Lahtilinnastumine e. kontraurbanisatsioon. Minnakse elama linnast välja. Linnastute e. aglomeratsioonide teke. Lähestikku paiknevad väiksemad asulad kasvavad kokku emalinnaga infrastruktuuri kaudu. Megalopoliste e. hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal maa-alal (Boswash, boston ja Washington) Maailmalinnas linnas mis omavad ülemaailmset tähtsust (u.20) Ameerikas New York, Los Angeles, Chicago. Euroopas London, Pariis, Moskva. Aasia Tokyo, Singapur, Hong Kong. Austraalias Sydney. Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro. Linnastumise probleemid: · Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalseks rahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. · Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus · Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal l...
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse
plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi Maad, paikkonnad, alad Kuramaa, Ees-Aasia, Lähis- ilmakaarte järgi Ida, Põhjamaad Maailmajaod ja mandrid Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja - Ameerika, Antarktis Taevakehad ja nende Neptuun, Orion, Suur Vanker, süsteemid Maa, Galaktika Ehitised Pikk Hermann, Jumalaema Nimetused: raekoda, Uinumise klooster, Pühavaimu lennujaam, kaubahall, kirik, Pääsupesa, linnahall
Rahvusvahelised ränded 1. laine Põhjus Demograafiline plahvatus Euroopas Põhilised rändesuunad Ameerika, Austraalia, Siber, LAV 2. laine Põhjused 1)demograafiline plahvatus arengumaades 2)majanduslikud põhjused Suunad 1)Laidina-Ameerikast Ameerika Ühendriikidesse 2)Kagu- ja Ida-Aasiast USA-sse 3)Lõuna-EuroopastPõhjapoolsematesse Euroopa riikidesse 4)Aafrikast ja vaestest Aasia riikidest Euroopa rikastesse riikidesse 5)Aasia erinevatest riikidestnaftariikidesse 6)Ida-Euroopa riikidestmajanduslikult jõukamatesse Euroopa riikidesse, vähem USA-sse Linnastumine Eeljärk umbes 5000 aastat tagasi NT. Niiluse org, Induse org, Vahemere idakallas 1. järk rahvaarv kasvab nii linnades kui ka asulates. Palju uusi töökohti linnasinimesed maalt linna. Tekivad agulid. Kasvasid vanad linnad. Tekkisid miljonilinnad (London).
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Tky (ka: Tokio; jaapani keeles 'idapealinn', vana nimega Edo ()) on Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas. 23 eripiirkonnas elab kokku üle 8,8 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tkys tööl. Pindala on kokku 616,65 km2.Tky on Jaapani poliitiline, majandus-,
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala
) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis)
Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLE...
Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
ja aeglustub majandusareng RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF- (international monetary fund) Rahvusvaheline Valuutafond, noorte riikide raha usaldusväärsuse tagamine GATT- (general agreement on tariffs and trade) alates 1996 WTO(world trade organisation) NAFTA- Põhja Ameerika vabakaubanduspiirkond OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Pärsia lahe riigid) Maailmapank EFTA- riigid kes ei kuulu EL-i aga teevad sellega koostööd ASEAN- kogu Aasia riikide koostööorganisatsioon TRANSPORDI ARENG JA MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE Raudteede kasutuselevõtuga 19.saj algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe võimaldas tehaseid rajada sisemaa kaugematesse piirkondadesse, rongidega sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid raudteedega suutis konkureerida vaid rannikulaevandus jõelaevandus jäi soiku- kanalid muutusid kasutuks Autode laialdane kasutuselevõtt 20
Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali rannapüük sellega tegelevad kalurid, kes töötlevad rannikul kala (soolavad, kuivatavad) või tehakse seda väikestes tehastes. Kalaga varustatakse peamiselt siseturgu
Loodi 1994a. GATT-s t ( tolli-ja kaubandusettevõttest, eesti liitus 1999a.) Liikmeid 153 Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur. Eesmärk liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a Liikmed- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Urugugy- Eesmärk religiooni majanduslik koostöö APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduslik koostöö Loodi 1989a
auk, mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan. Kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamikavõimalused. Teadaolevalt on sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga "parandada pilli toonikvaliteeti". Vertikaalselt puhutav bambusflööt xiao omab teadaolevalt rohkem kui 2000-aastast ajalugu ning on levinud Hiinast ka mitmetesse teistesse Aasia riikidesse. Kõige levinum on pillitüüp, millel on esiküljel viis ning tagaküljel üks sõrmeava. Xiao tämber on mahe ning sügav, seda kasutatakse nii sooloinstrumendina kui ka ansamblis teiste pillidega. Euroopa: Iiri flööt Iiri flööt on tuletis inglise põikflöödist 19. sajandil, mis on hiljem võetud Iiri traditsioonilisse muusikasse. Iiri flööt ei ole algselt Iiri põlirahvaste oma. Alates 20.sajandi lõpus on kahte stiili Iiri flööte:pratt ja rudall, rose.
Islam on noorim suurreligioonidest, mis on maailma oluliselt mõjutanud ja kujundanud alates prohvet Muhamedi aegadest 7. sajandil. Islami kultuur sulatas endasse dünaamiliselt ja loovalt väga erinevaid elemente. Kokku 12 sajandi jooksul rikastasid islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja...
tegevust. WTO- peamine eesmärk elavdada rahvusvahelist kaubandust, kõrvaldades kitsendused ja barjäärid ning alandada kaubandus- ja tollitariife NAFTA-eesmärk kaotada kõik liikmesriikide vahelised tolli- maksud ja kvoodid. OPEC-eesmärk reguleerida toornafta hinda maailmaturul on kõige mõjuvõimsam kuna ta kaitseb liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel ASEAN- Kagu-Aasia riikide assotsiatsioon, eesmärk majanduslike, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine APEC- Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum, tähelepanu pööratakse energiamajandusele ja telekommunikatsioonisüsteemide ja transpordi arengule MERCOSUR- Lõuna-Ameerika riikide vabakaubandusliit OPEC- Naftat eksportivate riikide ühendus, eesmärk reguleerida toornafta hinda maailmaturul
Juudid ja juutide muusika Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi (), mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juudid asusid alates 13. 12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas. Kui osa juute maa vallutamise järel 6. sajandi eKr algul viidi sunniviisil Babülooniasse, sai alguse nende hajumine teistele maadele (diasporaa). Babülooniast läht...
Orjade vedu Aafrikast. 16.saj-19.saj keskpaik 1920-1950 olid rahvusvahelised ränded madalseisus Rahvusvaheliste rännete teine laine Põhjused: 1. Demograafiline plahvatus arengumaades 2. Majanduslikud Põhilised rändesuunad: 1. Lõuna-Ameerika USAsse 2. Kagu- ja Ida-Aasiast USAsse 3. Lõuna-Euroopast Euroopa rikkamatesse riikidesse. Tänapäeaval vaibunud 4. Aafrikast Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Euroopasse 5. 70.ndatel- vaestest Aasia maadest-> naftariigid 6. Ida-Euroopa endised sotsialistlikud riigid. Euroopa rikkad riigid, vähem USA, algas 90ndatel Maailma majandus Majandus on inimestele vajalike toodete ja teenuste valmistamise, osutamise, tarbimise süsteem MAJANDUS: Maailmamajandus Rahvamajandus Kogu maailma majandus konkreetse riigi majandus MAJANDUSE STRUKTUUR
Skulptuur on raiumis või voolimis tehnikas tehtud toode. Egiptuse arhidektuur Egiptuse ehituskunsti vanemad ja ühtlasi omapärasemad mälestised on vana riigi valitsejate haudehitised ehk püramiidid. Neid on säilinud umbes 100. Suurim on 146m kõrge. Kõige väiksem on 66m kõrge. Kuigi 66m kõige väiksem, aga on ka kõige hoolikamalt ehitatud. Teiste maade vallutamisega kasvas poliitiline mõju. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastus kunst. Ees Aasia, Kreeka. Elamu ja lossi arhidektuur oli egiptuses väikese tähtsusega. Egiptuse kujutav kunst Üllatavalt rikkalikult on säilinud maali-ja skulptuuri mälestused. Maalikunsti õpime tundma templite ja haudade seintelt. Ümarplastika leiupaigad on hauad. Huvitavalt olid kujutatud rikkamad inimesed suurematena, keskmised vaaraodest väiksema, ja lihtinimesed kõige väiksemad. See tulenes Egiptuse etiketist ( Käitumise normid ). Kunst
2.teema Majanduslik globaliseerumine ja arengumaad CD lk.138-140 1. Iseloomusta arengumaade eksporti ja muutusi aegade jooksul. Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailmakaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põl- lumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade ekspordist on tööstustoodang. Eelkõi- ge on edukad olnud Aasia riigid, lisaks Hiinale ja Indiale ka Malaisia (elektroo- nika, kemikaalid) ja Vietnam (rõivad, elektroonika), mujalt maailmast Brasiilia (transpordiseadmed, jalatsid), Mehhiko (autod, arvutitehnika), LAV (masinad ja seadmed) ning Mauritius (rõivad ja tekstiil). 2. Mida ekspordivad maailma vähim arenenud riigid? Miks on nende eksport nii ühekülgne? Kuidas see mõjutab nende riikide arengut? Naftat, teemantid, kohvi, tee, tubakas, tee, suhkur. See sõltub ajaloolises ebaõigluses, riikide
avastamine usasse. Portugali kuulsaim meresõitja oli magalhaes. James cook uuris vaikset ookeani ja avastas austraalia. Lõunapooluse avastamise võidujooks toimus inglismaa ja norra vahel, norra võitis (amundsen). Antarktika uurimisega tegeles eesti päritoluga fabian gottleib von bellingshausen. Kolooniaid rajati kultuuri levitamiseks. Kolooniaid rajati merede äärde kaubavahetuse eesmärgil. Keskaja eurooplaste kolooniad olid suurimad. Inglismaa valdustes olid ameerika, aasia, austraalia, aafrika. Prantsusmaa valduses aafrika, island oli taani koloonias.
1.Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Usk oli polüteistlik. Jumalatele püstitati austusobjektina kujusid. Tähtsaks peeti ka muid loodusobjekte-meteoriit(Mekas). Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- ...
KORDAMINE GEOGRAAFIA ÜLEMINEKUEKSAMIKS 1) Millised väited iseloomustavad industraalajastut? a) Tööd tehakse masinatega b) Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses 2) Millised väited iseloomustavad agraalajastut? a) Tööd tehakse käsitsi b) Üle poole töötajatest on hõivatud põllumajanduses c) Maailma kaubanduses osalevad vaid üksikud kaubad 3) Millised faktid iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? a) Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat b) 72% inimesi on teenindavad sektoris c) Üle 65.aastaste elanike arv on üle 18% 4) Kõrge sündimusega riigid. India, Nigeeria, Bangaladesh 5) Nimeta kaks tegurit, mis põhjustavad kõrget suremust arengumaades. a) Kõrget suremust arengumaades põhjustab halb arstiabi kättesaadavus. b) Kõrget suremust arengumaades põhjustab toidu ja joogivee puudus. 6) Lühendid ja nende tähendused. ASEAN K...
olemas ei ole. Kuna puudub kindel standard mõõtmete reguleerimiseks, on siiski välja kujunenud alusetüübid, mis on oma mõõtmetel enimkasutatavad. ISO Alused Rahvusvaheline Standardiseerimise Organisatsioon (International Organization for Standardization ISO) on määratlenud kuus erinevat mõõtu aluseid. Mõõtmed (mm) Mõõtmed (tollides) Piirkond 1200x1000 47.24x39.37 Euroopa, Aasia 1200x800 47.24x39.37 Euroopa 1219x1016 48.00x40.00 Põhja-Ameerika 1140x1140 44.88x44.88 Austraalia 1100x1100 43.30x43.30 Aasia 1067x1067 42.00x42.00 Põhja-Ameerika, Euroopa, Aasia Tabel 1. Euroopa alused
Erinevad teooriad rahvaste rändamisest Maailma asustamine inimese poolt · kagu suunas (India, Kagu- Aasia, Austraalia, Okeaania) · põhja suunas (Euroopa, Siber) · Indiaanlased
2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (orgaanilise ja mineraalosa muundumine, mullale vajalike ainete eemaldumine). Põhjuseks on ebaõige mullaharimine (vale väetamine, pestitsiidide ja raskete masinate kasutamine), vale ehitustegevus ja tööstus. 3) Millised regioonid ja kui palju seal olevast põllumajanduslikust maast kannatavad degradeerumise all? Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Euroopa, Saudi-Araabia, Austraalia, Indoneesia, Iraan. 4) Kui suure osa moodustavad kõrbed ja poolkõrbed maismaast? 1/3. Kui kiiresti kasvab kõrbete pindala? 9mln/km² 5) Kui suure osa Hiina territooriumist moodustab mets, kui palju kõrb? Metsa on 5 % ja kõrbe 28 %. Miks see nii on? 6) Mis on Amazonase vihmametsa hävimise põhjuseks? Suhrkurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine.
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud pe...
Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse detaile ning on tähtis nende lähedus geograafiliselt, sest laovarud on väikesed. Autotööstuses eristatakse tänapäeval 5 etappi: tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. Autotööstus on jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Ligi 70 % autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tunud Aasia riike nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina jt. Tähtis on turu lähedus, sellepärast ei toodetagi autosid arengumaades, sest seal pole kedagi, kes ostaks. Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavad tegurid: Kindlasti mõjutab seda nõudlus. Nõudlus riietele sõltub aga inimeste sissetulekust, kliimast, maitsest ja paljudest teistes teguritest. Veel mõjutab tööjõu odavus. Väga palju tekstiili toodangut annavad Aasia riigid, kus on väga odav tööjõud. Riideid on
euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka. HINDUISM: india peamine usund, pühakirjad on mahabharata, ramjana. Seal on jumalate mütoloogia, kastisüsteem, filosoofia
6. Miks vesiviljelus on järjest olulisem majandusharu? Kuna inimeste arv maailmas kogu aeg suureneb siis meil ei jätku vabaslooduses kalu,sellepärast sekkub vesiviljelus,et ka järgmistele põlvkondadele kala jätkuks. 7. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Euroopa,Ida -Aasia,Austraalia ja Põhja-Ameerika on kalarikkad ja kalavaesed piirkonnad on Aafrika,Lõuna-Ameerika,Kesk- ja Lääne Aasia, 8. Kirjelda moodsat kalapüüki maailmamerel. Kaluritel on külmutusseadmetega laevad,millega ollakse merel nädalaid,kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Konstentreeritud rannapüük vajab korraliku rannabaasi:sadamar ja kalavabrikut suure koguse kala töötlemiseks. 9. Miks on vajalikud kehtestada püügikvoodid? Et reguleerida ülepüüki.Näiteks Eesti kalurite püütud kilude mass (tonnides) peab jääma
6. Miks vesiviljelus on järjest olulisem majandusharu? Kuna inimeste arv maailmas kogu aeg suureneb siis meil ei jätku vabaslooduses kalu,sellepärast sekkub vesiviljelus,et ka järgmistele põlvkondadele kala jätkuks. 7. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Euroopa,Ida -Aasia,Austraalia ja Põhja-Ameerika on kalarikkad ja kalavaesed piirkonnad on Aafrika,Lõuna-Ameerika,Kesk- ja Lääne Aasia, 8. Kirjelda moodsat kalapüüki maailmamerel. Kaluritel on külmutusseadmetega laevad,millega ollakse merel nädalaid,kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.Konstentreeritud rannapüük vajab korraliku rannabaasi:sadamar ja kalavabrikut suure koguse kala töötlemiseks. 9. Miks on vajalikud kehtestada püügikvoodid? Et reguleerida ülepüüki.Näiteks Eesti kalurite püütud kilude mass (tonnides) peab jääma
Portselan · Portselan on keskaegses Hiinas leiutatud materjal peamiselt nõude ja kujukeste valmistamiseks. · Uusajast alates levis portselan ulatuslikult ka Euroopas. · Portselani saadakse teatud liiki savi termilisel töötlemisel. Hiina ajaloost üldisemalt · Hiina on üks maailma vanemaid riike, sest inimesed on Hiinas elanud u 500 000 aastat. · Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad. · See oli 5500 aastat tagasi. · Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. · 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Mõned aastaarvud Hiina kohta · 13.sajandil mongolid vallutasid Hiina. · 18391842 oopiumisõda Suurbritanniaga. · 1912 Hiina sai vabariigiks. · u 19271949 sellel ajal oli kodusõda. · 1997 Hiinale tagastati Hongkong. Püssirohi · Püssirohi on plahvatav segu
WTO (Maailma Kaubanduse Organisatsioon) Eesmärk: elavdada rahvusvahelist kaubandust, püüab vähendada kaubanduse barjääre. Loodi: 1995 Liikmeid: 2008 seisuga 153 (Eesti 1999) ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Eesmärk: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise IMF (Rahvusvaheline Valuuta Fond) ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste Eesmärk: vältida ülemäära järske probleemide lahendamine. maailmamajandust ohustavaud valuutakursside Loodi: 1945 kõikumisi. Leevendada eripiirkondade Liikmed: 192 finantskriise. Annab riikidele laenu. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, Loodi: 1944 ...
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 eKr Homerose ajajärk (eepos) · Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. ...
Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt plvnevad kik kodukoerte liigid aasia hundist. heks vikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks vib pidada fakti, et nad on raipesjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Phja-Ameerika hundid pavad ja tapavad suuri saakloomi. Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mda Beringia maismaasilda inimene ja koer Phja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling
TÖÖSTUS 1. Vasta Brasiilia ülesande küsimustele siia. 1) seal leidub tihedalt erinevaid maavarasid 2) seal on kõige rohkem haritavat maad 3) see on rannikuala, seal asuvad sadamad - head transpordivõimalused 1) ekvatoriaalse kliima tõttu pole Põhja regioonis nii soodsad tingimused kui Kagus 2) seal on väga vähe maavarasid 1) raudtee on ühenduses kaevanduste ja muude tööstuste ja ettevõtetega 2) tihe asustus vaja transporti 1) tänu maanteele paraneb ka Põhja regiooni majandus 2) paremad võimalused kaubanduses 2. Nimeta riike, kus rõivatööstus on tähtsal kohal. Mehhiko, Hiina, Türgi, USA 3. 19. sajandi keskpaiku kujunesid välja sarnased tööstuslinnad nagu Narva, Tampere, Norrköping. Mis olid nende tööstuslinnade kiire arengu põhjused? Arengu põhjusteks olid odav tööjõud, soodsad võimalused tööstuste rajamisteks. 4. Miks on kaasajal suur osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia päritolu? Sest seal on...
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele
Paberi struktuur ja koostis Jaan Lehtaru 1823 ilmus maalehes paberi kohta seitung. 1282 vesimärgi kasutusel võtt. 1640 massollanderi kasutuselevõtt. 1667 Tallinna ametlik paberiveski 1774 avastati Rootsi keemiku poole kloor, pleegitati pabermassi valgendamiseks. Aasia traditsioonid olid teised, tooraine oli teine. Aasia paber oli pikakiulisem ja vastupidavam. Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal. Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest. Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid
● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus -
ÜLEVAADE INDONEESIA MAJANDUSE STRUKTUURIST Indoneesia asub Kagu-Aasias, Aasia ja Austraalia vahel, ning koosneb 17000 saarest. Indoneesias elab üle 237 miljoni inimese ning on seetõttu rahvaarvult neljas riik maailmas. Indoneesial on rikkalikult erinevaid loodusvarasid, näiteks nafta, maagaas, tina, vask ning kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained.
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri ...
käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Meil valmistatakse nisust mannat, paljudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Oder (Hordenum vulgare) Oder on vähenõudlik nii pinnase kui ka kliima suhtes. Otra kasutatakse nii loomasöödaks kui ka inimtoiduna, põhiliselt õlle ning viski toorainena. Arengumaades on oder küllalt tähtis toiduteravili. Riis (Oryza sativa) Riis on üks tähtsamaid teravilju maailmas, kuna ta toidab suurt osa kõige rahvarohkema maailmajao Aasia elanikkonnast. Mõnes Aasia riigis ulatub riisi tarbimine aastas kuni 180 kg-ni. Võrdluseks Eestis tarbitakse riisi mõni kg elaniku kohta aastas. Riisi kodumaaks on Aasia. Enim toodetakse riisi Hiinas, Indias ja Indoneesias. Rukis (Secale cereale) Kuigi meie ei kujuta elu rukkileivata ette, moodustab rukkitoodang vaid umbes 2% kogu teraviljatoodangust. Rukist kasvatatakse enam Ida- ja Põhja Euroopas, kus rukkileiba süüakse. Rukkist võib jahvatada mitmesuguseid jahusid
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Üks kõige põhilisem rahvusvaheline majandusorganisatsioon ja kindlasti ka Eesti jaoks kõige põhilisem majandusorganisatsioon on Euroopa Liit (EL). Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopa Liit loodi aastal 1951. Algusaastal oli liidus üksnes kuus riiki. See, et praeguseks on liidus juba 27 riiki näitab seda, et Liit on tehtud suurepärane ja areng on olnud t...
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
