et 20 aastat heaolu ja rikkuse kasvu kuni meid majanduskriis enda rüppe tõmbas. Lavastaja ei saanud teha originaalteksti palju muudatusi, kuid tuleb lavastajat kiita, et ta õigel ajal lavastusega välja oskas tulla. Näitlejad edastasid oma teksti väga tundeküllaselt ja veenvalt. Etenduses oli 4 näitlejat: Guido Kangur Eesti Draamateatrist, Riho Kütsar ,,Vanemuisest", Elina Reinold, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse. Guido Kangurile oli see esimene kord Kuressaare Linnateatris näidelda, kuid see ei mõjutanud tema meisterlikku näitlejaoskusid. Vahel tundus, et Guido Kangur mängib komöödias, kui teised mängivad draamas, sest tema tegelasel oli 100 erinevat tahku, millega ta üllatada võis. Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik kui ka
· Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · Ans Kukerpillid(rahvalik muusika) · Ans Vitamiin(J Steinfeld) · Ans Apelsin · Ans Fix · Ans Ruja(R Rannap,U Alender) · Magnetic Band(G.Kraps) 1980 · Tartu muusikapäevad · Hakkasid toimuma üritused-Happening,mis tähendasid muusika, kujutava ja sõnakunsti elementidega improviseeritud etendust · Ans In Spa · Ans Ultima Thule
a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab väga hea tunde ja sõnad mida lauldakse on väga õpetlikud.Ja mulle endale meelidb lugu kus ema aasal laulab et lasp see kasvab vitsata. Seal on igal kohal oma meloodia kui on midagi kurjemat siis on süngemat muusikat ,aga kui midagi kavalat siis vaikne
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud k...
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11
pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit? Ajaline, treeningu keskmine raskus. 19. Millal toimusid I Eestis esimesed võistlused AV-ses, kes võitis? 1966, Aarne Heinlaid 20. Millal ilmus I Eestikeelne AV õpik, autor? 1968, Ervin Liebert.
tunnustataks kui vabat riiki. Sõna võttis eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha. Enim meeldis mulle Vennaskonna solisti laul ´´Insener Garini hüperboloid´´. See laul esitati koos koori ja orkestriga. Tõnu Trubetski oli Punk-liikumise eestvedajaid 1980ndatel. Ta on sündinud 24.04.1963 Tallinnas ja on nii muusik kui ka kirjanik. Rahvas elas laulule väga kaasa. Lauldi ja õõtsutati kätega. Isegi presidendipaaril olid sõnad peas ja laulsid kaasa. Siis
Varrak est ing Allan Eichenbaum 47302150417 Mare Eesti Riikli est pr N. Toiger, H. Kaarde 47302150417 Mare Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 47302150417 Mare Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 47302150417 Mare Kuldsulg est ing Tiia Rinne 37303030624 Aarne Elmatar est ing Jaan Kabin 37303030624 Aarne Varrak est est 37303030624 Aarne Varrak est est Lastekirjandus 37303030624 Aarne Mixi Kirjast est est 37303030624 Aarne Eesti Päevaest est 37303030624 Aarne
09.1958 55 Transport 48208230166 Tiina Markus naine 23.08.1982 31 Ladu 34408020335 Aare Marmor mees 02.08.1944 69 Tootmine 34506190557 Reijo Meigas mees 19.06.1945 68 Ladu 34112180084 Anton Meister mees 18.12.1941 72 Ladu 35408240148 Arnold Merilaid mees 24.08.1954 59 Transport 36203030988 Kaivo Mets mees 03.03.1962 52 Tootmine 37303030624 Aarne Mikson mees 03.03.1973 41 Ost 48109130038 Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine 37003260243 Reijo Muld mees 26.03.1970 44 Tootmine 45903030319 Valve Mäesalu naine 03.03.1959 55 Ost 37906080465 Kristjan Mägi mees 08.06.1979 34 Müük 36709040675 Tarmo Müller mees 04.09.1967 46 Müük 35104120460 Reijo Müürsepp mees 12.04.1951 62 Tootmine
lavastaja Andres Särev. See oli 1932. aastal. 3. Lause „ Parim muusikaline kujundus on vaikus“ kuulub muusikalisele kujundajale Viive Ernesaksale. 4. Lavastajad ja nende loomingut iseloomustavad mõisted: o Tiit Ojasoo – poliitiline teater o Merle Karusoo – elulooteater o Elmo Nüganen – psühholoogiline realism o Geosrg Malvius – muusikal o Aarne Toikka – laste- ja noorteteater o Mai Murdmaa – modernballett 5. Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid? o Rahvusooper Estonia – ooper ja ballett o Tartu Uus Teater – autoriteater o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6
Nagu Soomes, aga veel parem Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei
Kuupäev Müüja Vald Liik 1.01.2009 Kesa Katy #NAME? kuusk 1.02.2009 Vesi Kaspar #NAME? kask 13.02.2009 Väljas Arvi #NAME? tamm 28.02.2009 Kuusk Maria #NAME? tamm 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? vaher 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? lepp 4.04.2009 Raja Tiina #NAME? mänd 27.04.2009 Raja Tiina #NAME? vaher 28.04.2009 Kesa Katy #NAME? saar 30.04.2009 Mikson Aarne #NAME? kask 1.05.2009 Muld Reijo #NAME? saar 15.05.2009 Mänd Olav #NAME? kuusk 16.05.2009 Salu Argo #NAME? lepp 2.06.2009 Vesi Kaspar #NAME? haab 4.06.2009 Rebane Rein #NAME? tamm 17.06.2009 Väljas Arvi #NAME? vaher 7.07.2009 Rebane Rein #NAME? saar 7.07.2009 Rebane Rein #NAME? kuusk 30.07.2009 Tubin Ahti #NAME? mänd 1.08.2009 Mikson Aarne #NAME? lepp 8.08
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva
BIRGIT ÕIGEMEEL 11. klass ELULUGU Sünd: 24. September 1988 (25 aastane) Kasvas üles Raplamaal, Kohilas Lapsena laulnud kodukoha noorteansamblis Kreeker ja lastebändis Creaker Kids Õppinud 9 aastat muusikakoolis viiulit Laulnud 5 aastat Lasteekraani muusikastuudios Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel laulukonkursil “Laulukarussell“ Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis õppides näitles Theatrumi etenduses "Kaks veroonlast", mille lavastas Lembit Peterson
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse to...
"Nukitsamehest" on tehtud ka filme.Esimene Nukitsamehe film tuli välja aastal 1981. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu. Osatäitjad : Nukitsamees Egert Soll Iti Anna-Liisa Kurve Kusti Ülari Kirsipuu Moor Ita Ever Mõhk Tõnu Kark Tölpa Urmas Kibuspuu Ätt Kaarel Kilvet Ema Ines Aru Isa Aarne Üksküla Vanaisa Sulev Nõmmik Film erineb raamatust silmatorkavalt fantastikaelementide poolest, mida Lutsu lastejutus ei leidu, aga mille rezissöör Helle Karis oma linateoses julgelt kasutusele võtab. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid (näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud), samuti veendub vaataja, kuidas metsal
Vabariigi kodanikud Vabariigi kodanikud on igal teisipäeval kell 20.05 eetris olev vestlussaade. Tunni aja jooksul keskendutakse päevakajaliste teemade arutamisele, milles võtavad sõna Eesti inimesed eri elualadelt. Saadet juhib eesti teleajakirjanik, väliskommentaator ning laiemale üldsusele ,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril
1815.aastal valmis tänaseni säilinud tornikiiver. Kirik suleti 1950.aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaani kiriku õpetajad pärast taasiseseisvumist Jutlustaja Aarne Lätte (01.07.1992 - 01.12.1992). Õpetaja Jaan Tammsalu (01.12.1992 - 29.10.2004). Abiõpetaja Kalle Kadakas (01.09.1998 - 16.10.2002). Abiõpetaja Rein Schihalejev (16.10.2002 - 01.04.2005). Õpetaja Marko Tiitus, alates 01.04.2005. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Tammsalu
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib.
"Tali valla ametlik ajalugu: kehtestatud Tali vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr. 4" (2005) TEOSED "Vägistatud jäämägi" (2006) "Torti ja aborti" (2007) "(:)SUMO" (2007) "(:)joosepi kahtlused" (2008; koos Rainer Maria Rilkega) "(:)sõda ja rahu" CD (2008) "(:)liivlased ja saurused, valuraamatu I köide" (2011) "(:)raadiopastor" (2011) "(:)soari evangeelium, valuraamatu II köide" (2012) "(:)enne sõda ja kõike seda" (2012) "Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd" (2013; koos Aarne Anmanniga) "(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide" (2013) "(:)õpetaja ütles" (2013) LUULET ISELOOMUSTAB Ülipeen huumor Kvaliteetne iroonia Kohati ropp Raskesti mõistetavus Õõnestab tavamõtlemise stereotüüpe Mäng dokumentaalsuse ja fiktsiooni piiril Luuleteksti algupärasuse nõude eitamine Kasutab erinevaid võtteid radikaalsemal moel kui eesti luules siiani kombeks „PÄIKE, MIDA SA ÕHTUL TEED“
„Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6
vastutuse probleem. Probleemiarenduse mõttes eriti oluline teos on «Väike reekviem suupillile», mis autori vaadete kujunemise seisukohalt tundub «Pillimehele» eelnevat. See, mis «Pillimehes» sulab ühtseks ja terviklikuks elutajuks, on «Reekviemist» välja loetav lausa autoripoolse teoretiseeringuna. Oma vaateid ja ideid teo ja tahte vahekorrast arendatakse siin mitmes episoodis, kontrollitakse ideede kandvust eri tegelaste najal. Keskseks selliseks episoodiks kujuneb Aarne ja Kurdi võitlus, millel on tähendus kogu edaspidisele sündmustikule. Nimelt jälgib autor siin detailselt tegelaste käitumist, kirjeldab nende psüühilist seisundit, taju, motoorikat. Kriisisituatsioonis kaotavad nad moraalse teadvuse, emotsionaalse suhtumisvõime ning terviktaju. Nende taju iseloomustab antud hetkel küll terav tundlikkus, kuid tegelane on võimeline haarama ainult üksikute
Religioon ja kirik 17. sajandil Reformatsiooni algus Liivimaa linnadesse jõudis reformatsioon juba 1522. aastal Riia reformaator Andreas Knopken Tallinnast teateid 1524. aasta algusest Nõuti lähtumist ainult piiblist Ainult usk teeb õndsaks Martin Lutheri õpetused leidsid viljaka pinnase, sest ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrad olid juba varem pingestatud Rahutused ja reform Sooviti kirikut ja ühiskonda veelgi radikaalsemaks muuta Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tart...
05.1970 43 Tootmine RLokk Raivo Lokk mees 6.01.1982 32 Tootmine ELuig Eino Luige mees 18.05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine KMill Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine RMuld Reijo Muld mees 26.03.1970 44 Tootmine ANora Aarne Norak mees 7.06.1964 49 Tootmine ANora Arnold Norak mees 20.08.1980 33 Tootmine HPaju Hanno Pajusaar mees 18.05.1980 33 Tootmine MPaul Madis Paulus mees 23.08.1973 40 Tootmine MPetr Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine IPiir Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine MPõld Malle Põldmaa naine 8.07.1963 50 Tootmine
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11
04.04.2008 Männik Elvi Massiaru haab 1 20.04.2008 Paju Ants Massiaru haab 1 18.10.2008 Oks Kristiina Surju lepp 1 01.05.2008 Sirel Kristel Massiaru kask 1 02.06.2008 Tubin Ahti Tali haab 2 10.07.2008 Tubin Juulia Massiaru kuusk 2 15.07.2008 Männik Elvi Massiaru kask 2 28.02.2008 Kesa Katy Tali lepp 2 04.09.2008 Oks Aarne Surju lepp 2 07.05.2008 Meister Anton Surju tamm 2 22.03.2008 Pajusaar Hanno Tali mänd 3 20.06.2008 Mäger Karl Surju tamm 3 17.09.2008 Roos Margus Massiaru kask 3 26.09.2008 Roos Margus Massiaru mänd 3 29.09.2008 Siil Aigi Tali vaher 4 02.01.2008 Okspuu Reijo Surju kuusk 4 01.03.2008 Raja Tiina Tali saar 4 18.08
Näiteks ei sobinud kuninga rolli Mart Madiste, tema asemel oleks võinud kuningaks olla hoopis peaminister, Rauno Elp. Vahepeal oli ooper arusaamatu, näiteks kui nõid ennustas ja rääkis deemonitest. Veel oli arusaamatu see, kui Amelia läks nõialt nõu küsima ning samal ajal oli lava peal kolmas tegelane, kes ütles mõned sõnad vahele, kuigi võlur oli käskinud teistel neid nelja silma alla jätta. Kokkuvõttes oli ooper piisavalt hästi lavastatud Aarne Mikki poolt. Kõige paremini sulandus oma rolli Amelia, kes suutis hästi näidelda ning laulda. Samuti mulle meeldis lavakujundus, suured maskid näitepõrandal tekitasid erinevaid mõtteid ooperi kohta, mis sundisid jälgima lavatükki väga suure huviga. Ma soovitan Verdi "Maskiballi" minna vaatama kõigil, kes tahavad head näha head ooperit ning on huvitunud Verdi ooperitest. Ise ma oleks rohkem eelistanud vaadata
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea
Piirkonna majanduslik aktiivsus seisneb eelkõige põllumajandusliku ning puidusektori tegutsemises. Ettevõtlusvaldkondadena on veel esindatud toitlustus, majutus, karusloomakasvatus, marjakasvatus ja jaekaubandus. 1Puidutöötlemise suurettevõteks on Varesel asuv AS Toftan. Põllumajandusega tegeleb Võhandu Põllumajanduse OÜ, põhiliseks tooteks on piim. Külalistemaja ja toidlustamisega tegeleb OÜ Ancile. Marjakasvatuse ja jaekaubandusega tegeleb FIE Aarne Musting. Karusloomakasvatusega tegeleb FIE Endel 1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=37 Leius. Tegutseb veel OÜ Osula Perearstikeskus. Puidust uste ja akende valmistamisega tegeleb FIE Raivo Simson. Osulas elavad lapsed saavad omandada haridust Osula Põhikoolis. 2Põhikoolis õpib 119 last. koolis on olemas jalgpalliplats ja pallimängude väljak. Kool pakub arvuti ja interneti kasutamise võimalust arvutiklassis. 2008.aasta kevadel valmis kooli juurdeehitusena
AMalv Aadu Malva mees 9/5/1958 9 sügis TMark Tiina Markus naine 8/23/1982 8 suvi AMarm Aare Marmor mees 8/2/1944 8 suvi RMeig Reijo Meigas mees 6/19/1945 6 suvi AMeis Anton Meister mees 12/18/1941 12 talv AMeri Arnold Merilaid mees 8/24/1954 8 suvi KMets Kaivo Mets mees 3/3/1962 3 kevad AMiks Aarne Mikson mees 3/3/1973 3 kevad KMill Kersti Miller naine 9/13/1981 9 sügis RMuld Reijo Muld mees 3/26/1970 3 kevad VMäes Valve Mäesalu naine 3/3/1959 3 kevad KMägi Kristjan Mägi mees 6/8/1979 6 suvi TMüll Tarmo Müller mees 9/4/1967 9 sügis RMüür Reijo Müürsepp mees 4/12/1951 4 kevad
4,8E+010 Erna 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,8E+010 Irma 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 3,8E+010 Boris 2006 Varrak est est 3,7E+010 Aarne 2009 Varrak est est Lastekirjandus 3,7E+010 Aarne 2007 Eesti Keeleest Sihtasutus est Romaan 3,7E+010 Margus 2009 Varrak est est Lastekirjandus 3,7E+010 Margus 2006 Varrak est est 4,7E+010 Ene
Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel. Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode tellimusel kirjutasid kandlele heliloojad Ants Sõber, Gennadi Podelski, Lembit Veevo, Aarne Männik, Gennadi Taniel jt. Muusikakoolides on eesmärk anda õpilastele igakülgne ettevalmistus, arendada mängutehnikat ja nooditundmist nii et tulevikus oleksid nende teed lahti nii klassikalise muusika kui rahvamuusika seas. Kandlele on veel kirjutanud muusikat M. Tally, L. Jõeleht, K. Kõrver, M.-M. Lill, H. Tulve, T. Kozlova. Kandlele sobib hästi barokkmuusika, 1500- muusika. Vähem saab kasutada klassikalisi ja romantilise ajastu muusikat, kuna see on suht probemaatiline meie jaoks
Retsensioon Käisin 16. märtsil Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draamat „Hind“. Etendus on kirjutatud 1968. Aastal ja viitab tagasi XX sajandi esimesse poolde. Näidendis antakse edasi mõte, et tänapäeva ühiskond ei erinegi palju mitmete aastate tagusest maailmast. Peategelasteks on kaks võõraks jäänud venda, kes peavad jagama isalt päritud varandust ja kaevama minevikus, et jõuda tõeni ja teineteiseni. Nagu eespool öeldud toimub tegevus XX sajandi esimesel poolel, mil Ameerika elas üle suure majanduskriisi. Paljud ärimehed läksid pankrotti, sealhulgas ka vendade isa. Victor Franz (Riho Kütsar, teater „Vanemuine“) pidi hoolitsema oma isa eest, kui samal ajal tema vend Walter Franz (Aarne Mägi) läks meditsiini õpingutel. Aeg mõõdus ja suri vendade isa, Victor töötas politseinikuna ja oli abiellunud Estheriga (Elina Reinold) ning Walterist oli saanud edukas kirurg. ...
Seda võib võrrelda klahvide paigutusega klaveri klaviatuuril (mustad ja valged klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta esitas lood Arvo Pärdi Für Alina, Bachi süüdi nr 1, Sajab valget lund, Hõbedased kellad, ’’Martale’’ filmist Nimed marmortahvlik ja loo tsüklist Sa ei tea.
mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet. ● 12.dets 1979 koostati lühikene protokoll mille alusel otsustati lõplikult viia NSV liidu väed Afganistani; ● Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad; ● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti üle tema vanematele; ● 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad; ● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist;
Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball"
aastast on ta Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu. 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest. 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80". Ta on valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel ja samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt. Tiit Kõrvits Tiit Kõrvits (sündinud 3. oktoobril 1951 Tallinnas) on eesti muusik, arhitekt ja õpetaja. Ta on üks Eesti hinnatumaid kitarriste. Margus Kappel Margus Kappel (sündinud 7. septembril 1956) on eesti klahvpillimängija. Ta lõpetas 1980. aastal Eesti Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal
Nafta reostus toob kaasa endaga tuhandete lindude hukku ja ka palju teiste loomade hukku, nagu näiteks kalad. Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu. Aeg lihtsalt liigub edasi ja teatud aja tagant tulevad uued asjad mis võtavad võimust ja suruvad alla vanad. Siiri Paurson Kasutatud kirjandus: Mati Karelson, Aarne Tõldsepp ''Keemia Orgaaniline keemia Gümnaasiumile.''
.* Koond Päring 1..2 Diagramm Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 5413354 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 5538140 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 5224148 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057
Liisi Koiksoni hingestatus ja suurepärane vokaal ning Mart Sanderi taustalaul täiendavad teineteist. Kurvakõlaline, kuid südamlik viis. Õige Valik Rumal Noorkuu Vokaalselt väga tugev, kuid head ei tohi kunagi olla liiga palju minu arvates on Rumala Noorkuu interpretatsioon veidi väsitav ja ülepaisutatud. Põhiviisile lisatud liiga palju lisahääli. Õige Valik Karavan Lindistatud Karavani hiilgeaegadel. Minu üks lemmikuid kõikide Valgre töötluste hulgast. Aarne Saluveeri hea nägemus Raimond Valgre viisist. Vokaalselt peaaegu, et täiuslik. Sa ütled mulle Kiigelaulukuuik Teen järelduse, et Raimond Valgre lood nõuavad väga head laulutehikat. Ka selle interpretatsiooni puhul võib olla uhke eestlaste heliloomise ning selle ettekandmise oskuste üle. Tartu marss RAM-1, Venda Tammani trio Sellest Valgre viisist on saanud Tartu hümn. Tõenäoliselt teavad seda lugu peast enamik Tartlastest. Ei tasu kahelda Rahvusakadeemilise
registrid ja nendega saab heli reguleerida vaiksemaks või valjemaks. Selles saalis oli ka palju erinevaid mänguautomaate, kõige algeliseim neist oli Pianoola ehk mehaaniline klaver. Veel olid lõõtspillisüsteemiga üles keeratavaid muusikaautomaate ja näiteks ka leierkast-mänguautomaat ,,Poiss põrsaga". Viimaks läksime Assauwe torni kus oli üleval näitus: ,,Ma tahan teist portree teha". Tornis oli palju erinevaid skulptuure kuulsatest inimestest nt. Kaie Kõrb, Ita Ever, Elle Kull, Aarne Üksküla, Jaanus Orgulast (Tootsina) jne. Minu arvates oli see väga tore kogemus, alguses olin ma väga skeptiline muuseumi suhtes, kuid uksest sisse astudes muutus mu arvamus peatselt. Mulle väga meeldis kuidas Ene Kuljus jutustas, ta jättis välja üleliigse ja ebavajalikku teksti, kuid siiski oli ta jutul mõtte. Mul on kahju, et neil on seal nii vähe ruumi ja nad ei saa eksponeerida oma täit kogu. Igatahes sain ma jälle ühe olulise
LUULEANALÜÜS Juhan Liiv ,,Isamaale" Koostanud: Aarne Vinkel, Juhan Liivi muuseumi 10-nda sünnipäeva tähistamisels. Marten Martinson · Juhan Liivi Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna . Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus k...
Laura Jürisson 11C Retsensioon „Otsides varandust“ Ma käisin 28. november vaatamas Aarne Mägi etendust „Otsides varandust“. See toimus Kuressaare Linnateatri suures saalis. Näitemäng on mõeldud lastele, kuid isegi minu vanusele oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud
04.1988 24 36505130719 Jaan Kaasik M 13.05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 72 38402070214 Jaan Noormets M 07.02.1984 29 47202200902 Reijo Okspuu N 20.02.1972 41 36902240722 Aare Raudsepp M 24.02.1969 44
36505130719 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 46705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 45811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 47210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 47202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8
üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Teos kujutab maalt pärit kaheksateistkümneaastase abituriendi Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga, tüdrukute, sõprade ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele. See tähendab head õppimist, korralike elukombeid, sõnakuulelikkust ja rahvuslikku meelsust. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Tädi
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservato...
Pärast sõja lõppu jätkas Elles tööd õpetajana ja ka heliloojana. Siis aga järgnes mõõn: 1949. a vallandati Eller konservatooriumist ja peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla, kui ,, Formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oili pingeliseim aeg möödas ja eller võis taas asuta õppetama konservatooriumisse, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel: Valter Ojakäär, Uuno Naissoo, Aarne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arva Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Heino Elleri 50. aastasele muusikatööle võgneme tänu tänapäevase Eesti muusika kõrge taseme eest. Heino Eller suri 16. Juunil 1970. Tallinnas 1973. a määrati tema nime kandma Tartu muusika kool, 1987 rajati mälestusmärk Tallinnasse. Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
