportlane ja minu ümber enne võistlusi alati on dopingu teema . Ma tean seda , et doping sisaldab rohkesti amfetamiini , kuid mul puudub teadmine selle mõjust nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt elule . 2) Amfetamiin on peale marihuaanat teisel kohal , tahaks endale selgeks teha , kas see aine käib kangema või lahjema narkootikumi liigituse alla . Miks see aine nii populaarne on? 3) Eelnevalt pole puutunud narkootikumitega , aga olen ...
äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani "Ja päike tõuseb". 1928. aastal kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USA- sse ning asus elama Key Westi Floridas, kus sündisid teosed "Surm pärastlõunal" (1932), "Võitja ei saa midagi" (1933) ja "Aafrika haljad künkad" (1935). Merest võlutuna harrastas ta kirglikult kalastamist. Sagedased reisid viisid teda tihti Kuubasse, Aafrikasse, Aasiasse ja ikka uuesti Euroopasse, kus ta oli Teises maailmasõjas olnud tegev sõjakirjasaatjana. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936-1937. aastal ei peegeldunud mitte ainult romaanis "Kellele lüüakse hingekella", vaid leidis kajastamist ka näidendis "Viies kolonn". "Vanamees ja meri" eest pälvis ta 1954. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 1961. aastal lõpetas Hemingway elu enesetapuga. Teosed "Kellele lüüakse hingekella" Raamat ilmus 21. oktoobril 1940
rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja kartaago pidasid omavahel kolm Puunia soda, mille käigus Rooma Kartaago hävitas ja vallutas aastal 146 er. Võtlus Kartaagoga kestis alles , kui Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole.Esimesena langes tema löögi alla Makedoonia, mille üle saavutas Rooma võidu aastal 149 eKr. Rooma liidendas nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133. eKr pärisid Roomlased Pergamoni kuningalt tema Väike-Aasias asunud riigi.Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma vabariigi languse põhjused:talupojad laostusid, sõjavägi nõrgenes (pidevad sõjad ei võimaldanud põldu harida,jäädi võlgadesse);suurmaa valdustes hakati rakendama orjade tööd;sõjaväes viidi läbi reform,mindi üle palgasõjaväele. Tähtsamad keisrid ja nende saavutused: Crasus-Valitses koos Caesari ja Pompeiusega Rooma riiki. Pompeius-Vallutas Väike-Aasia ja Süüria Rooma võimu alla
Et asteekide tavakohane jook tundus eurooplastele liiga mõru, panid nad sellesse suhkru ja lõid nõnda joogi, kakao, mida tänapäevalgi juuakse. Hispaaniast levis kakaoga kauplemine 17. sajandil üle Euroopa, kuid kakao tarvitamise kiire tõus toimus alles 19. sajandi teisel poolel, kui kakaoubadest õpiti taimerasva välja pressima, nii et kakaost sai hakata mitmesuguseid tooteid valmistama. Hispaanlased viisid oma purjekail kakaoistikud Ameerikast Aasiasse, Sulewesi saarele Indoneesias, samuti Aafrikasse, algul Guinea lahe saartele, 19. sajandi lõpu poole ka Aafrika mandrile. Lääne-Aafrika riiki Ghanasse, mis on tänapäeval tähtsaim kakaotootja, istutati esimesed kakaopuud sajand tagasi, 1879. aastal. Euroopa turu jaoks laiendati kakaopuu kasvamist esmalt Kesk- ja Lõuna Ameerikas. Kakaokaubandus oli kasulik ja Inglismaa hakkas kakaopuu kultiveerimist arendama oma Lääne-Aafrika kolooniais Ghanas ja
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemu...
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskun...
REFORMATSIOON. Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. T...
Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Ta on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks populaarsemaid turismi atraktsioone, meelitades sinna üle 2,4 miljoni turisti aastas. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite saarena, kes legendi järgi seal sündis. Endine Briti koloonia iseseisvus aastal 1960. ja 1961. aastal liitus see Rahvaste Ühendusega. Küprose Vabariik on selles piirkonnas kõige arenenuma majandusega riik, ja on olnud Euroopa liidus 1.maist 2004.
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
Rakke Gümnaasium Islami kunst Katre Pohlak X klass Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis v...
Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Agnes Malman 7.A Lennart Meri Referaat Kohtla-järve 2014 Eesti Vabariigi president 1992-2001. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 19...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. ...
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu skulptuurid olid küllaltki üheülbalised, algelised ning olid ka Egiptuse skulptuuri mõju all. Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja m...
Rooma võimu muutumine ja langus. Tavatu rikkuse omamine tõi kaasa omi probleeme. Rooma rebiti tükkideks suurte rivaalitsemiste tõttu. Rivaalitsemised kasvasid nii suureks, et sõjavägi haaras võimu. Lõpuks oli imperaatori roll loodud. Kuid teise sajandi lõpuks pKr. oli imperaator oma edu ohver. Imperaator Diocletian jaotas Rooma kaheks pooleks. Ida poolt valitses Bütsants(tänapäeva Istanbul), Bütsants oli juurdepääs Aasiasse ja Euroopasse. Bütsantsist sai maailma rikkaim ja suurim linn. Rooma samalajal aga muutus aasta aastalt nõrgemaks. Tumedad ajad. Neljanda sajandi lõpupoole oli Rooma jäänud väga nõrgaks. 410 aastal pkr. linn langes. Järgmised sajandid olid keerulised. Bütsants nõudis tagasi Itaalia poolsaare, kuid ei suutnud seda enda käes hoida. Lombardid(sakslaste suguharu) tungisid sisse põhjast. Normannid alistasid Sitsiilia, ning liikusid lõuna poole. Sõjameestest paavstid
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
saj. Lõpul 20. saj alguses. Saksamaa soov muutuda suurriigiks Euroopas, kelle arvamusega arvestatakse. Preisi-Prantsuse sõda 1870-1871 põlise vaenlase Prantsusmaa purustamine. Saksa majanduse võimas kasv tänu riigi toele. 6. Seleta mõistet IMPERIALISM Inglismaa näitel 5 seostatud faktirohke lause abil. ,,Hiilgav isolatsioon" - Inglismaa hoidis Euroopa asjadest eemale, tegi kõike nagu ise soovis üleolek teistest. Inglismaa laiendab oma koloniaalvaldusi Aasiasse (Hong Kong). Inglismaa majandus on tolleaegse maailma suurimaid. 7. Mis põhjustas 1848. aasta revolutsioonide vallandumise? Poliitilised vastuolud ühiskonnas, 1847. aastal oli Euroopas puhkenud majanduskriis, rahvuslikud vastuolud. 8. Millised olid 1948. aasta revolutsioonide tagajärjed? Nõrgenes senine feodaal-absolutistlik riigikord, revolutsioonide mõjul tehti ka teistes riikides poliitilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
