duubeldas oma kulla veel 1973. a. Voorburgis. Kaks aastat hiljem kuulus võidukasse N. Liidu juunioride EM-koondisesse Andres Karu (1975 München). Esimese õrnema poole esindajana jõudis tiitlivõiduni Marika Kasch, kes kuulus NSV Liidu võidukasse juunioride naiskonda 1979. aasta Madriidi EM-il. Hiljem on Euroopa juunioride meistriks kroonitud veel Jaanus Lillepuu (1982 Münchenis). Kraadi võrra kangemad medalid on aga ette näidata juunioride MM-il võidukasse NSV Liidu esindusse kuulunud Aare Salumaal (Colorado Springs 1981) ja Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a. Euroopa meistriks, kuid jäi seejärel ebaõiglaselt välja 1976. a. olümpiaesindusest (Montrealis oli NSV Liit meeste võrkpallis mäletatavasti hõbedal).
4628934.63 aljala vald 6589411.7629364.96 aljala vald 6589321.0629172.29 6591568.5547990.50Harju1 6591563.5547984.50Harju1 õelähtme vald 6585097.0567471.68Harju3 õelähtme vald 6585078.0567455.12Harju3 astseliina vald 6405278.9689152.04 astseliina vald 6405272.0689146.08 arku vald 6585863.7517859.68Harju3 arku vald 6585845.6517873.17Harju3 aare vald 6511335.9668995.97 aare vald 6511325.0669033.04 alliste vald 6447877.0584675.98 alliste vald 6447865.9584692.04 alliste vald 6446898.9584492.93 6585579.0541627.00Harju1 6585529.0541579.00Harju1 6028478.1-425548.50 õnnu vald 6464257.5676057.12 õnnu vald 6464337.9676037.00 õnnu vald 6463898.5676008.06
36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10
mitmekesine ja imeline paik see on. Kui ma teemat edasi uurisin, siis mind hämmastas, kuidas inimesed on suutnud selle reaalse Eedeni aiaga nii hooletult ümber käia, kuidas on suudetud hävitada miljoneid hektareid metsa ja viia mitmed liigid peaaegu väljasuremiseni. Kui ma teema uurimise lõpetasin, siis mind hämmastas, et väga palju sellest probleemist saaks lahendada teadvustamise ja tarbija harimisega ning see kui vähe seda tegelikult tehtud on. Kalimantani saar on aare, mida on veel võimalik päästa. See on aare, mis väärib päästmist. Kuid selleks on vaja ära teha rohkem kui praegu on tehtud. Tuleks tugevamini võidelda ebaseadusliku raide vastu, seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tuleks inimesi probleemi tõsidusest teadvustada ja ka seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tuleks jagada juba lääne riikides kautusel olevaid teadmisi ja lahendusi metsamajandamise kohta, et tagada jätkusuutlik loodus kui ka majanduskeskkond
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.............
Kuigi esitati erinevatest zanritest muusikat- rahvaviisidest rokilugudeni, jäi Apelsini muusikuile siiski kõige südamelähedasemaks kantri. (Erm 1989, lk 124) Suurem osa pillidest on naturaalpillid. See võimaldas saavutada arranzeeringutes reljeefse ja selge kõlapildi. Kuna enamuses oli tegu meistripillidega, siis lisas see kõlale kordumatu tämbrilise värvingu. Repertuaari oli neil aukohal ikkagi oma muusika, millele tegi tee lahti Tõnu Aare kujundlike ballaadidega. Neil oli eredaid instrumentaalpalu ja laule. Oma paladega lisasid värvi Vello Toomemets, Ivo Linna, Priit Pihlap ja Jaan Arder. Et laulusõnum kannaks, on hoolt kandnud Ott Arder ja Henno Käo. (ibid: 124-126) Väljapoole koduriiki esinema ei kiirustatud, kuid üksikud salvestused Kesktelevisioonile tegid Apelsini siiski ka laiemale kuulajaskonnale tuttavaks. Paljud nõukogude ansamblid kopeerisid nende lavalist olemist ja muusikaliste naljade viskamist.
saab tundma õppida just sõnadest ja sellest, saadut. kuidas ta neid sõnu sisustab ja seob. Ja kahtlemata on hopi-indiaanlaste keeles Oo tundmatud, toredad inimesed! Mis vähemalt üks joon, üks seos, üks element, rõõm mida üheski teises keeles pole olemas, on osata teid armastada sõnastike kaudu, mida tundmata aga tunneksime inimkonda grammatikatele tuginedes! Mis aare vähem. on inimkonnal teie keelte musttuhande näol! Oo tundmatud, toredad inimesed! Mis hea, et te räägite nii paljusid erinevaid keeli, Kui ma kuulen kitsaspeade kirisemist sest nende kaudu teile liginedes saan ma selle puhul, et nad ei osanud öelda alles rumeenia habemeajajale, kas lõigata õiguse ülistada teid ja teie näol inimkonda
02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000 7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Eesti sportlaste delegatsiooni kuulusid:Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Urmas Välbe, Taivo
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL TAASISESISVUMINE Referaat Koostaja: Reelika Jõuram 7.klass Juhendaja: õpetaja Toomas Aavasalu 2014 SISUKORD ESIMENE OSA Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988...
· oluline kõrgusvööndilisus · sademeid 500-4000 mm aastas · alpides lumesajud ja laviinid · orgudes ja Mittellandil on laialehine mets, mägedes segamets, okasmets, lähisalpiinsed põõsastikud ja alpiniidud · 2006-3300 m kõrgusel lumepiir Edelweiss ehk Alpi jänesekäpp. Emajuured. Turism Miks sõita Sveitsi? · mäed matkamine, alpinism ja suusatamine · kultuuriturism Berni pealinna sümboliks on karu. Bern · Aare jõe kallastel · vanalinn on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas · 1530 a. ehitatud kellatorn · Paul Klee keskus Bernis. ,,Kass ja lind." Ekspressionist, kubist, sürrealist. · Einsteini majamuuseum Zürich · rahanduskeskus Limmati jõe ääres · kaksiktornidega Grossmünster · 365 000 elanikku · järjepidevus, traditsioonid, kunst · suur väikelinn, väike suurlinn · järvepromenaad · Augustinergasse vanalinnas · raekoda
Suure järelväe kui tema sooritas sõjaretke Põhja-Hispaaniasse. Sellegipoolest ei ole faktidele rõhku pandud ja baskide asemele on pandud moslemid, võitlus toimub ristiusu kaitsmise nimel. Karl Suure vasall Roland võitleb ülekaaluka vastasega ja sureb rüütellikkus ja vaprus, truudus; Karl Suur maksab selle eest kätte. Saksa "Nibelungide laul" räägib sellest, kuidas kangelane Siegfried tapetakse ja tema rahva nibelungide aare peidetakse Rheini jõkke. Siegfriedi naine üritab aga kätte maksta abielludes hunnide kuningaga ja kutsudes tema kotta ka Siegfriedi tapjad. Ta mõrvab nad, kuid aare jääb leidmata. Kriemhildi kättemaks ei pasita enam õiguse jaluleseadmisena, vaid auahnusena. See eepos vastandab Siegfriedi tõelise rüütellikkuse ja rikastumisest tingitud moraalsele allakäigule. Rüütliromaanide temaatika ammutati samuti vanadest pärimustest. Romaanide peategelaseks oli
hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks. 13.Rüütlikirjandus(Rolandi laulPrantsuse,põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PHispaaniasse frankide jäerelväe hävitasid. Karl Suure vasall Roland huklkub ja Karl Suur maksab kätte.,Niebelungide laulSaksa, Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib ta naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub hunnide kuningaga, meelitab ta mehe tapjad tolle kotta ja laseb nad tappa., kuningas Arturi lood Artur oli suure rahvaste rändamise ajal elanud valitseja. Teda kujutati ideaalse valitsejana, teda ümbritsesid 12 ümarlauarüütlit. Rüütlid käisid retkedel ja tapsid lohesid ja halbu rüütleid. Ümarlaua rüütlite tähtsaim ül. Oli otsida Püha Graali
Kuressaare Põhikool Päikesesüsteem Referaat Risto Kask 9b. 2010/2011 õ.-a Kuressaare 2011-05-15 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivö...
järelmõjud 1987-88 NSVL-i plaanid raada L-Virumaale Toolsesse ja L-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. 1986. aastal toimunud pleenumil esinenud Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liikmed tõid esile tugevat negatiivset keskkonnamõju. Pärast seda hakkasid kaevanduste vastu aktiivsemalt protesteerima ka ajakirjanikud. Esimeste seas Juhan Aare ETV saates "Panda“ ja mitmed keskkonnaaktivistid. Tekkisid keskkonnaorganisatsioonid, sh Eesti Roheline Liikumine. Esimene avalik protestiliikumine kehtiva nõukogude režiimi vastu, millest kasvas välja Laulev Revolutsioon. Tekkinud üldrahvalik vastuseis aitas kaasa fosforiidikaevanduste rajamise peatamisele, aga ka keskvõimu nõrgenemisele ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 27
uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10
37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi 37411270496 Karl Salu Rakvere 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 34210060017 Anton Meister Pärnu
34303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 37210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 37411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 44203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50 37210240441 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1
materjale. Eelkõige e-posti ja piraattarkvara. Kindlust tagab ka viirusetõrje paigaldamine oma arvutisse ning turvaaukude kontrollimine. Viiruse saamisel tuleks rahu säilitada ning kindlasti ka arvuti hooldajat sellest teatada. Kasutatud allikmaterjalid 1) http://www.zone.ee/arvutiviirused/ 2) Hanhisalo, Markus. Computer Viruses - http://www.tml.tkk.fi/Opinnot/Tik- 110.501/1997/viruses.html 3) Rätsepp, Aare 2005. Arvutiviirused ja viirusetõrje -http://www.vip.edu.ee/oppemat/ARVUTIVIIRUSED.doc 4) Sakk, Margus. Arvutiviirused - http://materjalid.tmk.edu.ee/mati_muinaste/Andmeturve/AT200506/Arvutiviirused.do c. 5) Subert, Teevi 2004. Arvutiviirused - http://www.hot.ee/soapgirl/Referaat.doc 6) http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=30&Itemid=46 7) Virkoja, Margit 2006. Arvutiviirused - http://www.cs.tlu
Pinnamood Sveits koosneb kolmest peamisest topograafiliselt alast. Need on Sveitsi alpid, Sveitsi kiltmaa ehk ,,keskmaa"(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Sveitsi piiri ääres. Alpid on kõrgmäestik, mis jooksevad läbi riigi kesk- ja lõunaosa. Sveitsi alpide kõrgete tippude vahel (kõrgeim on Dufourspitze 4634m) on arvukad orud, paljudes neist joad ja liustikud. Just neist saavad alguse mitmed suurimad Euroopa jõed, nagu näiteks Rhine, Rhône, Inn, Aare, ja Ticino, mis lõpuks voolavad Sveitsi suurimatesse järvedesse. 5 Riigi enamasustatud põhjaosa kutsutakse Keskmaaks (Mittelland). Seal on suured, avatud maastikud, kus osaliselt metsaga kaetud künkad vahetuvad avarate niitudega. Mittellandis on riigi suurimad järved ja ka suurimad linnad asuvad just selles Sveitsi osas. Järverohkuse tõttu nimetatakse seda riigi osa mõnikord ka ,,Seeland" (järvede maa).
· Haruldaseim loomaliik on musta mere hüljes, keda on alles vaid 5-6 isendit. · Bulgaaria on jogurti sünnimaa (Lactus Bulgaricius) · Bulgaaria on oma nime poolest vanim riik Euroopas. · Bulgaarlased kasutasid esimesena kirillitsa tähestikku. · Bulgaaria ja Taani olid ainsad riigid Euroopas, kellel õnnestus päästa oma juudid Holokaustist. · Bulgaaria armee on ainus Euroopas, kes pole kaotanud ühtegi lahingut. · Vanim kullast aare (üle 6000 aasta vana) maailmas on leitud Bulgaariast Varnast. · (Chuck Norrise uue filmi ,,Palgasõdurid 2" võtetel sündis uus naljakas fakt tema kohta. Maandudes Sofia lennujaamas vormisid meeskonna liikmed uue nalja: ,,Chuck Norris ei külasta Bulgaariat, Bulgaaria külastab Chuck Norrist.) Kokkuvõte Bulgaaria on väga mägine maa. Madalikud on haritud põldudeks, kus kasvatatakse viinamarju ja tubakat. Viinamarjades tehakse veine
bulgaarlased peavad oma vabastajaks türklaste anastusest. Festivalide linn Varna Varna on Bulgaaria suuruselt kolmas linn (300 000 elanikku), mida nimetatakse Bulgaaria sadamate pealinnaks ja Musta mere kuningannaks. Varna on oluline turismi- ja kultuurikeskus. Linna ajaloo algus ulatub kaugesse minevikku. Varna ümbruskonnas on leitud inimeste säilmeid paleoliitikumist ja neoliitikumist. Linna matmiskpaigast on välja kaevatud aare, millest leiti maailma vanimad (4. aastatuhat eKr) kuldesemed. Väljakaevatud esemed on praegu Varna ajaloomuuseumis. Rooma impeeriumi kolme sajandi pikkust hiilgeaega tõendavad hästisäilinud Rooma termid. Kaasaegne Varna on populaarne Musta mere kuurortlinn. Rohkete muuseumide, baaride, kohvikute, restoranide, ööklubide ja kauplustega Varna pakub nii noorematele kui ka vanematele reisijatele suurepärast võimalust mitte üksnes
kirjas oleks. Uurimistöö valmimisel on enamik materjale tõlgitud inglise ja saksa keelest. Tuleb mõista, et kõike ei saa eesti keeles sama hästi väljendada, nagu inglise ja saksa keeles. Uurimistöö teemaks valisin Rammsteini viienda albumi, sest see on üks sensatsioonilisemaid ja fenomenaalsemaid albumeid saksa rockmuusikaajaloos. Suured tänud töö valmimise ja kannatlikkuse eest kuuluvad Michael Kirschingerile ja Aare Värtele. 2 1.RAMMSTEIN Rammstein on üks kõige tuntumaid rockmuusika gruppe Saksamaal. Neid ei ole võimalik millegi muuga segamini ajada. Ühed kiidavad ja kummardavad nende loodut, jumaldavad nende andekate laulude tekste, muusikat, fantastilisi esitusi, unikaalseid ja lummavaid videosid. Teised aga süüdistavad neid natsistlikes vaadetes ja ebamoraalses käitumisviisis. Tuleb tõdeda et need muusikud on loonud
Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart Velsker, Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Asko Künnap, Hasso Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1
Väga vähesel määral ka mandriluiteid (tekkinud kunagistele läänemere rannikutele 2000-10 000 aastat tagasi ) ja oose. Oosid on piklikud vallid, mis on tekkinud liustikujõgede põhja settinud liivast ja kruusast. Liustiku ära sulades jäid järgi piklikud vallid. (Lisa 1)(entsyklopeedia.ee) 10 VEESTIK Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Eestis on kasutusel olnud Aare Mäemetsa loodud järvetüüpide klassifikatsioon (1977; 195170 kogutud andmestiku põhjal), mille järgi jagunevad Eesti järved 8 tüübiks ja 27 alamtüübiks. Viljandimaale kuuluvad järved on valdavalt III tüüp ( sügavad, keskmise karedusega järved). maakonna põhja ja lääne serva jääb ka VB tüüp (pehme- ja heledaveelised järved-Kesk ja edela eesti alavaldkond).(vaata ka Joonis 6) (entsyklopeedia.ee) 11
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin, Mikko, Nestor, Padar, Pikhof, Saks jne 2 · Liikmeid üle 3 000 · Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht · Astmelise tulumaksu pooldamine Eestimaa Rahvaliit (2000) · Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism
umbes 25-aastasele naisele. Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid. (lk.317) Aare see on väärisasjade kogum, mille tarbimine või müümine on pikaks ajaks edasi lükatud. Aare on sageli peidetud. (lk.317) Kuningannaks - võidakse nimetada valitseva kuninga abikaasat.Kuigi kuninganna on kuningaga aadlihierarhias võrdsel astmel, ei oma ta reeglina kuningriigis reaalset võimu.Mõnedel juhtudel ei kanna valitseva kuninga abikaasa kuninganna tiitlit.Kuningannast kui kuninga abikaasast on erinev valitsev kuninganna, kes on trooni ise pärinud. (lk.317) Prints see on valitseja meessoost järeltulija. (lk.322)
liikumises. 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35- aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Friedrich Kuhlbars 6 Maailma avastamine (tellimusteos) Aare Kruusimäe / Jaan Kross On kirjutatud hästi rahvalaululikult, kuid peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. Juurde liikumine siletalt. Esimene hingamine on alles 17 lõpus, sõna võimaldab hingata ja läheb edasi. Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
"Leelo,Leelo" koha peal tuleb laulda kaks takti koos. Tuleb julgelt välja öelda : " Tahan olla , laulda , oma laulu selle maa keeles kus ma elan. " Osad kohad lauldakse vaiksemalt. Laulu seletas lahti dirigent Hirvo Surva Minu arvamus : Laul räägib sellest kuidas laul sai alguse kuskil tillukeses majas ja puges kõigi südametesse. Laul levis kõikjale. Inimesed laulavad , nad tahavad laulda oma emakeeles. 5 Maailma avastamine Muusika: Aare Kruusimäe sündis 27.juuni 1972. Ta on eesti helilooja. Sõnad: Jaan Kross sündis 19.veebruaril 1920 ja suri 27.detsember 2007. Ta oli eesti teenekaim kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Sõnum videost: Ta on kirjutatud hästi rahvalaululikult. Peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. toimub hääle juurde liitumine mitte sisse astumine. Tuleb laulda energiliselt. Teha võimalikult vähe pause. Kõla ei tohi katkeda
saksa laenud ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) 486520 aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts soome laenud soome keelest (XIX saj lõpust alates) 8796 aare, anasta, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10 neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana (jaanalind, heebrea), jospel ja koi `ihne' (jidis),
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.....................
11 KASUTATUD KIRJANDUS RAAMATUD 1) L. Mälksoo. Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a 1991. a ja pärast 1991. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, lk 136138. 2) Katke J. J. Zubkova raamatust 3) M.Laur, A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" Tallinn 1995 "Avita" 4) J. Aare. Fosforiidisõda 19711989. Tallinn, 1999, lk 21. INTERNET 1)http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/K %C3%BClm_s%C3%B5da_ja_Eesti/ 2)http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19451985_N %C3%B5ukogude_periood/Eesti_NSV_kui_N%C3%B5ukogude_liiduvabariik/ 3) http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N %C3%B5ukogude_periood/Vastupanu_re%C5%BEiimile/ 4) http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N%C3%B5ukogude_periood/V %C3%B5imude_v%C3%A4givallapoliitika/ 5) http://www
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: ,,Anname au!" Praktiline suhtekorraldus (SOZU.03.171) AÜ Koostajad: Grete Aare Kelly Härmson Kristel Kaljuvee Katariina Vaabel Tartu 2014 Sissejuhatus Suhtekorralduslikuks juhtumiks valisime heategevuskampaania ,,Anname Au!", mille käigus kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi
36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37302150417 Müürsepp Raili Asuja 13 38211130833 Parre Selma Asuja 2 44012150956 Petrov Meelis Asuja 9 44601210234 Pulk Aadu Asuja 7 45809140289 Randla Aasa Asuja 11 33904050217 Hunt Ene Kabli 12 34103030178 Hunt Heiki Kabli 13 35404050446 Känd Aare Kabli 13 36709040675 Mäger Tiina Kabli 8 37308230939 Noormets Jaan Kabli 9 37612170754 Norak Aarne Kabli 10 45104120460 Põld Evelin Kabli 9 46404170054 Saar Erki Kabli 4 34112180084 Ilves Annika Laiksaare 6 35001130124 Kukk Krista Laiksaare 4 36406070555 Miller Kersti Laiksaare 9 36512210549 Mäesalu Valve Laiksaare 10
36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10
nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. 30. Nibelungide laulu naiste kättemaksumotiivid, kuidas mehed on kaasatud. Brünhild saab teada, et tema neitslikkuse on röövinud 'ori' Siegfried, on see tema jaoks talumatu solvang ja ta laseb Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Siegfriedi naine Kriemhild asub mehe eest kätte maksma, kuid aja jooksul asendub see ihaga kätte saada nibelungide aare. Ta tapab oma vennad ja Tronje Hageni raevust, et Reini jõkke uputatud aare jäi tal kätte saamata. 31. Vana-vene kirjandus, Novgorodi kiri, kirillitsa ja ustav. Vana-vene kirjandus on arvatavasti üle 1000 aasta vana, tekkinud umbes 10. sajandil. Väga vähe on säilinud kirjalikke allikaid, alles on jäänud vaid mõned kiriklikud tekstid ehk klerikaalsed tekstid. Novgorodi kiri Novgorodist on leitud kõige vanemad kirjalikud märkmed.
lillevanikutega ornament. Sisevaade altari poolt ukse suunas. Trepp viib üles väiksele orelirõdule. Kiriku laest ripuvad suured lühtrid, eesosas on traditsiooniline altar ja väikese trepiga kantsel, seintel mõned tumedad vanad maalid. Kütet kirikus ei ole. Altari ees seisab kirikuõpetaja Aare Vilu. Altarimaali on teinud Johan Köler, see on tema esimesi selliseid töid. Kirikus on veel palju teisigi kunstimälestisi. 13 13 Vaata lisa 8 7 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA Varasemal ajal nõudis kirik rahvalt eeskätt välist kombetäitmist: kohustuslikku kirikuskäimist, laste ristimist, kiriklikku laulatust, surnute matmist kiriku kombe kohaselt, paastuaegadest kinni pidamist jne
37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi 37411270496 Karl Salu Rakvere 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 34210060017 Anton Meister Pärnu
Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti ajalugu" (2017) ja ,,BB ilmub öösel" (2017) taustal Undi viimane romaan ,,Brecht ilmu öösel". Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo (Eero Epner jt) ,,The Rise and Fall of Estonia" (2011). Eero Epneri, Tarmo Jüristo ja Aare Pilve ooperlikus võtmes ,,Savisaar" (2015). 14. Mille poolest erinevad 21. sajandi eesti luule põhijooned 1990. aastate luulest? Kivisildniku skandaal (1996) toimus kirjandusmuutuste uute kehtestamise aeg (internet). Hüpertekstuaalne versioon Aare Pilve luulekogu ,,Üle" ning Hasso Krulli ,,Trepp" hakati uut moodi tekste kirjutama tänu internetile. Tehti luuleteos, mida ei saa raamatukujul esitada. Tehnika muudab kirjanduse olukorda ja selle levikut. Alates 1990
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED..................................................................................................................7 KAITSVAD PEITSID....................................
Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad „Klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid „Lohetapja“ muinasjutt: lohe kirjeldused Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend Kristluses võit paganausu üle Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Lohetapja - Müüdis - Muinasjutus (ATU 300) - Legendis
Alkeemik märkmed ESIMENE OSA - poiss Santiago karjatas lambaid, ööbis mahajäetud kirikus, luges raamatuid, kui ta ärkas, ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata j...
36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10
36605150941 Kaasik Reijo Abja - 35404050446 Kadak Priit Tali 5774191 34103030178 Kana Kalju Tori 5167468 34708140585 Karu Karl Uulu 5265690 48305030944 Karu Salme Tali 5436197 46404170054 Kesa Katy Tali 5378397 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 5349248 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 5213901 45711080030 Kuusk Maria Tori 5777718 38104220473 Känd Aare Kabli 5742433 34408020335 Marmor Aare Tori - 34506190557 Meigas Reijo Abja 5172207 34112180084 Meister Anton Surju 5744042 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 5056572 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5410935 37303030624 Mikson Aarne Abja 5197749 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 5086108 37003260243 Muld Reijo Abja 5319856
Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee. Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna väiksena luges raamatust ,,Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles". Tahtis Troojat leida ja sellega ta läkski ajalukku. Eristas linnal 7 ehitusjärku, alumise kihi luges Homerose kihiks, kuna sealt tuli välja uhke, hõbeehtest aare. Hilejm sai selgeks, et see on mitu sajandit varasem, õige kiht olla 6. hoopis. Tema näitas, et antiikeepostel on olemas ka sisu ja alus, on olnud teatud ajaloolised sündmused. Pärast Troojat kaevas ta ka Mükeenes ja Kreekas sealt leidis ka huvitavaid tulemusi. Tänu temale kasvas kogu maailma huvi arheoloogiliste leidude vastu. Suur tänu. Gustaf Kossinna (1858-1931) ka saksa uurija, tema oli veendunud natsionalist, ta
augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli ratsutamisvõistlused korraldada teises riigis (Rootsi, Stockholm). Rooma 25. August 11. September 1960 Esmakordselt osalesid: Lääne-India, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia,
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
