27. oktoobril 1492 avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia, mida valitses Hispaania Havanna kuberner. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur. 1762 kuulus see suurlinn ka põgusalt Inglismaale enne kui ta vahetusena Florida eest tagasi saadi. 17561763 aastatel toimunud Seitsmeaastase sõja tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Kuubasse tuhandeid orje Aafrikast. (Hispaanlastel ei olnud ligipääasu Aafrikast orjade toomisele, sellega tegelesid peamiselt inglased, prantslased ja hollandlased). Orje toodi veel ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. 1868-1878 toimunud Kümneaastase sõja tulemusel purustati orjanduslik kord 1884 aastal ja Kuuba olid tagant poolt teine riik, mis seda tegi (viimane oli Brasiilia). 19. sajandil toimus mitmeid ülestõuse, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean eraldab Ameerikat ja Euroopat ning Aafrikat. Asub Ameerikast idas ja Euroopast ning Aafrikast läänes. Atlandi ookeani alla kuuluvad samuti peaaegu kõik kliimavöötmed, kõik peale polaarse ja lähispolaarse kliimavöötme. 3)India ookean eraldab Aafrikat, Austraaliat ja Aasiat Antarktikast. Asub Aafrikast idas, Aasiast lõunas, Austraaliast läänes ja Antarktikast põhjas. India ookean võtab enda alla ekvatoriaalset, lähisekvatoriaalset, troopilist, lähistroopilist ja parasvöötme kliimavöödet. 4)Põhja-Jäämeri maailma väikseim ookean . Ookean põhjapoolusel
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir.................................................................
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
kilpkonnad, kalad ja papagoid ning hiid-raagritsikad. 3.1 Palmihoone Palmihoone on ehitatud 1983.aastal endise palmihoone ümber. Tegemist on kasvuhoonega, mille kõrgus on 22 meetrit ja põrandapinda 500 ruutmeetrit. Endise kasvuhoone sein on kujundatud müüriks, mille peale ronivad mitmed liaanid. Veetaimede kasvatamiseks on palmihoones väike bassein. Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm (Phoenix canariensis). Ameerika päritolu palmidest võib esile tuua brasiilia kolmharkpalmi (Trithrinax brasilensis), kariibi gaussia (Gaussia attenuata) ja saabalpalmide perekonna (Sabal) esindajad. Aasia palmidest on nimetamisväärne laose datlipalm (Phoenix roebelenii). Aafrika palmidest leiab siit hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera) ja tara-datlipalmi (Phoenix reclinata).
Homo (erectus) ergaster – 2 MAT (kadus alla 1 MAT). Aafrika, Homo habilise otsene järeltulija ja ka koeksisteerija. aju kiire kasv. tule kasutamine. naha pigmentatsioon. Homo erectus – 1.8 MAT (kadus 200-300 KAT). Aasia, levinud väga laial alal. Homo heidelbergensis – 600 KAT. Homo ergasteri otsene järeltulija, pärit Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane. Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse (hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale. Homo sapiens anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of-africa). „Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat
Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Varaan Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes Inimtegevus: Liibüa kõrbe alla jäävad Egiptus ja Liibüa, mis on suhteliselt hõredalt asustatud, väljaarvatud linnad. Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava
näol. Rahvusliku koosseisu järgi on 99% portugallased, 1% aafriklased (1996). Aastal 1981 oli 99,1% rahvastikust portugallased. Enamik rahvastikust elab Portugalis umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarändamise tõttu rahvaarv pidevalt väheneb. Samas Brasiilias moodustavad üle 95% rahvastikust portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute kohalike indiaanlaste ja 16-19.saj. Aafrikast sisseveetud neegerorjade ja nende järglaste segunedes. Portugalis on valdav roomakatoliiklus. 97% rahvastikust on roomakatoliiklased, 2% protestandid ja 1% muud usku. Rahvaarv: 10 062 000 Rahvastik: portugallased (99%), muud (1%) Rahvastiku tihedus: 108 elanikku /km² Linnaelanikke: 66 % Kalandus 9 Kalandus on Portugalis üks olulisemaid majandusharusid
indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse indiaanlaste massiline hävitamine nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: eurooplaste maailmapilt avardus uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Brasiilia Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9 Kliima..............................
KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad. Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosa...
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui ne...
Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Ainus portugali keelne riik Ameerikas. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. 8 511 965 km 2 Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega ja tõid lisaks Aafrikast orje. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi.
2.1 Sahara tolmu saaste Igal aastal kandub tuulega Aafrika kõrbest üle ookeani miljoneid tonne liiva Ameerika rannikule, Kariibimerre. Koos tolmuga rändavad sinna ka mikroobid ja seened ning mõningad rauaühendid. Need häirivad korallide elutegevust ja seal elavaid organisme. Nitraadi-ja rauaühendid panevad vohama vetikad. Paljud korallid on selle tõttu juba hukkunud. Samuti on ohus seal elavate organismide elu, kes korallidest sõltuvad. Aafrikast pärinev tolm põhjustab ka sudu Miamis ja on inimesele tervisele ohtlik (Kändler, 2002) 2.2 Sinivetikate saaste Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus
Jüri Gümnaasium SIHKTIIVALISED Liisa Tamm 8.h klass õp. Mari Sarv 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Välisehitus · Siseehitus · Paljunemine · Heli tekitamine · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Lisa: fotod Sissejuhatus Sihktiivalised on üle maailma levinud suur putukaselts, kust on teada üle 20 000 liigi. Eestist on neid leitud aga üllatavalt vähe - kõigest 39 liiki, ja vaid paar on selliseid, mida pole veel tabatud, kuid mille leidmine on tõenäoline. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes maades. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: pikatundlalised ja lühitundlalised. Lühitundlalisi on tunduvalt rohkem kui pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13 000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud 27 ja 12 (http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sihk/ ). Eestis on tavalisemad ritsiklaste eh...
3. detsembril 1926. aastal kadus Agatha 11-ks päevaks, hoolimata politsei korraldatud üleriigilisest otsingust on tema käigud saladuseks jäänud. Teda otsisd üle 2000 vabatahtliku, politseinikud ja lennukid. Agatha asukoht sai teatavaks alles 14. detsembril 1926. aastal, ja seda mitte politseijuurdluse tulemsena, vaid tänu kahele terava pilguga pillimehele. Autoavarii tagajärjel oli ta kaotanud mälu ning pidas ennast Teresa Neele'iks, kes oli saabunud Lõuna- Aafrikast ning peatus nüüd Harrogate hotellis. 1928. aasta aprillis väljastas kohus Agathale ja Archiele tingimisi otsuse ning sama aasta 29. oktoobril jõustus nende abielulahutus. 16. novembril abiellus Archie Nancy Neele'iga. 1929. aastal 20. septembril suri Agatha vend Monty ajuverejooksu tagajärjel. Click to edit Master text styles Second level Third level 1928. aastalsõitis Agatha koos
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Hispaania..................................................................................................................................4 1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6 1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 LISA 1.......................................................................................................................................10 LISA 2.............................................
tantsutraditsioone. Enim kasutatav muusika instrument on kitarr. Aafrika muusika mõjutuseks on ebatavaline taktimõõt. Indiaani traditsoonid on esindatud tantsu elementides kui ka rütmipillidest. Brasiilia tähtsündmuseks on sambakarneval. Sellel osaleb ligi 2 miljonit inimest. Sellega tähistatakse paastuaja algust. Samba on elavaloomuline tants, mis sündis 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Selle nimetus pärineb arvatavasti Aafrikast ning ka suur osa tantsuelemente on pärit tumedanahaliste traditsioonist.Taktimõõduks on 2/4 ja igas taktis tehakse kolm tantsusammu. Iseloomulik on vetrvuv liikumine.Sambas kasutatakse panderiot (tamburiini laadne löökpill) ja cavaquinhot (väike kitarr). Brasiilia - laul: "The Girl from Ipanema": https://www.youtube.com/watch?v=sVdaFQhS86E Muusika on rahulik ja tempo ühtlane. Märgatav tempo muutus mõnel kohal aeglasemaks. Liikumist selles videos väga ei ole
suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber (I. Arold, 1987). Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Joonis 19. Paleogeeni ajastu Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima. Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk-Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed. Õistaimede lopsakus, arvukus ja mitmekesisus soodustasid taimtoiduliste kiiret arengut (I. Arold, 1987)
3°C viimase 40 aasta jooksul. Soojenemine ei ole igal pool ühesugune viimasel ajal on temperatuuritõus suurim 40°N and 70°N laiuste vahel, samas kui mõned piirkonnad Põhja- Atlandi ookeanis jahenevad. Maapinna temperatuuri tõus Sademete hulga muutused 1900-1994 Sademete hulga muutused Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv)
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
koos nendega. Samas ei saa koera pidada traditsiooniliseks koduloomaks, pigem võiks inimese ja koera (hundi, aakali) suhet pidada sübioosiks, täpsemalt koera(karja) ja inimese(karja) sümbioosiks. Hiljem kodustati Peruu koldes laama, alpaka , merisiga ja Mesoameerikas kalkun. Laama oli veo-, liha- ja villaloom, alpaka liha- ja villaloom, merisiga lihaloom ja kalkun lihaloom. Siiski ei tekkinud Ameerikas kultuure, kes oleks spetsialiseerund karjakasvatusele, erinevalt Euraasiast ja Aafrikast. Põhjuseks võib pidada põllumajandus ja karjaksvatuspiirkondade kattumist (Peruu, Boliivia ja Ecuadori Andid), mis viib selleni, et peale jääb taimekasvatus, kui suurema kasuteguriga toiduallikas antud piirkonnas, loomakasvatus jääb lihtsalt kõrvalharuks (valgurikka produkti tootmiseks). Euraasias ja Aafrikas eksisteerisid piirkonnad, kus karjakasvatus ja taimekasvatuspiirkonnad ei kattunud (stepid, savannid, poolkõrbed) ja loomakasvatus oli
Perekond Nimi Iseloomustus Sergei Lvovits Puskin 1770 - 1848 Puskini isa, erumajor. Nadezda Ossipovna 1775 - 1836 Hannibal Puskini ema, kiiva iseloomuga. 1696 1781 Ibrahim Petrovits Puskini emapoolne vanavanaisa, Hannibal Peeter I kasupoeg, pärit Aafrikast. Karm iseloom, 2 naise pidaja. Abrami 1. abikaasa, kreeklanna. Tagakiusatud, Jevdokia Dioperes pekstud, süüdistatud abielu rikkumises, milletõttu elas 11 a. vangis. Christina Regina 17051781 Siöberg Abrami 2. Abikaasa. Ebaseaduslik abielu, sai lapsi Abrami noorem poeg, Puskini vanaisa. Kuulus poeet,
Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Ajavöönd CET Riigi geograafiline asend Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres, Euroopa poolel, asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaaniale kuuluvad ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Ülevaade looduslikest tingimustest Hispaania lõunaosa looduslikel tingimustel on palju ühist Põhja- Aafrikaga, metsarohked põhja- ja looderannik oma niiske ja merelise kliimaga sarnanevad aga rohkem Kesk- Euroopale. Hispaanias on kolm rahvusparki
1.Koloniaalimpeeriumi teke Koloniaalimpeeriumide väljakujunemine oli imerialismi lahutamatuks osaks. 1914. a. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaa rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama. Suurriikide vastuolud suurenesid ning see viis katseteni valdused ümber jagada (eriti Saksamaa, kuna noor suurriik). 90,4 % Aafrikast oli 1900. aastaks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. 1914 aastaks suutsid iseseisvuse säilitada vaid Etioopia ja Libeeria(ameeriklaste rajatud tagasipöördumiskoht endistele neegerorjadele). Suurimad valdused Aafrikas olid Suurbritannial ja Prantsusmaa. Mõnikord läks vallutajatel korda vastupanu kiiresti maha suruda, kuid vahest mitte. Aafrikas oli raske kokkupõrge Inglise-Buuri sõda 1899-1902
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus-ärikoolitus LM 31 Getter Klaas MEDIATO AS Praktika aruanne Juhendas: Kaido Paju PAIDE 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKAETTEVÕTTE KOHTA................................................4 2.1Tegevuse analüüs..................................................................................................4 2.2Töötajaskond.........................................................................................................5 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................6 3.1 Eneseanalüüs..............................................................................
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud imetajate aegkond Kvaternaaris arenes ka inimene Paleogeen(65,5-23,03) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine, 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt
Soome, Norra, Kreeka, Kazastan, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, Ukraina, Itaalia, Poola, Türgi ja samuti rahvusvahelised organisatsioonid nagu rahvusvaheline sangpommi ja jõutreeningu akadeemia. 2007. detsembris registreeriti uus Ukraina ja Valgevene osakond Gira Sport Föderatsioonis. Tänapäeval on olemas ametlikke ja mitteametlikke rahvusvahelised võistlusi sangpommi tõstmises. Osalevad sportlased Aasiast, Põhja-Ameerikast, Aafrikast ja Austraaliast. Niisiis sai sangpommitõstmine mõjutusi Venemaa liiduvabariikidelt ja mõjutas sellega kogu maailma. Sangpommispordi populaarsuse kasv, geograafiline laienemine ja massiline sportlik aktiivsus sellel sportimistüübil räägivad ala huvitavast tulevikust. (http://www.giri- iukl.com/Eng/news_rus.html)
ööpäevaga. Ja ometi on autod, rongid ja lennukid vaid ahistanud kaameli kasutamist. Päriselt pole nad teda kodustelt kõrbekarjamaadelt küll suutnud välja tõrjuda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Et nendevahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda nimede algustähti, sest Dromedar
Nafta Eelised: Lai kasutusala, suure kütteväärtusega, lihtne transportida. Puudused: Töötlemine on kulukas ja keeruline. Merest ammutamine on kulukas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Venemaa(Lääne-Siber), Kariibi mere piirkond, Mehhiko laht, USA. Suuremad tootjad: Saudi-Araabia, Venemaa, USA. Peamised kasutusalad: Mootorikütus, keemia tööstustooraine, elektri tootmine. VEDU: Venemaalt Euroopasse, Pärsia lahest Euroopasse, Põhja-Ameerikasse. Aafrikast Lõuna-Ameerikasse. Maagaas Eelised: Suure kütteväärtusega. Ammutamine on lihtsam, ei vaja erilist töötlemist, odav transportida. Tekitab vähem saasteaineid. Puudused: Kitsas kasutusala, üle mere vedamine on tülikas. Suurimad leiukohad: Pärsia lahe piirkond, Põhja-Aafrika, Kanada, Venemaa, Indoneesia. Suuremad tootjad: USA, Venemaa, Euroopa Liit, Kanada, Iraan, Hiina. Peamised kasutusalad: Soojusenergeetikas, elektri tootmises. VEDU: Pärsia lahest Jaapanisse
1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suulin...
KOHV Koostajad: Gristi Adrat Kaja Maiste Marite Vendel Juhendaja: Ülle Tamsalu Rühm: TTP-10 Ajalugu Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et rö...
DNA tootmine 5.Kapsiidi tootmine 6.Toodetakse kokku valmivad viirused DNA, mida ümbritseb kapsiid 7. Peremeesrakk lõhkeb, vabanevad uued viirused 8. Rakk sureb · · Lüsogeenne tsükkel Läheb üle millalgi lüütiliseks. 1.ja 2. Nakatumine, DNA sisestamine. 3.DNA liitub peremeesraku kromosoomiga 4.Jääb seisma, võib olla seal aastaid. Avaldub siis, kui läheb lüütiliseks. Nt herpesviirus, · HI-viirus e HIV põhjustab AIDS'i retroviirus · Ameeriklaste kaudu Aafrikast · Bulgaaria/Rumeenia HIV laste seas · Taimedel on omad viirused e rühmasisesed viirused. Putukatel on omad viirused. Viirused, mis levivad putukate abil on argoviirused(puukentsefaliit, malaaria). Lindudel omad. · TRANSDUKTSIOON viiruse võime viia ühest rakust teise raku DNA'd · Viirushaiguse kulgemine 1. Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) 2.Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) 3
(Louvre, Pariis) (Ameerika rahvusgalerii) Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Ainuke silmapaistvam näide meie renessanssarhitektuurist ongi Tallinnas - Mustpeade vennaskonna hoone (Tallinn, Pikk tn. 26) oma huvitava raidportaali ja reljeefidega, mille on loonud Hollandist pärit meister Arent Passer ( 1560-1637) Mustpeade maja kaunistuste kirjeldus Hoonele 1575. a
aastatel oluliselt kahjustatud).Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja altareid. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Tallinna Mustpeade maja (varasema nimega Mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.Asub ta aadressil Pikk tänav 26.Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ning loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse.
võrdlemine on fülogeneetika alustalaks. Järjestuste analüüs võimaldab teadlastel hinnata liikidevahelisi evolutsioonilisi kauguseid ja samas lubab ka uurida populatsioonide sugulust, mistõttu on muutunud tähtsaks ka antropoloogias ja bioloogias. 8. Olulisemad faktid inimese evolutsiooni ja rännete rekonstrueerimisest mtDNA ja Y kromosoomi uurimise alusel? Molekulaarse evolutsiooni andmeil elas tänapäeva inimese eellane Aafrikas 100 000 200 000 a tagasi. Aafrikast väljaränne algas 100 000 a tagasi. Ränne Euroopasse ~40 000 a tagasi. kaasaegne mitokondriaalne Eeva elas ~130 000 a tagasi. Y kromosoomi DNA sekveneerimine (pärilikkus isaliini pidi) näitab, et Y kromosoomne Aadam elas Aafrikas ~60 000 a tagasi. kaasaegne inimene on evol-lt noor 9. Mis on klaad? Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit? - Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase
Riis on igapäevane toit enam kui poolele maailma elanikkonnast. Aasias peetakse riisi lausa inimeksistentsi võrdkujuks, lääne inimesed näevad selles toiduaines aga meeldivat alternatiivi kartulile, pastale või leivale. Suurimad riisitootjad: Tai Vietnam Hiina India Indoneesia Riisi liigitus Riis jaguneb kolme suurde rühma: sativa ehk valge riis (pärit Aasiast, varasem ja enamlevinud) glaberima ehk punane riis (pärit Aafrikast, hilisem ja vähelevinud) pikateralised ja keskmise teraga sordid, pika keetmisajaga, vajab leotamist, mittekleepuv riis must ehk lilla ehk keelatud riis (pärit Aasiast ja vähe levinud) lühikeseteraline riis Hiina must riis Valge ja punane riis Riisisorte on üle 8000, mida liigitatakse vastavalt tera pikkusele. Põhilised sordid on: lühikese ehk ümarateraline riis ehk kleepuv riis keskmise teraga riis pikateraline riis
HARIDUS JA TERVISHOID SAUDI-ARAABIAS Saudi-Araabia Kuningriik Saudi-Araabia on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel. Saudi-Araabia on suurim Araabia riik Lääne-Aasias. Riigi pindalaks on 2 149 690 km2 ehk Saudi-Araabiasse mahuks umbes 48 Eestit. Saudi-Araabias elab 2012. aasta andmetel 29 195 895 inimest , millest 16 miljonit on kodanikud, 9 miljonit on sisserännanuid ja umbes 2 miljonit illegaalsed immigrante. Pealinnaks on Saudi-Araabial Ar-Riyad. Saudi Araabia ise jaguneb 13 provintsiks, provintsid jagunevad omakorda 118 kubermanguks. Valitsev riigikord Saudi-Araabias on absoluutne monarhia. Samas vastavalt põhiseadusele peab kuningas järgmina Sariaati ehk islami seadust, Koraani ja Sunnat ehk Prohvet Muhhamadi traditsioone. Valitsev usk on islami usk, umbes 25 miljonit inimest on moslemid ehk 97% rahvastikust on islami usku. Selle usuga käivad kaasas kindlad ja ranged reeglid, nt nad peavad viis korda päevas palvetam...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
paatidega paari päevaga ligi 4000 Tuneesia põgenikku. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldas olukorra lahendamiseks rohkem raha ja töötajaid rakendada. Kõikidel põgenikel aga rannikule jõuda ei õnnestu ning nad hukkuvad teel Euroopa lõunarannikule. Näiteks 2013. aasta alguses uppus Itaalia Lampedusa saare lähedal üle 300 Liibüast teele asunud aafriklase. Nii nagu Itaalias, on olukord murettekitav ka Kreekas, mis on samuti Euroopa väravaks Aafrikast ja Lähis-Idast pärit põgenike jaoks, kes soovivad pääseda Kreeka kaudu teistesse riikidesse. Kreeka on korduvalt rõhutanud, et vajab abi sisserändajatega tegelemiseks. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel ei suuda Kreeka tagada immigrantide inimõigusi ja turvalisust. (Amnesty International 2014) Keerulises majandusolukorras olevate kreeklaste seas on sisserändajate vastu viha tekkinud, ette on tulnud palju rassistlikke rünnakuid
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise; (3) konkreetselt tema või üldse ts...
ülekohtu eest kättemaksu. Howell hakkas uskuma, et teda on kuulutatud saatma tõelise Messia tulekut. Howell pani paika ka rastafari-reeglid millest kõik rastad küll kinni ei pea. Reeglite hulka kuuluvad näiteks, et must rass on ülim rass, valgete vastu peab vaenu pidama ning Jamaica valitsuse ja ametiiskiute võimu eitamine. Valgete vastu oldi nii vaenulikud, sest valged viisid 1 mustad Aafrikast ära orjadeks. Pinnacle'i kommuun hävitati võimude poolt 1954. aastal ning Howell pandi vaimuhaiglasse. (Hot 2004; Reggae 2006) Haile Selassie I vangistati 1974. aastal, sest teda süüdistati näljahädade alguses. Ta suri 1975. aastal segastel asjaoludel, kuid arvatakse, et Selassie mõrvasid tema vangistajad. 1992. Aastal leiti tema surnukeha keiserliku palee tualeti põranda alla maetuna ning ta maeti uuesti 2000. Aastal Addis Ababasse Püha Kolmainu kirikusse
Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud nakkushaigused/. Kaevanduste ja istanduste tööjõuks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit. Neist 2 miljonit suri teel. Aafrikas kohalike pealikute käest ostetud vangid või lihtsalt röövitud neegrid aeti laeva trümmi /alumisse ruumi/ ja veeti üle ookeani. Paljud hukkusid ja nende surnukehad visati üle parda haidele. kes aga reisi üle elasid, need müüdi Ameerikas kolonistidele orjadeks. Esmalt tegelesid orjakaubandusega hispaanlased ja portugallased, peagi aga koondus see peamiselt Inglise ja Hollandi kaupmeeste
nooremad perepojad, kellel see oli elukutseks, sest talu neil ei olnud palgasõdurite salgad kuningad, väepealikud linnad Hedeby, Birka, Sigtuna ... igapäeva elus orjandus puudus ja rahvasteränne neid ei puudutanud Rootsi jagunes kahe hõimkonna vahel: svealased ja götalased Madalad laevad (võimaldas jõgedel sõita), 40-60 meeskonnaliiget, orienteerumine taevakehade järgi, laevkonda varustas mandrilt kogukond Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7
TALLINNA TEENINDUSKOOL Olga Baranovits Rühm TÖ11MK Tee Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................................2 2) Must tee......................................................................................................................3 3) Roheline tee...............................................................................................................6 4) Eksootilised teed.....................
liigi Homo ergasteri esivanemaks. Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leaky 1964. a. Olduvai mäekurust (tänapäeva Tansaania). Homo ergaster (elas 1,9-1,4 milj. a. tagasi) Arvatakse, et Homo ergaster on vahelüli Homo habilise ja Homo erectuse arengu vahel. !Homo erectus georgicus - Gruusia inimene. Arvatakse, et tegemist on Homo habilise järeltulija ning Homo erectuse eellasega. Homo erectus (sirge inimene) on Homini, kes elas u. 1.8 milj - 140k a. tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus)
· 1920ndatel leidid üks rootsi arheoloog Hiinast Zhoukoudiani koopast arhailised hambad, kaevates leiti robustselt töödeldud tulekivi kilde ja kolju tükke, nii et saadi see kokku panna. Sinantropus Pekinsis ehk Pekingi inimene. Leiti ka tule jäänuseid - sütt, tuhka. Hiljem tekkisid kahtlused, kas tuld ikka leiti, sest esimesed kaevajad tulejälgedest ei kirjuta. Homo erectused oskasid ise tuld teha ja kasutada? Homo habilist leitud ainult Aafrikast. Homo erectus nii Aafrikast, Aasiast kui Euroopast. Kus erectus kujunes? Jaava saarel olevate Homo Erectuste juures pole tööriistu aga Aafrikas olevatel Erectustel on algelised tööriistad. Bambus annab lõhestamisel hea tööriista, sellepärast polnud Jaaval kivist tööriistu vaja? Homo Erectuse esindajad Gruusiast, 1,8-1,6 miljonit aastat vanad. Erectused olid esimesed, kes sõid küllalt palju liha. Liha söömine arendas aju, inimene hakkas mõtlema, kus jälle liha saada
praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt. Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased ehk hominiidid on lahknenud mingist inimahvide tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
