KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Germaani keeled valitsesid Saksamaal, Hollandis, Skandinaavias. Keldi hõimud, iirlased, sotlased britid säilitasid keele ja kultuuri Briti saartel. Slaavi rahvastest ladina keele ja kultuuriga rohkem seotud poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid Soomeugrilastest sattusid ungarlased varakult Lääne. Euroopa kultuurisfääri. Ladinakeelsest kirjandusest väärib tähelepanu kroonikad, kus jutus...
Seneca Sõprussidemed võib lahti harutada, kuid armastuse köidikud peab puruks käristama. A.J. Richelieu Paljudest mu sõpradest said mu vaenlased, paljudest vaenlastest said mu sõbrad, vaid ükskõiksed jäid truuks. S.J. Lee Kui minuga räägib sõber, siis on huvitav kõik, mis ta ütleb. J. Renoir Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. Eskimo vanasõna On olemas sõpru, kes tulevad tõusuga ja lähevad mõõnaga. F. Schiller Isa on aare, vend on tugi, kuid sõber on niihästi üks kui teine. Inglise vanasõna Kui pole armastust ega sõprust, on elult võetud kogu tema mõnu. Cicero Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv. Tundmatu Inimesed ihkavad pikka elu, aga tunnevad hirmu vanaduse ees. Karta vanadust ja siiski ihata pikka elu - see on rumalate komme. V. L. Pandit Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. S. R. N
·Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ·Libertas Eesti Erakond ·Sotsiaaldemokraatlik Erakond ·Vabariiklik Partei ·Vene Erakond Eesti Registreerimata erakonnad: (registreeritud tavalise MTÜ'na) ·E-erakond ·Eesti Piraadipartei ·Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit ·Põliseestlased ·Vabade Kodanike Ühendus Eestimaa Rahvaliit Asutatud 2000 Erakonna esimehed: 2000- 2007 V. Reiljan, 2007 E. Tuiksoo, 2007-2008 J.Marrandi, 2008-2010 K. Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina Liikmeid üle 9 000? Riigikogus 1 liige Erakond Eestimaa Rohelised Asutatud 2006 Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel Liikmeid üle 1 500 Riigikogus 6 liiget
sortide lõikes 7 kogus küüpäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 44002110722 Hunt Ene Kabli 12 5413354 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 5120371 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 5356094 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 5041124 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 5187660 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 38105090295 Saar Erki Kabli 4 5282149 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 5057838 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 5349248
37005020007 Erki Lepiksoo Tapa 47010010868 Faina Lepp Paide 45604030496 Malle Ligi Pärnu 47005130963 Heli Lind Saue 38201060031 Raivo Lokk Türi 35105180673 Eino Luige Saku 34309100049 Madis Maasalu Sindi 35009030894 Margus Maasalu Vändra 35809050610 Aadu Malva Paldiski 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve 34408020335 Aare Marmor Tamsalu 34506190557 Reijo Meigas Rapla 34112180084 Anton Meister Pärnu 35408240148 Arnold Merilaid Keila 36203030988 Kaivo Mets Tapa 37303030624 Aarne Mikson Pärnu 48109130038 Kersti Miller Kunda 37003260243 Reijo Muld Haapsalu 45903030319 Valve Mäesalu Saku 37906080465 Kristjan Mägi Saue 36709040675 Tarmo Müller Tõrva
nr.kahte risti all. Ülejärgmisel päeval oli väljasõit. Lapsed sõitsid aurupraamiga poolsaarele, kus tehti piknik ja pärast koopasse mindi. Kuna koobas oli väga suur, oli selles võivalik väga kiiresti ja kergesti ära eksida. Nii eksisidki Becky ja Tom seal ära. Õnneks leidsid nad allika ja said mitu päeva seal olla. Kui Tom väljapääsu otsimas käis kohtas ta Indiaani Joed... Lõpuks leidis Tom väljapääsu. Huck ja Tom leidsid aare sealsamast koopast, lähedal, kus Tom Indiaani Joed nägi. Indiaani Joe aga suri koopa sissepääsu juures, mis oli mitme palgiga kinni pandud. Kurttumma leiti aga surnud jõe ääres. Huck läks elama lese juurde. Ning Tom, Huck ja Joe plaanisid teha röövlikamba, mille peakorteriks saaks koobas...
Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello Gunnar Graps kuue-aastaselt hakkas õppima tsello mängimise. Seda instrumendi kasutatakse sooloinstrumendina, basspillina ning orkestrites. Tsello on levimuusikas vähem
Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides. Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust. "Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus. Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987. a sündinud kolmikud Aare, Allar ja Asko. "Kui teada sain, et sünnivad kolmikud, oli uhke tunne," meenutab ema. "Olen ise rahulik, mees on asjalik ja toimekas ning ma ei arvanud, et me hakkama ei saa. Abikaasa Aivar suhtus kolmikute sündi stoilise rahuga, tütred olid elevil." 3 Kolmikute kokkutulekul on pere käinud vaid korra. Riigilt pole kolmikutele muud märkimisväärset abi kui kord kvartalis 600 krooni lisatoetust
peajumala järgi. Püramiid on erilise astroniimilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza's on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Petra kaljulinn Petra kaljulinn on siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus taevani kõrguvate kaljuseinte vahel. 6.sajandil e.Kr. rajasid linna nabatealased. Petra läks Roomlaste kätte ja peale 363.aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Linnani läheb tee läbi kilomeetripikkuse kitsa lookleva mäekuru, kuni avaneb hingemattev vaatepilt punaka valguse kumas joonistatud kaljuseinast välja Petra kauneim monument,
Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura Voorimees Kalju Karask Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa Maitre de plaisir Aare Kodasma Balletisolistid Nanae Maruyama Viktor Jelissejev Peokülalised, komtessid - Rahvusooper Estonia koor ja balletitrupp Rahvusooper Estonia orkester AUTORID JA AJASTU Johann Strauss II sündis Viinis, 25. oktoobril 1825 ning oli kuulus Austria helilooja, dirigent, viiuldaja. Ta on kirjutanud üle 500 valsi, polka, marsi ja galopi.
laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha instrument, me laulame pealaest kuni jalataldadeni. Seda tervikukogemust võimaldab meile meie hääl, instrument, mis on alati meie juures. Temas väljendab ennast hing, ta on täiesti isikupärane ja mitte kellegagi segaminiaetav. See aare saadab meid kogu elu ja ta tuleb helisema panna. Iga laps laulab meelsasti. Ta proovib oma häält ja trillerdab, kui ta maalib, meisterdab, hüppab või mängib. Enne aga kui laps hakkab ise terveid laule laulma, peab ta olema saanud, piltlikult öeldes, lauludes ja keeles ujuda. Lasteaia igapäevaelus õnnestub see kõige loomulikumalt, kui kasvataja koos lastega ja laste jaoks laulab. Laulmine ei ole lasteaias üks päeakava punkt, vaid sadab kõiki tegevusi. Lasteaialaulude
Käib läbi ka abstraktsete ekspressionistidega. Aitab neid rahaliselt. Maalib ka ise samas stiilis, kuid kukub kohutavalt läbi selles (üks tema kuulsamatest töödest hävis, sest kasutatud värv lihtsalt tuhmus ja hakkas hävinema). Ta muutub naerualuseks. · Vahepeal avastab Circe, kes igale poole oma nina topib, kartulihoidla, mis oli igatpidi kinni. Vana Rabo ütles, et seal on tema suurim aare ja saladus. Siis kui ta sureb, saadakse sellest teada. Naine proovib mõistatada, mis seal on, kuid ei jõua lahenduseni. · Rabo räägib edasi, mis juhtus. Ta abiellub Dorothy Royga, oma esimese naisega. Neil oli kaks poega. Kooselu polnud õnnelik, sest mees veetis enamuse ajast kunstnike seltskonnas, tõi koju maale, millel ei olnud väärtust ja raiskas mõttetult raha. Naine lahkus varsti. Tema pojad elasid teise perekonnanime all
See on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Ta suri 1630 neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. 2) Petra kaljulinn. Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Tee linnani
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
27. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi. Tookord filmist siiski asja ei saanud, "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi, käe all. See kuulub koos sama rezissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots Aare Laanemets, Tõnisson Ain Lutsepp, Lible Kaljo Kiisk). "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "Kevad südames" (peaosas noor kontratenor Toomas Uibo). "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. Kevade on 21 trükis ja 13 keeles. Kasutatud Kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts 2.http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php? option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts- elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120
loogiline ja läbi mõeldud. Koor laulis kõlaühtselt ja viimistletud fraseerimisega, mis on akustikat ja koori suurust arvestades hea saavutus (koormeistrid Elmo Tiisvald ja Heli Jürgenson). Balletitrupi delikaatselt stiliseeritud liikumine haakus lavastuse atmosfääriga hästi (liikumisjuht Irina Härm). Solistid olid nähtud esietendusel peamiselt külalised. (Kokku oli etenduste seerias kolm koosseisu, viimasena astusid peaosades üles Pille Lill, Riina Airenne, Vello Jürna ja Aare Saal.) Eesti ooperipublikule hästi tuntud lauljanna Cynthia Makrise (USA/Soome) Aida oli jõuline ja kirglik ka oma meeleheiteja nõrkushetkedel. Marianna Tarassova (Peterburi Maria teater) Amnerisest säras külma kõrkust ja võimutunnet. Moskva Suure Teatri tenor Roman Muravitski (Radames) esines temperamentselt, hea keskendumise ja lavanärviga. Imponeeris külalissolistide täielik üleolek vokaalpartiist, siiski oleksin nende tõlgenduses soovinud kuulda veidi
Raamatud: ,,Inimeselt inimesele." Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head:
Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr
Poisid panevad plehku Mississippil asuvale Jacksoni saarele, arvatakse juba, et nad on surnud, aga siis pöörduvad nad võidurõõmsalt tagasi. Nad otsivad legendaarset aaret, mille olevat ära peitnud Indiaani Joe nimeline gangster. Kui nad Joele mõrvatöö juures peale satuvad, on ohus koguni nende elu. Koos oma salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kõik lõpeb hästi: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mõlemad poisid on linnakese kangelased. Kiiduaul lapsepõlvele, "hümn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist välimust" nii nimetas "Tom sawyeri seiklusi" mark twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsioonili ne menu. Üks trükk järgnes teisele. mark twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse ühe sõbraga ja see äratas küllaltki suurt tähelepanu.
44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 47202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 47411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 34203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50 47210240441 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1
04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 72 38402070214 Jaan Noormets M 07.02.1984 29 47202200902 Reijo Okspuu N 20.02.1972 41 36902240722 Aare Raudsepp M 24.02.1969 44 48405030944 Elvi Berk N 03.05.1984 28 48107150516 Kristiina Oks N 15.07.1981 31 47402150417 Tiina Rajamäe N 15.02.1974 39 47411270496 Karl Salu N 27.11.1974 38 34203030178 Mare Eesmaa M 03.03.1942 71 47210240441 Hendrik Kanter N 24.10.1972 40
35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 36705150941 Boris Küünemäe Saue 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 38804250911 Ahto Danilov Paide 34303130136 Aarne Oks Paldiski 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi 37411270496 Karl Salu Rakvere 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 44203030178 Mare Eesmaa Kiili 37210240441 Hendrik Kanter Võru 46210090988 Malle Kivioja Tallinn 36909210954 Erno Salumets Kuressaare
Skeletijäänused 10 naist 1 mehe kohta on viinud teadlased arvamuseni, et linn on olnud pühapaigaks, kus kasvatati ja õpetati tulevasi preestrinnasid ning pruute inkade ülikkonnale. Nii või teisiti, üks imelise ärkamise koht see on. Kõige parem on muidugi avastada kivilinna maagiat ise. Kasvõi oma laupa vastu püha Intihuatana kivi toetades, sest kivi võib avada Sulle vaimude maailma vähemalt seal käinud on seda tunnistanud Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas.
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste k...
koolinimi Report Legends of Tallinn Student: nimi Supervisor: nimi Tallinn 2010 Table Of Contents Table of Contents..................................................................................................................................2 Introduction......................................................................................................................................3 Legend of St. Olav's Church.......................................................................................................4 True story of St. Olav's Church..............................................................................................5 Legend of Old Thomas.....................................................................................................6 True story of Old Thomas.....................................
Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi Ringvall-linnused Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt. Levisid Saaremaal ja Lääne-Eestis N: Valjala Alates 5. sajandist sagenes ehete ja relvade peitmine, neid peideti hädaohu korral. Suurim selline aare on leitud Tartumaalt, Kardlast. Suhted naabritega: läänes- viikingid rüüstasid Eestit, eestlased ka neid. Lõunas olid idaslaavi hõimud, kes sundisid balti rahvaid rohkem põhjapoole, Eesti aladele siiski ei tungitud. Idas oli Vana-Vene riik, kellega toimis kaubavahetus. Ingvar- rootsi sõjapealik, kes rüüstas Steini maakonda korduvalt, langedes ka ise ühes lahingus. Tema poeg maksis isa eest kätte korraldades siia sõjaretke.
Mare Algpeus Boriss Balõtsev Maire Kokerov Margus Leipalu Aare Lemberg Anneli Martinson Aksel Neeme Aivar Niinemägi Enn Palm Gunnar Pentsop
Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi Kostuumid Tatjana Tulubjeva Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit Sisu kokkuvote Proloog
D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast. Koostatud tööga sain väga palju uut teada. Varem ma ei teadnud üldse nii palju kuulsatest lauljatest ja nendest häältest. Kasutatud kirjandus: Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/ Rahvusooper Estonia www
Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unustada Leelo Tunglast „Seltsimees laps” ning „Samet ja saepuru”. Ilona soovitas meile lugeda Aino Pervikut, sest ta arvab, et ta on meie rahvuslik aare. Ta nimetas tema paremat raamatud, millised jäid meeles : „Presidendilugusid”, „Draakoneid võõrsil”, „Dixit ja Xixit”, värsket „Ühes väikeses veidras linnas” ja ka uut Tirilinna sarja, mis alles eelmisel aastal käima läks. Tema kirjandused on harva esinevaid juhtumeid, kus elatud aastad teksti intensiivsust mitte ei lahjenda, aga, teevad selle kraadi võrra kangemaks. Laste ja noortekirjanduse mõiste on aja jooksul muutuud, nende erinevus sõltub eelkõige
oskused. 6 2.2. Jooniste vormistamine Järgnev joonis on autori sugupuud kajastav. Kõik perekonnaliikmed on tähistatud erineva kujundina. Vanemad ja lapsed on ühendatud omavahel joontega. Traditsioonilises perekonnas on seitse liiget. 7 Aare Tiia Toraj Sigrid Robert Urmas Diljara Joonis 1. Sigrid Piiri sugupuu (autori koostatud).
Alender. Heavy- rocki tuntumatest esindajatest Magnetic Band ja GGG. Tartu popgruppe esindas Fix, seal osalesid teatud aegadel lauljad Silvi Vrait, Novella Hanson, Priit ja Tarmo Pihlap, Vello Toomemets. Jazzrocki ja fusioni harrastajatest ansambel Psycho. Nemad said kuulsaks mngides instrumentaalmuusikat. Sellest ansamblist kasvas vlja ansambel Radar. 1974 aastal asutatud ansambel Apelsin saavutas kiiresti populaarsuse- lisaks muusikalisele professionaalsusele ka efektne lavashow. (Tnu Aare, Ants Nuut, Ivo Linna, Mati Nuude, Jaan Arder, Gunnar Griik.) 1978-Vitamiin-Raul Sepper, Mait Maltis, Joel Steinfeldt, Anne Veski, Marju Lnik, Siiri Sisask, Mikk Targo, Peeter Vhi. Iseloomulik joon eesti 1970- ndate aastate popmuusikas oli kantriansamblite esiletus. Ansambel Kukerpillid tuli kokku aastal 1972 koosseisus Taivo Linna, Toomas Krvits, Toomas Veenre, Vello Salumets, hiljem Tiit Krvits, Ike Volkov. Selle ansambli muusika toetub eesti rahvaliku laulu traditsioonile kui ka ameerika
1957. aastal kolis Mari koos lastega Valka elama. Vanaisa ei suhelnud enam nendega ja tegeles enda igapäevaste asjadega edasi. Ühel ilusal suvepäeval 1959. aastal toimus Põlvas küla tantsupidu. Ilmarile jäi seal silma üks imeilus naine nimega Evi, kellega ta hiljemalt hakkas väga tihedalt suhtlema. 4. PEREELU 1960. aastal kolis vanaisa Põlvasse ja asus elama enda silmarõõmu Evi juurde, kus elas peale nende veel Evi ema Juuli, Evi tädi Helve ja onu Aare ja Evi varasemast abielust poeg Avo. Põlvasse elama tulles lõpetas vanaisa kinofilmide näitamise ja leidis endale tööd Põlva MEK-is. Vanaisa elukaaslane Evi töötas Põlva Toorlinavabriku murrumasinast vastuvõtjana. Evil ja Ilmaril sündis 1962. Aastal tütar Astrid ja 1967. Aastal poeg Ainar. 1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide
eu/sites/default/files/ants- johannes_martin_09.03.2011tartu_ams_sipelgad_mesilas_esitlus_pr-7-1.4-33.pdf (02.10.2011) [2]Eesti Entsüklopeedia, 8. kõide, Eestientsüklopeediakirjastus 1995 [3] Loomad Burnie David, DK 2001 [4] Merihein A. Sipelgad metsas, Valgus, Tallinn 1975 [5] http://zbi.ee/punane/liigid/selgrootud.html (03.10.2011) [6] V. Maavara ja A. Merihein ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi väljaanne, Sipelgate kasutamine metsakaitses, Tallinn 1968 [7] Aare Juhan, Rännumehe aabits, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1095584/R+aabits+eesti.pdf (08.01.2011) [8] http://lt.wikipedia.org/wiki/Skruzd%C4%97l%C4%97s [9] http://no.wikipedia.org/wiki/Maur [10] http://fi.wikipedia.org/wiki/Muurahaiset [11] http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php?lang=est&id=184752&rank=60&id_intro=3 [12] http://raksti.daba.lv/referaati/2001/JDreimanis/ 8
aastased nulud ja 23-aastased tammed. Ka Elmar Kaar on märkinud, et tammiku kasv on aeglustunud kehva mullastiku tõttu, mis ei vasta tamme nõuetele (Kaar,1964). Pargi inventuur 1998. aastal näitas, et surnud ja surevaid puid oli 16%, normaalsest hõredama võraga puid tervelt 55% (Kask, 1999). 5 Tammikut on pikka aega entusiastlikult hooldanud OÜ Elmorex juhataja, looduskaitsetegelane Aare Kapten. Hoogtööpäevi on siin korraldanud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) Kanepi osakond. Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid
1987.aastal toimus Riia Vabadussamba juures meeleavaldus 1941.aasta juuniküüditamise mälestuseks. Seal leppisid vabanenud poliitvangid kokku korraldada 23.augustil kolmes Balti pealinnas meeleavaldus. Nähes, et lätlaste protest annab tulemusi, aktiviseerusid ka eestlased. 1986.aasta sügisel pandi alus Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomisele, ametlikult loodi see 1987.aastal. 1987.aastal avalikustas Juhan Aare keskvalitsuse plaani hakata Eestis fosforiiti kaevandama. Selle tagajärjed oleksid võinud olla pöördumatud. Puhkes fosforiidisõda. Võimud olid sunnitud kaevanduste rajamise mõttest loobuma. Rahvas tundis esimest korda, et suudab ühiselt tegutsedes võime taganema sundida. 23.augustil toimus Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva puhul Hirvepargis meeleavaldus, kuhu kogunes väga palju rahvast.
MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS? 1986. Kavandati Nõukogude Venemaal fosforiidi kaevandamiseks Virumaal: Toolses suur lahtine kaevandus ja Kablas maa-alune kaevandus . Lisaks sellele planeeriti asulad venekeelt kõneleval tööjõule, keda taheti Eestisse sisse tuua. Fosforiidi kavandamine oleks toonud kaasa looduse reostumise ja põhjavee kadumise. Seoses migrantide sissetoomisega oleksid eestlased omal maal vähemusse jäänud. 1987.a.veebruaris võttis ajakirjanik Juhan Aare akadeemik Endel Lippmaa nõuandel Moskva juhtivalt ametnikult intervjuu , millest selgus, et fosforiidi kaevanduste loomine on juba kõrgemal tasemel otsustatud. See intervjuu avalikustati Tallinna raadiojaamas ja ajalehes „Noorte Hääl“. Paljastati ka ökoloogilise katastroofi võimalus ja migrantide sissevool. VLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi alustatud avalikustamise ja majanduse uuendamise tingimustes ei saadud seda infot summutada.
juhib riigisekretär. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametisik, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist. Valitsuse moodustamine võib aset leida: pärast Riigikogu valimist, mille järel on eelmine valitsus oma volitused maha pannud. pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. Kasutatud kirjandus Anne Roos ja Aare Ristikivi „Vabariigi Valitsus“ www.htg.tartu.ee/~aare/yhisk/ÜÕ2/Valitsus.ppt 15 Heiki Raudla „Kodaniku raamat“ http://raulpage.org/kodaniku/kantsler.html Kodanikuportaal www.eesti.ee Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007 Taavi Annus „Riigiõigus“ (2006) www.valitsus.ee Ülle Madise „Vabariigi Presidendi ülesanded“ (2010) http://www.estonica.org/
35009030894 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 abielus 45903030319 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 lahutatud 37906080465 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 lahutatud 35809050610 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 abielus 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 abielus 34408020335 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 abielus 34506190557 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 abielus 34112180084 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 lesk 35408240148 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 lahutatud 36203030988 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 vabaabielus
............................. 19 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 21 LISAD:....................................................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Valisin Juhan Aare kirjutatud raamatu Päästetu kroon, milles kirjeldatakse päris detailselt lugusid, mis oma raha kasutusele võtuga toimusid. Rahareformi teema Eestis huvitas mind koheselt, et mõista ja rohkem teada saada, miks oma raha kasutuselevõtt nii keeruliseks kujunes. Samuti pakkus huvi lugeda erinevate käibel olevate rahade ja müntide lugusid ning kes olid kõige sellega seotud (just eestlastest). Käesolev raamat algab ülevaatega keerdkäikudest Eesti krooni kehtestamisel ja raskustest selle
voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja kaelavõrusid,odaotsi,mõõkasid,pikateralisi nuge, muud tööriistad ja kullast või kullatud esemeid. Taolised leiud tulevad välja enamjaolt soisemates paikades/suurim selline aare leitud Tartumaalt Kardlast... Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama....tuli eestlaste suur vägi/toimus lahing kus langes ka palju rootslasi, eesotsas nende kuningas Ingvar(maeti saaga kohaselt Eesti rannikule)...kaotusele järgnenud suvel teinud Ingvaripoeg Eestisse eduka tasuretke. Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad..
h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:
Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail `karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail'. 5 Kokkuvõte Olles teinud põgusa matka läbi eesti murdemaastiku, küsigem lõpuks, mis tähtsus on murretel tänapäevale. Või on tegemist üksnes oma aja ära elanud minevikuigandiga, mis ei ole kohane haritud ühiskonnale ja mis sobibki pigem naljaheitmiseks? Murded on meie ühisvara, aare, mida iga enesest lugupidav rahvas on kohustatud hoidma, kaitsma ja tulevastele põlvedele säilitama, nii nagu me teeme seda oma arheoloogia- ja kunstimälestistega, nagu me peame au sees oma esiemade värvikaunid rahvariided ja võtame kaitse alla loodusobjektid. 7 6 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel http://www.eki.ee/murded/ http://www.avita
kaugusele.Äärelinnadest ja kaugemalt otsivad inimesed rahulikumat elu. Suurlinnades on siiski suur melu, mida igaüks ei suuda taluda elu lõpuni. Linnad paikanevad Sveitsis väga erinevates kohtades. Sveits on väike riik ja ühest linnast teise minemine võtav vähe aega. Ida-Sveitsis on aga märgatavalt vähem linni. Suuremad linnad on tekkinud kõrgematesse kohtadesse. Nimelt sõdade jms. oli ennast lihtsam vaenlase eest kaitsta just kõrgemalt. Seda just nii eriti keskajal. Bern paikneb Aare jõe kaldal 542 m kõrgusel merepinnast. Ta on Euroopa kõige kõrgemal asuv pealinn. 1874. aastal asutati Bernis Rahvusvaheline Postiühing (UPU), mis on vanuselt kolmas rahvusvaheline organisatsioon. UPU peakorter asub tänini Bernis. Sveitsi kaart suuremate linnadega http://www.homesgofast.com/Switzerland/images/switzerland-map.gif 11 Bern http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:RosengartenBern01.jpg
uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool". Tol õhtul oli teatrikülastajaid ootamas sümfooniaorkester, eesotsas peadirigendi ja loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Näitlejatest ootasid lavale minekut Heli Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai ka teise rõdu kohad ära proovida, kuna tavaliselt on piletid kas esimesele rõdule või parterisse. Ooper koosnes kahest vaatusest ja enne ooperi algust tuleks minu arust läbi lugeda kava ja lühitutvustus, et viia end kurssi laval toimuvaga vältimaks arusaamatusi. Hakkasin huviga ootama esimest vaatust.
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Jupiter.............................................................................................................................2 Saturn............................................................................................................................. 3 Uraan.............................................................................................................................. 4 Neptuun..........................................................................................................................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
(A.Mäemets 1977) Jõksi järv koos on ümbrusega on kujunenud hinnatavaks puhkekohaks. Kohalikke seas on see eriti populaarne, siin toimuvad rahvapeod ja kokkutulekud. (A.Mäemets 1977) 3 1. ALGANDMED Üldist materjali Jõksi järve kohta on piisavalt, aga kui otsida midagi spetsiifilisemat, nagu näiteks hüdroloogilisi tingimusi, siis jääb materjalist puudust. Põhilised andmed tulevad Aare Mäemetsa poolt, mis võivad olla praeguseks vananenud ja uut informatsiooni on vähese võitu. Järve kohta keskkonnaseire programmis on algandmeid vaid 2007 aasta kohta ja needki on kesised. Sellest võib järeldada, et Jõksi järv ei kuulu püsivaatluste hulka ning selle järve muutused pole nii drastilised, et peaks pidevalt uurima. Sellest järvest on tehtud vaid ülevaateseire. 4 2. TULEMUSED
sõjamehe vapruse ja vasalli ustavuse musternäide. *Niebelungide laulsaksa eepos,aines on ammutatud muistsetest germaani legendidest,mille juured viivad tgsi rahvaste rändamise aega. Süzee laguneb osaliselt kokku Vanem Edda laulude sündmustikuga. Muistseid kangelasi on kujutatud kui kaasaegseid rüütleid. Arhailine ja sünge. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja Niebelungide aare Rheini jõkke uputatakse plaanib S'i naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub Etzeliga, meelitab S'i tapja tolle kotta ja laseb nad seal verises võitluses surmata.Niebelungide aare jääb kättesaamatuks. *kuningas Arthuri loodrüütliromaanide keskne kangelane Briti kun Arthur oli Suure rahvasterändamise perioodil valitseja. Arthurit kujutati ideaalse kuningana, keda ümbritsesid samavõrd täiuslikud kaaslased 12 ümarlauarüütlit
Hugo Treffneri Gümnaasium Virve Kass Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade uurimistöö Juhendaja: Aare Ristikivi Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti ................................................................................... 4 1.2
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
