ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade paadiga sõidetud, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid,
Puskini portree. Akadeemilisema laadi esindaja. · Sergei Ivanov(1806-1858)- On teinud ühe suure töö. Kristuse ilmumine rahvale. Puhkus. · POSTIMPRESSIONISM · Postimpressionism tekkis enne, kui kusntnikud olid oma stiili leidnud. Tuntumaid nimed on Cezanne, Van Gogh ja Gauguin. Mõnedes raamatutes käsitletakse kolme eraldiseisva kunstnikuna. · Cezanne (1839-1906) Sündis Aux's,kolis Pariisi, kus oli kontaktis impressionistidega, maalis ka koos Pisarroga Pariisi ümbruses. 1879 aasal läks tagasi Aux'i,kuhu jäi elu lõpuni. Olulisel kohal olid uuesti kehad, vormid. Püüti luua kindla rütmiga kompositsioone. Kasutusele võeti jälle lokaaltoonid. Maalis absoluutselt kõike (portreed, loodus, eriti natüürmordid) Osadele töödele on iseloomulikud mürgised toonid (sinised, rohelised) Nt Arlekiin ja Pierrot, erinevad suplejad. Mõned kunstiajaloolased väidavad, et ilma Cezanne'ta poleks kubismi olnud. Püha Antooniuse kiusatus.
Haldjad elasid ka veskite, saekaatrites, laevadel. Vastupidiselt haldjale, elasid maa-alused olendid kollektiivselt. Nad elutsesid elumajade all, kivides, puudes, hauaküngastes. Inimeste vastu nad huvi ei tundnud, kui ise said rahus olla. Trollid nägid tavaliselt välja, nagu tavalised inimesed, paljudel juhtudel lausa ilusamad. Nad elasid kollekttivselt mägedes või suurtes kivides. Trolle oli tavaks üüdistada, kui midagi viltu läks või juhtus mingi õnnetus. Muruneiud võisid esineda aasal tantsivate tütarlastega, kuid nad polnud nii ohutud, kui paistsid. Noormees kes nendega tantsis, jäi haigeks ning võis isegi surra. Murueiud esinesid tihti ka väikeloomadena, näiteks konnade, rottide või sipelgatena. Seepärast tuli olla väga ettevaatlik ja väikseid loomi mitte tappa. Üleval mägedes elasid lohed. Nad hoidsid koobastes tohutuid varandusi, mis nad uppunud laevadelt olid kokku korjanud. Neid võis näha öösiti mägede kohal lendamas ja kontrollimas, et varandus alles
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate
Tuntumad ühendavad sõlmed on seasõrg e. veeblingsõlm, palgisõlm, lehmasõlm, ja konstruktori sõlm. 7.1 Seasõrg (Clove Hitch) Sõlm (joonis 26) koosneb kahest poolsilmusest ning oma lihtsuse tõttu on ta nii arboristikas kui olmes sageli kasutatavaks, kiirelt moodustatavaks sõlmeks. Seasõrga saab siduda näiteks postide külge, et tähistada ohutsooni. See sobib ka oksa püüdmiseks köiega, karabiini asendi fikseerimiseks aasal või viskenööri ja ronimisköie ühendamiseks. Seasõrga on võimalik siduda nii köie otsaga kui ka keskele. Sõlme tegemine on hõlbus, kui ronimisel on end vaja kiirelt ankurdada ning kasutada on vaid üks vaba käsi. Raskel koormamisel võib seasõrg end väga tugevalt kinni puua, ebaühtlasel koormamisel aga on oht, et sõlm võib end ise vabastada. Üldjuhul tehakse enne põhisõlme ka mõned
18 Tammann. Aastal 1900, kui Peterburist Moskvasse sõideti juba kuuendat korda, Tammann selle 650 verstase sõidu võitis ajaga 33h 44min. Võistluskomisjon leidis nii pika sõidu aga võistlejatele tervistkahjustavaks ning lõpetas selliste võistluste korraldamise. Võib olla oli aga põhjuseks hoopis tundmatu mees provintsist. Jällegi järgnes Eesti rattaspordile mõõnaperiood. Uue hoo saime sisse 1925 aasal, kui hakati järjepidevalt Eesti meistrivõistlusi pidama. Tekkisid uued nimed nagu koolipoiss E. Veermann, kes tegi kahel korral tuule alla lätlastele 300km sõidus Riia- Miitava- Riia, ja J. Golding. Hiigelaegadel jättis rattasport varju kõik spordialad. Tõelisi mehetegusid hakkas rattaseljas tegema Endel Ruubel. Tema arvele kogunes 17 meistritiitlit, kes on oma saavutustega Eesti üks edukamaid sportlasi kunagi. Tema
jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill -
Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused. 3. FRANGI RIIK Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse
Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik.. Mis siis saab kui ta sõnadeta lahkub
nad viisid selle Aphrodite pühamusse ja siis viisid tagasi Eretheioni templisse. Sellele järgnes uue aasta pidu ehk Panathenaia. Need kolm pidustust möödustavad tsükli. Poseidoniga seos avab Atheena gorgolikku aspekti. Nad olid ka kultuskohtades kõrvuti. Nad mõlemad seostusid ka hobusega. Poseidon seostub eriti gorgo Medusaga ja Athenaga. Gorgod olid merekoletiste Phockys ja Keto järglased, verise taustaga tegelased. Poseidon armastas õudsaid naisi ja sigitas Medusaga Pegasuse kas aasal või Athena templis. Medusal olid kunagi ülikenad mustad juuksed ja kuna Athena oli ta peale kade, muutis ta need juuksed madudeks. Samas Athena oli ka see, kes korraldas Medusa tapmise. Perseus on kui musterkangelane, kes võtab Medusal pea maha.. Medusa ja Athena on igatepidi seotud, neid isegi samastatakse. Athena oli ka tiitel gorgophonos ehk grogotapja. Athena oli ka kore, aga see oli ka Persephone nimi. Mingi seos, Athena käes oli ka granaatõun
riigipäeva valimisi. Kodumaale saabub Vilde 1903. aasta juuni lõpul. 1904. aasta jaanuaris puhkes Vene-Jaapani sõda. Seega muutus poliitiline olukord, mis suurelgi määral hakkab mõjutama Vilde elu. Iga kaotatud lahinguga kasvas tsaari-Venemaa rahvaste hulgas rahulolematus isevalitsuse vastu. Vildegi ei suutnud varjata oma opositsioonilist hoiakut ning laseb sellega oma nime märgata. 1904. aasal lahkus Vilde Tallinnast ja suundus Tartusse ,,Uudiste" toimetusse, kuhu teda oli juba paar kuud varem kutsutud. Tartus loobus Vilde kaastööst teistele lehtedele ja tema põhiliseks ülesandeks oli veste- ja naljaosa toimetamine. Kevadel 1905. aastal lülitub Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse. Ta võtab osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest ja täidab hiljem agaralt talle usaldatud ülesandeid. 1905
Kooli nimi NIMI 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2...
Tallinna Laagna Gümnaasium 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006......................
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate
Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma sinu tuppa õilmitsema, memme tuba ehtima. Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti
Esineja proovib samastuda rahvaga, milleks ta võib kasutada rahvalikku keelt sealhulgas ka slängi, kanda ülikonna asemel palju tavalisemaid ja rahvapärasemaid riideid või lasta pildistada end koos endast nõrgemate, abitutega, näiteks kas laste või loomadega. (Aava 2003: 69) Nii näidatakse teadlikult seda, et ka mõjuvõimsad inimesed leiavad aega lihtrahvalike tegevuste jaoks ja näitavad end kui lihtinimest. Näiteks on üsnagi tuntud pilt, kus Natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler on aasal aega veetmas oma koera Blondiga. 2.4. Valetamine, tegelikkuse moonutamine Valetamine ise on väga lihtlabane ja tavaline võte, kus rahvale „aetakse prahti silma“. Valetamise alla läheb ka valesüüdistuste andmine. Valesüüdistuse korral kerkib alati üles kahtlus, et kas süüdistus on täiesti alusetu või on sellel süüdistusel mingisugune põhi all. Katrin Aava: „Inimene, keda sel moel rünnatakse, ei pea mitte alati ennast kõvahäälselt
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate
Kahte korraga ei saa: kui tahad olla tark, saad vähe trenni teha ja vastupidi). Mittetasakaaluline käsitlus koosluste terviklikkust tuleb seletada kohalike interaktsioonide abiga, tähtsad on häiringud. Reaalses maailmas ei ole konkurentsi tasakaalu, sest konkurentsi mõjutavad ka häiringud. Häiringuteks võivad olla tulekahjud, parasiidirünnakud need võrdsustavad ja ühtlustavad. Näiteks kui vikatimees niidab regulaarselt aasal heina, oleks see justkui ütlemine ,,Tere, te kõik olete siin oodatud ja nendelt, kes liiga ülbeks lähevad, võtan pea maha.", st niidetakse maha teistest kõrgemale sirgunud taimed, kellel oleks konkurentsis eelis valgusele ja dominantsusele, kes lükkaks teised liigid väljasuremisele. Sellega kindlustatakse mitmekesisuse püsimine ja aidatakse nõrgematel ellu jääda ning nõrgestatakse, haavatakse tugevamaid.
Näitab ka seda, et juhtidel ei olnud suurt huvi põhjalikult olemasolevat haldusjaotust muuta. 1945. a märts liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevikud Tallinnaga. 1945 mais loodi linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 – Kalinini – Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev. Külanõukogude loomine: Detsember 1944 – ENSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskva arvates oli arv ülepingutatud. Lõppkokkuvõttes oli Moskva nõus 650 külanõukogu loomisega. 4. mai 1945 – ENSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta (vähem kui 650).
" 2. Kui lõuke kevadi juba lume alt kolm liivatera kätte saab, pidada ära elama. 3. Lõoke laulab peale jaani leinalaulu. 4. Kui lõoke küünlakuul laulma hakkab, tuleb külm kevade, tuleb ta paastukuul nähta- vale, siis saab soe kevade. 5. Madisepäeval lõigatakse lõokese keel lahti, et see laulma hakkaks. Lõokesega seotud nimed: LILL: Lõoke sulaveed toob kaasa, küll ta õiget aega teab. Varsti õitseb haljal aasal lõosilm meelespea. Õitseb veel ka metsaserval, õitseb liiva peal: neid on õige mitut liiki kas sa seda tead? 17 LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?"
Sokrates kihutab ta koolist välja. Poeg aga läbib katsed suurima kergusega. Poeg räägib võlausaldajatele, et ta pole neile võlgu ja asi unustatakse ajupesu. Poeg kasutab aga võimu ja seda oskust ära peksab isa, läheb kallale ka emale. Isa paneb selle eest Sokratese kooli aga põlema. Komöödia on nagu äraspidine maailm, tapmine asendatud peksmisega. Sokratese kooli läbi teinud poeg kippus elu aluste kallale. Aristophanes võitles allakäikude tendentsiga. 405. aasal eKr ilmus Euripidesele pühendatud ,,Konnad" Dionysos läheb allilma, et vanema aja pooet üles tuua. Ta valib Aischylose ja Euripidese vahel, kellele korraldab võistluse (Sophokles on osalemiseks liiga rahumeelne). Aischylos ja Euripides peavad üksteise luuleridade üle nalja heitma, neid parodeerima. Võistluse võidab Aischylos. Aristophanese arvates nõrgestas Euripides ühiskonda tähelepanu pööramisega üksikindiviidile. Ateenalasi kui koori kujutas ta konnadena soos.
Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja kui sai tema saatusest teada, tõmbus süngelt ning solvunult jumalatest kõrvale, väikesesse Eleusise linna Ateena lähedal. Kusagil mujal sel aastal vili ei kasvanud, loodus närbus ja nii pidi Zeus oma õega lepitust otsima. Persephone toodi allilmast maa peale tagasi. Sellest ajast veedab ta osa aastast allilma valitsejannana Hadese riigis, teise osa aga ema seltsis maa peal. Ares. Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal
Lemmikloom oli hubune. Hades. Zeusi teine vend. Aallmaailma ja surnute valitseja Demeter. Zeusi õde. Musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna. Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja kui sai tema saatusest teada, tõmbus süngelt ning solvunult jumalatest kõrvale, väikesesse Eleusise linna Ateena lähedal. Kusagil mujal sel aastal vili ei kasvanud, loodus närbus ja nii pidi Zeus oma õega lepitust otsima. Persephone toodi allilmast maa peale tagasi. Sellest ajast veedab ta osa aastast allilma valitsejannana Hadese riigis, teise osa aga ema seltsis maa peal. Ares. Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal
ndal vist, siis kui Propeller möllas ja see mäss alguse sai sealt ETV ja Propelleri vaheliselt jalgpallimatšilt.“36 Just 1980. aastal hakkasid tuntust koguma esimesed tõelised punkbändid, näiteks alustas 1980. aasta lõpus/1981. aasta alguses 1980. aastate esimese poole üks populaarsemaid punkbände, Hendrik Sal-Salleri juhitud Generator M, kes suutis lühikese ajaga, umbes pooleteise aastaga saavutada märkimisväärse fännibaasi.37 1982. aasal sai alguse Ivo Uukkivi bänd Velikije Luki38 (kus tegi kaasa ka tulevane JMKE solist Villu Tamme). Lisaks ilmus 1982. aastal luuletaja Matti Moguči (tegelikult Priidu Beier) esimene luulekogu „Mina – Eiffeli torn“, mis oma provokatiivsete ning võimuvastaste värsside tõttu levis vaid põrandaaluselt, käest kätte.39 Villu Tamme mainib, meenutades 1980. aastate esimest poolt, mil punkarite riietus
reostuvad. Need on väärtushinnangu küsimused. Tähtis on aga, et need, kes tahavad seisukohta võtta tunneksid ökoloogia aluseid: võimulolijad, kes tahaksid seisukohta võtta ja asju lahendada, ettevõtjad, kes ei soovi looduse katastroofe jne. Mõned küsimused aasa ja selle elanike kohta, mis võiksid ökoloogi huvitada: o kuidas elatub jänes, kust saab ta eluks vajaliku toidu ja energia? o miks sinililled kasvad metsas, aga mitte aasal? o miks mõnel aastal on rohkem hiiri kui teisel? o miks pääsuke lendab lõunasse, aga rasvatihane jääb siia? 1 Ökoloogia uurimisvaldkonnad 1.2 uurimisvaldkonnad Ökoloogiline mõtteviis: mis see on? Ökoloogiline mõtteviis tähendab, et ökoloogilised aspektid on igasugusel planeerimisel niisama kaalukad kui iga teine näiteks majanduslik arvestus. Organismid on seotud keskkonnaga aine ja energiavahetuse kaudu,
Gibson oli pahane, et teised keskenduvad liialt suurtele ja keerulistele asjadele. Ta arvab, et tajus ja meeleandmetes on kõik olemas Gibsoni arvates on aju äärmuslikult alt-üles Vahetu taju – meelteandmetes on kõik olemas, meeleorganid on kohanenud selleks et korjata üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess - Tajumulje ei ole üheselt määratud sensoorse sisendiga - Taju mõjutavad ootused ja hüpoteesid mis mõnikord võivad viia valedele järeldustele Taju – kujutise retinaalse suurenemise pöördkiirus - Tajutakse vahetult - Sama enda ja kujutise liikumise jaoks - On reaalsusega kooskõlas - Aga ainult ökoloogilistel mõistlikel kaugustel - Õpitav
mõõga enesele rindu. Veri purskus mooruspuumarjadele ja värvis need tumepunaseks. Thisbe aga muretses ja tuli tagasi kohtumispaigale. Ta nägi puu all Pyramost, kes hetk hiljem suri. Thisbe märkas mõõka ja torkas selle omale rindu. Sellest ajast peale on nende märgiks mooruspuu tumepunased marjad. PILET NR 9 ORPHEUS & EURYDIKE Orpheus oli muusik, kes suutis oma pillimänguga kõiki võluda. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid nende õnn jäi üürikeseks. Kohe pärast pulmi jalutasid nad aasal, pruuti salvas mürkmadu ja ta suri. O lein oli kirjeldamatu. Ta otsustas minna allilma ja tuua E tagasi. Kui O allilma jõudis, helistas ta oma lüürat ja kõik jäid tardunult kuulatama. Hades tuli oma kuningannaga muusikat kuulama. O häält kuuldes ei suutnud keegi talle midagi keelata. Allilma jumalad kutsusid E ja andsid ta O'le tagasi ühel tingimusel: O ei tohtinud selja taha vaadata, kuis E talle järgneb, enne kui on jõutud tagasi maa peale
Hakkavad lahendama küsimust: kas inimene saab üldse olla absoluutselt vaba? See kujunebki eksistentsialismi põhiküsimuseks. See oli 20. sajandi kõige moodsamaid filosoofilisi suundumusi. Algas see küsimuse püstitus Prantsuse revolutsiooni ajal. Oma algideelt ju tahtis see revolutsioon inimesi vabastada ühe klassi inimesi teise klassi mõjude alt. Avas aga uued vabadusetuse tahud. Marcel Marseau pantomiimi kunstnik. Ühes pantomiimis käib aasal ja lendleb ringi nagu liblikas, järsku põrkab nähtamatu seina vastu. Kombib nähtamatut seina, tuleb välja, et ta on nähtamatute müüride vahel. Tekib soov nende vahelt välja ronida. Tulemuseks müürid hakkavad järjest lähemale liikuma. Lõpuks on ta kitsas karbis, tohutute jõupingutustega lammutab selle kasti ära. Lendleb uuesti ringi kuni parkab uue müüri vastu nagu vabaduse illusioon. Mida rohkem müüre lõhub seda rohkem neid tekib
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
juures; seal peeti roomlaste ajal suuri pidusid, turniire, mänge. Siia alla käisid ka viljapuud ja lehtpuud; 2) Lilleaas puhkamiseks - prato - paik suhtlemiseks, laulmiseks, mängimiseks. Keskel veeallikas. 3) Ürdiaed värvide ja lõhna pärast - väikseim osa aiast (Hellström 1997). Aia plaanilahendus oli tollal tavaliselt kas ruut või lühikeste külgedega ristkülik. See kehtis kõigi aiaosade kohta. Aias oli keskne koht aasal, mis oligi tegelik aias viibimise koht, selle ääres paiknesid puistu ja ürdiaed. Väike suletud aed - nn "herber" - joonistatud Albertus Magnuse kirjelduse järgi. Sõna "herber" kasutati keskajal sageli iga väikese suletud lilleaia kohta. Muruga kaetud osa sisaldab ornamentaalseid lilli ja ürte, lillepeenardega aiaosa aga peamiselt ravimtaimi. Siin on hästi näha ka seda, kuidas on kasutatud nn kolmnurga-meetodit aia loomisel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
