Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
Voodoo Voodoo, mõnikord kirjutatud ka Voudou, Voudu või Voudun, tähendab tõlkes ,,Jumal" , ,,Looja" , või ,,Suur Hing". Sõna voodoo on kasutatud valesti väga palju. Näiteks vampiirid, kuradid jne on kõik väljamõeldised. Tegelikult ei ole need üldse Voodoo kultuuriga seotud. Voodoo on pärit Aafrikast, tänapäeval on see juba üle maailma levinud. Sellest on kujunenud välja palju erinevaid vorme, kohati on sinna isegi katoliiklust sisse segatud. Kuid voodoo üldine mõte jääb samaks ,,Ravida individuaali suhtes tema endaga, teisega ja lõpptulemusena Jumalaga. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et saada ühendust oma sünnipaigaga
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putuk...
MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine ...
Oli kõigesööja Osav inimene Aju maht u 460- Algsete kivist 2,5-1,6 miljonit 800cm3 tööriistade kasutamine aastat Püstine inimene Aju maht oli 700- Tule kasutusoskus, elas Pikima 1250cm3 koobastes ja kandis eksisteerimisajaga Oli loomanahku, inimlane teadaolevesimene töövahendite 1,9-250 000a isimese liik, kes täiustamine Aafrikast välja rändas, levides Austraaljasse ja Euraasiasse, moodustades seal erinevaid alamliike Nüüdisinimene e Kõrge laup Valmistas arukas inimene Ajumaht 1600cm3 kunstipäraseid tööriistu, 200 000 a tagasi Hästi arenenud tegeles kujutava arenes Aafrikas. lõuast, kõnevõime, kunstiga 100 000 aastat temast arenes
Nafta keemiline koostis(kvaliteet) Kaugus tarbijast OPEC Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Qatarr, Araabia ÜE Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse) Euroopa põhjamere piirkond Norra, Suur-Britannia, Taani, Holland, Belgia, Saksamaa Varustab Euroopat, töötlemine hästi arenenud Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse Põhja-Ameerika(USA) omatarbeks, toob naftat Aafrikast, Lähisidast, Lõuna- Ameerikast Ladina-Ameerika + Mehhiko Venezuela, Ecuador, Mehhiko, töötlemine vähearenenud Aafrika Liibüa, Alzeeria, Nigeeria, Angola, töötlemist pole, eksport Lääne- Euroopasse ja USAsse Indoneesia + Brunei omatarbeks, toornafta Jaapanisse 3 suuremat naftatootjat riiki Saudi-Araabia, Venemaa, USA Arenenud riikide sadamalinnadesse tuuakse nafta sisse. Nafta eelised ja puudused:
Rooma keisririik I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne: senat pidas korrapäraselt istungeid, igal aastal valiti magistraadid. algul käis koos ka rahvakoosolek. Nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid täitsid valitseja käske; rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõja...
12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Ameerikale: Ø vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse Ø indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse Ø indiaanlaste massiline hävitamine Ø nakkushaiguste levik (rõuged) Ø Ameerika koloniseerimine Ø neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Euroopale: Ø eurooplaste maailmapilt avardus Ø uute kaubateede kujunemine – varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Ø uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Ø rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Ø uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Ø kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
(Büttner, buettner-nuernberg, 2012). PUIT Harilike ja värviliste pliiatsite tootmiseks kasutatakse enamasti seedripuud. Tänapäeval kasutatakse seda kvaliteetsete pliiatsite valmistamiseks. Kuna puud ei kasva tagasi nii kiiresti kui neid langetatakse hakatakse üha enam kasutama puid, mida leidub tehaste ümbruses (Brasiilia, Indoneesia, Malaisia). Seeder levib Aafrikas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Varem toodi seedripuud enamasti Aafrikast ja Liibanonist, tänapäeval aga Kaliforniast. Pehme ja peaaegu oksatu seeder on täiuslik pliiatsite tootmiseks, sest seda saab korralikult teritada (Büttner, Georg Büttner's pencil Sites, 2012). TUGEVUS Erineva kogusega savi ja grafiidi segamisel saab pliiatseid toota erineva tugevusega. Kui savi osakaal on suurem, on pliiatsi süsi tugevam. Mida suurem on grafiidi osakaal, seda pehmem süsi on. Pliiatsite tugevused jaotatakse skaalal 9B kuni 9H (joonis 1)
MERIINO VILL Referaat SISUKORD PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA............................................................................. 3 PILDID.............................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad ...
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus Aasia, India, Indoneesia, Aafrika, Pakistan, Iraan · Sündimus väga kõrge 1) naise roll ühiskonnas madal 2) väärtushinnangud on teised pere on väga tähtis 3) majanduslikud põhjused lapsed peavad vanemaid ülal 4) usulised põhjused islam jne...
Umbes 75 % prantslastest elab linnas, põhiliselt Pariisi piirkonnas, Rhone'i orus ja põhjapoolses tööstuspiirkonnas. Kirjaoskamatute osakaal Prantsusmaa ühiskonnas on väga väike, alla 10%. Prantsusmaal on rahvatulu elaniku kohta 200 400 % maailma keskmisest, milleks aastal 1986 oli 2755 $. Rahvastik Põhirahvus on prantslased, umbes 85%, kuid viimastel aastatel on sisse rännanud palju aafriklasi. Aastal 2004 immigreerus Prantsusmaale 140 000 inimest, neist 90 250 Aafrikast ja 13 710 Euroopast. Järgneval aastal langes immigratsioon 5000 võrra. Ta on juhtivaks sisserändesihtpunktiks Lääne-Euroopas, 50 000 avaldusega aastas. Prantsusmaa on ainus Lääne-Euroopa riik, kus on ainult üks riigikeel. Juhtivaks usundiks on kristlus (54%) ja sellele järgnevad ateism (31%), islamiusk (4%), budism (1%), judaism (1%) ja teised usundid (9%) Keskmine eluiga on 80 aastat. 2003. aasta seisuga oli Prantsusmaal 120 000 AIDSi nakatunud inimest.
tupikharudeks. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate
12. Kilpkonnaliike on tänapäeval umbes 210. Teadaolevatest fossiilsetest kilpkonnaperekondadest suurim on umbes 5 meetri pikkune Miolania. Kilpkonnad jagatakse viide tänapäevasesse alamseltsi. Nendeks on kooldkaelalised, merikilpkonnalised, pehmenahalised, pöördkaelalised ja puudukilbulised. Kõige suurem kilpkonnaline oli merikilpkonn Archelon ischyros, kes ulatus umbes 4,6 pikkuseks. Kõige väiksem kilpkonnaline on aga Lõuna- Aafrikast pärit Homopus signatus, kes ulatub 8 sentimeetri pikkuseks ja kaalub umbes 140 grammi. VÄLIMUS Kilpkonna vanust on võimalik Kilpkonnalised jagunevad kahte lugeda nende kilbi pealt. Kilbi rühma vastavalt sellele, kuidas nad värvus aga oleneb keskkonnast. peidavad oma kaela kilbi sisse. Kaela Kilpkonnalistel on jäigad
Prantsusmaa Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................4 ................................................................................................................................................. 4 1. Loodus......................................................................................................................................... 5 1.1 Relieef........................................................................................................................................5 Kõrged mäed.................................................................................................
Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat,
Kuigi „roosa perioodi“ tööd kujutavad suuresti inimesi ning nende elu, nagu ka „sinises perioodis“, siis ei ole tööd enam siiski nii sünged ja tõsised kui varem. Järgneva perioodiga pani Picasso jahmatama kõik oma austajad, kui ta astus täiesti uuele teele. Seda perioodi kutsutakse kui „Aafrika kunstist mõjutatud periood“ või siis „cézanne’ilikuks perioodiks“ (1907 – 1908). Esimese nimetuse taga on see, et Picasso hakkas võtma motiive Aafrikast ning oli mõjutatud Aafrika mandri rahvuste kunsti eripäradest. Teine nimetus „cézannelik periood“ tuleneb sellest, et Picasso uuenduslik stiil lähenes kubismile ning sellele oli tõukeandjaks Paul Cézanne, nagu ka varasemalt mainitud. Kogu kubistlikule koolkonnale sai iseloomulikuks nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest erinevast küljest. (Kaniglaski 1997, lk 254 – 255) Selle perioodi tuntuimaks maaliks on kindlasti „Les Demoiselles
Paljud riigid mõistsid valitsuse tegevuse hukka. Politsei arreteeris Mandela ja teised korraldajad. ANC keelustati ja Mandela pidi veetma 3 kuud vangis Vabanedes läks ta põranda alla ja võitles edasi Mandela jõudis arusaamisele et valitsuse kukutamiseks on ainus võimalik viis vägivald. Selle mõttega moodustab ta organsatsiooni Rahva Mõõk, mille eesmärk on sideasutuste- ja jõujaamade sabotaaz. Relvastatud väljaastumine õnnestus. 1962 lahkus Mandela esimest korda Aafrikast ja otsis Euroopast endale toetajaid. Kui Mandela naasis, tema ja teised Rahva Mõõga liikmed arreteeritakse. Mandelat süüdistati ilma loata riigist lahkumises ja sabotaazis. Kohtuprotsess kestis 6 kuud. Mandela kasutas kohut oma seisukohtade selgitamiseks. 1964. aasta aprillis pidas ta lausa 4-tunnise kõne. Vanglas Kõigile süüdistatuile määrati eluaegne karistus. Nad toimetati Robben Islandi vanglasisesesse vanglasse üksikkongidesse.
täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. • Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle
täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. · Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus liigikaaslaste vastu, kelle hoolde julgeti jätta oma järeltulijad. Tänapäeva inimese päritolu, väljaränded Aafrikast U. 250-200 tuhat aastat tagasi tekkis Aafrikas inimliik, kellest lähtuvad kõik nüüdisinimese e aruka inimese (H.Sapiens) rassid. Arvatavasti 100 tuhat aastat tagasi algas tema väljaränne Aafrikast ja mõnekümne tuhande aasta jooksul asustas ta kõik mandrid. U. 50-40 tuhat aastat tagasi algas selle liigi hüppeliselt kiirenev sotsiaalne e kultuuriline evolutsioon, mis jätkub ka tänapäeval. See protsess on põhimõtteliselt juhitav inimese enda poolt ja selle
eluaset ja avalikke teenuseid. Hiinas näiteks läheb küla-elanikel linna kolimiseks vaja lube, mida jagatakse vaid piiratud hulgal. Seetõttu elab suur hulk inimesi suurlinnade säravate uusehitiste varjus illegaalselt, pideva hirmu all. Kui ametivõimud otsustavad nad välja saata, võib väga suure tõenäosusega kaasneda sotsiaalne plahvatus. Üle Euroopa ammutavad paremäärmuslikud ja immigrantidevastsed parteid toetust ksenofoobialainest, mis on suunatud Araabiamaadest, Aafrikast ja Ida-Euroopast tulevate sisserändajate vastu. Pealegi pärineb suurem osa tulijaid oma sünnimaa vaestest kolkaküladest. Virelevad talunikud Nende probleemide lahendamiseks tuleb aga muuta arengumaade põllumajandus taas elujõuliseks. Ja seda ei juhtu, kui rahvusvahelist põllumajandussaaduste turgu ei korraldata õiglasemaks. 2005. aastal toetasid OECD (MAJANDUSKOOSTÖÖ JA ARENGU ORGANISATSIOON) liikmesriigid hoolimata arengumaade protestist oma talunikke 273
Aleksandr Pushkin Elulugu. Aleksandr Pushkin sündis 26. mail 1799. aastal Moskvas, põlisaadliku Sergei Pushkini ja tema naise Nadezda Ossipovna pojana. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast, ta oli Peeter I kasupoeg. Peale tema oli peres veel neli last: vanem õde ja kolm venda. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu. Ta ei olnud perekonnas lemmiklaps, teda peeti käpardiks ning vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Sellepärast ta ei maininudki oma luuletustes oma ema ega isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjatesse. Üsna noorelt 1811. aastal saadeti Pushkin lütseumi. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones
Kui ta lõpuks enam olukorda ei suutnud talitseda, läks ta Tatjana juurde selgust nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud. Nüüd oli see Oneginile raske ning ta läks tagasi maal kus ta ka suri. Autorist: Aleksandr Sergejevits Puskin (vene ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist. Suri duellil prantslasest südametemurdja d'Anthési käe läbi 10. veebruar 1837 Peterburis. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumisse teenistusse, aga tööst hoolimata huvitus ta rohkem kirjandusest. Vaadetelt lähenes ja dekabristidele. Tema poliitiliste luuletuste pärast
siiski valgetele sõjaliselt alla. 19. sajandi alguseks olid indiaani kultuurid idarannikul praktiliselt hävitatud ning põliselanikud kaugele läände tõrjutud. Põhja-Ameerika idarannikule oli 18. sajandi keskpaigaks kujunenud 13 inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levis farmerlik põllumajandus ning lõunapoolsetes asjumaades rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati lõunapoolsetesse kolooniatesse Aafrikast laev laeva järel neegerorje sisse vedama. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende
ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid. Farmerite igapäevatööd: · Haris põldu · Käis jahil · Tegi sepatööd · Kudus riiet · Ehitas · Majapidamis tööd Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla-ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik
vähem struktueeritud. 14. Inimese arengu etapid · Austrolopiteek ehk lõunaahv o Püstine kõnnak o Silmahambad taandarenenud o Esimene inimlane o Lihatoidu osakaalu suurenemine · Osav inimene ehk H. habilis o Esimene inimliik o Kivi töötlemise oskus · Püstine inimene ehk H.erectus o Kõige pikema eksisteerimisajaga (inimlane) o Esimene väljarändaja Aafrikast välja · H.neandertallane tekkinud euroopas o Ei old meie eelane vaid paralleelselt o Ainuke liik, mis tekkinud väljaspool Aafrikat o Jääajaga kohastumine o Jässakad o Ei ole H sapiensi eelane · H.sapiens o Tekkis Aafrikas o ~200 000 aastat tagasi o Pidevad väljaränded 15. Kultuuri ev · Tekkis kunst: kalju ja koopa maalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad 16
kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. originaalsem ja tugevam kirjanik oli aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda.
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Vi...
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
merele ühe oma sõbra kaptenist isaga. Nad olid teel Londonisse. Merel möllasid tormid ja nooruk jäi merehaigeks. Kuid kui pääseti kuivale maale, tahtis Crusoe juba järgmisele reisile minna. Vahepeal juhtusid temaga suured seiklused, kus teda võeti vangi, kuid ta põgenes ja kohtus merel ühe Portugali laevaga, mille kapten aitas teda. Lõpuks pääses ta ta Brasiiliasse, kus ostis endale isikliku suhkrurooistanduse.Kuna sinna oli vaja lisatööjõudu, siis paluti Robinsonil Aafrikast orje ostma minna. Sellel reisil hävitas tugev torm Robinson Crusoe laeva. Tema oli ainus, kes jäi ellu. Lained paiskasid ta üksinda asustamata saarele. Seal tuli tal kõigepealt säilitada rahu ja mõelda selgelt, millest alustada. Crusoe toob laevavrakist endale vajalikud esemed ja vähesed mittehävinud varud. Crusoe saab laevavrakist ka paar eluseltsilist laevale kaasa võetud kassi ja koera. Crusoe ehitas endale kõigepealt telgi, kuid leidis siis, seal paar päeva elades, et
Itaalia Merilin Vallimäe 031MT Itaalia üldandmed Riigihümn: Fratelli d'Italia Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa n...
Ülevaade kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel Kataloogimissektsioon analüüsib kataloogimistegevuse funktsioone igasugust tüüpi materjalide ja meedia jaoks. Sektsioon arendab kataloogimise reegleid, juhiseid ja standardeid bibliograafilise informatisooni jaoks, võttes arvesse tehnika ja võrgukeskondade arendamist, et tagada universaalne juurdepääs bibliograafilisele informatsioonile. Sektsioonil on lähedased suhted paljude organisatsioonide ja institutsioonidega, sealhulgas näiteks rahvusvahelise kataloogimise ja standardimise komiteega. Vanim sektsiooni aastaaruanne IFLA kodulehel pärineb aastast 1994-1995, kokkusaamise raport ning strateegiline plaan aastast 1998. Hiljutiseim plaan pandi paika aastatel 2007-2009, millega seati kaheksa eesmärki. Neist esimene on edendada rahvusvahelise kataloogimise- koodi arendamist. Teiseks: jätkata FRBR mudeli arendamist ja kasutamist. Kolmandaks: jä...
põllumajandus riistade odavam tarnimine ja kättesaadavus, et neid rohkem kasutataks. ÜRO on korraldanud sealsete pinnase uurimise ning informatsioon ja tulemused on kõigile kättesaadavad ning loodetakse, et seeläbi jõuab info ja teadlikkus olukorrast ohustatud aladel jõuab ka kohalike valitsusteni. Kõrbestumine Kõrbestumine tekib põhiliselt inimtegevuse ja kliimamuutuste tõttu. See on tabanud Aafrikat rängemalt kui ühtegi teist kontinenti. Kaks kolmandiku Aafrikast maast on kuiv või pool-kuiv ning inimesed harivad väärtusetut maad. Olukorras, kus viljakas maa puudub, rajatakse talud ja rantšod poolkuivale maale, et toita ära sealset elanikkonda. Enamik kõrbestumist on põhjustanud ilmastikuolud, kuid oma mõju on ka karjapidamisel, puuraiumisel, pinnase viljakuse kahanemisel ja maa vääriti harimisel. Õhusaaste Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel. Primitiivne meetod, millega põldu
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumee...
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
3 Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria) Atlandi ookeanis. Kliima Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, t...
- omab registreeritud elukohta Eestis - on lojaalne Eesti riigile. - vähemalt 15aastane (et ise taodelda) 3. Milliseid võimalusi pakub Eesti kodanikule Euroopa Liidu kodanikuks olemine. Õigus reisida, elada, töötada ja õppida teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Võimaldab laiaulatuslikku diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. 4. Millised on Eesti rahvastiku eripärad -suur vene rahvusvähemus -vähe immigrante Aafrikast, Aasiast -näidatakse näpuga -tahetakse olla naabrist paremad 5. Millised on Eestis toimuva lõimingu suurimad puudujäägid? Miks? Integratsiooni-ehk lõimumispoliitika peamiseks probleemis on Eestis olnud suure osa, peamiselt venekeelse,elanikkonna kõrvalejäämine riigi ühiskonnaelust ja sulgumine Venemaa meediaruumi. 6. Millised ettevõtmised-asutused kuuluvad kolmandasse sektorisse? Kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused. (MTÜ, SA, seltsing) 7
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast tu...
· Saltpondi sadam · Tema sadam 30.12.12 Evelin Pärn 29 Takoradi sadam 30.12.12 Evelin Pärn 30 Elmina sadam 30.12.12 Evelin Pärn 31 Rahvusvahelised organisatsioonid · ÜRO · WTO · Rahvaste Ühendus · Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus · Aafrika Liit · La Francophonie 30.12.12 Evelin Pärn 32 Turism · Turismi osatähtsus on väike; enamik külastajaid tuleb Aafrikast, Suurbritanniast ja USA-st. Turiste ahvatlevad peamiselt head supelrannad, vanad rannakindlustused, rahvuspargid ja palju muud. 30.12.12 Evelin Pärn 33 Vaatamisväärsus Ghanas 30.12.12 Evelin Pärn 34 Mahagoni puu 30.12.12 Evelin Pärn 35 Festivali võimlejad 30.12.12 Evelin Pärn 36 Vaatamisväärsus Ghanas 30.12.12 Evelin Pärn 37 Heaolu 30.12
Roodium Roodium (kr rhodeios ,,roosa, roosavärviline") on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, järjenumbriga 45. Roodiumi sümbol on Rh (rhodium). Roodiumi aatommass on 102,9055, aatomiraadius on 135 pikomeetrit Looduslikku roodiumi moodustab stabiilne isotoop 103 45 Rh (massiarvuga 103). Roodium on väärismetall ning plaattinametall (plaattinametallideks nimetatakse ka teisi omadustel plaattinale sarnanevaid elemente: iriidiumi, osmiumi, palladiumi ja ruteeniumi). Perioodilisussüsteemis loetakse teda koos koobalti, iriidiumi ja meitneeriumiga koobaltigruppi (9. gruppi). 103 Roodiumil on kokku 33 isotoopi, kuid looduslik roodium on 100% Rh. Püsivaimad kunstlikud 101 101 102m isotoobid on ...
Lucy liik nimetati .... · 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Osav inimene Homo habilis Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi · Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg · Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³ · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt) Kasutasid elamiseks koopaid. · Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju 850-1100 cm³ · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on liaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis - Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu Elasid 200 0000 - 300 000 aastat tagasi.
Selle koha peal võib muidugi paraleele tõmmata Egiptusega, kuna ka sealt on olemas meil hieroglüüfkiri. Siin võib aja maha võtta ja mõtiskleda muidugi, miks just hieroglüüfkirjad on need esimesed? Olmeekide kõige silmatorkavaimad mälestised on, aga mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega ning seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeekide juures jätaks jutud nüüd pooleli, kuna nad ikkagi pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri edasi teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid
Järeldus: Kõige rohkem on riigis 15-64 aastaseid. Pigem on ühiskond vananev. C) 2030. aastaks on igas vanusegrupis rohkem inimesi. Rahvastik on arenenum. 2030. aastaks on mehi vanuses 35-39 isegi rohkem kui naisi samas vanuses. D) 7. Migratsioon. A) B) Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. C) Sisserändajad on pärit Aafrikast, Ameerikast, Aasiast, Euroopast ja mujalt põhjast ja lõunast. Ja on ka selliseid, kelle päritolu ei ole teada. D) Enamus elanikkonnast on sisse tulnud teistest riikidest. 8. Linnastumine. A) 89% kogu rahvastikust elab linnades. B) Suuremad linnad koos rahvaarvuga : Sydney 4,429 miljonit Melborne 3,853 miljonit Brisbane 1,97 miljonit Perth 1,599 miljonit
• Põllumajandus ja • Pooldajad: kirde vana vabakaubandus aristokraatia, põhja • Peamised pooldajad: farmerid, protestandid lihtinimesed (linnatöölised, väikefarmerid), istanduste orjaomanikud, katoliiklased Orjuseküsimuse areng • Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole majanduslikult tulus. • Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804. • 1808. a keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USA-sse. • 1793.a leiutati mehhaaniline puuvillapuhastusmasin, sellest alates muutus orjus eriti tulusaks. • 1817. a loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks. • Alates 1812. aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides. • 19. sajandi I poolel sai puuvillast „lõuna kuningas”; 1820.-1860. a kasumid suurenesid. Missouri kompromiss 1821 (orjandusküsimuses) Orjuseküsimuse areng • Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks
mida tabas torpeedo · Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 Jaapani vallutuste kaugeim piir 1942 ja USA vasturünnakud : Sõjategevus Vaiksel ookeani 1937-1942 murrang sõjas · Mai 1942 sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni · nov. 1942 - veebr. 1943 Stalingradi lahing - sakslased sunniti taganema · Maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused välja tõrjutud Aafrikast · 5. juuli 1943 Kurski pealetung: Punaarmee tõrjus sakslased tagasi · sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse
Selleks, et seal elama asuma, tapsid eurooplased selle põlisrahvasid. Nende julmusele ja häbimatuse ei olnud piire: nad tekitasid indiaanlaste genotsiidi igasuguste haiguste abil. Näiteks katkuga nakatatud tekk, mida eurooplased ,,kinkisid" indiaanlastele. Kolonistid tõid Ameerikasse oma kultuuri ja religiooni. Eurooplased veel proovisid saada maksimum kasumit teistest inimestest, ja selle pärast nad võtsid või vahetasid välja igasuguste asjadele (nagu kiiver) eest inimesi Aafrikast, et nad oleksid pärisorjad. Maadeavastused töid nii head kui ka halba, aga see pidi kunagi juhtuma. Maadeavastuset eeldusteks olid uued leuitised, mis aitasid meremeestel ookeanis orienteeruma ja liikuma. Põhjusteks sai väärismetallide puudus Euroopas ja soov kaubelda idamaadega, selleks et saada suurt kasumit. Tagajärjeks olid uued taime- ja loomaliigid, uute maade avastamine ja mõju Euroopa majandusele. Varauusaeg; Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
