Pärast sõja lõppu jätkas Elles tööd õpetajana ja ka heliloojana. Siis aga järgnes mõõn: 1949. a vallandati Eller konservatooriumist ja peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla, kui ,, Formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oili pingeliseim aeg möödas ja eller võis taas asuta õppetama konservatooriumisse, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel: Valter Ojakäär, Uuno Naissoo, Aarne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arva Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Heino Elleri 50. aastasele muusikatööle võgneme tänu tänapäevase Eesti muusika kõrge taseme eest. Heino Eller suri 16. Juunil 1970. Tallinnas 1973. a määrati tema nime kandma Tartu muusika kool, 1987 rajati mälestusmärk Tallinnasse. Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes
kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 5057838 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 5349248 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 5086108 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 5219908 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 5176495
35105180673 Eino Luige Saku 34309100049 Madis Maasalu Sindi 35009030894 Margus Maasalu Vändra 35809050610 Aadu Malva Paldiski 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve 34408020335 Aare Marmor Tamsalu 34506190557 Reijo Meigas Rapla 34112180084 Anton Meister Pärnu 35408240148 Arnold Merilaid Keila 36203030988 Kaivo Mets Tapa 37303030624 Aarne Mikson Pärnu 48109130038 Kersti Miller Kunda 37003260243 Reijo Muld Haapsalu 45903030319 Valve Mäesalu Saku 37906080465 Kristjan Mägi Saue 36709040675 Tarmo Müller Tõrva 35104120460 Reijo Müürsepp Vändra 36512210549 Paul Naaber Tamsalu 38303010526 Jaan Noormets Tallinn 38008200347 Arnold Norak Kuressaare 36406070555 Aarne Norak Tallinn
Trompeti ja trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav , kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon lisasid siiski vürtsi juurde. Kontsert oli üllatavalt lühike, see tundus mulle harjumatu ning nimetasin kontserdi enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez
Ma armastan Ameerikat" (2001, VHS, 140 min., DayDream Productions/Kaljukotkas/Trubetsky Pictures), "Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas" (2004, 2DVD, 185 min., Vennaskond/DayDream/Trubetsky Pictures). "Vennaskond. New York" (2006, DVD, 140 min., Trubetsky Pictures). "Pirates of Destiny" (2007, DVD, 150 min., Trubetsky Pictures). Näitlejana, animaatorina või muusika autorina/interpreedina "Serenaad" (animaator, rež. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rež. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rež. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rež. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rež. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rež. Ain Prosa, 1999) "Moguči" (muusika: Vennaskond, rež. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rež. Erle Veber, 2008) Ülesanne Mitu plaati tegi Trubetsky Vennaskonnaga ? Tänan kuulamast
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus
isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Töötajad Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 36605150941 Abja Meigas Reijo 5172207 34506190557 Abja Mikson Aarne 5197749 37303030624 Abja Muld Reijo 5319856 37003260243 Abja Naaber Paul 5168395 36512210549 Abja Salu Argo 5465910 34811280456 Abja Vesi Kaspar 5669191 35312110930 Abja Väljas Arvi 5396117 36504060863 Laiksaare Ilves Annika 5057838 47704250911 Laiksaare Kukk Krista 5349248 44311270496 Laiksaare Miller Kersti 5086108 48109130038 Laiksaare Mäesalu Valve 5219908 45903030319
37210070151 Paul Naaber Tamsalu 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 36705150941 Boris Küünemäe Saue 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 38804250911 Ahto Danilov Paide 34303130136 Aarne Oks Paldiski 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi 37411270496 Karl Salu Rakvere 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve
35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 38104220473 Känd Aare Kabli 13 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 38105090295 Saar Erki Kabli 4 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 46802240722 Siil Aigi Tali 3
M: Miks sa katsid laua kaheksale? N: Arvad, et ei jätku? Siis paneme mõne koha juurde. (relevantsusmaksiimi rikkumine naine ei vasta, miks ta kattis laua konkreetselt kaheksale inimesele) M: Mind huvitab siiski see konkreetne arv kaheksa. Kaheksa taldrikut, kaheksa küünalt... N: Ma pole sellele (anafoor) mõelnud. Aga ma võin sellele (anafoor) kohe mõelda. Sina istud siia, mina siia, siia Fernan oma oletatava pruudiga... ma arvan, et sul pole selle vastu midagi... Siis Aarne oma naisega... Seda (anafoor) on juba kuus. Ülejäänud kahele kohale võivad pretendeerida töökaaslased... Ei, ei, võibolla tuleb Anatoli igatahes andsin ma talle delikaatselt mõista... Ja veel Luisa... Siis on juba parem, et Fernan üksi tuleks. Ma paneksin ta Anatoli kõrvale, nad sobivad alati suurepäraselt. (kvaliteedimaksiimi ja maneerimaksiimi rikkumised naine annab liialt palju teavet, millest mees midagi aru ei saa ja naine ise ka
Kuressaare Põhikool Referaat SMILERS 2010-05-16 1 Sisukord Lk-2 Sisukord Lk-3 Smilers Lk-4 Fakte ja Liikmetest Lk-5 Minu arvamus Lk-6 Kasutadud kirjandus 2 Smilers Ametlikuks nimeks oli bändil The Smilers ning ansambli asutamise ajaks loetakse aastat 1992 ning asupaigaks Helsinki. Bänd andis oma esimese plaadi nimega "Smilers" välja 1994 aastal ning algul ilmus see Soomes ning pärast Eestis. Järgnesid edukad kontserdid põhiliselt Eestis ning järgnevalt on ansambel kuulajaid igal aastal uue plaadiga üllatanud. 1997 ilmus "Olen kuul" ning 1998 aastal "Mõistus on kadunud". Järgmisel aastal anti välja lausa kaks plaati, neist esimene oli kogumik nimega "Smilers 1994 1996" ja uus plaat kandis pealkirja "Suure surmaga läbi elu". 2001 aastal ilmus neilt kelmikas "Jalgpall on parem ...
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................
34408020335 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 abielus 34506190557 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 abielus 34112180084 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 lesk 35408240148 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 lahutatud 36203030988 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 vabaabielus 37303030624 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 vallaline 48109130038 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 lahutatud 37003260243 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37 vabaabielus 36709040675 Tarmo Müller Tõrva Maleva 2b-11 vabaabielus 35104120460 Reijo Müürsepp Vändra Maleva 2b-11 lesk
Parasvö 40-60 PÕ Lääne öde M tuuled a)mereli 15 -5 1000 Aast ne aläb i b)kontin 20 -10 500- Sügi ent. 600 sel Lähispol 60- S:P 10 -20 250 Suv S:lään aarne 66,5 ÕM el etuule T:A d ÕM T:idat uuled Polaarne 66,5- AÕ 0 -70 Alla ----- Idatu 90 M 100 --- uled
Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti nä...
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavasta...
Tema teoseid siiski esitati, * 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas
"Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas" (2004, 2DVD, 185 min., Vennaskond/DayDream/Trubetsky Pictures). "Vennaskond. New York" (2006, DVD, 140 min., Trubetsky Pictures). "Pirates of Destiny" (2007, DVD, 150 min., Trubetsky Pictures). 2 FILMID (NÄITLEJANA, ANIMAATORINA VÕI MUUSIKA AUTORINA/INTERPREEDINA) "Serenaad" (animaator, rez. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rez. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rez. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rez. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rez. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rez. Ain Prosa, 1999) "Moguci" (muusika: Vennaskond, rez. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rez. Erle Veber, 2008) 3 4.LUULETUSED ALGUS
töötavad Saarte Hääles. Saarte Hääle veebilehel (2015) on eraldi välja toodud töötajate nimistu. Kõik 19 väljaandes töötavat isikut on kvalifitseeritud ning haritud ning hetkeline erakondlik seotus (IRL) on vaid ühel töötajal- reporteril. Toimetaja Raul Vinni on samuti olnud seotud IRL-iga, seda aastatel 2001-2009. Saarte Hääle vastutavaks väljaandjaks on OÜ Raadio Kadi, mille juhtkonda kuulub Inforegistri (2015) sõnul kolm liiget: Vjatšeslav Leedo, Aarne Mägi ja Gunnar Siiner. BNS-i (2013) kaudu saime teada, et Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte Holostovi Kinnisvarahaldus AS finantseerib ka omakorda Saarte Hääle tegevust. Inforegistri (2015) sõnul Vjatšeslav Leedo juhatuse liige firmades Holostovi Kinnisvarahaldus AS, Paxton Assets OÜ, Dagenhart OÜ, Reyna Trade OÜ, VL Investeeringud OÜ ja S.O. Invest OÜ ning Gunnar Siiner juhatuse liige MTÜ Saarema Ettevõtjate Liidus ja MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidus. Ükski Saarte
objektid) heaolust. Õige otsus hoiab tasakaalus troofilisi tasemeid läbivat energiavoogu ehk ei kuluta rohkem, kui saada on ning ei riku liikide vahelist tasakaalu neid hävitades (hoiab bioloogilist mitmekesisust), kuna igal liigil on kogukonnas täita oma kindel roll. Ning eetiline otsus on väär kui see on vastupidine eelmainitule. 2. "Süvaökoloogia" põhjal 1.) Mis on süvaökoloogia? Kes on selle looja? Süvaökoloogia loojaks on Aarne Naess. Ta ise on seda määratlenud järgmiselt: süvaökoloogia seab kõik olendid võrdsele positsioonile, lähtudes ökotsentrismist. Süvaökoloogia vastandub tavapärasele, inimkesksele ökoloogiale. Seda on kirjeldatud ka kui filosoofiat või elustiili, kui ideoloogilist platvormi. Süvaökoloogia avaldub alati sügava kogemuse ning pühendumuse kaudu (nii nagu Naess ise selle väljatöötamiseni jõudis: elas mägedes, eraldatult, luges teiste suurte filosoofide (Mahamata Gandhi jt
On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut. Kasutatud on erinevaid luulekogusid ning eluloomaterjale. Eraldi peaks välja tooma kogumiku ,,Sinuga ja sinuta" ning raamatu ,,Juhan Liiv mälestustes". Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel. Raamatus ,,Juhan Liiv mälestustes" on kirja pandud kuulsa kirjanikuga kokkupuutunute mälestused ning omapoolsed kommentaarid ja arvamused Juhan Liivi kohta. See on ääretult põnev allikmaterjal, sest mälestused oleks otsekui elustunud: need on uskumatult hästi ja tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht
Tema parimaks koguks peetakse luulekogu ,, Selges eesti keeles" . Seal ilmnevad temale omased jooned kõige paremini. Kirjutab põhiliselt mõtteluulet, kus arutleb elu ja ühiskonna üle ja lisaks on ka armastus- ja loodusluulet. Mati Unt Kuulsaks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass" Kujutab siiralt noore poisi mõtisklusi ja probleeme: suhted vanema ja väga range tädiga, kes süüdistab teda; elu eesmärgi otsingud, tulevik, suhted naistega. Peategelane Aarne, kes tuleb maalt linna gümn-i, klassis on õppeedukuse probleem. Armastab neidu Maiat ja arvab, et neil on ühised huvid: kunst, haridus. Ta avastab, et neiu üritas talle ainult meelejärele olla ja pettub temas. Romaan oli siiras ja naiivne. Sai populaarseks kuna kujutas hästi noorte elu ja mõttemaailma. Üks kuulsamaid näidendeid temalt on näidend ,,Phaeton, päikese poeg". Ainestik on võetud kreeka mütoloogiast, aga tegelikult kujutatakse ikka nõukogude elu probleeme. Phaeton, kes
monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt
põhjalik ja usaldusväärne andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest. Esimesed muististe registreerimisid Eesti aladel toimusid Jaan Jungi eestvedamisel 19.sajandi lõpus. Jaan Jung oli kooliõpetaja, kes huvitus väga ajaloost ning eriti ajaloolisi väärtusi omavatest vanaaja mälestistest. Korrespodentide abiga koguti kokku andmed munasaja muististe ja irdleidude kohta üle Eesti. 1920.aastatel viidi läbi teine muististe registreerimine professor Aarne Michaël Tallgreni juhtimisel. Töö käigus kontrolliti varasemat informatsiooni ja täiendati Jungi nimekirju oluliselt uute teadetega. Loodud andmebaas võimaldas muinasasustuste teaduslikku analüüsi. Tallgren seisukoht muinasaegsete asulate levialakaartide põhjal oli, et kui kui kiviajal, mis oli püügimajanduslik, paiknesid asustused veekogude lähedal, siis rooma rauaajaks oli asustus nihkunud veekogudest eemale põllumajandusele sobiva viljaka mulla piirkonda. Tallgren
............................................25 10. hinnapakkumine........................................................................................................................... 26 3 1. KONTAKTANDMED Nimi Ettevõte Tegevusala Kontakt 1 Kontakt 2 E-mail 1.Geodeetilised tööd Aarne Rahn Raxoest OÜ Projektijuht 5010002 [email protected] Raul Vanikov Raxoest OÜ Töödejuhataja 53477138 [email protected] Üldine Elker RMT OÜ Üldine 7995595 [email protected] 2.Järelvalve ja liikluskorraldus Ramboll Finland unto.pakarinen@ram
Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. (Grimmid, Perrault, Basile, Straparola); Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ; Kirjanduse mõju rahvamuinasjuttudele; Muinajututöötlused ja kunstmuinasjutud (vt Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"); Muinasjuttude tüübikataloogid ja liigitus. Rahvusvahelised muinasjutu tüübikataloogid Antti Aarne: Verzeichnis der Märchentypen (1910) o Saksa keeles, iga jutu kohta lühike sisukokkuvüte, tabav pealkiri ja number (lühend A) Stith Thompson: The Tyoes if the Folktale. A Classification and Bibliography (1961) o Aarne kataloogi täiendatud ja inglise keelde tõlgitud versioon (lühend AT või AaTh) Hans-Jörg Uther: The Tupes of International Folktales: A Classification and Bibiography I-III (2004)
Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve
36505130719 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 36705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 35811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 37210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 34303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 37210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47
Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon. Film koosnes 9 osast ehk filmirullist. 2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist. Kevade esilinastus 1. jaanuaril 1970 Soomes ning 2 päeva hiljem juba ka Eestis. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk. Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Film räägib sellest, kuidas Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese
36902240722 Aare Raudsepp mees 1969 2/24/1969 47402150417 Tiina Rajamäe naine 1974 2/15/1974 45203030178 Mare Eesmaa naine 1952 3/3/1952 37210240441 Hendrik Kanter mees 1972 10/24/1972 49810090988 Malle Kivioja naine 1998 10/9/1998 36710060017 Anton Meister mees 1967 10/6/1967 38305190379 Aarne Mikson mees 1983 5/19/1983 36909210954 Erno Salumets mees 1969 9/21/1969 60011130888 Faina Lepp naine 2000 11/13/2000 47311240925 Malle Ligi naine 1973 11/24/1973 39902030149 Erki Arsenov mees 1999 2/3/1999 49706210936 Mirja Bergmann naine 1997 6/21/1997 48401080820 Aasa Randla naine 1984 1/8/1984
Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla. Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende väliste...
10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
14,20 Kristjan Rahnu 2003 14,36 Indrek Turi 2003 14,40 Erki Nool 2001 14,48 Indrek Kaseorg 2001 4 14,48 Juri Kofanov 2003 14,52 Madis Kallas 2006 14,57 Riho Õll 2006 Meeste 400 meetri tõkkejooks 2001-2006 50,74 Andrei Oll 2003 50,93 Indrek Tustit 2002 52,19 Aarne Nirk 2006 52,71 Lauri Birkan 2004 53,03 Kristjan Suur 2001 53,87 Märt Kroodo 2006 53,97 Reigo Jörsi 2005 54,82 Teet Laeks 2001 54,86 Georg Vladimirov 2006 55,19 Ragnar Linnas 2005 Meeste 3000 meetri takistusjooks 2001-2004 8.54,15 K. Tiislär 2001 8
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11
Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve
soravas, ilusas ja arusaadavas keeles kirjutatud. Seal oli häid mõtteid, kuid samas vähe uusi ja originaalseid ideid, paljudest asjadest oli varem juba räägitud. Kahvatuks jäi ka sügavama analüüsi ja argumentatsiooni pool, kuigi nagu ma ise ennist väitsin ei olegi see alati arvamusloo puhul see, mida autor taotleb. Samas oli mõjukas Kadri Kasaki lugu.Veenvaks näiteks Kasaku loo mõjuvusest oli see, et ta kutsuti nädal hiljem aset leidnud Aarne Rannamäe vestlussaatesse „Vabariigi kodanikud“, kus ta jõudis juba väga paljude Eesti inimesteni. Positiivsena võib ära märkida ka Kasaku loo viimase lõigu, kus ta sedastab, et „sõltuvustest on siiski võimalik vabaneda. Esimene samm vabanemise teel on probleemi tunnistamine. Oleme juba nentinud, et alkoholi liigtarvitamine on meie ühiskonnas probleem ja sellega tuleb tegeleda.“ Kuna tegemist on arstiga, siis on sellise tonaalsusega loo lõpetamine alati väga positiivne,
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) Folklore Fellows 23.5. Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows 23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) Folklore Fellows 23.5. Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows 23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9
oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016. aasta suveks on selle kõrgema õppeasutuse – praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese). (1960.–1970. aastatel tegutsesid Teatriühingu toel mitme teatri juures oma stuudiod.) Teatris ja draamas aktualiseerus alates 1950ndate keskpaigast kõigil teose tasanditel elusarnasuse printsiip: aine värskus, situatsioonide
Osa lahkub Eestist septembri algusest oktoobri teise pooleni. Ülejäänud elavad siin aastaringselt. Putuktoiduline lind. Talvel sööb ka puuseemneid ja marju. Elupaigad on peamiselt laialehistes lehtmetsades, kuid asustab ka segametsi, puisniitusid ja kalmistuid, Talvel kogunevad sageli roostikesse. (Linnumääraja, 2015) Pilt 11. Sinitihane (Parus caeruleus), Pilt 11. Sinitihane (Parus caruleus), (Autor: Aarne Vesi), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major) Vaatluse lõppedes võib märkida, et rasvatihane on pisike, kuid tihastest suurim. Pea on musta värvi koos suure valge põselaiguga. Ülemisel kehapoolel on selg rohekat värvi, tiivad aga sinakashallid. Alumisel kehapoolel on must triip kollase kõhu keskel. Nokk on lühike ja paks. Jalad on heledad – sinihallid. (Vaata pilt 13,14) Rasvatihast näeb metsa hõredamatest kohtades rohkem kui tihedates metsades
1 4 7 2 3 2011-2018 2011 2018 0 1 1 1 4 4 1 3 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 3 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 0 1 2 0 1 2 3 4 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 1. Kodutöö Exceli valemeid kasutades lahendage järgmised ülesanded. Vormindage tulemused otstarb Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 1. märts kell 23: NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema ko Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mil Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitata Ülesanne 1 Töölehel Riigikogu on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Lisada...
Kukkumise hirmus hoitakse kramplikult kinni tasakaalupoomist. Pole vaja. Võetagu lõdvemalt. Võimalusi Tsehhovit lausa publitsistliku tänapäevasusega mängida on küllaga. Kas või «depressiivsete väikelinnade» võtmes ja Moskva, Tallinna või mis tahes suurlinna kui pääsetee illusiooni purustamises. Muutumine algab meist endist see on Tsehhovilt igavikku kanduv sõnum. Uus lavastus «Kolm õde» Anton Tsehhov Lavastaja: Peeter Tammearu Kunstnik: Jaanus Laagriküll Osades: Aarne Soro, Carita Vaikjärv, Liina Olmaru, Triinu Meriste, Kadri Lepp, Indrek Sammul jt Esietendus 13. septembril Ugalas ,,Ööd Rodanthe'is" film pisaraahtale masohistile Mihkel Raud EPL 22.11.2008 Pisarakangutamine on ju tegelikult täitsa armas zanr. Igaühele meeldib oma masohhistliku poole ga aegajalt dialoogi astuda ja kus mujal on seda naeruväärset, ent nii neetult ,,inimlikku" rituaali parem korraldada kui pimeda ja pooltühja kinosaali täielikus isoleerituses.
etanaali, propanooni (atsetooni) ja polümeeride (polüvinüülkloriidi) valmistamiseks. Etüüni ei saa just tema plahvatusohtlikkuse tõttu majapidamisgaasina kasutada. Küll aga leiab alküünidest propüün majapidamisgaasina rakendust, kuna ta on palju stabiilsem ja samas annab õhus põledes samuti kõrge temperatuuri. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Koolibri, 2007 2) Aarne Tõldsepp ,,Keemia. Orgaaniline keemia. Õpetajaraamat," Koolibri, 2007 3) Ants Tuulmets ,,Orgaaniline keemia gümnaasiumile," Avita, 2002 4) Liina Karolin, Ants Tuulmets ,,Keemia XI klassile. Õpetajaraamat," Koolibri, 1998 5) Neeme Katt ,,Keemia lühikursus gümnaasiumile," Avita, 2003 6) Hergi Karik, Väino Ratassepp ,,Keemia X klassile," Valgus, 1989 7) Hergi Karik jt ,,Keemianomenklatuur," Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000
45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu 35506190557 Reijo Meigas Rapla 45601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45607080463 Evi Sarapik Kiili 35708140585 Erki Arsenov Loksa 35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski 36009030894 Margus Maasalu Vändra 36104120460 Reijo Müürsepp Vändra 36105180673 Eino Luige Saku 46209010485 Juulia Tubin Kallaste 36312110930 Kaspar Veesimaa Tapa 36404050446 Reijo Bauman Tartu 36408240148 Arnold Merilaid Keila 46604030496 Malle Ligi Pärnu 46710100356 Airi Põld Paldiski
jaanuar 1891. Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent. Sõnad: Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mai 1819 ja suri 13.juuli 1890 . Ta oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Sõnum videost: Laul peab käima hoogsalt. "Mu Isamaa ,Mu Õnn Ja Rõõm" pärast mu isamaad on koma ja siis hakkab hääl tugevnema koos punkteerimisega. Alati ja Surmani sõnade juures tuleb küsida esimeste nootide juures toetust. Muutus lõpus võiks olla väga reljeefne. Laulu seletas lahti dirigent Aarne Saluveer. 4 Minu Arvamus: Tegemist on siiski Eesti hümniga ja meie kõikide jaoks on selles laulus sügav tähendus. Laul räägib sellest, kui kallis on meile ikkagi meie Isamaa ja , et see on meile kõige ilusam, tähtsam ja armsam igavesti. Me oleme siin sündinud ja võitleme oma kodumaa pärast kuni surmani, oleme truud. Me soovime oma Isamaale alati kõige paremat nii heas kui ka halvas. Mina ise austan seda laulu väga. Info mujalt :
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR- SPORT Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. KOHALIK OMAVALITSUS JA KULTUUR-SPORT................................................5 1.1. Valdkonna eesmärgid, vahendid ja tegevusvariandid............................................ 5 1.2. Otsused, täideviimine, kontroll ja probleemid........................................................8 2. AUTORI HINNANG JA ETTEPANEKUD...............................................................11 kokkuvõte........................................................................................................................ 13 Viidatud allikad.....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
