Kus on kullerkupud! Hõissa! Kus on õnnenupud!- Tuul käib tühjal rannal ringi, Nutab tasa, otsib kingi, Tahab laane taha minna- Suvi, miks ta maeti sinna?- Rannal rasked rajud käinud, Külm on läbi küla käinud, Aasal härm ja helin ringi- Tuul käib üksi, otsib kingi, Nutab tasa, tahab minna- Kingad kuldsed viivad sinna. See on üsna romantiline luuletus, mis räägib, kuidas tuul igatseb suve ning tahab ta hauale minna, kuid ei saa. Arvatavasti on kirjanikul endalgi selliseid kogemusi on, mil enam mitte midagi ei aita armastatut tagasi tuua, kuid mees siiski otsib mingitki võimalust.
vaid siis mitte, kui inimene sureb. 6. Luulekogus käsitletud teemad: lapsepõlv ja kodu; aastaajad - kevad, suvi, sügis, talv; jõgeva, pedja jõgi; surm ja lein; inimeste tunded ja probleemid. 7. Minu lemmik luuletus selles luulekogus on “Tore”. See luuletus on minu arust väga armas ja lihtne. Mulle meeldib selle sõnum ning mis pildi see silme ette loob. Seda lugedes ma kujutangi ette tuules tantsimist ja suurel aasal lillede otsimist, nuttes uinumist ja naerdes ärkamist. Luuletus tekitab vaba tunde. Tore on turtsaka tuulega tantsida jalad villi. Tore on pirtsaka piinaga otsida leidmata lilli. Toredam aga on särtsaka saatuse süles uinuda nuttes ja ärgata naeruga üles. 8. Arvan, et luulekogul on pealkirjaks “Omajuur”, sest selle mõte on tekitada piltlikult autorist portree, anda edasi Alveri isiksust.
kodukohas ja jutustab kerkivast ehitisest, mida teel nägi. Fürst räägib omaltpoolt, et ka tema kodukohas on palju ränki asju juhtunud. Mehed plaanivad vastu astuda ning elustada liidu, millesse kuuluvad Uri, Unterwalden ja Schwyzk. Seepeale läheb Fürst Urisse, et kutsuda võitlusesse kaaslasi, sama teeb ka Melchtal, kes läheb Unterwaldenisse. Enne lahkumist leppisid nad kokku, et kohtuvad Rütli aasal, mis asub Uri ja Unterwaldeni piiril ning paadiga pääseb sinna ka Schwyzist. Teine vaatus Esimeses pildis peavad Attinghausen ja tema vennapoeg Rudzen aru. Rudzeni arvates on keisriga võitlemine asjatu, kuid Attinghausen soovitab jääda truuks vabale kodumaale. Rudzen jääb keisri pooldajaks, sest armastab rüütlipreilit Bertat, kes on ta aheldanud keisri teenistusse. Teises pildis saavad lõpuks kokku Melchtal, Fürst ja Stauffacher. Nad on endaga ühes kaasa võtnud mehi oma kodulinnast
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Liidu eesmärk oli ristiusu toetamine, ehk vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. 10. Nelja Riigi Liit Püha liidule lisaks sõlmitud liit, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaaa. Nemad lubasid vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 11. Saksa Liit Viini kongressi otsusega loodud liit, kuhu 1815. Aasal kuulus 41 Saksa riiki. Kaks mõjuvõimsamat riiki Saksa liidus olid Austria ja Preisimaa. 12. Juulirevolutsioon 1830. Aasta juuli lõpul vallandunud rahutused Pariisis. Vabariiklaste ja liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel alanud rahutused, mis kasvasid peagi üle Juulirevolutsiooniks. 13. Juulimonarhia Louis Philippe valitsemisaega on nimetatud Juulimonarhiaks. Ta nimetati ,,prantslaste kuningaks" ja ta võttis vastu senisest vabaameelsema
Ta järgneb Malvinale ja kaitseb teda. Ta võitleb vapralt hirmsas võitluses metsaserval Carabas Barabasi ja politseikoerte vastu ning saab haavata. Malvina Helesiniste juustega tüdruk. Ta oli Carabas Barabasi ilusaim nukk, kes oli teatrist ära jooksnud ja elas puudel Artemoniga väikeses majas sinihallil aasal. Ta üritas Buratinot kasvatada ja õpetada. Buratino arvas, et ta on viripill ja ninakas tüdruk, aga sündmused, mida nad koos läbi elasid näitasid kui heasüdamlik ja armas oli Malvina. Nendest saavad head sõbrad. Kilpkonn Tortila Suur, vana ja pooleldi pime kilpkonn, kes elab mudases tiigis Lollidelinna taga. Tortila teadis kulvõtmekese saladust. Ta kinkis kuldvõtmekese
James vabastab Doriani, kuid hiljem selgitab talle üks oopiumiurka libu, et Dorian pole vananenud 18 aastat. Ta püüab talle Dorianile järele joosta, kuid Dorianil on õnnestunud pageda. Talveaias olles minestab Dorian, kui näeb läbi aknaklaasi teda silmitseva James Vane'i nägu, vastu klaasi surutud nagu valge taskurätik. Ta tunneb hirmu oma elu pärast. Siiski, paar päeva hiljem suundub Dorian jahile ning juhuslikult aasal hiiliv James lastakse maha. Pärast naasmist Londonisse, ütleb Dorian Harryle, et nüüdsest hakkab ta elama puhta südametunnistusega, ning ei murra oma värskeima tutvuse, Hetty Mertoni südant. Dorian mõtleb, kas portree on kaotamas nüüd oma inetust, kui ta amoraalse elustiiliga lõpparve teinud on. Ta avab oma portree, kuid kohkub seda nähes, sest see on muutunud taaskord hoopiski vanemaks. Ta mõistab, et tema ,,eneseohverdus" oli
Tema peamised kasvualad on Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Ida-Aafrikas ja Indias, kus toodetakse 75% maailma kohvist. Pärit Kirde-Aafrika riigi Etioopia mägimetsadest, looduses kasvab 6- 10 m kõrguse põõsakujulise puuna. Kultiveerima hakati Araabia lõunaosas, kus 15. sajandil arenes välja kohvi keetmine, mis kohe ka mujal Lähis-Idas levis. Türgis joodi kohvi 16. sajandil. Euroopasse veeti kohvi sisse esmalt Veneziasse 1616. aastal. 1675. aasal oli Inglismaal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul. Hollandlased viisid kohvipuu Araabiast 1699. aastal Indoneesiasse Jaava saarele ja 1719. aastal Lõuna-Ameerika kirdeosas asuvasse väikeriiki Surinamesse. Kohe seejärel jõudis kohvipuu Surinamest ja Pariisi botaanikaaiast 1721. aastal Martinique ´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva
Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad. Parlamendi eesmärk oli kaitsat kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus küsimuste arutlemisel.
Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Dementer oli maajumalanna, eriti taimestiku ja maa viljakuse jumalanna. Dementer oli pühendunud, hoolitsev ema, ja kõige tähtsam lugu tema mütoloogias puudutab tema suhet tütrega. Zeusi ja Dementeri suhtest sündis tütar Persephone. Kui tütar oli veel väga noor lubas Zeus ta Dementeri teadmata allilma valitsejale Hadesele naiseks. Aastaid hiljem kui Persephone aasal lilli korjas, lõhenes maa ja Hades sõitis üles kaarikus, mida vedasid mustad hobused, ning röövis neiu. Dementer oli lohutamatu ja hakkas põleva tõrvikuga tütart maa pealt otsima.Ta keeldus söömast ja pesemast, nagu ka Persephone, kes igatses maa peale tagasi. Dementer jõuab oma otsingutega päikesejumala Heliose juurde, kes ütleb, et Persephonest on saanud allilma kuninganna. Meeleheites saadab ta maale näljahäda, mis kestab terve aasta ja ähvardab inimsoo välja suretada
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell
liikumisteest kõrvale. Pendlite süsteem (Bioloogiline kell) Kuidas meie kell ennast rütmis hoiab? Väga keeruliselt ja teisalt väga lihtsalt. See toimub üldjoontes samal põhimõttel, mille Huygens tuvastas seinakellade puhul. Kui kaks seinakella on samas toas, siis varem või hiljem nende pendlite käik ühtlustub. Seda nimetatakse füüsikas ostsillaatorite ehk võnkujate ühtlustumiseks ning see toimib ka näiteks augustiöödel aasal mängivate rohutirtsude puhul, kui nende saagimine omandab üha korrapärasema iseloomu. Kuid kuidas sätivad oma bioloogilist kella mereelukad, kes kunagi valgust ei näe kas neil see üldse on? "Arvan, et on, kuid täpselt pole see veel teada," tunnistab Roenneberg. Bioloogilise kella tööd juhib ajus üks kindel piirkond. Kui rottidel, keda hoiti erinevates valgustingimustes, see piirkond operatsiooniga ära vahetati, siis sattusid loomad segadusse. Asi on veelgi keerulisem
18. Jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahvuskonverest dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping, mis kirjutati alla Versailles lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjus ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahvuskonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. 1922. Aasal kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. Aastal välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljotnid inimest, haavata sai 20 miljotnid kellest 3, 5 miljonit jäi vigaseks.
b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond 3. Organismi tase a. Toimub organismi talituse reguleeriminepüsiv sisekeskkond b. Hormoonide abil humoraalne regulatsioon (NT: kilpnäärme hormoon, neerupeane hormoon jne) c. Loomadel: närvisüsteemi abil NEURAALNE REGULATSIOON 4. Populatsiooni tase a. Ühte liiki, samal ajal, ühisel alal a.i. Nt: nurme nukud aasal 5. Liigi tase a. Nt: hall hunt 6. Ökosüsteem a. Nt: vihmamets, raba (6000-8000a vana) b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c
Mittemineraalsed · C,O,H üle 90% taime kuivainest -omastamine CO2, H2O Lämmastik · Allikad · Orgaanilise aine lagunemisel 30.90kg/ha vabanevad NH4 ühendid · Mikroorganismide poolt seotav N2 · 50-200kg/ha Peamiselt mügarbakterid · Sademetega mulda sattuv NO3 Tekkinud äikese ajal - 10-15kg/ha · Orgaaniliste väetiste lämmastik 1 tonn tahket sõnnikut umbes 5kg N (I aasal omastav 25%) · Mineraalväetiste lämmastik Koguste planeerimisel arvestada eelnevaga Mõisted - Ammonifikatsioon- orgaaniliste lämmastikuühendite mineraliseerumise esimeseks etapiks ja selle läbiviijateks on mikroorganismid, nn ammonifikaatorid - Nitrifikatsioon- Nitrifikatsioon on ammoniaagi bioloogiline kahe etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid.
Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema VanaRooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult
enam pidudel ega ka eriti palju küla vahel sest rahvas vaatas neid halvustava näoga. Liisi oli ka käima peale saanud. Andres hakkas temaga sel teemal tõsiselt rääkima, sõimas teda ja viskas majast välja. Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks sauna elama nii kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab. XXXVI - Kui kaks peremeest oma vahel kaklesid ja õiglust nõudsid, mängisid nende lapsed aasal kodu. Tagapere poiss oli isa ja eespere tüdruk ema. Nad proovisid mängida samamoodi nagu on päriselt ning nad said sellest väga palju kasu. Ajapikku sai laste mängudest armastus. Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu. Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andrus ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema.
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
Jaapani demokratiseerimine San Francisco konverents Toimus: 1951 Arutati: kokkulepet Jaapaniga NSVL polnud kutsutud sinna Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine USA ainuke riik, mis omas 1945 aasal tuumapommi NSVL vabastaja / tal oli üle mailma suurim arme Üliriikide vastasseis, mis viis külma sõjani Koloniaalmaailma lagunemine (GB, FRA jne kolooniad) Enamus kolooniaid lõi lahku emamaast 40tel Aasia maad 1947 India jagunemine Indiaks (hinduism) ja Pakistaniks (islam) ÜRO 1945 aasta aprillis San Franciscos 51 riiki osales Tegevuse eesmärgid:
" o Siire (anzamblaan) lause jäetakse tahtlikult pooleli ning see jätkub nt alles järgmises reas/salmis 11. Riim ja kõlakujundid Mängitakse mingisuguse efekti saavutamiseks kõlaga. o Algriim sõnade või silpide samakõlalisus o Alliteratsioon kaashäälikute kordamine, nt kuldne kukk kõrgel katusel o Assonants täishäälikute kordamine, nt avaral aasal aarde avastas o Lõppriim: paarisriim (AABB), ristiriim (ABAB), süliriim (ABBA), lausriim (AAAA), ahelriim (ABA, BCB, CDC), siseriim (rea keskel) o Hääliku- või sõnakordused o Helijäljendused (onomatopöa) Piu! Pau! Nätaki! Põmaki! o Pahakõla (kakofoonia) teadlikult kuhjatakse ühte värssi samakõlalisi häälikuid ja sõnu, nt käi kukele, jahvatav ahven, kahtlev ahv
Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine
Abielu ei olnud tekkinud armastusest. Abielu õnnelikem päev oli siis, kui Kalle maalis tema senise parima maali, ,,Püha Neitsi". Kui algas Tallinna pommitamine oli Aasa palvelas, tema mees, laps ja ema hävisid pommitamisel. Palvelas olevatest inimestest oli Aasa ainus ellujääja. Aasa kodu oli täielikult põlenud ning tal polnud enam kuhugi minna. Kui ta ringi uitas sattus ta teele Martin Vaide, kes käis linnast inimesi välja viimas ja aitamas. Kuna Vaide mõistis, et Aasal polnud kuskile minna, siis viis ta naise enda pere juurde. Üks paadilistest oli Andrus Sipria. Ta hoidis portfelli enda ligidal nagu suurimat aaret, isegi saapad oli ta maha matnud, kuna arvas nende kandmist sobilikuks vaid kodumaa pinnal. Ta oli abielus Mairoosikesega, kes oli olnud kojanaine. Naisel oli üsna tugev iseloom ja kasutas Andrust nagu enda teenrit, mees täitis iga ta käsu ja soovi. Ühel päeval lahkub aga Mairoosike kodust jäädavalt. Andrus
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, ...
eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused. Põhiküsimuseks kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine ja tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. 1628. aastal võeti vastu Õiguste Petitsioon, millega kaitsti isikuvabadusi ja omandiõigusi. 1629. aasal saatis Charles I parlamendi laiali ja raha hankimiseks kehtestati vanad maksud. Vaenust Charles I vastu puhkes Soti ja Inglismaa vahel sõda. 1640. aastal tuli parlament taas kokku. Kui see saadeti uuesti laiali, sest parlament keeldus Charles I taotlust saada raha sõjaks sotlaste vastu. Juulis 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu ning parlament kutsuti taas kokku. Parlament võttis vastu akti, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus
aastateks rikutud. Tänapäeval näeme vaid kahvatut ja ähmast varianti originaalist, mida on mitmeid kordi restaureeritud. Ometi piisab sellestki, et saada aimu teose ülevast mõjujõust ja meisterlikkusest. Püha õhtusöömaaeg oli Leonardo eluajal üks Itaalia kuulasmaid maale. Selle teema sobis ülihästi just munkade söögisaali: süües võisid nood aeg-ajalt pilgu tõsta ning mõtiskleda püha söömaja üle. Leonardo kavandas maali nii, et see moodustaks osa söögisaalist. 1500. aasal, peaaegu 50-aastasena, lahkus Leonardo Milanost. Ta suundus kõigepealt Mantovasse ning siis Veneetsiasse. Seejärel pöördus ta tagasi Firenzesse, kus teda võeti vastu kui üht oma kaasaja suurimat kunstnikku. Umbes 1503. aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardot maalima portereed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo
the Narva the Emajõgi the Baltic Sea 3) mäeahelike nimedega the Himalayas the Alps 4) geograafiliste nimedega, mis koosnevad üldnimest (union, republic, sea, channel, mountain, state jne.) ja seda piiritlevast täiendist. the United States of America the Baltic Sea the North Sea the English Channel Väljendeid määrava artikliga in the country maal in the field põllul in the meadow aasal in the sun päikese käes in the open air vabas õhus in the street tänaval What is the time? Kui palju on kell? on the right (left) paremal (vasakul) to take the tram (train) trammiga (rongiga) sõitma at the seaside mere ääres at the corner nurgal at the skating-rink liuväljal
24. Roheline mehike, rohelised jalad? (rohutirts) 25. Tiivad tal on, aga ei ole lind? (liblikas) 26. Väike mees, terav kirves? (mesilane) ("Mõista, mõista..." Eesti rahva mõistatusi. V. Metstak Tallinn "Tiritamm" 1992). 27 LUULETUSED KEVADEST Võilill Oi kui palju murul väikseid lillekesi nagu päikseid! Põimid nendest pärja pähe, Enam puhtaks käed ei lähe. (H.Mänd) Nurmenukk Kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad? Need on nurmenukud kallid, kaela ümber soojad sallid. (H.Mänd) Meelespea Kuidas kukkusid küll rohtu sinitaeva killukesed? Need ei ole taevatäpid, need on lilled tillukesed: (H.Mänd) Mai Paistab päev ja vihma sajab, kätte jõudnud õiekuu, varsti nupud lahti ajab imeilus õunapuu. (K.Merilaas) 28 Kevad Kevad jällegi on käes, pakatavad täies väes
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS BELGLASED Referaat Juhendaja: Sirje Padrik Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 1. ISELOOM 2-3 Belglase põhiolemus 2 Lemmiktegevused 2-3 2. KÄITUMINE 4 Perekond 4 Vanurid 4-5 3. KOMBED JA ETIKETT 6 Tervitamine 6 Kingitused 6 4. SÖÖK JA JOOK 7 4.1 Sokolaadid 7 4.2 Friikartulid 7 4.3 Jook 7-8 5. KOMBED JA TRADITSIOONID 9 5.1 Karnevalid ja laadad 9 6. SÜSTEEMID 10 6.1 Haridus 10 KASU...
tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult
Sküütidega tekkis venelastel vastastikune kasulik majanduslik ja kultuuriline läbirääkimine. Kuid uute sissetungijatega slaavlased nii hästi läbi ei saanud ja nad tõrjuti nende põliselt asualalt Kesk-Vene taigasse. 1. sajandil eKr läksid sarmaadid Rooma impeeriumi alale ning surve slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega. Umbes sellel ajal (98. aasal eKr) mainis esmakordselt slaavlasi veneetide nime all rooma ajaloolane Cornelius Tactius, kuid need andmed on väga ebatäpsed, sest ei tema ega ka teised ankiitautorid ei teadnud kas pidada neid germaanlasteks või sarmaatieks. Slaavlased lõid võimsa laevastiku. Nad sõitsid Bütsantsi aladele, murdsid läbi kaitserajatistest Doonaul, ületasid Balkani mäed ning vallutasid linnu, rüüstasid, võtsid inimesi orjusesse tekitades Bütsantsile suurt kahju. Umbes 5
Suuresti esineti ettekannetega kooli ja kehalise kasvatuse teemadel, aga arutati ka spordi tähtsuse üle kaitseväes jms. „Rahva kehalise tubliduse, töövõime ja vaimsete omaduste arendamiseks" võeti vastu 11-punktiline resolutsioon. Ühe tähtsaima aspektina toonitati selles vabariigi valitsuse ja omavalitsuste ülesannet alustada kogu Eestis mängu- ja spordiväljakute võrgu loomist. 1926. aasta juunis avati Kadriorus Rohelisel aasal Baltimaade moodsaim staadion, mille eellugu ulatus Vabadussõja aega, mil käsitletava maa-ala lubas sõjas osutatud teenete eest sportlaskonnale kinkida peaminister Konstatin Päts. 1923. aastal sõlmis valitsus Eesti Spordi Keskliiduga lepingu staadioni rajamiseks. Arhiteks Karl Burman projekteeris staadionitribüüni, mis rahuldas ka laululava vajadusi - 1923. aastal toimuski seal laulupidu. Staadioni maa-ala plaanid tegi aga saksa arhitekt Renner. 1926. aasta 13
seoseid/suhteid. Kuidas jänes ja rebane omavahel läbi saavad? Kus nad on? Kuidas jänes ja kapsas läbi saavad? Jne. Iga lüli mängib mingit rolli. * Keskkond kõik see, mis meid ümbritsev. Eluta/aineline ja elus wärk. Jaguneb abiootiliseks (eluta) ja biootiliseks (elus). Abiootiline jaguneb oleluseks (õhk, vesi, muld) ja kliimaks (kiirgused, sademed). * Ökofüsioloogia uurib eluprotsesside olenevust keskkonnast. Kuidas nurmenukk aasal hakkama saab, kui aas hakkab võsastuma. * Globaalökoloogia uurib ülemaailmseid muutusi ja seoseid biosfääris. Mets rai * Rakendusökoloogia uurib keskkonnale ja organismile kahjulikke mõjusid erinevail tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
III sajandiga algab hilise Rooma keisririigi ajajärk. Elanikkonna maksustamises võeti kasutusele uus süsteem. Varast keisririiki iseloomustas maksude mitmekesisus , kus olulist osa etendasid kaudsed maksud. Hilises Rooma keisririigis omandasid suure tähtsuse otsesed maksud, eelkõige maamaks. Elanikkonnalt hakatakse võtma peamiselt natuuras tasutavat maksu Ühiskond: III sajand Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aasal valitavad riigiametnikud magistraadid- ( valiti igasse ametisse korraga vähemalt kaks meest. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega, sest esilepürgijat oli hõlbus takistada. Kõrgematesse ametisse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud). Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud , senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja
tööde teostamine lasus tema õpilaste õlul. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. looming: Madonna ohakalinnuga Ateena kool Sixtuse Madonna Vatikani stanzad Madonna del Granduca Nümf Galateia Paavst Leo X - ametlik paavstikujutiste põhivorm, istuv ja 3/4-profiilis Madonna aasal Madonna di Foligno Kristuse haudapanek 4. Tizian (Tiziano Vecellio) - sünd. 1488.a. - surnud 1576.a.; Itaalia maalikunstnik. Õppis Veneetsias Sebastiano Zuccato, seejärel Gentile ja Bellini juures. Alates a-st 1508 töötas ta koos Girgionega Fondaco di Tadeschi välisfreskode kallal, mis on säilinud vaid osaliselt. Oli tugevalt mõjutatud Giorgione lüürilisest koloriidist ja tema maalide humanistlikust mitmetähenduslikkusest. Pärast Giorgione surma muutus üheks
korraldajad organiseerivad. Tavaliselt maitsti tule ääres pühadetoite ning joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodu juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika pill. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed orkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoskamängijaid
Friedrich Wilhelm II oli Friedrich II vennapoeg, kes tõusis troonile pärast oma onu surma (1786. aastal). Ta proovis valgustatud monarhi ja eduka armeejuhuna Friedrich II jälgedes käia, kuid Suur Prantsuse revolutsioon nurjas tema plaanid. Kuna ei soovitud, et ka teistes Euroopa maades toimuksid revolutsioonid otsustati Prantsusmaale sõda kuulutada. 4. aprillil 1792. aastal algas Prantsusmaa sõda Preisimaa ja Austria vastu. Friedrich Wilhelm II suri 16. novembril 1797. aasal Potsdami linnas Sanssouci lossis. 3. Saksamaa 19. sajandil 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas. (Tannberg, T 2003) 3.1 Napoleoni sõjad ja reformid Saksamaal Prantsusmaast oli vabariigist jälle muutunud Napoleon Bonaparte'i, Prantsusmaa kunsuli ja valitseja, eestvedamisel monarhistlikuks riigiks. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa
Kodukoha loodus on kõige tähtsam – kodu- ja kodumaa-armastuse allikas. (samas, 2004.) Moodne kultuuriinimene suurlinnas on hoopis võõrdunud loodusest ja see pahe ei jäta mõjutamata ka tema tervist ja kõlbelist elu. Õnneks on meie rahvas oma suures enamuses vähem puudutatud inimest loodusest kuntslikult lahutava suurlinna-kultuuripahedest. Lapses aga elab see rõõm loodusest edasi, mida ta ka tagasihoidmatult väljendab, joostes ja hüpates rohelisel murul või lillede kesksel aasal. Selle läbi omab loodusõpetus ka sotsiaalseid väärtusi, mida meie kasutamata jätta ei tohiks elurõõmsa ja elujõulise noorsoo kasvatamisel. (samas, 2004.) Looduse armastus juhib meid ka looduskaitse mõttele: meie ei luba rikkuda ja asjata hävitada seda, mis meile armas, veel vähem võime endal lubada elusolevustele valu teha, küll aga tunneme neile kaasa ja tahame nende eest hoolitseda. Kaastunne ja teiste eest hoolitsemine on
ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Barokkmuusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika organiseeris kontserdid ja rahastas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist, kuulamise objektiks, arenes kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides ja ooperiteatrites. Esimene ooperiteater avati 1637 aasal veneetsias. Populaarseks sai instrumentaalmuusika, mis eraldus vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide neljaliikmeline perekond (viiul, altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on
Seega võib seda vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile. Kõige kõrgem koguvõimendus on olnud aastal 2007 (68,53) ja kõige madalam aastal 1999, mil see oli negatiivne (-6,97). Keskmine koguvõimendus oli 33,70. Standardhälve ehk varieeruvus oli 17,35. DFL (finantsvõimendus) tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. DFL oli kõige kõrgem aasal 1997 (2,51) ja kõige madalam aastal 1996, jäädes negatiivseks (-0,45). Keskmine DFL oli 1,13 ja standardhälve oli 0,67. DOL (tegevusvõimendus) mõõdab ärikasumi tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. DOL oli kõige kõrgem aastal 2007 (61,75) ja kõige madalam aastal 1999 (-15,27). Keskmine DOL oli 26,06 ja standardhälve oli 17,49. DOL näitab mitu korda on kasumi protsentuaalne juurdekasv kiirem müügikäibe protsentuaalsest juurdekasvust.
plasttopsid (nt riisiterade või kiviklibudega), üks suur lina, 8-10 väikest moosipurki (igaühes natuke liiva ja teeküünal). Mängu käik: Ruumi keskele on laotatud lina. Moosipurgid ja muud vahendid on paigutatud mööda ruumi laiali. Ruumis põleb ainult üks väike lamp. Lapsed istuvad suurel linal ja kasvataja jutustab neile järgmise loo: Te olete kindlasti kõik kuulnud Küllusemaast. Põõsastel ripuvad kommid ja jõgedes voolab vee asemel kakao. Aasal kasvavad pulgakommid ja puude otsas vorstikesed. Aga mitte kõik ei tea, et Küllusemaal on olemas ka Sosinapark, kus on väga vaikne. Kes sellesse parki läheb, tohib ainult sosistada ja seal on väga palju ilusaid vaikseid asju. Selles pargis pole kunagi päris valge. Kui igal pool levitavad väikesed valguslilled säravat valgust (õpetaja süütab küünlad ja lülitab lambi välja) ja see valgus teeb Sosinapargi väga salapäraseks
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres par...
enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust, sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti
See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad: ● 1953. aasal suri Stalin; ● 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse; ● 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg; ● Loomingu Raamatukogu (1957); ● Keel ja Kirjandus (1958); ● Eesti Televisioon (1955). Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946); ● Poeemid: ○ “Järvesuu poiste brigaad” (1948); ○ “Poeem Stalinile” (1949); ○ “Mina- kommunistlik noor” (1953);
Värvide visualiseerimist peeti väga õnnestavaks ja peeneks toiminguks, mis siis jällegi ravis meeleolu ja parandas inimese emotsionaalset seisundit. (R. Karl 1995) 19. sajandil leidis ameeriklane Edwin Babbitt, et kui panna majale värvilist klaasidega aknad, siis sealt läbi kiirgav päikesevalgus ravib. Edwin asetas oma patsiendid otse akna alla, kus valgus paistis otse nende nahale, selline ravi meetod leevendas esijoones kehalisi vaevusi ja ravis depressiooni. (R. Karl 1995) 1875. aasal avastas Itaalia doktor Ponza veel ühe efektse ravimeetodi. Nimelt lasi ta vaimuhaiglas sisustada mõned täiesti ühevärvilised toad, kuis aknaklaasid, seinad, mööbel ja tekstiilid olid kõik ühte värvi. Patsiendid pidid ruumis veetma paar tundi või terve päeva, 4 olenevalt psüühilisest seisundist. Tähtsaimad ravivärvid olid sinine ja punane. Selline ravi tõi kaasa märkimisväärset paranemist isegi psühhoosiseisundis patsientidele
Nüüd sireenide juurde sa esmalt jõuad; need lauldes hurmavad uimasse kõik, kes nendele on ligi sattund. Ka kes teadmatult juhtub ehk kuulama hääli neid kauneid, ei tule iialgi see kodukoldele taas; tema vastu iial ei hõisates jookse ta lapsed, ka ei abikaasa, sest teda võrgutand on oma kaikuval häälel sireenid. Haljal aasal nad istuvad. Kuid neil ümber on suured hunnikud koltunud luid ning korjuseid kortsunud-nahkseid. Ruttu siis möödu sa neist! Sule enne jo kaaslaste kõrvad täis vaha pehmet sa ning meest lõhnavat, et seda laulu keegi neist kuulda ei võiks. Ise ainult kuula, kui soovid! Kuid juba enne las sõbrad sul köidavad käed-jalad kinni
Eestis puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Metsavendade salgad tegutsesid üle kogu Eesti. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Kogu see asi suurendas maal elavates inimestes hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke. Metsavendlus nõrgenes oluliselt 1949. aastal küüditamise tõttu. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aasal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662 ,,bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Selles võitluses kaotas Nõukogude võim 887 meest ja haavata sai 185. Viimane metsavend tabati Lõuna-Eestist 1978. aastal. Nõukogude võimu vägivalla poliitika oli mitmekülgne, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Juba 1944. aastal algasid Eestis nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massiline arreteerimine ja nende vangi ja sunnitööle saatmine.
ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Laste jaoks on see öö, mil võis olla päikesetõusuni. 7 20. augustil tähistatakse Eestis taasiseseisvumispäeva. 20. augustil 1991. a. kuulutas
korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes varjub põõsastikku ega taha ennast näidata, teiselt poolt aga on ta kõige virtuoossem laululindude hulgas. Isamaaluules esineb isamaa-motiive ,,Miks sa nutad?" Siin on juba olemas need metafoorid, mille kaudu hakati edaspidises kirjanduses eesti rahva ajalugu
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist
Haldjad elasid ka veskite, saekaatrites, laevadel. Vastupidiselt haldjale, elasid maa-alused olendid kollektiivselt. Nad elutsesid elumajade all, kivides, puudes, hauaküngastes. Inimeste vastu nad huvi ei tundnud, kui ise said rahus olla. Trollid nägid tavaliselt välja, nagu tavalised inimesed, paljudel juhtudel lausa ilusamad. Nad elasid kollekttivselt mägedes või suurtes kivides. Trolle oli tavaks üüdistada, kui midagi viltu läks või juhtus mingi õnnetus. Muruneiud võisid esineda aasal tantsivate tütarlastega, kuid nad polnud nii ohutud, kui paistsid. Noormees kes nendega tantsis, jäi haigeks ning võis isegi surra. Murueiud esinesid tihti ka väikeloomadena, näiteks konnade, rottide või sipelgatena. Seepärast tuli olla väga ettevaatlik ja väikseid loomi mitte tappa. Üleval mägedes elasid lohed. Nad hoidsid koobastes tohutuid varandusi, mis nad uppunud laevadelt olid kokku korjanud. Neid võis näha öösiti mägede kohal lendamas ja kontrollimas, et varandus alles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
